This corpus kindly provided for the Dasher project by:
De Schryver, Gilles-Maurice. 2002. Web for/as Corpus: A Perspective for the African Languages. Nordic Journal of African Studies 11/2: 266-282. 

http://www.up.ac.za/academic/libarts/afrilang/webtocorpus.pdf
SOUTH AFRICAN QUALIFICATIONS AUTHORITY ACT, NO.58 OF 1995I-OFISI KAMONGAMELI
Inombolo 1521 4 Oktobha 1995
Unombolo 58 ka-1995: UMthetho weGunya lemiGangatho-mfundo yoMzantsi Afrika 
ka-1995.
Kuyaziswa ukuba uMongameli uwuvumile lo Mthetho ulandelayo othe wapapashwa 
ukwazisa uluntu jikelele.
UMTHETHO
Ukubonelela ngophuhliso nokwenziwa koPhahla lwemiGangatho-mfundo yesiZwe, ngenxa 
yesi sizathu ukuseka iGunya lemiGangatho-mfundo yoMzantsi Afrika nokubonelela 
ngemicimbi emayelana noku:
Inguqulelo yesiNgesi isayinwe nguMongameli (uvunywe ngomhla wama-28 Septemba 
1995)
UVUNYWE yiPalamente yeRiphablikhi yoMzantsi Afrika, ngolu hlobo lulandelayo:
Ingcaciso
  Kulo Mthetho, ngaphandle kokuba imeko ibonisa ngolunye uhlobo - 
    "IGunya" lithetha iGunya lemiGangatho-mfundo yoMzantsi Afrika elisekwe 
    licandelo 3; (viii) 
    "inkampani" ithetha inkampani okanye imbumba ehlangeneyo ebhaliswe phantsi 
    kwawo nawuphina umthetho obonelela ngemfundo okanye uqeqesho lwabaqeshwa 
    bayo okanye abathengi. 
    "UmLawuli-Jikelele" uthetha uLawuli-Jikelele wezeMfundo; (i) 
    "UMphathiswa" uthetha uMphathiswa wezeMfundo, kwaye ngenxa yamacandelo 4(2), 
    4(3), 4(4), 4(5), 4(6), 5(1), (c), 11, 13(2), 14 kunye no-15 (2), uthetha 
    uMphathiswa wezeMfundo ekuthetha-thethwano noMphathiswa wezemiSebenzi; (iv) 
    "UPhahla lwemiGangatho-mfundo yesiZwe" luthetha uPhahla lwemiGangatho-mfundo 
    yesiZwe oluvunywe nguMphathiswa ukulungiselela ukubhaliswa komgangatho 
    wemfundo yesizwe; (vii) 
    "umbutho wootitshala" uthetha umbutho okanye iyuniyoni elilungu leKhansile 
    yobuDlelwane beNgqesho kwezeMfundo esekwe ngokoMthetho nobuDlelwane 
    beNgqesho kwezeMfundo, ka-1993 (uMthetho Nombolo 146 ka-1993) kwaye ivunyiwe 
    nguMphathiswa ngezizathu zalo Mthetho (ii) 
    "ukumisela" kuthetha ukumisela ngomgaqo; (x) 
    "umGangatho-mfundo" uthetha ukuvunywa ngokusesikweni kokufumaneka kwamanani 
    noluhlu lwezifundo nezinye iimfuneko kwizigaba ezithile zoPhahla 
    lwemiGangatho-mfundo yesiZwe njengoko uya kuthi umiselwe ngamaziko 
    afanelekileyo abhaliselwe ukwenza loo nto liGunya lemiGangatho-mfundo 
    yoMzantsi Afrika; (iv) 
    "umgangatho" uthetha ukuvunywa ngokusesikweni kokufumaneka kwamanani noluhlu 
    lwezifundo nezinye iimfuneko kwizigaba ezithile zoPhahla lomGangatho-mfundo 
    wesiZwe njengoko uya kuthi umiselwe ngamaziko afanelekileyo abhaliselwe 
    ukwenza loo nto liGunya lomGangatho-mfundo yoMzantsi Afrika; (iv) 
    "-bhalisiwe" kuthetha ukubhaliswa ngokoPhahla lemiGangatho-mfundo yesiZwe; 
    (iii) 
    "umgangatho" uthetha amaxwebhu abhalisiweyo eziphumo zemfundo noqeqesho 
    ezifunwayo kunye neenqobo zovavanyo ezinxulumene nazo. (ix) 
Iinjongo zoPhahla lwemiGangatho-mfundo yesiZwe
  Iinjongo zoPhahla lwemiGangatho-mfundo yesiZwe zezi- 
    ukudala uphahla olubumbeneyo lwesiZwe ukulungiselela impumelelo yemfundo; 
    ukulungiselela ukufikelela, intshukumo kunye nenkqubela yemfundo, uqeqesho 
    kunye neendlela zemisebenzi; 
    ukuphucula ixabiso lemfundo noqeqesho; 
    ukukhawulezisa ukubuyekezwa kocalu-calulo olwagqithayo kwezemfundo, uqeqesho 
    kunye namathuba engqesho; ngoko ke 
    lincedise ekuphuhlisweni okupheleleyo lomfundi ngamnye kunye nophuhliso 
    lwezoqoqosho nentlalo-ntle yesizwe ngokubanzi. 
Ukusekwa kweGunya lemiGangatho-mfundo yoMzantsi Afrika
  Apha ke kusekwa umntu-mthetho obizwa ngokuba liGunya lemiGangatho-mfundo 
UmGaqo-siseko weGunya
  (1) IGunya liya kuba nosihlalo oya kuthi amiselwe ngokwecandelwano (2), liya 
  kuba namalungu aya kuthi amiselwe ngokwecandelwano (3) no- (4), kunye negosa 
  elilawulayo eliya kuthi limiselwe ngokwecandelwana (7). 
  (2) UMphathiswa uya kumisela umntu onamava nobugcisa kwimicimbi emalunga 
  nemisebenzi yeGunya ukuba abe nguSihlalo weGunya, 
  (3) UMphathiswa uya kumisela aba bantu balandelayo njengamalungu eGunya, 
  ngokwendlela ebonelelweyo kwicandelwana (4)- 
    ilungu elinye elonyulwe nguMlawuli-jikelele; 
    ilungu elinye elonyulwe ziintloko zamasebe emfundo kumaphando; 
    ilungu elinye elonyulwe nguMlawuli-Jikelele: ezemiSebenzi; 
    ilungu elinye elonyulwe yiBhodi yesiZwe yoQeqesho; 
    amalungu amabini onyulwe yimibutho yesizwe emele imibutho yabasebenzi; 
    amalungu amabini onyulwe yimibutho yesizwe emele imibutho yoosomashishini; 
    ilungu elinye elonyulwe yiKomiti yeeNqununu zeeYunivesithi esekwe 
    ngokwecandelo 6 loMthetho weeYunivesithi, 1955 (Umthetho Nombolo 61 
    ka-1995); 
    ilungu elinye elonyulwe yiKomiti yeeNqununu zeeTekhnikhon esekwe licandelo 2 
    loMthetho weeTekhnikon, 1993 (uMthetho Nombolo 125 ka-1993); 
    ilungu elinye elonyulwe liziko lesizwe elimele iikholeji zootitshala 
    elivunywe nguMphathiswa ngenxa yesi sizathu; 
    ilungu elinye elonyulwe liziko lesizwe elimele iinqununu zeekholeji 
    zobugcisa elivunywe nguMphathiswa ngenxa yesi sizathu; 
    ilungu elinye elonyulwe yimibutho yesizwe emele iikholeji 
    ezingezezobutitshala okanye ezobugcisa, evunyiweyo nguMphathiswa ngenxa yesi 
    sizathu; 
    ilungu elinye elonyulwe yimibutho yesizwe emele icandelo lemfundo noqeqesho 
    lwabadala, evunyelwe eso sizathu nguMphathiswa; 
    ilungu elinye elonyulwe yimibutho yesizwe emele icandelo lokuphuhlisa 
    abantwana abancinci elivunywe nguMphathiswa, elivumela eso sizathu; 
    amalungu amabini onyulwe yimibutho yootitshala 
    amalungu amabini onyulwe yimibutho yeziswe emele abahlohli kunye 
    nabaqeqeshi, evunywe nguMphathiswa, eyivumela esi sizathu; 
    ilungu elinye elonyulwe yimibutho yesizwe emele iimfuno zemfundo eyodwa 
    elivunywe nguMphathiswa, elivumela esi sizathu; 
    amalungu angagqithanga kwisithandathu anyulwe nguMphathiswa ngokubona 
    kwakhe; 
    amalungu angagqithanga kwisibini axokonyezelelwe liGunya ngokubona kwalo aza 
    avunywa nguMphathiswa ukuba onyulwe. 
  (4) Ukwenzela ukufumana abatyunjiweyo njengoko kubonakalisiwe kwicandelwana 
  (3), uMphathiswa uya kwenza isaziso kwiGazethi somnqweno wakhe wokonyula 
  amalungu eGunya, kwaye ke uya kucela nawuphina umntu okanye umbutho 
  kwimimandla ekuthethwa ngayo kwicandelwana (3) ukuba angenise amagama abantu 
  abathi ngenxa yesakhono sabo okanye amava abo kwimicimbi emayelana nemisebenzi 
  yeGunya babe kanti bafanelekile ukuba bangonyulwa ukuba babe ngamalungu 
  eGunya, kwaye ke xa kungeniswa amagama uya kujongwa umba wokumelwa kwabantu 
  ngabantu.
  (5) Ukwenzela utyumbo lwabantu ekuthethwa ngalo kumhlathi (n) wecandelwana 
  (3), iya kuba lutyumbo olunye kuphela oluya kwenziwa liziko okanye umbutho.
  (6) Ilungu leGunya, ngaphandle kwegosa elongameleyo, liya kusibamba isikhundla 
  ixesha elingagqithanga kwiminyaka emithathu, njengoko uMphathiswa eya kuthi 
  abone ngexesha lokungena kwalo esikhundleni eso, kwaye ke ilungu lingaphinda 
  lonyulelwe elinye ithuba lokubamba isikhundla xa lifikelele esiphelweni ithuba 
  lokuqala.
  (7) UMphathiswa uya kuthi aqwalasele izibonelelo zecandelwana (3) xa etyumba.
  (8) Amalungu ekuthethwa ngawo kwicandelwana (2) naku- (3) aya kuthi ngemvume 
  yoMphathiswa onyule umntu ofanelekileyo ukuba abe ligosa elilawulayo, phantsi 
  kweemeko zokwalathelwa eziya kuthi zimiselwe liGunya ngemvume yoMphathiswa, 
  kwakunye nemvume yoMphathiswa wezeziMali.
Imisebenzi yeGunya
  (1) Phantsi kwezibonelelo zecandelwana (2), iGunya liya- 
    (a) (i) kongamela uphuhliso loPhahla lwemiGangatho-mfundo yesiZwe, kwaye
    (ii) liqulunqe lipapashe iipholisi/inkqubo kunye neenqobo zovavanyo 
      ukubhaliswa kwamaziko anoxanduva lokuseka umgangatho wemfundo noqeqesho; 
      ukuvuma amaziko anoxanduva lokongamela nokuphicotha oko kuzuziweyo 
      ngokwemigangatho okanye imigangatho-mfundo 
    ukongamela ukwenziwa koPhahla lwemiGangatho yesiZwe, kubandakanywa- 
      ukubhaliswa okanye ukuvunywa kwamaziko ekuthethwe ngawo kumhlathi (a) 
      nokunikezelwa kwemisebenzi kuwo; 
      ukubhaliswa kwemigangatho yemfundo yesizwe; 
      amanyathelo okuqinisekisa ukuthotyelwa kwezibonelelo zokuvunywa; kunye 
      namanyathelo okuqinisekisa imigangatho kunye nemigangatho-mfundo 
      ebhalisiweyo iyalingana neyelizwe; 
    ukucebisa uMphathiswa kwimicimbi emalunga nokubhaliswa kwemigangatho 
    yemfundo; 
    ukuba noxanduva lokulawula izimali zeGunya. 
  (2) iGunya liya kulandela iinjongo zoPhahla lwemiGangatho-mfundo njengoko 
  kuthethwa ngayo kwicandelo 2 lize lenze imisebenzi yalo ekuthethwa ngayo 
  kwicandelwana (1)-
    emva kokudibana kunye nokusebenzisana namasebe karhulumente, amaziko abekho 
    ngomthetho, iinkampani, amaziko kunye nemibutho enoxanduva lwemfundo, 
    uqeqesho nokunikezela ngezatifikethi zemigangatho eya kuthi ichatshwazelwe 
    luPhahla lwemiGangatho-mfundo yesiZwe; 
    malunga nokufaneleka kwePalamente kunye nezindlu zowiso-mthetho kumaphondo 
    ngokwecandelo 126 lomGaqo-siseko, namalungelo, amandla kunye nemisebenzi 
    yamaziko alawulayo eyunivesithi okanye iiyunivesithi kunye netekhnikhoni 
    okanye iitekhnikhoni njengoko kubonelelwe kuwo nawuphina uMthetho 
    wePalamente. 
Imisebenzi yegosa elilawulayo
  (1) Igosa elilawulayo liya- 
    kuba noxanduva kwiGunya ekwenzeni imisebenzi yalo ngokwalo Mthetho; 
    kongamela amagosa nabaqeshwa beGunya; kwaye ke 
    liya kuba ligosa elongamayo lweGunya elinoxanduva lokubuzwa ngezimali 
    ezifunyenweyo, ezihlawuliweyo kunye nempahla ethengiweyo liGunya. 
  (2) Igosa elilawulayo liya kuncediswa kwimisebenzi yalo ngamagosa kunye 
  nabaqeshwa beGunya njengoko liya kuthi lona libachongele ukwenjengalo 
  ngokwecandelwana (1).
  (1) 
    IGunya lingamisela iikomiti lize lichongele abantu abangengomalungu eGunya 
    ukuba babe ngamalungu eekomiti. 
    iGunya liya konyula usihlalo wazo zonke iikomiti. 
    iGunya linakho ukuyichitha okanye liyihlenga-hlengise ikomiti. 
    IGunya linakho ukunikezela ngamandla alo kuyo nayiphina ikomiti, 
    kungabandakanywa amandla ekubhekiswa kuwo kweli candelo, kodwa ke iGunya 
    aliyi kuxuthwa amandla elinikezele ngawo, kwaye lingaphinda liwathathe loo 
    mandla belinikezele ngawo. 
    IGunya lingazijika okanye lizichithe izigqibo zekomiti enjalo. 
  (2) IGunya linokusombulula iiyantlukwano ezimalunga nokwenziwa kwemisebenzi 
  yalo ekuthethwa ngayo kwicandelo 5.
  (3) IGunya linokufumana kwaye linikise ngee-asethi.
  (4) IGunya lingenza ukuba kwenziwe uphando elilubona lufanelekile 
  ngokunxulumene nomsebenzi walo.
  (5) IGunya lingenza nawuphina umsebenzi anokuthi uMphathiswa alinike onento 
  yokwenza noPhahla lwemiGangatho-mfundo yesiZwe.
Iintlanganiso zeGunya neekomiti
  (1) Iintlanganiso zeGunya okanye iikomiti ziya kubanjwa ngaloo maxesha nakwezo 
  ndawo aya kuthi uSihlalo weGunya okanye wekomiti, lowo uchaphazelekayo, abone 
  kufanelekile. 
  (2) Intlanganiso yeGunya okanye yekomiti ayisayi kwenziwa into engento ngenxa 
  yesithuba esikhoyo kwiGunya okanye kwikomiti.
  (3) Ukuba uSihlalo weGunya okanye wekomiti akakho entlanganisweni yeGunya 
  okanye yekomiti, amalungu akhoyo aya konyula phakathi kwawo umntu oya 
  kuchophela intlanganiso.
  (4) IGunya liya kubeka imiqathango emalunga nokuhamba kweentlanganiso zalo 
  okanye ukuhamba kweentlanganiso zekomiti, kubandakanywa nekhoram yezo 
  ntlanganiso.
Ukushiywa kwesikhundla ngamalungu eGunya
  USihlalo okanye naliphina elinye ilungu leGunya ekuthethwe ngalo kwicandelo 
  4(3) liya kusishiya isikhundla salo ukuba- 
    ilifa/izinto umntu anazo zithinjiwe okanye ungene kwizibhambathiso ezithile 
    kunye nabo abatyalayo; 
    ubanjiwe njengongekho zingqondweni phantsi kwawo nawuphina umthetho; 
    uye akabikho kwiintlanganiso zeGunya ezintathu ezilandelelanayo engenamvume 
    yokungabikho evela kwiGunya; 
    usishiyile isikhundla sakhe ngokuthi abhale incwadi yokubeka phantsi eya 
    kuMphathiswa; 
    uthe ngexesha abambe isikhundla wafunyaniswa enetyala waza wagwetywa 
    engakhethiswanga ukuba makahlawule. 
Izimali zeGunya
  (1) Izimali zeGunya ziya kuba zezi: 
    iimali ezinikezelwe yiPalamente ukuba kuzuzwe ngazo iinjongo zeGunya; 
    iimali ezifunyenwe liGunya ngokwemiqathango eyenziwe ngokwecandelo 14; 
    iimali ezifunyenwe ngokweemali-mboloko ezonyuswe liGunya ngokuvuma 
    koMphathiswa, mvume leyo enikwe ngokwemvumelwano noMphathiswa wezeziMali; 
    Imali-zipho, iminikelo kunye nemali eyintlawulo yokushicilela efunyenwe 
    liGunya; kunye 
    nenzala eze ngenxa yotyalo-mali. 
  (2) IGunya liya kuyisebenzisa imali ekuhlawuleni iindleko zalo elizenze xa 
  lisebenza imisebenzi yalo.
    (3) 
    (a) IGunya liya kuthi kunyaka wezimali ngamnye, ngendlela nexesha eliya 
    kuthi libekwe nguMphathiswa, lingenise uxhwebhu oluqulathe intelekelelo 
    yengeniso nengcitho yalo kunyaka ongenayo. 
    (b) Iimali ekuthethwa ngazo kwicandelwana (1) (a) ziya kusetyenziswa 
    ngokwendlela oluvunywe ngayo uxwebhu ekuthethwa ngalo kumhlathi (a), 
    kananjalo, imali engasetyenziswanga iya kuthathwa njengengeniso kunyaka-mali 
    olandelayo. 
  (4) IGunya lingathi lilawulwa zizibonelelo zecandelwana (3)(b), lityale 
  inxenye yezimali zalo ngaloo ndlela anokuthi ayivume uMphathiswa evumelana 
  noMphathiswa wezeziMali.
  (5) IGunya lingathi libize okanye lirhoxise iifizi-
    ngokubhalisa okanye ukuvuma; kunye 
    nangazo naziphina iinkonzo elithe lazinikezela. 
Amagosa kunye nabaqeshwa beGunya
  Lingathi iGunya lilawulwa yimiqathango yenkonzo emiselwe liGunya ngemvume 
  yoMphathiswa evumelana yena noMphathiswa wezeziMali, liqeshe amagosa kunye 
  nabaqeshwa njengoko libona kufanelekile ukwenzela ukwenza imisebenzi yalo 
  ngokwalo Mthetho. 
Izibonelelo kunye nomvuzo wamalungu eGunya kunye neekomiti
  Usihlalo, nalo neliphina elinye ilungu leGunya, kunye nawuphina omnye umntu 
  otyunjelwe ukuba abe lilungu lekomiti phantsi kwecandelo 7 (1) ongaqeshwanga 
  ngokusigxina eburhulumenteni,uya kuhlawulwa ngolu hlobo, ngenxa yeenkonzo 
  azinikezileyo kwimisebenzi yeGunya okanye ekomitini: 
    imali yokukhwela, eyokutya nokulala kunye nezinye izibonelelo; 
    kwimeko kasihlalo weGunya, kuya kubakho umvuzo owongezelelweyo, njengoko 
    uMphathiswa eya kumisela, phofu evumelana noMphathiswa wezeziMali. 
Ukuphicothwa kweencwadi nengxelo yonyaka
  (1) Iincwadi zee-akhawunti kunye nezitetimente zezimali zeGunya ziya 
  kuphicothwa ngumPhicothi-Jikelele ekupheleni konyaka-mali ngamnye. 
  (2) Kuya kuthi zingaphelanga iinyanga ezintandathu emva kokuphela konyaka-mali 
  ngamnye, iGunya lingenise kuMphathiswa ingxelo eya kuma ngendlela emiselwe 
  nguMphathiswa ngokwemisebenzi yeGunya kuloo nyaka-mali, kunye nebhalans-shithi 
  kunye nezitetimenti zengeniso nenkcitho eziphicothiweyo.
  (3) UMphathiswa uya kuzithi thaca ePalamente iikopi zengxelo, kubandakanywa 
  nebhalans-shithi nezitetimenti zengeniso nenkcitho ekubhekiswa kuzo 
  kwicandelwana (2). La maxwebhu uya kuwangenisa kwiintsuku ezili-14 emva kokuba 
  ewafumene ukuba iPalamente ikwiseshoni yesiqhelo, okanye ke, ukuba iPalamente 
  ayikho kwiseshoni yesiqhelo uya kuwangenisa kwiintsuku ezili-14 emva kokuqala 
  kweseshoni yayo elandelayo yesiqhelo.
ImiGaqo
  Igunya lingathi ngemvume yoMphathiswa, lenze imigaqo emalunga- 
    nawuphina umcimbi ofunekayo okanye omiselweyo ngenxa yalo Mthetho; 
    nezimali ekufuneka zihlawulwe iGunya malunga nemicimbi ekuthethwe ngayo 
    kwicandelo 10 (5) (a) no- (b); 
    nawuphina omnye umcimbi onommiselo ofunekayo okanye olungiselela ukuba lo 
    Mthetho ukwazi ukusebenza kakuhle. 
Izibonelelo zethuba lenguqu malunga namaziko akhoyo
  (1) Naliphina iziko elimiselwe ngokomthetho elenza imisebenzi efana nale 
  yeGunya njengoko ichazwe kwicandelo 5, liya kuqhubeka liyenza loo misebenzi de 
  lichithwe okanye imisebenzi yalo iguqulwe ngokomthetho. 
  (2) Akukho ziko elinjengeli kuthethwa ngalo kwicandelwana (1) liya kuthi 
  lichithwe lide iGunya kunye neziko elo ziqwalasele iziphumo zolo chitho okanye 
  inguqu kunye nokwenziwa koPhahla lwemiGangatho-mfundo yesiZwe kwenziwe 
  nezindululo eziya kuMphathiswa.
  (3) Eli candelo alisayi kuchaphazela ziko lisekwe ngumthetho wabucala 
  weyunivesithi.
Intloko emfutshane
  Lo Mthetho uya kubizwa ngokuba nguMthetho wemiGangatho-mfundo yoMzantsi Afrika 
  ka-1995. 




Itshwayo eLitjha lokuVikeleka kwesiTjahaba seSewula Afrika
Ukwakheka kwalo nalokho okujanyelwe liTshwayo eLitjha lokuVikeleka kwesiTjhaba leSewula Afrika
Itshwayo lokuVikeleka kwesiThaba linezakhi ezihleleke zahlukaniswa ngeengcenye ezimbili ezihlukeneko, enye ingcenye iphanyekwe phezu kwenye.
IsiQubulo - !ke e: /xarra //ke, esitlolwe ngelimi lesiKhoisan labandu ababizwa ngama /Xam, okutjho ukuthi: bandu beentjhaba ngeentjhaba bumbanani. Isiqubulo lesi sitjheja imizamo yabandu ngokwehlukana kwabo ekulingeni ukuletha itjhebiswano hlangana nalokho abakuqabangako nalokho abakwenzako. Nasitjheja isiqubulo lesi ngokuthabaleleko, sisithola bona sibawa isitjhaba ekutheni sibumbane sizibone sisitjhaba esihlala ndawonye begodu sizikhakhazise ngobutjhaba baso - UkuHluka ngemiHlobo kodwana niBumbene.
Amazinyo wendlovu - akhombisa ukuhlakanipha, amandla, ukuzilinganela nokudzimelela ngokungapheliko.
Amatjatho wekoroyi - agega ngaphakathi kwesikghudlwana esibunjwe mazinyo wendlovu etshwayweni leli - amatjatho la ajamele ukuvunda, ukukhula nekghono lokuthuthuka, ukutholakala kokudla ebandwini begodu nakho koke okuphathelene nezelimo okutholaka ehlabathini.
Isihlangu - isakhiwo sesihlangu esenziwe ngerhawuda lesi silandelela isakhiwo seqanda. Sona-ke sijamele izindo ezimbili: sitjho ukuzijamela nokuvikeleka komphefumulo.
Imifanekiso yabandu - Ijamele imifanekiso etholakala elitjeni elibizwa nge-Linton, okumifanekiso emihle yamatje edabuka eSewula Afrika kodwana esele idume iphasi zombelele begodu ilondwe emyuziyamu weSewula eFrika ngeKapa. Ukuthi isitjhaba samaKhoisan sisitjhaba esaziwa ngokuthi kudala sihlala enarheni le, kukhombisa bona abantu bababandu boke ngokufanako begodu badabuka eSewula Afrika. Imifanekiso yabandu le ibonakala ilotjhisana, lokhu kukhombisa ibumbano. Lokhu kukhombisa godu nokuthoma kokutjhuguluka kwabandu, bazibone bababandu abamalunga wesitjhaba ngokuthabaleleko, ngokuhlanganyela nangokobundu babo.
Umkhondo nendonga - zijamele izindo ezimbili, ukuvikeleka nokubusa - godu zijamele iinyawo zenyoni eqinileko ugilonko. Ukulaliswa komkhondo nendonga khona kujamele ukuthula.
Ithuthumbo i-protea - lijamele ubuhle benarha yekhethu begodu nokuthuthumba (ukuthabalala) kwekghono lethu njengesitjhaba lokha nasisebenzela ukuphandlhuluka kweAfrika (African Renaissance) - lokhu kukhombisa godu nokubumbana kwemimoya ehlukeneko ephasini ethola amandla wayo ngaphezulu.
Inyoni ugilonko - inyoni le ibonakala iphapha - lokhu kujamele ituthuko nebelo. Inyoni eqinileko eyenzelwe iinyawo ngomkhondo nendonga - okuyirhelebhako lokha nayizuma iinyoka iletha ukuvikeleka kwesitjhaba eenyokeni ezimanaba. Inyoni le isithunywa esivela ezulwini iletha ukuthula ephasini - ijamele amandla waphezulu ezulwini. Ukuvuleka kwamaphiko wayo kukhombisa ukuthuthuka kwesitjhaba begodu amaphiko la akhombisa nokuvikeleka.
Ilanga eliphumako - lijamele ukukhanya nobukhulu oburarako. Likhombisa ukubelethwa kabutjha kwesitjhaba, lisikhombisa koke okusemuva, litjho ilwazi, ukukghona ukwehlulela begodu namandla. Ilanga eliphumako leli lijamele umthombo wokuphila, wokukhanya begodu nokuthi abandu bangabapheleleko.
Isakhiwo seTshwayo lokuVikeleka kwesiTjhaba lihlanganisa ingcenye engehla nengenzasi, okutjho ukubumbana okungapheliko. Ukuhlangana kweengcenye ezimbili zihlanganiswa mazinyo wendlovu nelanga eliphumako ngaphezulu, sifana neqanda okuphuma kilo inyoni ugilonko. Lokhu kujamele umoya wokubumbana kwesitjhaba esithumbako namkha esiphumelelako.
Umsebenzi weTshwayo lokuVikeleka kwesiTjhaba
Kulitshwayo elikhulu neliqakatheke kwamanikelela ngenarheni le. Litholakala kiwo woke amaphepha wombuso afana namapaspoto, iintifikheyidi zamabeletho, zokubhubha, zemitjhado begodu neentifikheyidi zeenkolo. Itshwayo leli lijamele lelo ebelisebenza kusukela ngomhlaka 17 Septemba 1910. Ukutjhugululwa kwetshwayo lokhu kujamele umnqopho wombuso ukukhombisa itjhuguluko elibekhona lokha nakuthoma ukusebenza kwedemokhrasi eSewula Afrika begodu nokungena komoya omutjha wokuthanda inarha yekhethu (patriotism).
Ukubunjwa kwetshwayo
UmNyango wezoBukghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji wabawa umphakathi bona uveze imibono yawo malungana neTshwayo lokuVikeleka kwesiTjhaba enyakeni ogadungileko. Kwathathwa imibono leyo yahlanganiswa naleyo evezwe yikhabinethe kwatlolwa umbiko omfitjhani ngayo. Umnyango wombuso i-Government Communication and Informatio System (GCIS) yasuka yathindana ne-Design South Afrika okuliphiko elikhulu eliqalene nokubunjwa kwamatshwayo enarheni zombelele bona lithindane nababumbi-matshwayo abalisumi abaziwako. Abenzi-matshwayo abathathu hlangana nabalisumi bakhethwa bona bethule amatshwayo wabo amatjha phambi kweKhabinethe. Umfanekiso namkha itshwayo elabunjwa nguMnumzana Iaan Bekker kwaba ngilo elikhethwako bona libe liTshwayo lokuVikeleka kweSitjhaba seSewula Afrika. Umnumzana lo ngakwelinye ihlangothi umnqophisi we FCB Group begodu ungusosaziwako ekwenzeni umsebenzi wokubumba amatshwayo qala ngombana sele abumbe amatshwayo ambalwa asetjenziswa kurhulumende begodu nasetjenziswa ziinhlangano ezinengi ezizijameleko.
ITswayo elitjha lokuVikeleka kwesiTjhaba lithuthukisa isibopho se-Batho Pele
I-Batho Pele libizo leSesotho elitjho bona "Abantu maqangi" okutjho bona abasebenzi bombuso bayabopheka ekutheni basebenzele bebarhelebhe abandu beSewula Afrika ngefanelo. Indlela yokuziphatha neembopho ze-Batho Pele zidzimelele eTshwayweni lokuVikeleka kwesiTjhaba. NgoMhla ka 1 Okthoba 1997, umbuso wasungula ijima le-Batho Pele ekunqotjhwe ngalo ukwenza ngcono umsebenzi owenzelwa umphakathi.
I-Batho Pele iyazibopha endleleni elungileko yekambiso neembopheni:
Zokuhlala kuthindwana ngeqophelo lemisebenzi eyenzelwa umphakathi
Ukubekwa kwezinga namkha iqophelo lemisebenzi eyenzelwa umphakathi ekufanele ifinyelelwe
Ukuqinisekisa bona abandu benzelwa imisebenzi yomphakathi eseqophelweni kutjhejwa khulu labo bandu ebegade badinywe amathuba embusweni wangaphambilini
Kukhutjhulwe nezinga lokusebenza ngokuzithoba ekufezeni iinrhuluphelo zomphakathi
Ukunikela abandu ilwazi nemisebenzi eyenzelwa umphakathi eseqophelweni ukwenzela bona bahlale banelwazi ngemiphakathi yabo
Ukusebenzela etjhatjhalazi kungafihlwa litho lokha imiphakathi nayenzelwa imisebenzi ethile
Kufanele kuhlale kulungiswa imitjhapho ukwenzela bona imiraro ekuhlangatjezwana nayo irarululwe ngomoya wokuthula
Imisebenzi eyenzelwa umphakathi ifanele ikhambisane nemali esetjenziselwa yona ukwenzela bona isitjhaba saneliswe ngokusetjenziswa kwemali yabo abayihlawulela umthelo
Sifanele sisebenze ngokuhlanganyela njengombuso nomphakathi ukuqinisekisa bona iimbopho ze-Batho Pele ziyazaliseka, kuqinisekiswe nesiqubulo esithi: Isitjhaba esisebenzela ingomuso elingcono.
Compiled by: Government Communication and Information System (GCIS), April 2000
ISENDLALELO
Thina, abantu beSewula Afrika,
Siyakwazi ukungaphatheki kwethu ngokomthetho
esikhathini esadlulako;
Siphathela phezulu abahlukunyezwa ngebanga lokobana kubenokulunga begodu nekululeko
enarheni yekhethu,
Sihlonipha labo abasebenze ekwakheni begodu nekuthuthukiseni iphasi lekhethu; begodu
Bakholelwa bonyana iSewula Afrika ngeyabo boke abahlala kiyo, sibambene ngokwahlukahlukana
kwethu.
Ngalakhoke, ngabajameli bethu abakhethwe ngokukhululekileko; samukela uMthetho-sisekelo
lo njengoMthetho wokuthoma weRiphabliki oza -
Kuqeda ukwahlukana okwadlulako begodu sakhe umphakathi ozokudzimelela kuminqopho
yentando yenengi ubulungiswa begodu namalungelo wangokomthetho wobuntu.
Ukubeka isisekelo sentando yenengi begodu nomphakathi onzinzileko lapho umbuso unzinze
khona phezu kwentando yesitjhaba begodu lapho zoke izakhamuzi zivikelwe khona
ngokomthetho.
Ukwenza ncono izinga lepilo yazo zoke izakhamuzi begodu nokuvezwa kwekgono lawo woke
umuntu;
Ukwakha, iSewula Afrika ebumbeneko begodu nenentando yenengi ezokwazi ukuthatha indawo
yayo njengenarha ezijameleko emndenini wentjhabatjhaba.
UZimu avikele abantu bekhethu.
Nkosi Sikelel' iAfrika. Morena boloka setjhaba sa heso.
God sen Suid-Afrika. God bless South Africa.
Mudz imu fhatutshedza Afurika. Hosi katekisa Afrika
ISAHLUKO 1
IMIHLINZEKO EYISISEKELO
IRiphabliki yeSewula Afrika
1. IRiphabliki yeSewula Afrika mbuso obumbeneko wentando yesitjhaba, osekwelwe phezu
kwamagugu alandelako:
(a) isibopho sokuthuthukisa nokuvikela isithunzi sobuntu, ukufikelela ukulingana begodu
nokuraga amalungelo wobuntu nekululeko.
(b) isibopho sokuraga ukungabandlululi ngobuhlobo nangobulili.
(c) ukubangaphezulu komthetho-sisekelo.
(d) ilungelo lokuvowuta labo boke abadala, irherho elifanako labavowuti, amakhetho abanjwa
njalo emva kwesikhathi esithileko begodu nendlela yentando yesitjhaba yokubusa
ngokweenhlangano ezinengi, kuzekubonelelwe ukuziphendulela, ukuzimisela nokuvuleka.
Ukubangaphezulu koMthetho-Sisekelo
2. UMthetho-sisekelo ingumthetho ongaphezulu weRiphabliki: umthetho namkha isenzo
esingakhambisani nawo asikho emthethweni, begodu nembopho ezibekwa ngiwo zifanele
ukufezwa.
Ubuzwe
3. (1) Kunobuzwe obufanako eSewula Afrika.
(2) Zoke izakhamuzi -
(a) zinamalungelo, amagunya kunye nokuzuza ngokulinganako;
(b) zivanele ukefeza imisebenzi neembopho zobizwe ngokulinganako.
(3) Umthetho weNarha kufanele ubonelele ukutholakala, ukulahlekelwa begodu
nokubuyiselwa kobuzwe.
Ingoma yeSitjhaba
4. Ingoma yesitjhaba izakuquntwa nguMongameli ngesimemezelo somthetho.
IFlarha yeNarha
5. Iflarha yeNarha inombala onzima, osarulani, olihlaza satjani, omhlophe, obomvu begodu
nolihlaza kasamafu, injengoba ibunjiwe beyahlathululwa kusheduli 1.
Amalimi
6. (1) Amalimi wangokomthetho weRiphabliki yi-Afrikaans, i-English, isiNdebele,
isiSesotho se Leboa, isiSotho, siSwati, Xitsonga, Setswana, Tshivenda, isiXhosa begodu nesiZulu.
(2) Ukubonelela bonyana ukusetjenziswa nobujamo bamalimi wesintu wabantu bekhethu lawo
abekathathelwa phasi ngaphambilini ayatjhejwa, umbuso kufanele uthathe amagadango aqinileko
nabonakalako ukuthuthukisa nokuraga ukusetjenziwa kwamalimi lawo.
(3) (a) Umbuso weNarha neweProvinsi ungasebenzisa amalimi athileko wangokomthetho
malungana nomsebenzi wombuso kutjhejwe ukusetjenziswa, ukusebenzeka kwawo, iindleko,
ubujamo obutholakala kuzifunda nokulinganisa iindingo nalokho okukhethwa mphakathi uwoke
namkha kuProvinsi ethileko; ngokombandela utjhoko bonyana umbuso weNarha nenye nenye
iProvinsi kufanele isebenzise kungesenani amalimi amabili wangokomthetho.
(b) AboMasipala kufanele batjhejisise amalimi asetjenziswa begodu lawo athandwa khulu
ngabakhi babo.
(4) Umbuso weNarha neyemaProvinsi, ngesimemezelo somthetho nangokuthatha amanye
amagadango kufanele ilawule begodu ibeke ilihlo ekusetjenzisweni kwamalimi lawo mibuso leyo.
Ngaphandle kokuphikisana ngokutjhiwo sigatjana (2) woke amalimi kufanele athathelwe phezulu
ngokulingana begodu atlhogonyelwe ngokufaneleko.
(5) IBhodi yeLimi yeSewula Afrika ye-Pan kufanele -
(a) ithuthukise begodu isungule nobujamo obuzakubonelela intuthuko nokusetjenziswa -
(i) kwamalimi woke wongokumthetho;
(ii) isi-Khoi, isi-Nama begodu nesi-San; begodu
(iii) nelimi lokusebenzisa amatshwayo.
(b) Ukuthuthukisa nokubonelela ukuhlonitjhwa -
(i) kwawo woke amalimi asebenziswa ngokujwayekileyo miphakathi yeSewula Afrika, kufaka
hlangana isiGerman, isi-Greek, isi-Gurajati, isi-Hindu, isiPotokisi, isiTamil, isiTelegu, nesiUrdu;
begodu
(ii) isiArab, isiHeberu, isi-Sanskrit, begodu namanye amalimi asetjenziswa kwezekolo eSewula
Africa.
Isahluko 2
Umtlolo wamaLungelo woBuntu
Imisebenzi yoMbuso
7. (1) UMtlolo wamaLungelo woBuntu lo ulidwala leli intando yesitjhaba yakhiwe phezu
kwalo eSewula Afrika. Umumethe amalungelo wabantu boke enarheni yethu begodu ugandelela
amagugu wentando yesitjhaba, isithunzi sobuntu, ukulingana kunye nekululeko.
(2) Umbuso ufanele uhloniphe, uvikele, uthuthukise begodu ubonelele amalungelo atholakala
ngaphakathi komtlolo wamaLungelo woBuntu.
(3) Amalungelo amumethwe Mtlolo waMalungelo woBuntu angarhunyezwa ngokwendlalwe
ngaphakathi kwesigaba 36, namkha ngokutjhiwo kwenye indawo ngaphakathi kwaloMtlolo.
Ukusetjenziswa
8. (1) UMtlolo wamaLungelo woBuntu usebenza kiwo woke umthetho begodu ubopha
is'bethamthetho, iKhabinethe amaKhotho namagatja woke wombuso.
(2) Izimiso zaloMtlolo wamaLungelo woBuntu zibopha abantu benyama nakho koke
okuthathwa njengomuntu eMthethweni (Juristic person) nangabe begodu ukufika ezingeni lapho
ungasetjenziswako, kutjhejwe bonyana ilungelo lelo ngilomhlobo muphi neembopho ezenzwe
lilungelo lelo.
(3) Ekusetjenzisweni izimiso zoMtlolo wamaLungelo woBuntu malungana nomuntu wenyama
nalokho okuthathwa njengomuntu emthethweni ngokulandela isigatjana (2), ikhotho -
(a) bonyana ikgone ukuphemelelisa ilungelo elikuMtlolo, kufanele isebenzise, namkha, lapho
kutlhogekako, ithuthukise, umthetho wesintu kuze kufike ezingeni lapho umthetho
omenyezelweko ungaphumelelisi ilungelo lelo; begodu
(b) ingathuthukisa imigomo yomthetho wesintu bonyana irhunyeze ilungelo, kodwana nangabe
ukurhunyezwa lokho kukhambisana nesigaba 36(1).
(4) Koke okuthathwa njengomuntu emthethweni kufanele ukuthola amalungelo aseMtlolweni
wamaLungelo woBuntu ukuya ngemhlobo welungelo begodu nagehlobo labantu bomthetho.
Ukulingana
9. (1) Boke abantu bayalingana phambi komthetho, begodu banelungelo lokuvikeleka
kunye nokusizwa mthetho ngokulinganako.
(2) Ukulingana kufaka hlangana ukuthabela amalungelo nekululeko ngokuzeleko
nangokulingana. Ukuraga ukufikelelwa kokulingana, kungenziwa imithetho begodu kuthathwe
namagadango ahlelelwe ukuvikela begodu nokuthuthukisa abantu namkha isitlhopa sabantu
ababedlelezelwe phambilini ngebanga lobandlululo.
(3) Umbuso angeze wabandlulula ngokungakafanele, ngokuqondileko namkha ngokungaqondi
omunye umuntu ngesizathu namkha ngezizathu kufaka hlangana ukubandlulula ngokwebala,
ngobuzwe, ubulili, ngokuthi umuntu utjhadile namkha awa, ngobuhlobo namkha ngokuthi umuntu
udabuka kusiphi isitjhaba, ngokombala ngokuzibandakanya nobulili obuthile, ngeminyaka
yobudala, ngokurholophala, ikolo, unembeza, ikolelo, isiko, ilimi, nangokuzalwa.
(4) Akakho omunye umuntu azakubandlulula ngokungakafaneli kwesinye namkha ezinye
izizathu ngokulandela isigatjana (3). UMthetho weNarha kufanele umenyezelwe bona uvimbele
namkha ujamise ibandlululo elungakafaneli.
(5) Ibandlululo ngesizathu namkha izizathu ezitjhiwo kusigatjana (3) akukafaneli ngaphandle
kwalokha kutjengiswako bona ibandlululo leli lifanele.
Isithunzi sobuntu
10 . Omunye nomunye umuntu unesithunzi ngokwemvelo, begodu unelungelo lokuvikelwa
nokuhlonitjhwa kwesithunzi sakhe.
Ipilo
11. Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuphila.
Ikululeko nokuvikeleka komuntu
12. (1) Omunye nomunye umuntu unelungelo lekululeko yomuntu, kufaka hlangana
ilungelo -
(a) lokungadinywa ikululeko yakhe ngaphandle kwesizathu esizwakalako; namkha
(b) lokungavalelwa ngaphambi kokuthi alethwe ekhotho.
(c) Atjhaphuluke kiyo yoke imihlobo yenturhu evela kumithombo yomphakathi namkha
ebantwini bangasese;
(d) Angahloriswa namtjhana kungayiphi indlela; begodu
(e) Angabanjwa namkha ajeziswe ngendlela esihluku, engakhombi ubuntu namkha eyehlisa
isithunzi.
(2) Omunye nomunye umuntu enelungelo lokobana ubujamo bomzimba negcondo yakhe
kungathathelwa phasi, lokhu kufaka hlangana nelungelo -
(a) Lokuthatha iinqunto malungana nokubeletha;
(b) Lokuvikeleka begodu nokuziphatha phezu kwemizimba yabo; begodu
(c) Lokungasetjenziswi ekulingeni ukuberega komuthi namkha okuthile kwesayensi
ngaphandle kwemvumo yakhe.
Ubugcila, ukubotjhelelwa emberegweni namkha ukukatelelwa ukuberega
13. Akakho umuntu ozakwenziwa isigcila, abotjhelelwe emberegweni namkha akatelelwe
umberego.
Ilungelo lokungaphazanyiswa
14. Omunye nomunye umuntu unelungelo lokungaphazanyiswa, lokhu kufaka hlangana
nelungelo lokobana -
(a) angasetjhwa emzimbini namkha kusetjhwe umuzi wakhe;
(b) kungasetjhwa ipahla yakhe;
(c) angamukwa ipahla yakhe; begodu
(d) ukukhulumisana kwabo emsithelweni kungathikamezwa.
Ikululeko yekolo, ikolelo namkha umbono
15. (1) Omunye nomunye umuntu unelungelo lekululeko yonembeza, ikolo, ukucabanga,
ikolelo namkha ukuveza umbono.
(2) Iinkonzo zingabanjelwa eendaweni zombuso, namkha kilezo nkhungo ezirhelejwa mbuso,
nangabe -
(a) iinkonzo lezo zilandela imithetho yekambiso ebekwe ziimphathiswa ezifaneleko;
(b) iinkonzo lezo zenziwa ngendlela efaneleko; begodu
(c) ukukhambela iinkonzo lezo kwenziwa ngendlela etjhaphulukileko, nangokuzithandela.
(3) (a) Isigaba lesi asivimbeli umthetho omenyezelweko otjheja -
(i) imitjhado eyenziwa ngekambiso yesintu, namkha ngokwekolo, ngokomthetho woBuntu,
namkha ngokomthetho womndeni; begodu
(ii) ikambiso yoMthetho woBuntu noMndeni olandela isiko elithile, namkha kungaba babantu
abaraga ikambiso yekolo ethile.
(b) Ukubonelelwa ngokulandela indima (a) kufanele kukhambisane nalesisigaba begodu
nezinye iimiso zoMthetho-sisekelo.
Ikululeko yokuveza amazizo
16. (1) Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuveza amazizo wakhe ngokutjhaphuluka,
kufakwa hlangana nalokhu -
(a) Ikululeko yamaphephandaba nemirhatjho;
(b) Ikululeko nokutjhaphuluka yokwamukela begodu nokudlulisela phambili ilwazi begodu
nokuveza imibono;
(c) Ikululeko yokuveza ikgono lokubumba nokusungula; begodu
(d) ikululeko yezokufunda begodu nekululeko yokwenza irhubhululo lezesayensi.
(2) Ilungelo elutjhiwo kusigatjana (1) alifaki lokhu -
(a) ukukhuluma ngendlela ephehla ipi;
(b) namkha ukutjala umoya ongabangela bona kubenenturhu esobala; namkha
(c) ukuletha inzondo esekwe ekuhlukeni ngebala, ngokobuhlobo, ngokobulili, namkha
ngokwekolo, okubangela iphehlo eletha ukulimala.
Ukubuthana, ukutjhagala, nokwenza ukurhwanta kunye nokwethula iinghonghoyilo.
17. Boke abantu banelungelo lokubuthana, bangenele amajima wokutjhagala, wokurhwanta
begodu nokwethula iinghonghoyilo, kodwana lokhu akwenziwe ngendlela yokuthula godu
kungakaphathwa iinkhali.
Ilungelo lokuhlanganyela
18. Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuhlanganyela.
Amalungelo wezombanga narha
19. (1) Esinye nesinye isakhamuzi sitjhaphulukile bona singazikhethela ihlangothi
kwezombanganarha, lokhu kufaka hlangana nelungelo -
(a) lokusungula ihlangano yezombanganarha;
(b) lokuzibandakanya emisebenzini yehlangano, begodu siyifunele amalunga ihlangano leyo;
begodu
(c) lokukhankasela ihlangano yezombanganarha, namkha umnqopho wayo.
(2) Esinye nesinye isakhamuzi sinelungelo lokungenela amakhetho atjhaphulukileko afaneleko
neza njalo emva kwesikhathi esithileko, lokuvowutela ibandla lesibetha-mthetho, elisungulwe
ngokulandela uMthetho-sisekelo.
(3) Omunye nomunye umuntu omdala unelungelo -
(a) lokuvowuta, emakhethweni wokuvowutela noma ngiliphi ibandla le sibethamthetho,
elisungulwe ngokulandela uMthetho-sisekelo, begodu nokuvowutela emsitheleni; begodu
(b) lokujama njengong'khetheni esikhundleni sokusebenzela umphakathi, nangabe kwenzekile
akhethwe, aphathe isikhundla sokusebenzela umphakathi.
Ubuzwe
20. Asikho isakhamuzi esifanele sidinywe ubuzwe.
Ikululeko yokukhamba neyokuhlala
21. (1) Omunye nomunye umuntu unekululeko yokukhamba nomakukuphi.
(2) Omunye nomunye umuntu unelungelo lokufuduka ngeRiphablikini le.
(3) Esinye nesinye isakhamuzi sinelungelo lokungena, nokuhlala begodu nokwakha lapho
kunye nalapho kunye ngaphakathi kweRiphabliki.
(4) Esinye nesinye isakhamuzi sinelungelo lokuthola ipaspoti.
Ikululeko yokurhweba, yokufundela umsebenzi nomsebenzi woku thwasiswa
22. Esinye nesinye isakhamuzi sine lungelo lokuzikhethela irhwebo alifunako, umsebenzi
wokufundelwa namkha wokuthwasiswa ngokutjhaphulukileko. Indlela yoku rhweba, yokufundela
umsebenzi namkha ukuthwasiswa ingakhambiswa mthetho.
Ubudlelwano kezemisebenzi
23. (1) Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuphathwa ngokufaneleko emsebenzini.
(2) Omunye nomunye umberegi unelungelo -
(a) lokusungula nokujoyina amajiniyoni weensebenzi;
(b) lozibandakanya emisebenzini nasemahlelweni wenjiniyoni zemisebenzi; begodu
(c) lokunghala umberego.
(3) Abaqatjhi banelungelo -
(a) lokusungula begodu nokujoyina iinhlangano zabaqatjhi; begodu
(b) lokuzibandakanya emisebenzini nasemahlelweni weenhlangano zabaqatjhi.
(4) Enye nenye injiniyoni yabasebenzi begodu enye nenye ihlangano yabaqatjhi inelungelo -
(a) lokuzitlamela ukuphatha, amahlelo nemisebenzi yayo;
(b) lokuhlangana; begodu
(c) lokusungula nokujoyina imifelandawonye.
(5) Enye nenye injiniyoni, ihlangano yabaqatjhi kunye nomqatjhi banelungelo
lokumbandakanya ekulumiswaneni yokubonisana. Umthetho weNarha ungabekwa ukulawula
ikulumiswano yokubonisana. Kangangoba bona umthetho ungaquntela ilungelo kilesiSahluko,
ukuquntelwa kufanele kukhambisane nesigaba 36(1).
(6) Umthetho weNarha ungamukela amalungiselelo wokuvikela injiniyoni okumumethwe
eemvumelwaneni zebambiswano kangangoba bona umthetho ungaquntela ilungelo kilesiSahluko,
ukuquntelwa kufanele kukhambisane nesigaba 36(1).
Ibhoduluko
24. Omunye nomunye umuntu unelungelo -
(a) lokuba ngaphakathi kwebhoduluko engeke lakhubaza ipilo namkha ukuzilinganela kwakhe;
(b) lokuthi ibhoduluko labo livikeleke bona kuzuze isizukulani samanjesi nesesikhathi esizako,
ngokusetjenziswa komthetho ozwakalayo, namkha amanye amagadango ahlelelwe -
(i) ukuvimbela ukusilaphazeka kwebhoduluko nokurhurhuleka kwehlabathi;
(ii) ukuthuthukisa ukutlhogonyelwa kwemvelo; begodu
(iii) ukuqinisekisa intuthuko edzimeleleko nokusetjenziswa kuhle kwemithombo yemvelo,
kutjhejwe intuthuko yezomnotho nomphakathi.
Ipahla
25. (1) Akakho umuntu ozakudinywa ipahla ngaphandle kwalokha nangabe lokhu
kwenziwa ngokulandela umthetho osebenza mazombe, begodu awukho umthetho ozakuvumela
bona umuntu adinywe ipahla kungakathintwani naye.
(2) Umbuso ungamuka umuntu ipahla kwaphela nangabe lokho kwenziwa ngokulandela
umthetho osebenza mazombe -
(a) Nangabe kwenzelwa iindingo zomphakathi namkha iinrhuluphelo zomphakathi; begodu
(b) Nangabe kuzakubhadelwa imali yokulilisa, leyo inani layo, isikhathi nendlela
yokubhadelwa kuzakuvunyelwana ngayo namkha iquntwe ikhotho.
(3) Inani lemali, isikhathi nendlela ezakubhadelwa ngayo kufanele kube ngelungileko
nefanelekileko, etjengisa ukulinganiswa okufaneleko hlangana kweenrhuluphelo zomphakathi
neenrhuluphelo zalabo abathintekako, begodu kutjhejwe woke amaphuzu, kufaka
hlangana -
(a) Ukusetjenziswa kwayo manjesi;
(b) Umlando wokutholakala nokusetjenziswa kwayo;
(c) bonyana ingabiza malini nange ithengiswa nakulandiswa imakethe;
(d) Izinga elinqophileko lombuso lokubekelela ngeemali namkha lokurhelebha ngeemali
malungana nepahla leyo; begodu
(e) Nomnqopho wokwemukwa kwepahla leyo.
(4) Ngokomnqopho walesisigaba -
(a) iinrhuluphelo zomphakathi kufaka hlangana isibopho sesitjhaba sokutjhugulula inarha
namatjhugululo abonelela ukutholakala kwemithombo yemvelo yoke yeSewula Afrika; begodu
(b) ipahla ayifaki kwaphela inarha.
(5) Umbuso kufanele ubeke umthetho ozwakalako begodu uthathe namanye amagadango,
nakutjhejwa imithombo enawo, ukukatelela imibandela eyenza bona izakhamuzi zikgone ukuthola
inarha ngokufaneleko.
(6) Umuntu namkha umphakathi loyo isikhathi sokusebenzisa inarha singakavikeleki
ngokomthetho ngebanga lomthetho obandlulula ngokwebala wesikhathi esadlulako namkha
izenzo, unelungelo ukufika ezingeni elitjhiwo Mthetho wePalamende, lokunikelwa isikhathi
sokuhlala enarheni leyo esivikelwe mthetho namkha anikelwe irhelebo eliqondeneko.
(7) Umuntu namkha umphakathi omukwe ipahla emva kwe 19 Juni 1913 ngebanga lomthetho
webandlululo ngokwebala wesikhathi esadlulako namkha izenzo, unelungelo ukufika ezingeni
elitjhiwo Mthetho wePalamende, lokubuyiselwa leyo pahla namkha anikelwe irhelebho elifaneleko.
(8) Akukho okutjhiwo ngilesisigaba okuzakuvimbela umbuso ukwenza umthetho nokuthatha
amanye amagadango bonyana ufikelele utjhugululo lenarha, amanzi nalokho okukhambelana
nalamatjhuguluko, kuze ukgone bonyana ulungise imiphumela yebandlululo ngokwebala
yesikhathi esidlulileko, kwaphela nangabe okungakhombisani nokutjhiwo ngilesisigaba,
kukhambisana nokutjhiwo sigaba 36(1).
(9) IPalamende kufanele imemezele umthetho otjhiwo kusigatjana (6).
Ezezindlu
26. (1) Omunye nomunye unelungelo lokufikelela ukutholakala kwezindlu ngokwanele.
(2) Ubuso ufanele uthathe amagadango azwakalako womthetho namanye amagadango,
ngokusemandleni wawo, ukufinyelela ngokuphumeleleko kwalelilungelo.
(3) Akekho ozakuthitjhwa ngendlini yakhe, namtjhana indlu yakhe ibhidlizwe, ngaphandle
kwencwadi egunyazwe ikhotho emva kokutjheja woke amaphuzu aqakathekileko. Awukho
umthetho ozakuvumela bonyana umuntu akhitjhwe ngendlini kungakathintanwa naye.
Zamaphilo, ukudla, amanzi, begodu nokuvikeleka kwezehlalakuhle
27. (1) Omunye nomunye umuntu unelungelo lokubonelelwa ngalukhu -
(a) ukutlhogonyelwa kwezamaphilo, lokhu kufaka hlangana ukutlhogonyelwa kwezamaphilo
okumalungana nokubeletha;
(b) ukudla okwaneleko, kanye namanzi ahlanzekileko; begodu
(c) nokuvikeleka kwezehlalakuhle okufaka hlangana, ukurhelejwa okufaneleko
kwezehlalakuhle nangabe umuntu uyabhalelwa kukuzondla, yena nalabo abafanele bondliwe
nguye.
(2) Umbuso kufanele wenze umthetho ozwakalako uthathe namanye amagadango angase
mandleni awo, umakutjhejwa imithombo yayo yeemmali, ukufikelela ukuphumelelisa
kwalamalungelo.
(3) Akakho umuntu ozakwalelwa irhelebho elirhabako lokwelatjhwa.
Abentwana
28. (1) Omunye nomunye umntwana unelungelo -
(a) lokuba nebizo nobutjhaba kusukela ekubelethweni;
(b) lokutlhogonyelwa mndeni, itlhogenyelo labazali, kunye netlhogonyelo elifaneleko nangabe
ususiwe emndenini wakhe;
(c) lokuthola ukudla okwakha umzimba, indawo yokuhlala, ukwelatjhwa, begodu nokutjhejwa
kwezehlalakuhle;
(d) lokuvikeleka ekuphathweni kumbi, ukuninwa, ukuhlukunyezweni namkha ekwehlisweni
isithunzi sobuntu;
(e) lokuvikela ekuberegisweni okubangela bona umqatjhi wakhe azuze ngokungakafaneli;
(f) lokobonyana angenziswa namkha avunyelwe ukwenza umsebenzi loyo -
(i) Ongakafaneli umuntu weminyaka yakhe; namkha
(ii) lowo obeka ukuzilinganela kwakhe, ifundwakhe, ipilo yakhe yomzimba nengcondo, umoya
wakhe, ukuziphatha nokuthuthuka kwakhe engozini.
(g) lokobana angabotjhwa ngaphandle kwalokha nangabe igadango lamaphelelo, nangabe
lokho kuyenzeka, ngaphezu kwamalungelo umntwana afanele awathole ngokulandela isigaba 12
no 35, umntwana unelungelo -
(i) bonyana nakavalelwa ahlukaniswe neembotjhwa ezingaphezu kweminyaka e 18 ubudala;
begodu
(ii) aphathwe ngendlela begodu aphathwe ngaphasi kwamajamo afanele umntwana waleyo
minyaka.
(h) lokuba nomjameli woMthetho obonelelwa Mbuso, begodu nangeendleko zombuso kuleyo
milandu yokumangalelana kwabantu enamatha umntwana loyo nangabe ukungakhambi
ngokomthetho okukhulu kungahle kube khona.
(i) lokungasebenziswa ngaphakathi kwenturhu lapha kuhlonywe ngeenkhali nokuvikeleka
eenkhathini zenturhu yeenkhali.
(2) Ukutjhejwa kweenrhuluphelo zomntwana kuyinto eqakatheke khulu ezintweni zoke
ezinamatha umntwana loyo.
(3) Nakukhulunywa "ngomntwana" kulesi sigaba, kukhulunywa ngomuntu oneminyaka
engaphasi kwe 18 ubudala.
Ifundo
29. (1) Omunye nomunye umuntu unelungelo -
(a) lokuthola ifundo esemqoka, lokhu kufaka hlangana nefundo esemqoka yabantu abadala.
(b) lokuthola ifundo ephakemeko, leyo okufanele kube mbuso othatha amagadango
azwakalako bonyana lokho kubekhona begodu kutholakale ngokuphumeleleko.
(2) Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuthola ifundo ngelimi amalimi wangokomthetho
akhethwa nguye kulezonkhungo zomphakathi lapho ifundo leyo inganikelwa ngokuzwakalako.
Kuzekubonelelwe ukuqinisekisa ukutholakala nokusetjenziswa kwalelilungelo, umbuso ufanele
utjheje amagadango woke azwakalako wefundo engawathatha, kufaka hlangana iinkhungo
eziphakathi naphakathi, kunakekelwa -
(a) okufaneleko;
(b) ikgonakalo; begodu
(c) isidingo sokulungisa imiphumela yomthetho nejwayelo ebandlulula ngokwebala yesikhathi
esidlulileko.
(3) Omunye nomunye umuntu unelungelo lokusungula begodu angcine isikhungo sezefundo,
asisekele ngeemali zakhe begodu sibesezandleni zakhe nangabe iinkhungo lezo -
(a) azibandlululi ngokwebala;
(b) zitloliswe embusweni; begodu
(c) azikho ezingeni elingaphasi kunezinga leenkhungo eziqondeneko zomphakathi.
(4) Isigatjana (3) asivimbeli ukurheletjwa ngeemali mbuso kweenkhungo zefundo
ezizijameleko.
Ilimi namasiko
30. Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuberegisa ilimi begodu alandele isiko elikhethwa
nguye, kodwana akeko umuntu ozakuthi lokha nakasebenzisa amalungelo wakhe, enze njalo
ngendlela engakhambisani noMthetho-sisekelo.
Imiphakathi yangokwesiko, ikolo nelimi
31. (1) Abantu bomphakathi wongekwesiko, ikolo nolimi angeze badingwe ilungelo,
nabanye abantu bomphakathi wabo, loku -
(a) thabela isiko labo, lokulandela ikolo yabo nokusebenzisa ilimi labo; begodu
(b) sungula, ukujoyina nokuraga iinhlangano zamaSiko, ikolo nelimi namanye amagatja
womphakathi.
(2) Lelilungelo angeze lasetjenziswa ngendlela engakhambisani nanoma ngisiphi isimiso
soMtlolo wamaLungelo woBuntu.
Ilungelo lokuthola umbiko
32. (1) Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuthola -
(a) imibiko ephethwe mbuso; begodu
(b) nomangimuphi umbiko ophethwe ngomunye umuntu odingekako bona kusetjenziswe
namkha kuvikelwe nofana ngimaphi amalungelo.
(2) Umthetho weNarha kufanele umenyezelwe bonyana lelilungelo libonelelwe begodu
ungabonelela amagadango azwakalako azakwethula ubudisi bokuphatha nobeemali obuphezu
kombuso.
Igadango lekambiso elilungileko lezomthetho
33. (1) Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuphathwa ngendlela esemthethweni,
ezwakalako begodu nangekambiso elungileko.
(2) Omunye nomunye umuntu loyo amalungelo wakhe athinteke kabuhlungwana ngebanga
legadango lekambiso, unelungelo lokunikelwa iinzathu ezitlolwe phasi.
(3) UMthetho weNarha mazombe kufanele umenyezelwe bona uphumelelise amalungelo la,
begodu kufanele -
(a) Ubonelele ukuhlolisiswa kwegadango lekambiso yikhotho, namkha lapha kufaneleko,
ikundla ezijameleko begodu engathathi ihlangothi;
(b) Ubophelele umbuso bona uphumelelise amalungelo akuzigatjana (1) no (2); begodu
(c) Uthuthukise ikgono lezekambiso yezokuphatha.
Ilungelo lokuya ekhotho
34. Omunye nomunye umuntu unelungelo lokobonyana namkha ngimuphi umraro anawo
urarululwe ngokusetjenziswa komthetho okuquntwe ngemva kokuzwelelwa komraro lowo
ngendlela elungileko nevulekele umphakathi, yikhotho namkha, lapha kufaneleko ngenye iforamu
ezijameleko nengathathi ihlangothi.
Abantu ababotjhiweko, abavalelweko begodu nabamangalelwa
35. (1) Omunye nomunye umuntu obotjhweko ngebanga lokusolelwa bonyana wenze
umlandu unelungelo -
(a) lokuzithulela;
(b) lokutjelwa msinya -
(i) ngelungelo lakhe lokuzithulela; begodu
(ii) ayeleliswe ngokungenzeka uma angazithuleli;
(c) lokungakatelelwa kobana avume isono, lokhu okuyinto engahle esetjenziswe
njengobufakazi obumbophelelako;
(d) lokulethwa ekhotho, msinya ngokungakgonakalako, kungakadluli ama-iri ayi-48 ngemva
kokubotjhwa kwakhe, namkha lokha nangabe ama-iri ayi- 48 aphela ngaphandle kwama-iri
ajwayelekileko wekhotho wokuhlala, ngelanga lokuthoma elilandelako lekhotho emva kokuphela
kwesikhathi leso;
(e) Ekuveleni ngaphambi kwekhoto kokuthoma emva kokubotjhwa kwakhe, athweswe
umlandu namkha atjelwe ibanga elenza bonyana isikhathi sakhe sokuvalelwa sengezwe, lokha
lokho kubhala ukwenzeka, ulungela kutjhaphululwa;
(f) Lokutjhaphululwa ejele ngaphasi kwemibandela ezwakalako lokha iinrhuluphelo
zezobulungiswa zikuvumela lokho.
(2) Omunye nomunye umuntu obotjhiweko, kufakwa hlangana nesinye nesinye isibotjhwa
esele sigwetjiwe, sinelungelo -
(a) lokobana atjelwe msinya bonyana ubanjwele ini;
(b) lokukhetha nokuthintana nomjameli womthetho begodu atjelwe msinya ngalelilungelo;
(c) lokubonelelwa ngomjameli womthetho akhonjwe mbuso nangabe kunekgonakalo
lobanyana ubungekho emthethweni kungenzeka begodu atjelwe msinya ngalelilungelo;
(d) Lokumangala ekhotho bona ukubotjhwa kwaso kusemthethweni na, nangabe ukubotjhwa
kwaso akukho emthethweni, sitjhatjhululwe;
(e) lokuvalelwa ngaphasi kobujamo obukhambisana nesithunzi sobuntu, lapha kufakwa
hlangana ukunikelwa indawo eyaneleko yokuhlala, ukudla okwakha umzimba, iincwadi
zokufunda, kanye nokulatjhwa ngeendleko zombuso; begodu
(f) Lokukhulumisana begodu avakatjhelwe ngilaba abalandelako -
(i) ngowakwakhe namkha umlingani;
(ii) isihlobo;
(iii) umeluleki wezekolo; begodu
(iv) nodorhodera okhethwa nguye.
(3) Omunye nomunye ummangalelwa unelungelo lokusegiswa ngendlela ofaneleko, lokhu
kufaka hlangana ilungelo -
(a) lokwaziswa ngomlandu abekwe wona, anikelwe nemininingwani ngokunabileko ukwenzela
bona akgone ukuziphendulela kumlandu loyo;
(b) lokuthola isikhathi esaneleko nezinto ezaneleko angaziberegisa ekuzivikeleni;
(c) lokusegiswa ekhotho yomthetho ejwayelekileko nevulelwe umphakathi;
(d) ukulalelwa komlandu wakhe kuthonywe bekuqedwe ngaphandle kokuriyada
okungazwakaliko;
(e) abekhona lokha nakubagwa umlandu wakhe;
(f) lokukhetha begodu ajanyelwe mjameli woMthetho begodu atjelwe ngalelilungelo;
(g) lokubonelelwa ngomjameli womthetho ozakubhadelwa mbuso, lokha nakubonakala bona
kungaba nokungakhanjiswa ngokulungileko komlandu, begodu atjelwe ngalelilungelo;
(h) lokuthathwa bona umsulwa, begodu nelokuzithulela begodu nelokungathuli ubufakazi
lokha nakabagiswako;
(i) lokuthula ubufakazi nokuphikisa ubufakazi obuthuliweko;
(j) lokungakatelelwa ukwethula ubufakazi obumbophako;
(k) lokubagiswa ngelimi alizwisisako, nakungakgonakaliko atologelwe ngelimi lelo;
(l) lokungagwetjelwa isenzo namkha ukungenzi okugade kungasimlandu ngaphasi komthetho
wenarha namkha umthetho wamazwe ngesikhathi lokho kwenziwa namkha kungenziwa;
(m) Lokungabangiswa umlandu ngezenzo namkha ukungenzi ngalezo owabonwa umlandu
namkha anganamlandu ngazo ngaphambilini;
(n) Lokuba nomzuzo wokubethwa ngeswazi elincani lokho nangabe isigwebo esibekiweko
sitjhugululwe hlangana nesikhati umlandu wenziwe ngaso nesikhathi sokugwetjwa; begodu
(o) Lokwenza isibawo bonyana umlandu wakhe ubuyekezwe namkha uhlolisiswe yikhotho
engaphezulu.
(4) Lokha nangabe isigaba lesi sithi umbiko kufanele uphiwe umuntu, umbiko lowo ufanelwe
uphiwe ngelimi elizwisisa mumuntu loyo.
(5) Obunye nobunye ubufakazi obutholakele ngendlela ephikisa noma ngiliphi ilungelo
elingaphakathi koMbhalo wamaLungelo woBuntu bufanele buqithwe, nangabe ukwamukelwa
kwabo ubufakazi lobo kuzakwenza bonyana ukugwetjwa koMlandu lowo kube ngokungalungi
namkha ngendlela ethize kungakhubaza ikambiso yezobulungiswa.
Ukurhunyezwa kwamalungelo
36. (1) Amalungelo angaphakathi koMbhalo waMalungelo woBuntu angarhunyezwa
kwaphela ngokulandela umthetho osebenza mazombe kufikela lapha ukurhunyezwa lokho
kuzwakalako begodu kufaneleko emphakathini ovulekileko newentando yesitjhaba osekelwe
phezu kokuhlonitjhwa kwesithunzi sobuntu, ukulingana nekululeko, kutjhejwe amaphuzu woke
afaneleko kufaka hlangana -
(a) Umhlobo welungelo lelo;
(b) Ukuqakatheka komnqopho werhunyezo lelo;
(c) Umhlobo werhunyezo begodu ukuthi ukurhunyezwa lokho kungangani;
(d) Ubuhlobo hlangana nokurhunyezwa nomnqopho wokurhunyezwa lokho; begodu
(e) Ukurhunyezwa kube ngendlela efitjhani yokufikelela umnqopho lo.
(2) Ngaphandle kwalokho okutjhiwo esigatjaneni (1) namkha nomangisiphi isimiso
soMthetho-sisekelo, awukho umthetho ongarhunyeza nomangiliphi ilungelo elibonelelwe
ngaphakathi komtlolo wamaLungelo woBuntu.
UMthetho wobujamo oburhabileko
37. (1) Umthetho wobujamo oburhabileko ungamenyezelwa kwaphela ngokulandela
uMthetho wePalamende begodu kwaphela nangabe -
(a) ipilo yesitjhaba isengozini yokuthuselwa ngepi, ukuhlaselwa, ukuvukela umbuso,
irawurawu, umonakalo omkhulu ngenarheni, namkha kunento erhabileko emphakathini; begodu
(b) isimemezelo somthetho loyo siyatlhogeka ekubuyiseni ukuthula nokuthobelwa koMthetho.
(2) Ukumenyezelwa komthetho wobujamo oburhabileko, begodu nomunye nomunye
umthetho omenyezelweko, namkha elinye nelinye igadango elithathwako ngokulandela
ukumenyezelwa komthetho lo, kuzakubanamandla kwaphela lokha nangabe -
(a) uthoma ukusebenza ngelanga omenyezelwe ngalo; begodu
(b) akudluli amalanga ama 21 ukusukela ngelanga omenyezelwe ngalo, ngaphandle kwalokha
nangabe iBandla Lesitjhaba lithatha isiqunto sokwengeza isimimenyezelo lesi ngesikhathi
esingadluli iinyanga ezintathu esikhathini esisodwa. Ukungezelelwa kwamathomo
kokumenyezelwa komthetho wobujamo oburhabileko kufanele kube ngendlela yesiqunto
esamukelwe inengi lamalunga weBandla Lesitjhaba. Okunye nokunye ukwengezelelwa
okulandelako kufanele kube ngendlela yesiqunto esamukelwe buncani bamalunga aba 60
wamapersente wamalunga weBandla Lesitjhaba. Isiqunto esithathwe ngokulandelwa kwendima
le, kufanele samukelwe kwaphela ngokulandela iinkulumanisano-zokuphikisana ezivulelwe
umphakathi ezibanjwe ngaphakathi kweBandla.
(3) Enye nenye ikhotho enamandla ingahlolisisa ukuba semthethweni -
(a) kwesimemezelo somthetho wobujamo oburhabileko;
(b) Ukwengezelelwa kwesikhathi somthetho wobujamo oburhabileko; namkha
(c) komthetho ophasisweko namkha igadango elithethweko, ngaphasi kwesimemezelo
somthetho wobujamo oburhabileko.
(4) Omunye nomunye umthetho omenyezelwe ngokulandela isimemezelo somthetho
wobujamo oburhabileko ungaphikisana noMtlolo wamaLungelo woBuntu ukufikela kwaphela
lapha -
(a) Ukuphikisana lokho kudingwa khulu bujamo oburhabileko; begodu
(b) Umthetho loyo -
(i) Ukhambisana neembopho zeRiphabliki le ngaphasi koMthetho wamaZwe osetjenziswako
eenkhathini zobujamo oburhabileko;
(ii) ukhambisana nesigatjana 5; begodu
(iii) waziswe ngaphakathi koMthetho Ogadangisiweko wombuso weNarha msinya emva
kokumenyezelwa kwawo.
(5) Awukho umthetho ogunyaza isimemezelo sobujamo oburhabileko, begodu awuko
umthetho omenyezelweko namkha amanye amagadango athathwe ngokulandela lesosimemezelo,
ongavumela namkha ugunyaze -
(a) ukulibalelwa kombuso, namkha ngumuphi umuntu omunye nomunye umuntu malungana
nesenzo esinye nesinye esingekho emthethweni;
(b) Okunye nokunye okuphikisana nalesisigabo; namkha
(c) Okunye nokunye okuphikisana nalesisigaba, okutjhiwo kunxenye 1 yeRherho elitjengisa
amalungelo angeze adinywa ukufikela ezingeni qondana nesigaba leso, kunxenye 3 yeRherho.
Irherho elitjengisa amalungelo angeze adinywa
1 2 3
Inombolo Ihloko Izinga lelo ilungelo lingeze ladinywa ngalo yesigaba yesigaba
9 Ukulingana Malungana nokubandlulula okungakafaneli
kwaphela ngezizathu zobuhlobo, ubala, ubuzwe,
ubulili, ikolo namkha ulimi
10 Isithunzi sobuntu ngokupheleleko
11 Ipilo ngokupheleleko
12 Ikululeko Malungana nezigatjana (1)(d) no (e) begodu (2)(c)
nokuvikeleka
komuntu
13 Ubugcila, Malungana nobugcila nokubotjhelelwa
ukubotjhelelwa emberegweni
emberegweni
nokukatelelwa
umberego
28 Abantwana Malungana:
- isigatjana (1) (d) no (e);
- amalungelo akundima (i) no (ii) zesigatjana
(1)(g); begodu
- isigatjana 1 (i) malungana nabantwana
beminyaka engu 15 nangaphasi.
35 Abantu Malungana:
ababotjhiweko, - isigatjana (1) (a), (b) no (c) begodu 2 (d);
abavalelweko - amalungelo akuzindima (a) kufika (o)
begodu zesigatjana (3) kungafaki hlangana indima (d)
nabamangalelwa - Isigatjana 4; begodu
- isigatjana (5) malungana nokungamukeleki
kobufakazi nangabe ukwamukelwa kwalobo
ubufakazi kuzakubangela bona ukugwetjwa
komlandu kungabi ngokufaneleko.
(6) Lokha omunye nomunye umuntu avalelwe ngaphandle kokugwetjwa ngokulandela
ukudinywa kwaMalungelo okusukela kumiphumela yokumemezelwa komthetho wobujamo
oburhabileko, imibandela elandelako kufanelwe izaliswe -
(a) Ilunga elingumuntu omdala lomndeni namkha umngani womuntu obotjhiweko kufanele
athintwe msinya ngokukgonakalako okuzwakalako atjelwe, aziswe ngokubotjhwa komuntu loyo.
(b) Isaziso sifanele ukutlolwa kuMthetho Ogadangisiweko wombuso weNarha kungakapheli
isikhathi samalanga amahlanu umuntu loyo abotjhiwe, kuvezwe ibizo lomuntu obotjhiweko loyo,
indawo avalelweko begodu kuhlathululwe namagadango arhabileko abotjhwe ngaphasi kwawo.
(c) Umuntu loyo obotjhiweko, ufanele avunyelwe ukuzikhethela udorhodera begodu
avakatjhelwe nguye ngeenkhathi ezizwakalako.
(d) Umuntu obotjhiweko loyo ufanele avunyelwe ukuzikhethela umjameli womthetho begodu
avakatjhelwe nguye ngeenkhathi ezizwakalako.
(e) Ikhotho kufanele ihlolisise ukubotjhwa komuntu obotjhwiweko msinya ngokukgonakala
okuzwakalako, kungakadluli amalanga ali 10 kusukela ngelanga abotjhwe ngalo begodu, ikhotho
kufanele itjhaphulule isibotjhwa leso ngaphandle kwalokha nangabe ukubotjhwa kwakhe
kuyatlhogeka okubuyisela ukuthula nokuthobela umthetho.
(f) Isibotjhwa esingatjhaphululwa ngokulandela indima (e), namkha esingatjhaphululwa
ngokulandela ukuhlolisiswa kokubotjhwa kwakhe ngokulandela indima le, singenza isibawo
ekhotho bona ihlolisise kabutjha ukuvalelwa kwaso kwesinye nesinye isikhathi emva kwamalanga
ali 10 ukuhlolisisa okugandungileko kudlulile, begodu nakulelo iphuzu ikhotho kufanele
itjhaphulule isibotjhwa ngaphandle kwalokha nangabe ukubotjhwa kwakhe kuyatlhogeka
ukubuyisela ukuthula nokuthobela umthetho.
(g) Umuntu obotjhiweko ufanele avunyelwe bona avele mathupha phambi kwekhotho
ehlolisisa ukubotjhwa kwakhe, ajanyelwe mjameli womthetho uma isibawo sakhe silalelwe ikhotho
begodu azililele mayelana nokuvalelwa kwakhe mlibe.
(h) Umbuso kufanele wethule iinzathu ezitlolwe phasi phambi kwekhotho ukukhombisa
ukuqakatheka kokungezelelwa kokubotjhwa komuntu loyo, begodu umbuso kufanele unikele
isibotjhwa leso ikhophi yeenzathu zokubotjhwa kwaso kusese namalanga amabili ngaphambi
kobana ikhotho ihlolisise ukubotjhwa kwaso.
(7) Lokha nange ikhotho itjhaphulula umuntu obotjhiweko, umuntu loyo angeze abotjhwa
godu ngenzathu ezifanako ngaphandle kwalokha umbuso ukhombisa ngokusobala ukuqakatheka
kokubotjhwa komuntu loyo godu.
(8) Izigatjana (6) no (7) azisebenzi ebantwini abangasizizakhamuzi zeRiphabliki begodu
abavalelwe ngokulandela inturhu yeenkhali yamazwe. Ibile umbuso kufanele ulandele amazinga
lawo abopha iRiphabliki ngaphasi koMthetho wamazwe woBuntu malungana nokuvalelwa
kwabantu labo.
Ukukatelelwa kwamalungelo
38. Omunye nomunye umuntu okhonjwe kulesisigaba, unelungelo lokwenza isibawo ekhotho
enobukgoni, atjhobona ilungelo elimumethwe kuMtlolo wamaLungelo woBuntu liphuliwe namkha
lithuselwe, lapho ikhotho izakuphana ngerhelebo elifaneleko kufaka hlangana nokweziwa
kwesimemezelo samalungelo wobuntu. Abantu abangenza iimbawo ekhotho ngilaba:
(a) omunye nomunye umuntu ozenzela isibawo ngokwakhe;
(b) omunye nomunye umuntu owenza isibawo ebujameni bomunye umuntu ongakgoniko
ukuzenzela ngebizo lakhe;
(c) omunye nomunye umuntu owenza lokho njengelunga, namkha oraga iinrhuluphelo
zesichema sabantu namkha kungaba ziinrhuluphelo zabantu besitlhopha esithileko;
(d) omunye nomunye umuntu owenza isibawo ebujameni beenrhuluphelo zomphakathi;
begodu
(e) Neenhlangano ingenza isibawo, isenzela iinrhuluphelo zamalunga wayo.
Ukuhlathululwa kombhalo wamalungelo wobuntu
39. (1) Lokha nakuhlathululwa uMbhalo wamaLungelo woBuntu enye nenye ikhotho,
ikundla namkha iforamu -
(a) kufanele ithuthukise amagugu asekela umphakathi ovulekileko newentando yesitjhaba
asekelwe phezu kwesithunzi sobuntu, ukulingana nekululeko;
(b) kufanele itjheje umthetho wamazwe; begodu
(c) ingatjheja umthetho wangaphandle kwenarha.
(2) Lokha nayihlathulula omunye nomunye umthetho, begodu lokha nayithuthukisa umthetho
wesintu namkha umthetho wesintu, enye nenye ikhotho, ikundla namkha iforamu kufanele
ithuthukise umoya, ifisekelo nomnqopho woMtlolo wamaLungelo woBuntu.
(3) UMtlolo wamaLungelo woBuntu awuvimbeli ukuba khona kwamanye amalungelo namkha
iinkululeko atjhejwa namkha anikelwa umthetho wesintu, umthetho wesintu namkha umthetho
omenyezelweko, ukufikela ezingeni lapha akhambisana noMtlolo khona.
ISAHLUKO 3
Umbuso osebenzisanako
Umbuso weRiphabliki
40. (1) Ngaphakathi kweRiphabliki, umbuso ubunjwa mikhakha yombuso weNarha,
weProvinsi neweNdawo, lawo ahlukeneko, asekelanako begodu anobudlelwano.
(2) Yoke imikhakha yombuso ifanele ukuhlonipha nokulandela imigomo engakulesiSahluko
begodu kufanele enze imisebenzi yawo ngaphakathi kwemncele ebekwa ngilesiSahluko.
Imigomo yombuso osebenzisanako kunye nobudlelwano hlangana nemibuso
41. (1) Yoke imikhakha yombuso namagatja woke wombuso ngaphakathi komkhakha
omunye nomunye ufanele -
(a) ukubonelela bonyana kuhlala kunokuthula, itjhebisano yesitjhaba nokungahlukaniswa
kweRiphabliki;
(b) ubonelele ukuzilinganela kwabantu beRiphabliki;
(c) ubonelele bonyana umbuso weRiphabliki iyoke ngonepumelelo, osebenzela etjhatjhalazini,
onokuziphendulela nonamatheleko;
(d) uthembeke kuMthetho-sisekelo, kuleRiphabliki, nakubantu bayo;
(e) uhloniphe ubujamo, iinkhungo, amandla nemisebenzi ngokoMthetho-sisekelo kombuso
kulawo amazinga amanye;
(f) ungathathi amanye amandla namkha enze eminye imisebenzi ngaphandle kwaleyo
athweswe yona Mthetho-sisekelo;
(g) usebenzise amandla wawo enze nemisebenzi yawo ngendlela leyo engeze yakhubaza
ubujamo bombuso ngokwemingcele, imisebenzi neenkhungo kwelinye izinga; begodu
(h) ubonele bonyana kubenetjhebisano hlangana nayo nokuthembana ngoku -
(i) katelela ubudlelwano bobungani;
(ii) rhelebhana nokusekelana;
(iii) kwazisana nokuthintana eendabeni lezo aneenrhuluphelo ezifanako;
(iv) qhumanisa imisebenzi nemithetho yawo;
(v) landela iinkambiso ekuvumelenwe ngazo; begodu
(vi) ngokuvimbela ukumangalelana ekhotho hlangana nawo.
(2) Umthetho wePalamende ufanele -
(a) usungule namtjhana ubonelele izakhiwo neenkhungo ezizakuthuthukisa nokuphumelelisa
ubudlelwano hlangananombuso; begodu
(b) Ubonelele iindlela namahlelo afaneleko azakuphumelisa ukurarululwa kwemiraro
ehlangana nemibuso.
(3) Igatja lombuso elinamathekako emrarweni hlangana nombuso lifanele lithathe amagadango
azwakalakho ngokusebenzisa iindlela namahlelo abonelelweko ukurarulula lemiraro; begodu
kufanele isebenzise zoke iindlela ezikhona ngaphambi kobonyana ithinte ikhotho enamandla
ukurarulula lomraro.
(4) Nangabe ikhotho enamandla iqunta bona iindingo zesigatjana (3) azikazaliswa,
ingabuyisela umraro kumagatja lawo woMbuso athintekako.
ISAHLUKO 4
IPALAMENDE
Ukubunjwa kwePalamende
42. (1) IPalamende ibunjwa -
(a) IBandla Lesitjhaba
(b) Mkhandlu weNarha wamaProvinsi.
(2) IBandla Lesitjhaba noMkhandlu weNarha wamaProvinsi uzibandakanya ekambisweno
yokwenza uMthetho ngendlela endlalwe ngaphakathi koMthetho-sisekelo.
(3) IBandla Lesitjhaba likhethwe bona lijamele abantu begodu libonelele ukubusa kwabantu
ngaphasi koMthetho-sisekelo. Lenza lokho ngokukhetha uMongameli, ngokubonelela
ukubakhona kweforamu yesitjhaba ezakutjheja iindaba zomphakathi, ngokuphasisa uMthetho,
ngokutjheja nokubeka ilihlo elibukhali phezu kwekambuso yeKhabinethe.
(4) UMkhandlu weNarha wamaProvinsi ojamela amaProvinsi ukuqinisekisa bonyana
iinrhuluphelo zamaProvinsi ziyatjhejwa ezingeni lombuso wenarha, wenza lokho
ngokuzibandakanya ehlelweni lokwenza umthetho weNarha mazombe begodu nokudlulisela
iindaba zomphakathi ezithinta amaProvinsi kuForamu yesitjhaba.
(5) UMongameli angabiza iPalamende bonyana izokuhlala ngokungakavami ngesinye nesinye
isikhathi ukuzokwenza iindaba eziqakathekileko.
(6) (a) iPalamende ihlala edorobheni yeKapa, kodwana uMthetho wePalamende,
omemezelwe ngokukhambisana nesigaba 76(1) no (5) ungaqunta bonyana indawo yokuhlala
yePalamende ibe kwenye indawo.
Ulawulo lomthetho weRiphabliki
43. Ngaphakathi kweRiphabliki ilawulo lomthetho -
(a) Ezingeni lombuso wenarha lithweswe iPalamende, ngendlela etjhiwo kusigaba 44;
(b) Ezingeni lombuso wamaProvinsi lithweswe is'bethamthetho seProvinsi, ngendlela etjhiwo
kusigaba 104; begodu
(c) Ezingeni lombuso wendawo luthweswe uMkhandlu wakaMasipala, ngendlela etjhiwo
kusigaba 156.
Amandla welawulo lomthetho wenarha
44. (1) Amandla welawulo lomthetho wenarha njengoba athweswe iPalamende -
(a) anikela iBandla Lesitjhaba amandla -
(i) wokuguqula uMthetho-sisekelo;
(ii) wokuphasisa umthetho omalungana nenoma ngiyiphi indaba, kufaka hlangana indaba
engaphasi kwendawo wokusebenza etlolwe kusheduli 4, kodwana kungafaki, ngaphasi
kwesigatjana (2), indaba ewela ngaphasi kweendawo zokusebenza ezitlolwe kuSheduli 5; begodu
(iii) wokunikela amanye namanye amandla wolawulo lomthetho walo, ngaphandle kwamandla
wokuguqula umthetho-sisekelo, kwesinye nesinye is'bethamthetho ezingeni elinye lombuso;
begodu
(b) anikela uMkhandlu weNarha wamaProvinsi amandla -
(i) wokuzibandakanya ekuguqulweni koMthetho-sisekelo, ngokukhambisana nesigaba 74;
(ii) wokuphasisa umthetho ngokukhambisana nesigaba 76 malungana nenye nenye iindaba
engaphasi kwendawo yokusebenza etlolwe kuSheduli 4, begodu nomanangiyiphi enye indaba leyo
uMthetho-sisekelo odinga bona iphasiswe ngokukhambisana nesigaba 76; begodu
(iii) nokutjheja, ngokukhambisana nesigaba 75, omunye nomunye umthetho ophasiswe
liBandla Lesitjhaba.
(2) iPalamende ingangenangena phakathi ngokuphasisa umthetho, ngokukhambisana nesigaba
76 (1), malungana nendaba ewela ngaphasi kwendawo yokusebenzela etlolwe kuSheduli 5, lokha
nakutlhogeka -
(a) ukubonelela ukuvikeleka kwenarha;
(b) ukuraga ibumbano kwezomnotho;
(c) ukubonelela amazinga asemqoka wenarha;
(d) ukubeka amazinga okungasenani atlhogekako ekwethuleni kwemisebenzi; namkha
(e) ukuvimbela igadango elingazwakaliko elithethwe yiProvinsi lelo elikhubaza iinrhuluphelo
zenye yiProvinsi, namkha zenarha iyoke.
(3) Umthetho malungana nendaba ebalulekile namkha ekhambisana nokusetjenziswa
kwamandla ngekgono, malungana nendaba namkha ngiyiphi etlolwe kusheduli 4 emngopheni
yoke, mthetho omalungana nendaba etlokwe kusheduli 4.
(4) Lokha uma isebenisa amandle wayo wokwenza umthetho iPalamende ibotjhwa kwaphela
ngilomthetho-sisekelo, begodu kufanele ithathe igadango ngokukhambisana nangaphasi
kwemngcele yalomthetho-sisekelo.
Iinqunto ezihlanganyelweko
45. (1) IBandla Lesitjhaba noMkhandlu weNarha wamaProvinsi kufanele isungule ikomidi
ehlanganyelweko yemigomo, engenza imigomo neenqunto malungana nomsebenzi
wokuhlanganelwa, kufaka hlangana imigomo neenqunto -
(a) ebeka iindlela ezakuphumelelisa ukwenzwa komthetho, kufaka hlangana ukubekwa
kwesikhathi leso ngaso ihlelo elithileko liqedwe ngalo umsebenzi;
(b) esungula amakomidi ahlanganywelweko abunjwa malunga weBandla noMkhandlu zombili
bona atjheje nokwethula umbiko malungana neMithetho-esahlongozwako etjhiwo kuzigaba 74
no 76 lawo athunyelwe kumakomiti atjhiweko;
(c) ukuhloma ikomiti ebumbeneko ukuqalisisa uMthetho-sisekelo okungenani kanye
ngonyaka, begodu
(d) ukulawula ibhisimisi -
(i) yekomiti yemithetho ehlanganyelweko;
(ii) yeKomiti yokulamula;
(iii) yeKomiti eqalisisa umthetho-sisekelo; begodu
(iv) yanofana ngiyiphi enye ikomiti ebumbeneko ehlonywe ngaphasi kwendima (b).
(2) Amalunga weKhabinethe, amalunga weSb'etha mthetho sesitjhaba begodu neenthunywa
kuMkhandlu wamaProvinsi banamalungelo begodu nokuvikelwa kuKomidi elihlanganyelweko
yeS'betha mthetho njengobana banawo ngaphambi kweS'betha mthetho nofana umkhandlu.
IBANDLA LESITJHABA
Ukubunjwa nokukhetha
46. (1) IBandla Lesitjhaba libunjwa malunga angasingaphasi kwa- 350 begodu angadluli
ama- 400 angabafazi namadoda akhethwe njengamalunga ngokulandela ikambiso yaMakhetho
leyo -
(a) equntwe mthetho weNarha;
(b) esekelwe phezu kwerherho elifanako labavowuti;
(c) ebonelela bona iminyaka yokuvowuta ibebuncani iminyaka e 18; begodu
(d) imiphumela, ngokujwayelekileko, ibengendlela yokujanyelwa kweenhlangano ngokwama
vowutu atholwe ngizo.
(2) UMthetho wePalamende kufanele uqunte indlela yokubeka inani lamalunga weBandla
Lesitjhaba.
Ubulunga
47. (1) Esinye nesinye isakhamuzi esinelungelo lokuvowutela iBandla Lesitjhaba
siyakulungela ukuba lilunga laleliBandla, ngaphandle kwalokha -
(a) nangabe umuntu loyo ubekwe esikhundleni namkha uberega umbuso begodu uthola
umrholo, ngaphandle -
(i) koMongameli, iphini likaMongameli, aboNgqongqotjhe, namaphini waboNgqongqotjhe;
begodu
(ii) abanye nabanye abantu abakulezonkhundla okutholakala bona umberego abawenzako
ukhambisana nomberego welunga lePalamende, begodu njengomberego okhambisana naloyo;
(b) Amalunga athunyelwe ngokuzeleko kuMkhandlu wamaProvinsi weNarha, namkha
amalunga weS'bethamthetho seProvinsi namkha woMkhandlu kaMasipala;
(c) umuntu oneenkolodo abhalelwa ukuzibhadela, begodu angakalatjhelwa lokho;
(d) omunye nomunye umuntu omenyezelwe yikhotho yangeRiphablikini bona akakazilinganeli
engcondweni; namkha
(e) omunye nomunye umuntu othe ngemva kobonyana lesisigaba siberege wabonwa umlandu
begodu wanikelwa isigwebo sesikhathi esidlula iinyanga ezi 12, ejele ngaphandle kokuphiwa
ihlawulo (fine), kungaba ngaphakathi namkha ngaphandle kweRiphabliki nangabe isenzo esibange
umlandu lo, besingaba mlandu ngaphakathi kweRiphabliki; kodwana akekho umuntu
okuzakuthathwa bona sele agwetjiwe, beze kufike isikhathi lapho isibawo sokubuyekezwa
kokubonwa umlandu namkha isigwebo, sesiqundiwe namkha lapho isibaweso sele siphelelwe
sikhathi khona. Ukungavunyelwa komuntu bona abelilunga kwaleliBandla, kuphela emva
kweminyaka emihlanu ngemva kokuqeda isigwebo lesi.
(2) Umuntu ongakalungeli ukuba lilunga LeBandla Lesitjhaba ngokulandela isigatjana (1) (a)
namkha (b) angaba ngu'nkhetheni weBandla ngaphasi kweenrhunyezo namkha imibandela
esungulwe mthetho weNarha.
(3) Umuntu ulahlekelwa bulunga bakhe kuBandla Lesitjhaba nangabe umuntu loyo -
(a) akasakulungeli ukuba lilunga; namkha
(b) utshwilile kuleliBandla ngaphandle kwemvuma ngaphasi kobujamo othola bona imithetho
yekambiso neenqunto zaleliBandla, zithi kufanele athathelwe ubulunga.
(4) Iinkhundla ngaphakathi kweBandla Lesitjhaba kufanele zizaliswe ngendlela equntwe
mthetho weNarha.
Ukufunga namkha ukuzibopha
48. Ngaphambi kobana amalunga weBandla Lesitjhaba athome ngemisebenzi yawo
kuleliBandla, kufanele bona bafunge namkha, bazibophe ngokuthembeka kuRiphabliki begodu
nokuthobela uMthetho-sisekelo, ngokuzibopha ngokukhambisana neSheduli 2.
Isikhathi esibekelwe ibandla lesitjhaba
49. (1) IBandla lesitjhaba livowutelwa isikhathi seminyaka emihlanu .
(2) Nangabe iBandla lesitjhaba liyapheliswa ngokulandela isigaba 50, namkha lokha nakuphela
isikhathi salo, uMongameli, ngesimemezelo somthetho, kufanele abize begodu abeke namalanga
amakhetho afanele abanjwe ngawo kungakadluli amalanga a 90 kusukela ngelanga iBandla
lipheliswe ngalo, namkha ngemva kokuphela kwesikhathi salo.
(3) Nangabe imiphumela yamakhetho weBandla Lesitjhaba ayikamenyezelwa ngesikhathi
esibekwe esigabeni 190, namkha lokha amakhetho aqithwe yikhotho, uMongameli,
ngesimemezelo somthetho kufanele amemezele begodu abeke namalanga lamakhetho amanye
afanele ukubanjwa ngawo ngaphakathi kwamalanga a 90 emva kokuphela kwesikhatheso namkha
kwelanga lelo amakhetho aqithwe ngalo.
(4) IBandla lesitjhaba lihlala linamandla wokuberega sukela ngesikhathi sokupheliswa kwalo,
namkha ngemva kokuphela kwesikhathi sokusebenza kwalo, beze kufike ilanga elingaphambi
kwelanga lokuthoma kwamakhetho weBandla elilandelako.
Ukupheliswa kwebandla lesitjhaba ngaphambi kokuphela kwesikhathi salo esikhethelwe.
50. (1) UMongameli kufanele aphelise iBandla Lesitjhaba lokha nangabe -
(a) IBandla lamukele isiqunto bona lipheliswe, esifanele sisekelwe inengi lamalunga walo;
begodu
(b) Iminyaka emithathu sele idlulile iBandla likhethiwe.
(2) Umjaphethe kaMongameli kufanele aphelise iBandla lokha nangabe -
(a) Isikhundla sikaMongameli sivulekile; begodu
(b) iBandla libhalelwa kukhetha uMongameli omutjha ngaphakathi kwamalanga a 30 ngemva
kokuvuleka kwesikhundla leso.
IZikhathi zokuhlala nezokuphumula
51. (1) Emva kwamakhetho, ukuhlala kokuthoma kweBandla Lesitjhaba kufanele
kubanjwe ngesikhathi nelanga eliquntwe nguMongameli weKhotho yoMthetho-sisekelo, kodwana
kungakadluli amalanga a 14 emva kokumemezelwa kwemiphumela. IBandla Lesitjhaba lingaqunta
izikhathi zalo zokuhlala nezokuphumula.
(2) UMongameli angabiza iBandla Lesitjhaba lodwa, namkha liphekelelwe Mkhandlu
wamaProvinsi weNarha bona lizokuhlala ngokungakavami ukuzokucalana neendaba ezimqoka.
(3) Ukuhlala kweBandla Lesitjhaba kuvunyelwe eendaweni ezinye ngaphandle kwendawo
yokuhlala yePalamende kwaphela ngamabanga avezwa ziinrhuluphelo zomphakathi, ukuvikelela
namkha lokha kungcono ukuhlala kuleyo ndawo, begodu nalokha lokho kubonelelwa migomo
neenqunto zeBandla.
USpeaker nephini lika Speaker
52. (1) Ekuhlaleni kokuthoma ngemva kwamakhetho, namkha lokha nakutlhogeka
ukuzalisa isikhundla, iBandla Lesitjhaba kufanele likhethe uSpeaker nephini lika Speaker hlangana
namalunga walo.
(2) UMongameli weKhotho yoMthetho-sisekelo kufanele kube nguye okhambisa amakhetho
wakaSpeaker, namkha akhombe elinye ijaji ukwenza loko. USpeaker nguye ozakukhambisa
amakhetho wephini lika Speaker.
(3) IKambiso endlalwe kuShedulu 3 ngiyo eberegiswako lokho kukhethwa uSpeaker nephini
likaSpeaker.
(4) IBandla lesitjhaba lingasusa uSpeaker namkha iphini likaSpeaker esikhundleni ngokuthatha
isiqunto. Inengi lamalunga weBandla kufanele babekhona lokha isiqunto lesi samukelwa.
(5) Ngokulandela imigomo neenqunto zalo iBandla Lesitjhaba linga khetha hlangana
namalunga walo aboSihlalo abanye ukurheleba uSpeaker nephini lika Speaker.
Iinqunto
53. (1) Ngaphandle kwalokha uMthetho-sisekelo ubeka ngokuhlukileko -
(a) Inengi lamalunga weBandla Lesitjhaba kufanele babekhona ngaphambi bona ivowuti
ingathathwa phezu koMthetho osahlongozwako namkha ukuguqulwa koMthetho
osahlongozwako;
(b) Ubuncani, kunye ebuthathwini kwamalunga kufanele babekhona nakuvowutelwa enye
nenye indaba engaphambi kweBandla; begodu
(c) Zoke iindaba ezingaphambi kweBandla ziquntwa inengi lamavowutu aphoselweko.
(2) ILunga elinguSihlalo kuBandla Lesitjhaba akakavunyelwa bona akhethe njengabanye,
kodwana -
(a) kufanele aphosele ivowutu ehlukanisako lokha nangabe kunamavowutu alinganako
eenhlangothini zombili phezu kombuzo othileko; begodu
(b) Angaphosela ivowutu njengabanye lokha indaba kufanele iquntwe ivowutu esekelwa
buncani benengi yobubili ebuthathwini bamalunga.
Amalungelo wamalunga athileko wekhabinethe kubandla lesitjhaba
54. UMongameli begodu nanomangiliphi ilunga leKhabinethe ongasilo ilunga leBandla
Lesitjhaba angakhambela begodu akhulume kuBandla, kodwana angeze avowuta.
Amandla webandla lesitjhaba
55. (1) Ekusebenziseni amandla walo wokulawula umthetho, iBandla Lesitjhaba linga -
(a) tjheja, liphasise, liguqule namkha liqithe nomana ngimuphi umthetho ongaphambi
kweBandla; begodu
(b) bonelelwa ukusungulwa nokulungiswa koMthetho, ngaphandle kweMithetho
esahlongozwako yeemali.
(2) IBandla Lesitjhaba kufanele libonelele indlela -
(a) eqinisekisa bonyana woke amagatja wokuphatha wombuso wenarha aziphendulela kilo;
begodu
(b) ebonelelwa ukutlhogonyelwa ngaphezulu -
(i) kokusetjenziswa kwamandla weKhabinethe, kufaka hlangana nokusetjenziswa komthetho;
begodu
(ii) kwelinye nelinye igatja lombuso.
Obufakazi namkha umbiko ngaphambi kwebandla lesitjhaba
56. IBandla Lesitjhaba namkha enye yamakomidi walo linga -
(a) biza omunye nomunye umuntu ukuvela phambi kwalo ukuzokwethula ubufakazi emva
kobonyana afungile namkha aqinisekise ukukhuluma iqiniso namkha okwethula iincwadi;
(b) Bawa omunye nomunye umuntu namkha inkhungo bona izokwethula umbiko ngaphambi
kwalo;
(c) Katelela, ngokulandela umthetho weNarha namkha imigomo neenqunto, omunye nomunye
umuntu namkha inkhungo bona ifeze ngokokubizwa kwayo namkha iindingo ngokulandela indima
(a) namkha (b); begodu
(d) mukela iinghonghoyilo, iinkhalo neemphakamiso ezivela kunoma ngibaphi abantu
abaneefisekelo.
Ukuhleleleka kwangaphakathi, ikambiso neendlela zebandla lesitjhaba
57. (1) IBandla Lesitjhaba -
(a) lingaqunta belilawule ukuhleleka kwangaphakathi, iinkambiso neendlela zalo; begodu
(b) lingenza imigomo neenqunto ezimalungana nomsebenzi walo, kutjhejwe intando yesitjhaba
ejamele begodu ivumela ukuzibandakanya kwaboboke, ukuziphendulela, ukusebenzela
eshashalazeni nokubandakanywa koMphakathi.
(2) Imigomo neenqunto zeBandla Lesitjhaba kufanele ibonelele -
(a) Ukusungulwa, ukubunjwa, amandla imisebenzi, iindlela neenkhathi ezibekelwe
amakodimidi walo;
(b) Ukufaka isandla kukambiso yeBandla begodu namakomidi weenchema ezincani
ezijanyelweko, ngendlela ekhambisana nentando yenengi;
(c) irhelebho leemali begodi nelokuphatha njengombana ukujameleka kutjho, ukubonelela
bonyana isichema kunye nomrholi benze imisebenzi yabo kuS'bethamthetho kuhle; begodu;
(d) ukuphathelwa phezulu komrholi wesinqhema esingesikhulu esiphikisana njengomrholi
wesichema esiPhikisako.
Ukuvikeleka
58. (1) Amalunga weKhabinethe namalunga weBandla Lesitjhaba -
(a) anekululeko yokukhuluma nomayini ngaphakathi kweBandla namakomidi walo,
ngokulandela imigomo neenqunto; begodu
(b) Angeze bamangalelwa bona bamotjhele omunye umuntu namkha ngobulelesi, babotjhwe,
bavalelwe namkha bahlawuliswe ngalokhu -
(i) Okunye nokunye abakukhulume, abakunikele namkha bakwethule ngaphambi kweBandla
namkha kwenye nenye yamakomidi walo; namkha
(ii) Okunye nokunye okuvezwe ikulumo etjhiweko, okunikelweko namkha okwethulwe
ngaphambi kweBandla namkha kwenye nenye yamakomidi walo.
(2) Okunye ukuvikeleka nokulibalelwa kweBandla Lesitjhaba, amalunga weKhabinethe
namalunga weBandla kungabekwa Mthetho weNarha.
(3) Imirholo, izabelo ezingezelela umrholo nemizuzo ebhadelwa amalunga weBandla
Lesitjhaba idoswa ngokutlhamaleleko kusikhwama semali yombuso seNarha.
Ukufikelela komphakathi kuBandla nokuzibundakanya komphakathi eendabeni zeBandla
lesitjhaba
59. (1) IBandla lesitjhaba kufanele -
(a) ligcugcuzele ukuzibandakanya komphathi kuS'bethamthetho begodu neenkambiso ezinye
zeBandla kunye nakumakomiti walo;
(b) lizakulawula ibhisimisi yalo ngendlela evulekileko, belibambe imihlangano yalo, nkodwana
amagadango ezwakalako angathathwa -
(i) ukulawula ukufikelela komphakathi kubandla, kufaka hlangana nokufikelela zokurhatjha,
kuBandla lesitjhaba namakomiti walo; begodu
(ii) Ukubonela ukusetjhwa kwanoma ngumuphi umuntu begodu, naku fanele lokho, kwalelwe
ukungena ngaphakathi, namkha ukukhitjhwa kwanoma ngumuphi umuntu.
(2) IBandla liestjhaba angeza lavimbela uphakathi, kufaka hlangana bezokurhatjha
namaphephandaba ukukhambela imihlangano yekomidi ngaphandle kwalokha kuzwakalako
begodu kufanelekile bonyana kwenziwe lokho emphakathini ovulekileko newentando yesitjhaba.
UMKHANDLU WENARHA WAMAPROVINSI
Ukubunjwa koMkhandlu weNarha
60. (1) UMkhandlu weNarha wamaProvinsi ubunjwa siqhema esisodwa esinamalunga
alishumi abathunyelwa bona bajamele iProvinsi enye nenye.
(2) Amalunga alishumi lawo athunyelwako ngila -
(a) malunga amane asipetjheli abangobo -
(i) uNdunakulu weProvinsi, namkha lokha uNdunakulu angaphumeleli, elinye nelinye ilunga
lesibethamthetho seProvinsi elikhonjwe nguNdunakulu bona ajamele iProvinsi leyo sam'futhi
namkha acalane nomsebenzi othile ophambi koMkhandlu weNarha.
(ii) amalunga amanye amathathu azithunywa zesipetsheli; begodu
(b) Amalunga amathandathu angabajameli ngokuzeleko abakhethwe ngokulandela isigaba 61
(2).
(3) UNdunakulu weProvinsi, namkha lokha uNdunakulu angaphumeleli, ilunga lesiqhema
elikhonjwe ngileso siqhema lizakudosa phambili isiqhema samalunga azithunywa.
Ukunikelwa kwamalunga asinthunywa
61. (1) Iinhlangano ezijanyelweko kuS'betha mthetho seProvinsi zinelungelo lokuba
namalunga azithunywa ngaphakathi kwesiqhema samalunga ajamela iProvinsi ngendlela
ekhambisana nenani elendlelwe kuncenye B yeSheduli 3.
(2) Ngaphakathi kwamalanga ama 30 emva kokumenyezelwa imiphumela yamakhetho
wes'bethamthetho seProvinsi, is'bethamthetho kufanele -
(a) Siqunte, ngendlela elungileko etjhiwo Mthetho weNarha, inani lamalunga weenhlangano
azokuba malunga azithunywa ngokuzeleko begodu nenani lalabo abazokuba malunga asipetjhele;
begodu
(b) Sikhethe amalunga azithunywa ngokuzeleko ngokukhambisana ngeenyulo zeenhlangano.
(3) Is'bethamthetho esitjhwiwo kusigatjana (2)(a) kufanele siqinisekise ukubandakanyeka
kweenchema ezincani kizo zomvili iincenye zeenthunywa zasafuthi nofana ezikhethekileko
zalowomhlangano ngendlela ekhambisana nentando yenengi.
(4) Isbetha-mthetho, ngemvumo kaNdunakulu begodu nabarholi beenhlango ezinelungelo
lokuba nabajameli abasipetjheli esichemeni sabajameli seProvinsi, kufanele sikhethe abajameli
abasipetjheli, njengoba bazakudingeka iinkhathi zoke, kusukela phakathi kwamalunga
weS'bethamthetho.
Amalunga azithunywa ngokuzeleko
62. (1) Umuntu onyulwe nje ngelunga elisithunywa ngokuzelekho kufanele alungele ukuba
ilunga lesibethamthetho seProvinsi.
(2) Lokha nangabe umuntu olilunga les'bethamthetho ukhethwa nje ngelunga elisithunywa
ngokuzeleko, loyo Muntu uphelelwa bulunga bakhe kusibethamthetho.
(3) Amalunga azithunywa ngokuzeleko akhethwa isikhathi sokusebenza esiphela maduze
phambi kokuhlala kokuthoma kwes'bethamthetho ngemva kokuthethwa kwaso okulandelako.
(4) Umuntu ulahlekelwa kukubalilunga elisithunywa ngokuzelekho lokha umuntu loyo -
(a) angasalungeli ukuba ilunga les'bethamthetho seProvinsi ngesizathu esinye nesinye
ngaphandle kwalokha abalilunga elisithunywa ngokuzeleko;
(b) lokha naka bekwe esikhundleni sokuba ilunga leKhabinethe;
(c) lokha nakangasana themba kus'bethamthetho seProvinsi begodu abizelwa emva
inhlangano emenyulileko;
(d) lokha nakalisa ukuba lilunga lenhlangano leyo eyeyamenyula begodu adoselwa emva
ngileyo inhlangano; namkha
(e) lokha nakatshilileko kuMkhandlu weNarha wamaProvinsi ngaphandle kwemvuma
ngaphasi kobujamo lobo imigomo neenqunto zoMkhandlu zibeka bona kufanele alahlekelwe
sikhundla sokuba lilungu azithunywa ngokuzeleko.
(5) Ukuvuleka kweenkhundla hlangana namalunga azithunywa ngokuzeleko kufanele
zizaliswe ngokulandela umthetho weNarha.
(6) Ngaphambi bona amalunga azithunywa ngokuzeleko angathoma ngomsebenzi ngaphakathi
koMkhandlu weNarha, kufanele bafunge namkha baqinisekise bonyana bazakukhuluma iqiniso,
ukwethembeka kuRiphabliki nokuthobela uMthetho-sisekelo, ngokukhambisana nesheduli 2.
Ukuhlala koMkhandlu weNarha
63. (1) UMkhandlu weNarha wamaProvinsi ungaqunta isikhathi sokuhlala kwawo,
nokobonyana isikhathi sokuhlala sibengangani begodu neenkhathi zawo zokuphumula.
(2) UMongameli angabiza uMkhandlu weNarha wamaProvinsi, emhlanganweni ongakavami
ukuzokwenza umsebenzi osemqoka.
(3) Ukuhlala koMkhandlu weNarha wamaProvinsi kuvunyelwe kwezinye iindawo ngaphandle
kwendawo yokuhlala kwePalamende kwaphela ngeenzathu zeenrhuluphelo zomphakathi,
ukuvikeleka, nofana, nangekungcono ukuhlala eendaweni lezo, begodu nangelokho kuhlinzekelwa
imithetho nemiyalo yoMkhandlu.
USihlalo namaphini wabosihlalo
64. (1) UMkhandlu weNarha wamaProvinsi kufanele ukhethe uSihlalo namaphini
waboSihlalo amabili hlangana namalunga azithunywa.
(2) USihlalo nePhini likaSihlalo linye bakhethwa hlangana namalunga azithunywa
ngokuzeleko, bakhethelwa iminyaka emihlanu, ngaphandle kwalokha iinkhathi zabo zokuba
malunga athunyelwe kuMkhandlu ziphela msinya kuna lesosikhathi.
(3) Omunye oliPhini likaSihlalo ukhethelwa isikhathi sonyaka owodwa; begodu kufanele
alandelwe esikhundleni lilunga elivela kwenye iProvinsi ukuze enye nenye ijanyelwe.
(4) UMongameli wekhotho yoMthetho-sisekelo kufanele angamele amakhetho lokha
nakukhethwa uSihlalo, namkha akhombe elinye ijaji ukwenza lokho. USihlalo nguye okhambisa
amakhetho wamaPhini waboSihlalo.
(5) Ikambiso endlalwe kuSheduli 3 isetjenziswa lokha kukhethwa uSihlalo namaPhini
waboSihlalo.
(6) UMkhandlu weNarha namaProvinsi ungasusa uSihlalo namkha iPhini likaSihlalo
esikhundleni.
(7) Ngokwemithetjhwana nemigomo, uMkhandlu weNarha yamaProvinsi ungakhetha
hlangana nabajameli ezinye iinkhulu eziphetheko ukurhelebha uSihlalo namaPhini waboSihlalo.
Iinqunto
65. (1) Ngaphandle kwalokha uMthetho-sisekelo utjho ngendlela ehlukile -
(a) Enye nenye iProvinsi inevowutu yinye ephoselwa ebujameni beProvinsi mdosi phambili
wesiqhema samalunga azinthunywa; begodu
(b) Zoke iindaba eziphambi koMkhandlu weNarha wamaProvinsi kuzakuvunyelwana ngazo
lokha ukungasenani ubuncani amaProvinsi amahlanu avowutela leyo ndaba.
(2) UMthetho wePalamende, owenziwe ngokwekambiso ehlonywe nofana sigatjana (1)
nofana sigatjana (2) sesigaba 76, kufanele uhlinzeke iinkambiso ezifanako lapho iimbetha-mthetho
zamaProvinsi anganikela igunye kubajameli babo ukuvota eenkhundleni zabo.
Ukuzibandakanya kwamalunga wekhabinethe
66. (1) Amalunga weKhabinethe abangasiwo amalunga woMkhandlu wamaProvinsi
weNarha, namaPhini waboNgqongqoshe, bangakhambela begodu bakhulume kuMkhandlu,
kodwana angeze bavowuta.
(2) UMkhandlu weNarha, ungabawa ilunga leKhabinethe, iPhini likaNgqongqotjhe namkha
isiphathiswa seKhabinethe namkha uMkhandlu wezokuPhatha weProvinsi bona sikhambele
umhlangano woMkhandlu namkha ikomidi yoMkhandlu.
Ukuzibandakanya kwabajameli bombuso wendawo
67. Abajameli besikhatjhana abangadluli ishumi abakhonjwe mbuso ohlelekileko wendawo
ngokulandela isigaba 163 ukujamela iinqhema ezahlukileko zabomasipala, bangazibandakanya
lokha nakutlhogeka, emisebenzini yoMkhandlu wamaProvinsi weNarha, kodwana angeze
bavowuta.
Amandla womkhandlu wenarha
68. Ekusebenziseni amandla wawo wokulawula umthetho, uMkhandlu weNarha
wamaProvinsi unga -
(a) tjheja, adlulise, uguqule, uphakamise iinguqulo namkha asule umthetho ongaphambi
koMkhandlu ngokukhambisana nalesiSahluko; begodu
(b) sungula namkha ulungise umthetho owela ngaphasi kwendawo yokusebenza etlolwe
kuSheduli 4 namkha omunye umthetho otjhiwo kusigaba 76 (3), kodwana angeze usungule
namkha ulungise imithetho- sivivinywa ehlongozwako yeemali.
Ubufakazi namkha umbiko phambi koMkhandlu weNarha
69. UMkhandlu weNarha wamaProvinsi namkha enye nenye yamakomidi wawo anga -
(a) biza omunye nomunye umuntu ukuzovela ngaphambi kwawo ukuzokuthula ubufakazi sele
afungile namkha aqinisekise ukukhuluma iqiniso, namkha ukuveza iincwadi;
(b) bawa enye nenye ihlangano namkha umuntu bona azokwethula umbiko ngaphambi kwayo;
(c) katelela, ngokulandela umthetho weNarha namkha imigomo neenqunto, umuntu omunye
nomunye bonyana afeze ukubizwa kwakhe ngokulandela indima (a) namkha (b); begodu
(d) mukela iinghonghoyilo, izikhalo neemphakamiso ezivela komunye nomunye umuntu
onefisakalelo.
Ukuhleleleka kwangaphakathi, ikambiso neendlela zomkhandlu wenarha
70. (1) UMkhandlu wamaProvinsi weNarha unga -
(a) ungaqunta beulawule ukuhleleka kwangaphakathi, iinkambiso neendlela zawo; begodu
(b) ungenza imigomo neenqunto ezimalungana nomsebenzi wawo, kutjhejwe intando
yesitjhaba ejamele begodu ivumela ukuzibandakanya kwaboboke, ukuziphendulela, ukusebenzela
etjhatjhalazeni nokubandakanywa komphakathi.
(2) Imigomo nenqunto zoMkhandlu weNarha kufanele ihlinzekele -
(a) ukusungulwa, ukubunjwa, amandla imisebenzi, iindlela neenkhathi ezibekelwe amakomidi
wawo;
(b) ukuzibandakanya kwamaProvinsi woke emisebenzini yawo ngendlela ekhambisana
nentando yesitjhaba; begodu
(c) Ukuzibandakanya ngeenkambisweni zoMkhandlu wamakomiti wawo weenqhema ezincani
ezijanyelwe ngeMkhandlwini, ngomukgwa okwambisana nokubusa ngentando yesitjhaba, lokha
nange indaba izokulungiswa ngokwesigaba 75.
Ukuvikela
71. (1) Amalunga azithunywa kuMkhandlu weNarha wamaProvinsi, begodu abantu
abatjhiweko esigabeni 66 no 67 -
(a) Banekululeko yokukhuluma nomayini ngaphakathi koMkhandlu namakomidi wawo,
ngokulandela imithetho nemiyalo; begodu
(b) Angeze bamangalelwa bona bamotjhele omunye umuntu namkha ngobulelesi, babotjhwe,
bavalelwe namkha bahlawuliswe ngalokhu -
(i) Okunye nokunye abakukhulume, abakunikele, namkha bakwethule phambi koMkhandlu
namkha kwenye nenye yamakomidi wawo, namkha
(ii) Okunye nokunye okuvezwe ikulumo etjhiweko, okunikelweko namkha okwethulwe
ngaphambi koMkhandlu namkha kwenye nenye yamakomidi wawo.
(2) Okunye ukuvikeleka nokulibalelwa koMkhandlu weNarha, amalunga athunyelwe
ukujamela amaProvinsi kuMkhandlu nabantu abatjhiweko esigabeni 66 no 67 kungaquntwa
Mthetho weNarha.
(3) Imirholo, izabelo ezizalisela umrholo nemizuzo ebhadelwa amalunga athunyelwe
ukujamela amaProvinsi kuMkhandlu odoswa bunqopha kusikhwama seMali yombuso seNarha.
Ukufikelela nokuzibandakanya komphakathi kuMkhandlu weNarha
72. (1) UMkhandlu weNarha wamaProvinsi kufanele -
(a) Uphumelelise ukuzibandakanya komphakathi emisebenzini yokwenza umthetho
nekweminye imisebenzi yoMkhandlu namakomidi wawo; begodu
(b) Urage umsebenzi wawo etjhatjhalazini, begodu imihlangano yawo neyamakomidi wawo
ivulekele umphakathi; kodwana, amagadango azwakalako angathathwa -
(i) ukulawula ukufikelela komphakathi, kufaka uhlangana ukufikelela zokurhatjhwa
namaphephandaba kuMkhandlu namakomidi walo; begodu
(ii) ukubonelela bonyana omunye nomunye umuntu asetjhwe, begodu lapho kunesidingo
adinywe ilungelo lokungena lapho namkha kukhitjhwe omunye nomunye umuntu.
(2) Umkhandlo weNarha wamaProvinsi angeze wavimbela umphakathi, kufaka hlangana
zokurhatjha namaphephandaba ukukhambela imihlangano yekomidi ngaphandle kwalokha lokho
kufaneleka begodu kulungile kumphakathi ovulekileyo newentando yesitjhaba.
UKWENZWA KOMTHETHO WENARHA
Yoke imithetho esahlongozwako
73. (1) Omunye nomunye uMthetho - osahlongozwako ungangeniswa kuBandla
Lesitjhaba.
(2) Kwaphela ilunga leKhabinethe namkha iPhini likaNgqongqoshe, namkha ilunga, namkha
ikomidi yeBandla ngenisa uMthetho-osahlongozwako kuBandla, kodwana uMthetho
ohlongozwako weemali ungangeniswa kwaphela lilunga leKhabinethe eliziphendulela eendabeni
zeemali zenarha kuBandla.
(3) UMthetho-osahlongozwako, ngaphandle koMthetho-osahlongozwako weemali, owela
ngaphasi kwendawo yokusebenza etlolwe kuSheduli 4 namkha otjhiweko kusigaba 76(3),
ungangeniswa kuMkhandlu weNarha wamaProvinsi.
(4) Ilunga, namkha ikomidi yoMkhandlu weNarha ngilo kwaphela elingangenisa
uMthetho-osahlongozwako ngaphakathi koMkhandlu.
(5) UMthetho-osahlongozwako ophasiswe iBandla Lesitjhaba kufanele udluliselwe
kuMkhandlu weNarha wamaProvinsi, nangabe ufanelwe uyelelwe Mkhandlu;
uMthetho-osahlongozwako ophasiswe Mkhandlu ufanele udluliselwe kuMkhandlu.
Imithetho esahlongozwako eguqula umthetho-sisekelo
74. (1) Isigaba 1 begodu nesigatjana lesi singaguqulwa Mthetho osahlongozwako
ophasiswe -
(a) Bandla lesitjhaba gevowuti esekwa okungasenani maphesente ama-75 yamalunga walo;
(b) Mkhandlu weNarha wamaProvinsi, ngevowuti esekwa okungasenani yamaProvinsi
asithandathu.
(2) Isahluko 2 singaguqulwa Mthetho-ohlongozwako owephasiswe : -
(a) IBandla lesitjhaba, ngesisekelo samavoti asibili kokuthathu wamalunga wawo; begodu
(b) Mkhandlu weNarha wamaProvinsi, ngesisekelo samavoti asithandathu wamaProvinsi.
(3) Omunye nomunye umhlinzeko woMthetho-sisekelo ungaguqulwa ngoMthetho
osahlongozwako ophasiswe : -
(a) LiBandla lesiTjhaba, ngevothi esekelwa okungenani ekubili kokuthathu yamalunga walo;
begodu
(b) naMkhandlu wamaProvinsi wesiTjhaba, ngevowuti esekelako okungenani yamaProvinsi
aisthandathu, nange ukuguqulwa -
(i) kutjho indaba ethinta Umkhandlu;
(ii) kuguqula imincele, amandla, imisebenzi nofana imakhiwo yeProvinsi; nofana
(iii) kuguqula umhlinzeko osebenza ngokunqophileko ngendaba yeProvinsi.
(4) Umthetho osahlongozwako oguqula uMthetho sisikelo angeze wafaka imihlinzeko
ngaphandle kweenguquko neendaba ezihlangene neenguquko.
(5) Okungenani amalanga ama-30 ngaphambi kobana uMthetho osahlongozwako oguqula
uMthetho-sisekelo uvezwa ngokwsigaba 73(2) umuntu nofana ikomiti ezimisele ukuveza
uMthetho osahlongozwako kufanele -
(a) waziswe ngakuMthetho oGadangisweko weNarha, begodu ngokukhambisana nemithetho
nemiyalo yeBandla lesitjhaba, imininingwana yenguqulo ehlongoziweko bona umphakathi ube
nemibono.
(b) adlulise, ngokukhambisana nemigomo neenqunto zeBandla lesitjhaba, leyomininingwane
kuS'bethamthetho seProvinsi bona siveze imibono yaso.
(c) anikele, ngokukhambisana nemithetho nemiyalo yoMkhandlu wamProvinsi weNarha,
imininingwana leyo ngeMkhandlwini bona kube nekulumo-pikiswano, nange inguqulo
ehlongoziweko akusinguqulo ebesidinga bona iphasiswe Mkhandlu.
(6) Lokha uMthetho-ohlongozwako oguqula umthetho-sisekelo uvezwa, umuntu nofana
ikomiti eveza uMthetho-ohlongozwako kufanele anikele eminye nemine imibono etloliweko evela
emphakathini neembethamthetho zamaProvinsi -
(a) KuSpeaker bona awendlale ngeBandla lesitjhaba; begodu
(b) malunga neenguqulo ezitjhwiwe ngesigatjeneni (1), (2), nofana (3)(b), kusihlolo
woMkhandlu wamaProvinsi weNarha bona awendlale ngeMkhandlwini.
(7) Umthetho-ohlongozwako oguqula umthetho-sisekelo angeze wavowutelwa ngeBandla
lesitjhaba ngaphambi kwamalanga ama-30 woku -
(a) vezwa kwaqo, nange iBhandla lihlangene lokha uMthetho ohlongozwako uveziwe; nofana
(b) wokwendlalwa ngeBandla, nange iBandla lisesekuphumuleni lokha uMthetho
osahlongozwako uvezwa.
(8) Nange uMthetho-osahlongozwako otjhwiwe ngesigatjaneni (3)(b), nofana enye nenye
incenye yoMthetho-osahlongozwako, umalungana kwaphela neProvinsi nofana amaProvinsi
athize, uMkhandlu weNarha wamaProvinsi angenze waphasisa uMthetho-osahlongozwako nofana
incenye eqaleneko ngaphandle kobana ivunywe s'bethamthetho nofana iimbethamthetho
zeProvinsi nofana ZamaProvinsi athintekileko.
(9) Umthetho-ohlongozwako oguqula uMthetho-sisekelo loyo odluliselwe kuBandla lesitjhaba
begodu, lapho kufaneleko, Mkhandlu weNarha wamaProvinsi, kufanele udluliselwe kuMongameli
bonyana awutlikitle.
Imithetho-esahlongozwako engaphandle kweSheduli 4
75. (1) Lokha iBandla Lesitjhaba liphasisa uMthetho-osahlongozwako owela ngaphandle
kwezindawo zokusebenza ezitlolwe kuSheduli 4, uMthetho-osahlongozwako loyo kufanele
udluliselwe kuMkhandlu weNarha wamaProvinsi begodu usetjenzwe ngokukhambisana nendlela
elandelako:
(a) UMkhandlu weNarha ungenza okunye kwalokhu -
(i) ungaphasisa uMthetho-osahlongozwako loyo;
(ii) ungaphasisa uMthetho-osahlongozwako loyo lokha nakuthathwa iinguqulo eziphakamiswe
ngiwo; namkha
(iii) ungaqitha umthetho-osahlongozwako loyo.
(b) Lokha nangabe uMkhandlu weNarha uphasisa uMthetho-osahlongozwako loyo
ngaphandle kokwenza iziphakamiso, uMthetho-osahlongozwako loyo kufanele udluliselwe
kuMongameli bona awamukele.
(c) Lokha nangabe uMkhandlu weNarha uqitha uMthetho-osahlongozwako, namkha
uwuphasisa neemphakamiso, iBandla Lesitjhaba kufanele litjheje kabutjha
uMthetho-osahlongozwako loyo, uthathele ehloko iziphakamiso zoMkhandlu, begodu unga -
(i) buyelela uphasise uMthetho-osahlongozwako neemphakamiso namkha ngaphandle kwazo;
namkha
(ii) qunta bona awusarageli phambili ngomthetho-osahlongozwako loyo.
(d) UMthetho-osahlongozwako ophasiswe liBandla Lesitjhaba ngokulandela indima (c)
kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(2) Lokha iBandla Lesitjhaba liwuvotela umbuzo ngokulandela isigaba lesi, isigaba 65
asizukusebenza; okuzakwenzeka ngilokhu -
(a) Elinye nelinye ilunga elithunyelwe ukujamela iProvinsi kuMkhandlu line vowutu inye;
(b) Kunye ebuthathwini bamalunga aziinthunywa kufanele babekhona ngaphambi bona
kuvowutelwe umbuzo loyo; begodu
(c) Umbuzo lowo uquntwa linengi lamavowutu aphoselweko, kodwana nangabe kuba nenani
elilinganako lamavowutu ngakwelinye nelinye ihlangothi lombuzo, ilunga elithunyelwe ukujamela
iProvinsi elinguSihlalo kufanele liphosele ivowuti.
Imithetho-esahlongozwako ejwayekileko ethinta amaProvinsi
76. (1) Lokha iBandla Lesitjhaba liphasisa uMthetho-osahlongozwako otjhiwokusigatjana
(3), (4) namkha (5), somthetho-osahlongozwako kufanele udluliselwe kumkhandlu weNarha
womaprovinsi begodu usebenze ngawo ngendlela elandelako:
(a) UMkhandlu kufanele -
(i) udlulise uMthetho-osahlongozwako loyo;
(ii) udlulise uMthetho-osahlongozwako wenguqulo;
(iii) uqithe loyoMthetho-osahlongozwako.
(b) Nangabe uMkhandlu weNarha uphasisa uMthetho-osahlongozwako loyo ngaphandle
keenguqulo, uMthetho-osahlongozwako loyo kufanele udluliselwe kuMongameli bona
awamukele.
(c) Lokha uMkhandlu weNarha udlulisa umthetho-osahlongozwako wenguqulo kufanele
udluliselwe kuBandla Lesitjhaba, begodu lokha iBandla liphasisa uMthetho-osahlongozwako
woguqulo loyo, kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(d) Nangabe uMkhandlu weNarha uyawuqitha uMthetho-osahlongozwako loyo, namkha
lokha iBandla Lesitjhaba lingavumi ukudlulisa uMthetho-osahlongozwako wenguqulo, odluliselwe
kilo ngokwendima (c), uMthetho-osahlongozwako loyo, begodu nakwenzeka,
uMthetho-osahlongozwako woguqulo, kufanele uthunyelwe kuKomidi yezokuLamula, leyo
engavumelana nalokhu -
(i) noMthetho-osahlongozwako njengoba uphasiswe liBandla;
(ii) noMthetho-osahlongozwako woguqulo njengoba uphasiswe Mkhandlu;
(iii) UMthetho-osahlongozwako ohlukileko.
(e) Lokha nangabe iKomidi yezokuLamula ibhalelwa kuvumelana ngaphakathi kwamalanga
ama 30 kusukela ngelanga uMthetho-osahlongozwako udluliselwe kiyo,
uMthetho-osahlongozwako loyo uphelelwa sikhathi, ngaphandle kwalokha iBandla Lesitjhaba
libuyelela liwuphasisa loyoMthetho-osahlongozwako, kodwana lisekelwa mavowutu abuncani
bobubili ebuthathwini kwamalunga walo.
(f) Lokha nangabe iKomidi yezokuLamula ivumelana ngoMthetho-osahlongozwako njengoba
uphasiswe liBandla Lesitjhaba, uMthetho-osahlongozwako lo kufanele udluliselwe kuMkhandlu
weNarha, begodu lokha nangabe uMkhandlu uyawuphasisa uMthetho-osahlongozwako loyo,
kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(g) Lokha nangabe iKomidi yezokuLamula ivumelana phezu koMthetho-osahlongozwako
woguqulo njengoba uphasiswe Mkhandlu weNarha, uMthetho-osahlongozwako loyo kufanele
udluliselwe kuBandla Lesitjhaba, begodu lokha iBandla liwuphasisa, kufanele udluliselwe
kuMongameli bona awamukele.
(h) Lokha nangabe iKomidi yezokuLamula ivumelana ngomthetho-osahlongozwako
ohlukileko, uMthetho-osahlongozwako ohlukileko loyo kufanele udluliselwe kuBandla Lesitjhaba
noMkhandlu weNarha womabili, begodu lokha nangabe uphasiswa liBandla noMkhandlu,
kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(i) Nangabe uMthetho-osahlongozwako odluliselwe kuMkhandlu weNarha ngokulandelako
indima [(f) namkha] (h) awuphasiswa Mkhandlu, uMthetho-osahlongozwako loyo uphelelwa
sikhathi ngaphandle kwalokha iBandla Lesitjhaba liphasisa uMthetho-osahlongozwako loyo
lisekelwe mavowutu wobuncani bobubili ebuthathwini kwamalunga walo.
(j) Nangabe uMthetho-osahlongozwako odluliselwe kuBandla Lesitjhaba ngokulandela
indima (g) namkha (h) awuphasiswa liBandla, namkha lokha nangabe uMthetho-osahlongozwako
odluliselwe kuMkhandlu ngokulandela indima (f) awuphasiswa Mkhandlu,
uMthetho-osahlongozwako njengoba uphasiswe ekuthomeni liBandla, ungabuyelelwa ophasiswe
liBandla, kodwana lisekelwe ivowutu yobuncani bobubili ebuthathwini yamalunga walo.
(k) UMthetho-osahlongozwako ophasiswe liBandla Lesitjhaba ngokulandela indima (e), (i)
namkha (j) kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(2) Lokha uMkhandlu weNarha ophasisa uMthetho-osahlongozwako owela ngaphasi
kwendawo yokusebenza etlolwe kuSheduli 4, uMthetho-sisekelo loyo kufanele udluliselwe
kuBandla Lesitjhaba begodu usetjenzwe ngendlela elandelako:
(a) IBandla Lesitjhaba kufanele -
(i) liphasise uMthetho-osahlongozwako loyo;
(ii) liphasise uMthetho-osahlongozwako woguqulo; namkha
(iii) liqithe uMthetho-osahlongozwako loyo.
(b) UMthetho-osahlongozwako ophasiswe liBandla Lesitjhaba ngokulandela indima (a) (i)
kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(c) Lokha nangabe iBandla Lesitjhaba liphasisa uMthetho-osahlongozwako woguqulo, loyo
Mthetho-osahlongozwako woguqulo kufanele udluliselwe kuMkhandlu weNarha, begodu lokha
nangabe uMkhandlu uyawuphasisa lomthetho-osahlongozwako woguqulo, kufanele udluliselwe
kuMongameli bona awamukele.
(d) Lokha nangabe iBandla Lesitjhaba liyawuqitha uMthetho-osahlongozwako loyo, namkha
lokha uMkhandlu weNarha ungavumi ukuphasisa uMthetho-osahlongozwako woguqulo
odluliselwe kiwo ngokulandela indima (c), umthetho-osahlongozwako woguqulo, nakwenzeka,
kufanele udluliselwe kuKomidi yezokuLawula, leyo engavumelanako ngalokhu -
(i) NgoMthetho-osahlongozwako njengoba uphasiswe Mkhandlu;
(ii) ngoMthetho-osahlongozwako woguqulo njengoba uphasiswe liBandla; namkha
(iii) ngoMthetho-osahlongozwako ohlukileko.
(e) Lokha iKomidi yezokuLamula ibhalelwa kuvumelana ngaphakathi kwamalanga ama 30
uMthetho-osahlongozwako loyo udluliselwe kiyo, uMthetho-ohlongozwako loyo uphelelwa
sikhathi.
(f) Lokha iKomidi yezokuLamula ivumelana ngomthetho njengoba uphasiswe Mkhandlu
weNarha, uMthetho-osahlongozwako loyo kufanele udluliselwe iBandla Lesitjhaba, begodu lokha
iBandla liphasisa uMthetho-osahlongozwako lo, kufanele udluliselwe kuMongameli bona
awamukele.
(g) Lokha iKomitjhana yokuLamula ivumelana ngomthetho-osahlongozwako woguqululo,
uMthetho-osahlongozwako lo kufanele udluliselwe kuMkhandlu weNarha, begodu lokha
uMkhandlu uwuphasisa, kufanele udluliselwe kuMongameli bona awamukele.
(h) Lokha iKomidi yezokuLamula ivumelana ngoMthetho-osahlongozwako ohlukileko,
uMthetho-ohlongozwako ohlukileko loyo kufanele udluliselwe kuMkhandlu weNarha neBandla
Lesitjhaba kokubili, begodu lokha uphasiswa Mkhandlu neBandla, kufanele udluliselwe
kuMongameli bona awamukele.
(i) Lokha nangabe uMthetho-osahlongozwako odluliselwe kuBandla Lesitjhaba ngokulandela
indima (f) namkha (h) awuphasiswa liBandla, uMthetho-osahlongozwako lo uphelelwa sikhathi.
(3) UMthetho-osahlongozwako ungasetjenzwa nganoma ikambiso esungulwe sigatjana (1)
namkha (2) lokha nangabe ubonelela umthetho otjhiwo ngesinye seengatjana ezilandelako:
(a) isigaba 65(2);
(b) isigaba 163
(c) isigaba 182
(d) isigaba 195(3) no (4)
(e) isigaba 196; begodu
(f) nesigaba 197.
(4) UMthetho-osahlongozwako kufanele usetjenzwe ngokukhambisana nendlela esungulwe
sigatjana (1) nangabe ubonelela uMthetho -
(a) Otjhiweko kusigaba 44(2) namkha 220(3); namkha
(b) Otjhiweko lapha kunye Esahlukweni se 13 begodu othinta iinrhuluphelo zeemali zezinga
lombuso weProvinsi.
(5) UMthetho-osahlongozwako otjhiwo kusigaba 42(6) ufanele usetjenzwe ngokukhambisana
nendlela esungulwe sigatjana (1) ngaphandle kwalokha -
(a) Lokha iBandla Lesitjhaba livowutela uMthetho-osahlongozwako, izimiso zesigaba 53(1)
angeze zisetjenziswe, okwenzako ngokobonyana loMthetho-osahlongozwako ongaphasiswa
kwaphela nangabe inengi lamalunga weBandla awusekela ngevowutu; begodu
(b) Nangabe lowoMthetho-osahlongozwako udluliselwe kuKomidi yezokuLamula imigomo
elandelako ezakusetjenziswa -
(i) Nangabe iBandla Lesitjhaba litjheja uMthetho-osahlongozwako ngokutjhiwo sigatjana 1(g)
namkha (h) lowoMthetho-osahlongozwako ungaphasiswa lokha inengi lamalunga weBandla
awusekela ngevowutu.
(ii) Nangabe iBandla Lesitjhaba litjheja namkha litjheja kabutjha uMthetho-osahlongozwako
ngokutjhiwo sigaba (1)(e),(i) namkha (j), lowoMthetho-osahlongozwako ongaphasiswa lokha
nangabe ubuncani bobubili ebuthathwini kwamalunga weBandla awusekela ngevowutu.
Imithetho-esahlongozwako yeemali
77. (1) UMthetho-osahlongozwako onikela ngeemali nofana obhadelisa imithelo, iintela
nofana imithelo yepahla uMthetho osahlongozwako wemali. Umthetho osahlongozwako angeze
wasebenza ngenye nenye indaba ngaphandle kwendatjana ekhambisana nokunikelawa kwmali
nofana ukubhadeliswa kwemithelo, iinela nofana imithelo yepahla.
(2) Yoke iMithetho - esahlongozwako yemali ifanele icatjangelwe ngokukhambisana
nekambiso ehlonywe sisahluko 75. Umthetho wePalamende ufanele uhlinzekele ikambiso
yokuguqula iMithetho yemali ngePalamende.
IKomidi yezokuLamula
78. (1) IKomidi yezokuLamula ibunjwa -
(a) Malunga alithoba weBandla Lesitjhaba abakhethwe iBandla ngokukhambisana nendlela
endlalwe migomo neenqunto zeBandla, okuzakufinyelela lapha khona ukujanyelwa
kweenhlangano kuzakufana khulu nokujanyelwa kwazo iinhlangano lezi ngakuBandla: begodu
(b) ilunga elilodwa elikhethwe sichema esinye nesinye samalunga athunyelwe bona ajamele
iProvinsi enye nenye kuMkhandlu weNarha wamaProvinsi, elikhethwe ngilesiqhema.
(2) iKomidi yezokuLamula ivumelene ngoMthetho-osahlongozwako ohlukileko, namkha
ithethe isiqunto phezu kombuzo, lokha umthetho ohlukileko loyo, namkha ihlangothi lombuzo
lisekelwa -
(a) buncani babajameli abahlanu beBandla Lesitjhaba; begodu
(b) buncani babajameli abahlanu boMkhandlu weNarha.
Ukwamukelwa kwemithetho-esahlongozwako
79. (1) UMongameli kufanele amukele begodu atlikitle uMthetho-osahlongozwako
ophasiswe ngokulandela iSahluko lesi, namkha lokha uMongameli anokungabaza ngoku
khambisana nomthetho-sisekelo kwaloyo Mthetho-osahlongozwako, kufanele awubuyisele emva
kuBandla Lesitjhaba bona iyowuhlolisisa kabutjha.
(2) Imigomo ehlanganyelweko kufanele ibonelele indlela leyo ngayo nomhlobo lowo ngawo
iBandla Lesitjhaba noMkhandlu weNarha wamaProvinsi ingazibandakanya ngayo ekuhlolisiseni
kabutjha uMthetho-osahlongozwako.
(3) UMkhandlu weNarha wamaProvinsi ufanele uzibandakanye ekuhlolisiseni kabutjha
koMthetho-osahlongozwako lowo uMongameli awubuyisele emva kuPalamende nangabe.
(a) ukungabaza kukaMongameli ngokukhambisana noMthetho-sisekelo
koMthetho-osahlongozwako lowo kumalungana nendaba yekambiso ethinta loMkhandlu; namkha
(b) isahluko 74(1), (2) nofana (3)(b) nofana 76 sasebenziswa ekuphasisweni
koMthetho-osahlongozwako.
(4) Nangabe uMthetho-osahlongozwako ngemva kokuhlolisiswa kabutjha utjheja ukungabaza
kukaMongameli, uMongameli ufanele amukele begodu atlikitle lowo Mthetho-osahlongozwako;
nawungatjheji lokho, uMongameli angenza okunye kwalokhu:
(a) angamukela begodu atlikitle lowoMthetho-osahlongozwako;
(b) angadlulisela lowoMthetho-osahlongozwako ekhotho yoMthetho-sisekelo bonyana ithathe
isiqunto ngokukhambisana kwako noMthetho-sisekelo.
(5) Lokha nangabe ikhotho yoMthetho-sisekelo iqunta bonyana
lowoMthetho-osahlongozwako ukhambisana noMthetho-sisekelo, uMongameli kufanele
awamukele begodu awutlikitle.
Isibawo samalunga webandla lesitjhaba ngekhotho yomthetho-sisekelo
80. (1) Amalunga weBandla Lesitjhaba angenza isibawo eKhotho yoMthetho-sisekelo
bona ikhiphe isiqunto isitjho bona uMthetho-osahlongozwako woke namkha ingcenye yayo,
ophasiswe liBandla Lesitjhaba awukhambisani noMthetho-sisekelo.
(2) Isibawo -
(a) kufanele sisekelwe buncani bobunye ebuthathwini kwamalunga weBandla; begodu
(b) kufanele senzwe emva bona uMongameli amukele begodu atlikitle
umthetho-osahlongozwako loyo, begodu ngaphakathi kwamalanga ama 30 kusukela kulelolanga.
(3) iKhotho yoMthetho-sisekelo ingaqunta bona woke uMthetho namkha ingcenye yawo leyo
enthintwa sibawo ngokulandela isigatjana (1) awunamandla woMthetho kuze kufike lapha ikhotho
ithatha isiqunto ngesibawo leso, lokha nangabe -
(a) iinrhuluphelo zezobulungiswa ziyakudinga lokho; begodu
(b) isibawo sisebujameni obuzwakalako bona singaphumelela.
(4) Lokha isibawo lesi singaphumeleli, ikhotho yoMthetho-sisekelo kufanele igunyaze bona
abamangali besibawo leso babhadele iindleko, ngaphandle kwalokha isibawo leso besinekgonakalo
ezwakalako bona singaphumelela.
Ukwaziswa kweMithetho
81. UMthetho-osahlongozwako ovunywe bewatlikitlwa nguMongemeli uba Mthetho, ufanele
umenyezelwe msinya, begodu uthoma ukusebenza lokha nawumenyezelweko nofana ngesuku
eliquntwe ngokoMthetho.
Ukulondwa kweMithetho yePalamende
82. IKhopi etlikitlweko yoMthetho wePalamende ibufakazi obuzeleko bezimiso zalowo
Mthetho begodu, sele umenyezelwe kufanele unikelwe iKhotho yoMthetho-sisekelo bona
iwulonde.
ISAHLUKO 5
UMONGAMELI NEKHABINETHE
UMongameli
83. UMongameli -
(a) UyiHloko yoMbuso nehloko yeKhabinethe;
(b) Kufanele athobele, avikele begodu ahloniphe uMthetho-sisekelo njengoMthetho
ngaphezulu kuRiphabliki; begodu
(c) Uthuthukisa ibumbano lesitjhaba nalokho okuphumelelisa iRiphabliki.
Amandla nemisebenzi kaMongameli
84. (1) uMongameli unamandla athweswe Mthetho-sisekelo noMthetho, kufaka hlangana
amandla atlhogekako ukwenza imisebenzi yokuba yiHloko yoMbuso begodu nehloko
yeKhabinethe.
(2) uMongameli uziphendulela kilokhu -
(a) ekwamukeleni nekutlikitleni iMithetho-esahlongozwako;
(b) ekubuyiseleni emva koMthetho-osahlongozwako ePalamende bona ihlolisise kabutjha
ukukhambisana noMthetho-sisekelo kwaloyoMthetho osahlongozwako;
(c) ekudluliseni uMthetho-sisekelo eKhotho yoMthetho-sisekelo bona ithathe isiqunto bona
uyakhambisana noMthetho-sisekelo na;
(d) ekubizeni iBandla Lesitjhaba, uMkhandlu weNarha wamaProvinsi namkha iPalamende
bona izokuhlala ngokungakavami bona yenze imisebenzi eqakatheke khulu;
(e) ekuzaliseni ezinye nezinye iinkhundla lezo ngokoMthetho-sisekelo namkha ngokoMthetho
omenyezelweko ezidinga bona zizaliswe nguMongameli, ngaphandle kwesikhundla sehloko
yeKhabinethe;
(f) nakabeka amaKomitjhana wokuphenyisisa;
(g) nakamemezela ireferandamu yenarha mazombe ngokulandela uMthetho wePalamende;
(h) nakamukela begodu avumela iinvakatjhi zombelele ezijamele amazwe wangaphandle;
(i) nakabeka abajameli zombelele benarha le bona bajamele inarha le emazweni
wangaphandle;
(j) nakalibalela abantu abasele babonwe umlandu begodu ehlisa ihlawulo namkha loku
abemukwe kona; begodu
(k) nakethula iziqu zokuhlonitjhwa.
Amandla wokulawula weKhabinethe yeRiphabliki
85. (1) Amandla welawulo yeRiphabliki athweswe uMongameli.
(2) UMongameli usebenzisa amandla weKhabinethe, namanye amalunga weKhabinethe,
ngoku -
(a) Phumelelisa umthetho weNarha ngaphandle kwalokha loMthetho-sisekelo namkha
uMthetho wePalamende ubeka okuhlukileko;
(b) ngokuthuthukisa nokusebenzisa indlela yekambiso yenarha;
(c) ukuchumanisa imisebenzi yeminyango yoMbuso neyozokuphatha;
(d) ukulungisa nokusungula umthetho; begodu
(e) ukwenza omunye nomunye umsebenzi weKhabinethe otjhiwo ngaphakathi
koMthetho-sisekelo namkha ngaphakathi komthetho weNarha.
Ukukhethwa koMongameli
86. (1) Lokha nalihlala kokuthoma, nalokha kutlhogeka ukuzalisa isikhundla, iBandla
lesitjhaba kufanele likhethe umfazi namkha indoda hlangana namalunga wawo bona
abenguMongameli.
(2) UMongameli weKhotho yoMthetho-sisekelo ufanele akhambise amakhetho
wakaMongameli, namkha akhombe elinye ijaji bona lenze lokho. Ikambiso endlalwe kuSheduli
3 ngiyo ezakulandelwa lokha nakukhethwa uMongameli.
(3) Amakhetho wokuvala isikhala sesikhundla sikaMongameli kufanele abanjwe ngesikhathi
begodu nangelanga elikhethwe nguMongameli weKhotho yoMthetho-sikelo, lokhu kufanele
kwenzeke kungakadluli amalanga ama 30 isikhala leso sivulekile.
Ukuthoma ukusebenza kwakaMongameli
87. Emva kokukhethwa bona abenguMongameli, loyo muntu utjhiya phasi ukuba lilunga
leBandla lesitjhaba, begodu ufanele, kungakadluli amalanga amahlanu, athome ngomberego wakhe
ngokwenza isifungo, namkha enze isibopho ukuthembeka kuRiphabliki nokuthobela
uMthetho-sisekelo ngokukhambisana neSheduli 2.
Isikhathi esibekelwe ukuba nguMongameli
88. (1) Isikhathi sokuba nguMongameli sithoma lokha athoma ukusebenza esikhundleni
sake begodu siphela lokha nakuba nesikhala namkha lokha uma umuntu akhethwe ukuba
nguMongameli olandelako athoma ukusebenza.
(2) Akekho umuntu ozakuba sesikhundleni sikaMongameli amahlandla (terms) adlula
kwamabili, kodwana lokha umuntu nakakhethelwa ukuvala isikhundla sikaMongameli, isikhathi
esihlangana nokukhethwa kwakhe lokho beze kufike amakhetho alandelako kaMongameli
asithathwa njengesikhathi sobumengameli.
Ukususwa kwakaMongameli
89. (1) IBandla lesitjhaba, ngesiqunto esisekelwa buncani bobunye ebuthathwini
kwamalunga walo lingasusa uMongameli esikhundleni kwaphela ngezizathu lezi -
(a) ukuphula koMthetho-sisekelo okudanisako;
(b) ukuziphatha kumbi okudanisako; namkha
(c) ukubhalelwa ukwenza umberego wesikhundla sakhe.
(2) Omunye nomunye umuntu osuswe esihlalweni sikaMongameli ngokulandela isigatjana
(1)(a) namkha (b) angeze athole nofana ngimaphi amazuzo wesikhundla leso begodu aphathe
isikhundla sokusebenzela umphakathi.
Umjaphethe kaMongameli
90. (1) Lokha uMongameli angekho ngaphakathi kweRiphabliki namkha lokha
nakabhelelwa kwenza imisebenzi yakaMongameli, nalokha kunesikhala sikaMongameli, omunye
umuntu osesikhundleni ngokulandelana okungaphasi ubangumjaphethe kaMongameli -
(a) iphini likaMongameli.
(b) uNgqongqoshe okhonjwe nguMongameli.
(c) uNgqongqoshe okhonjwe ngamanye amalunga weKhabinethe.
(d) uSpeaker kuze kufike lapho iBandla Lesitjhaba lekhomba omunye wamalunga walo.
(2) UMjaphethe kaMongameli unamandla, ukuziphendulela nemisebenzi kaMongameli.
(3) Ngaphambi kobonyana angathatha ukuziphendulela, iimbopho nemisebenzi kaMongameli,
uMjaphethe kaMongameli ufanele afunge namkha enze isibopho, ukuthembeka kuRiphabliki
nokuthobela uMthetho-sisekelo, ngokukhambisana neSheduli 2.
IKhabinethe
91. (1) IKhabinethe ibunjwa nguMongameli njengehloko yeKhabinethe, iPhini
likaMongameli naboNgqongqoshe.
(2) UMongameli nguye okhetha iPhini likaMongameli, naboNgqongqoshe, ubanikela amandla
nemisebenzi, begodu angabasusa eenhlalweni.
(3) UMongameli -
(a) kufanele akhethe iPhini likaMongameli hlangana namalunga weBandla Lesitjhaba;
(b) angakhetha nofana ngiliphi inani laboNgqongqoshe hlangana namalunga weBandla
Lesitjhaba; begodu
(c) angakhetha aboNgqongqoshe abangadluli kwababili abangabantu abavela ngaphandle
kweBandla.
(4) UMongameli kufanele akhethe ilunga leKhabinethe bona libemrholi wemisebenzi yombuso
ngaphakathi kweBandla Lesitjhaba.
(5) IPhini likaMongameli kufanele lirhelebe uMongameli ekurageni imisebenzi yombuso.
Ukuziphendulela neembopho
92. (1) IPhini likaMongameli naboNgqongqoshe bazakuziphendulela kulawo amandla
nemisebenzi yeKhabinethe abanikelwe yona nguMongameli.
(2) Amalunga weKhabinethe baziphendulela ngokuhlanganelwa begodu nangokomunye
nomunye kuPalamende ekurageni imisebenzi yabo.
(3) Amalunga weKhabinethe kufanele -
(a) asebenze ngokukhambisana noMthetho-sisekelo; begodu
(b) ethulele iPalamende ngeenkhathi zoke imibiko ezeleko malungana neendaba ezingaphasi
kwelawulo lwabo.
Amaphini waboNgqongqoshe
93. UMongameli angakhetha amaPhini waboNgqongqoshe hlangana namalunga weBandla
Lesitjhaba ukurheleba amalunga weKhabinethe, begodu angabasusa eenkhundleni.
Ukuragela phambili kweKhabinethe emva kwamakhetho
94. Lokha amakhetho weBandla Lesitjhaba abanjwa, iKhabinethe, iPhini likaMongameli,
aboNgqongqoshe nelinye nelinye iPhini likaNgqongqoshe bahlala banamandla wokusebenza
kufikela lapha umuntu okhethwe ukuba nguMongameli iBandla elilandelako, athoma ukusebenza.
Ukufunga namkha ukuzibopha
95. Ngaphambi bonyana iPhini likaMongameli, aboNgqongqoshe namaPhini wabo
Ngqongqoshe bathome ukusebenza eenkhundleni zabo, kufanele bafunge namkha benze iimbopho,
ukuthembeka kwabo kuRiphabliki nokuthobela uMthetho-sisekelo, ngokukhambisana neSheduli
2.
Ukuziphatha kwamalunga weKhabinethe namaphini waboNgqongqotjhe
96. (1) Amalunga weKhabinethe namaPhini waboNgqongqoshe kufanele aziphathe
ngendlela eyamukelekako yokuziphatha ebekwe mthetho weNarha.
(2) Amalunga weKhabinethe namaPhini waboNgqongqoshe ngeze bavunyelwa bonyana -
(a) benze omunye umberego abazokubhadelelwa wona;
(b) baziphathe ngendlela engakhambisani neenkhundla zabo namkha bazivumele ukuthi babe
sebujameni lapho ngunengozi yokutjhaisana phakathi kwemiberego yabo yombuso neenrhuluphelo
zabo zangeqadi; namkha
(c) baberegise iinkhundla zabo namkha omunye nomunye umbiko abawuthole ngesibanga
semberego wabo ukuzingenisela imali namkha benzele omunye umuntu inzuzo ngendlela
ephambene nokulunga.
Ukudluliselwa kwemisebenzi
97. UMongameli, ngesimemezelo somthetho angadlulisela kulunga leKhabinethe -
(a) ukuphathwa komunye nomunye umthetho obewunikelwe elinye ilunga; namkha
(b) amanye namanye amandla namkha eminye neminye imisebenzi ebeyinikelwe elinye ilunga
mthetho.
Ukunikelwa kwemisebenzi kwesikhatjhana
98. UMongameli anganikela ilunga leKhabinethe omunye nomunye umsebenzi welinye ilunga
elitshwilileko namkha ongaphumeleliko okwenza imisebenzi yakhe.
Ukunikelwa kwemisebenzi
99. Lilunga leKhabinethe linganikela amanye namanye amandla namkha umsebenzi kulilunga
loMkhandlu wezokuphatha weProvinsi namkha kuMkhandlu kaMasipala. Ukunikelwa -
(a) kufanele kube ngokulandela isivumelwano hlangana nelunga leKhabinethe elithintekako
nelunga loMkhandlu wezokuPhatha namkha uMkhandlu kaMasipala;
(b) kufanele kukhambisane noMthetho wePalamende lowo osetjenziswako ekunikelweni
kwalawomandla namkha ekwenzeni kwaloyomsebenzi; begodu
(c) kuthoma ukusebenza ekumenyezelweni nguMongameli.
Ukubeka ilihlo kweKhabinethe kwezokuphatha zeProvinsi
100. (1) Lokha iProvinsi ibhalelwa namkha ingafezi imisebenzi yezokuphatha ebotjhelelwe
yona ngokulandela umthetho wenarha namkha uMthetho-sisekelo, iKhabinethe inga ngenangena
phakathi kilokho ngokuthatha amagadango afaneleko ukubonelela ukufezeka kwemisebenzi leyo
kubotjhelelwe kiyo, kufaka hlangana -
(a) bonyana ikhiphe umkhombandlela (directive) kuMkhandlu wezokuphatha weProvinsi
obekisa izinga lelo ubhalelwa ngalo ukufeza iimbopho zalo, etjho namagadango afanele athathwe
bona iimbopho lezo zifezeke; begodu
(b) ithathe ngokwayo umsebenzi bona kufezeke isibopho leso esisemqoka kuleyo Provinsi
kufikela ezingeni lapha kutlhogeka uku -
(i) raga izinga elisemqoka leNarha namkha ukufinyelela izinga okungasenani elidingekako
ekwethuleni kwemisebenzi;
(ii) raga ibumbano kwezomnotho;
(iii) raga ukuvikeleka kwenarha; namkha
(iv) ukuvimbela amagadango angazwakaliko angalimaza iinrhuluphelo zenye iProvinsi namkha
zenarha iyoke.
(2) Lokha iKhabinethe ingenangena phakathi kwezeProvinsi ngokulandela isigatjana (1)(b)
-
(a) isaziso ngokungenangena phakathi lokho kufanele sethulwe ngaphakathi koMkhandlu
weNarha wamaProvinsi ngaphakathi kwamalanga ali 14 womhlangano walo wokuthoma emva
kokungenangena phakathi lokho sekuthomile;
(b) ukungenangena phakathi lokho kufanele kuphele ngaphandle kwalokho kuvunyelwe
Mkhandlu ngaphakathi kwamalanga ama 30 kokuhlala kwawo kokuthoma emva kokungenangena
phakathi lokho sekuthomile; begodu
(c) uMkhandlu kufanele uhlolisise ukungenangena phakathi lokho njalo emva kwesikhathi
esithileko, begodu wenze iimphakamiso kuKhabinethe.
(3) umthetho weNarha ungalawula ikambiso esungulwa kulesisigaba.
Iinqunto zeKhabinethe
101. (1) isiqunto sikaMongameli kufanele sibengesitlolwe phasi nangabe -
(a) sithethwe malungana nomthetho; nofana
(b) sinemiphumela yangokomthetho.
(2) Isiqunto esitloliweko sikaMongameli kufanele setlikitlwe godu ngelinye ilunga
lekhabinethe lokha nangabe isiqunto leso sethinta umsebenzi onikelwe lelolunga lekhabinethe.
(3) uMthetho omenyezelweko, imigomo nezinye iinsetjenziswa zoMthetho ongaphasi
(subordinate) kufanele zifikelele umphakathi.
(4) uMthetho weNarha ungabeka indlela leyo nezinga ukufika lapho iinsetjenziswa ezitjhiwo
kusigatjana (3) kufanele -
(a) zethulwe ngaphambi kwePalamende; begodu
(b) zivunyelwe iPalamende.
Iintjhukumiso zokungathembani
102. (1) Nangabe iBandla lesitjhaba ngevowutu yenengi lamalunga walo iphasisa ivowutu
yokuzwakalisa ukungabi nethemba kuKhabinethe ngaphandle kukaMongameli, uMongameli
kufanele abumbe kabutjha iKhabinethe.
(2) Nangabe iBandla Lesitjhaba, ngevowutu yenengi lamalunga walo iphasisa ivowutu
yokuzwakalisa ukungabi nethemba kuMongameli, uMongameli namanye amalunga weKhabinethe
nomunye nomunye oliphini likaNgqongqoshe kufanele bathokoze umberego.
ISAHLUKO SOBU -6
AMAPROVINSI
Amaprovinsi
103. (1) IRiphabhliki inamaProvinsi alandelako:
(a) IPumalanga-Kapa;
(b) IFreyistata;
(c) IGauteng;
(d) IKwaZulu-Natal;
(e) IMpumalanga;
(f) ITlhagwini-Kapa;
(g) YiTlhagwini;
(h) ITlhagwini-Tjhingalanga
(i) ITjhingalanga Kapa :
(2) Imingcele yamaProvinsi kuzakuba ngileyo ezakuba ikhona lokha uMthetho-sisekelo lo
uthoma ukusebenza.
IZIBETHAMTHETHO ZAMAPROVINSI
Amandla wamaProvinsi wokwenza uMthetho
104. (1) Amandla wokwenza uMthetho weProvinsi athweswe iS'bethamthetho seProvinsi,
begodu iS'bethamthetho seProvinsi sinikelwa amandla -
(a) wokuphasisa uMthetho-sisekelo weProvinsi yaso namkha wokwenza iinguqulo zomunye
nomunye umthetho-sisekelo ophasiswe ngiso ngokulandela izigaba 142 no 143;
(b) wokuphasisa uMthetho ngaphakathi begodu iwuphasisele iProvinsi malungana nalokhu
-
(i) Enye nenye indaba ewela ngaphakathi kwendawo yokusebenza etlolwe kuSheduli 4;
begodu
(ii) Enye nenye indaba ewela ngaphakathi kwendawo yokusebenzela etlolwe kuSheduli 5;
begodu
(iii) Enye nenye indaba ewela ngaphandle kwalezo iindawo zokusebenza, enikelwe
ngokuqophileko kuProvinsi Mthetho weNarha; begodu
(iv) enye nenye indaba leyo lomthetho-sisekelo uhlongoza bonyana kumemezelwe umthetho
weProvinsi; begodu
(c) wokunikela amanye namunye amandla wokwenza umthetho kuMkhandlu kaMasipala
kileyo Provinsi.
(2) IS'bethamthetho seProvinsi, ngesiqunto esisekelwa bubili ebuthathwini kwamalunga waso,
ungabawa iPalamende bona itjhugulule igama laleyoProvinsi.
(3) Is'bethamthetho seProvinsi sibotjhwa kwaphela Mthetho-sisekelo begodu lokha nangabe
siphasise uMthetho-sisekelo weProvinsi, nawo uyasibopha, begodu kufanele isebenze
ngokukhambisana begodu nangaphasi kweenrhunyezo zoMthetho-sisekelo lo, noMthetho-sisekelo
waleyo Provinsi.
(4) Umthetho weProvinsi malungana nendaba leyo etlhogakala ngokuzwakalako namkha
emayelana nokuphumelelisa kokusetjenziswa kwamandla malungana nenye nenye indaba etlolwe
kuSheduli 4, uzakuthathwa ngazo zoke indlela njengomthetho omalungana nendaba etlolwe
kuSheduli 4.
(5) IS'bethamthetho seProvinsi singenza iimphakamiso kuBandla Lesitjhaba bona yenza
umthetho malungana nendaba ewela ngaphandle kwamandla weS'bethamthetho, namkha kuleyo
uMthetho wePalamende ungaphezulu koMthetho weProvinsi.
Ukubunjwa nokukhethwa kwezibethamthetho zamaProvinsi
105. (1) IS'bethamthetho seProvinsi sibunjwa bafazi namadoda akhethwe njengamalunga
ngokulandela indlela yamakhetho leyo -
(a) ebekwe Mthetho weNarha mazombe;
(b) esekelwe phezu kwerherho elifanako labavowuti;
(c) ebonelela ubuncani iminyaka eli 18 njengeminyaka yokuvowuta; begodu
(d) imiphumela, ngokuvamileko, ibengokokujanyelwa kweenhlangano ngokwamavowutu
atholwe ngizo.
(2) IS'bethamthetho seProvinsi sibunjwa malunga ahlangana nama 30 nama 80. Inani
lamalunga, lelo elingahlukako ukuyanga maProvinsi, kufanele liquntwe Mthetho weNarha.
Ubulunga
106. (1) Esinye nesinye isakhamuzi esilungela ukuvowutela iBandla lesitjhaba siyakulungela
ukuba lilunga les'bethamthetho seProvinsi ngaphandle kwalokha -
(a) nangabe umuntu loyo ukhonjwe esikhundleni namkha uberega umbuso begodu athola
umrholo, ngaphandle -
(i) koNdunakulu namanye amalunga oMkhandlu wezokuphatha weProvinsi; begodu
(ii) abanye nabanye abantu abaseenkhundleni lezi okutholakala bona umberego obawenzako
ukhambisana nomberego begodu umenyezelwe mthetho wenarha njengomberego okhambisana
naloyo;
(b) amalunga weBandla Lesitjhaba namalunga aziinthunywa ngokuzeleko kuMkhandlu
weNarha wamaProvinsi, namkha amalunga woMkhandlu kaMasipala;
(c) umuntu oneenkolodo abhalelwa ukuzibhadela, begodu angakalatjhelwa lokho;
(d) omunye nomunye umuntu omenyezelwe yikhotho yangeRiphablikini bona akakazipheleli
engcondweni; namkha
(e) omunye nomunye umuntu othe ngemva kokuthi isigaba lesi siberege wabonwa umlandu
begodu wanikelwa isigwebo sesikhathi esidlula iinyanga ezi 12, ejele ngaphandle kokuphiwa
ihlawulo (fine), kungaba ngaphakathi namkha ngaphandle kweRiphabliki nangabe isenzo esibange
umlandu lo, besingaba mlandu ngaphakathi kweRiphabliki; kodwana akekho umuntu
okuzakuthathwa bona sele agwetjhiwe, beze kufike isikhathi lapho isibawo sokubuyekezwa
kokubonwa umlandu namkha isigwebo sesiqundiwe namkha lapho isibaweso sele siphelelwe
sikhathi khona. Ukungavunyelwa komuntu bona abelilunga lebandla leli, kuphela emva
kweminyaka emihlanu ngemva kokuqeda isigwebo lesi.
(2) Umuntu ongakalungeli ukuba lilunga les'bethamthetho seProvinsi ngokulandela isigatjana
(1) (a) namkha (b) angaba ngung'khetheni weS'bethamthetho leso ngaphasi kweenrhunyezo
namkha imibandela esungulwe mthetho weNarha mazombe.
(3) Umuntu ulahlekelwa bulunga bakhe bes'bethamthetho seProvinsi nangabe umuntu loyo
-
(a) akasakulungeli ukuba lilunga; namkha
(b) utshwilile kuS'bethamthetho ngaphandle kwemvuma ngaphasi kobujamo othola bona
imithetho yekambiso neenqunto zeBandleli, zithi kufanele athathelwe ubulunga.
(4) Iinkhundla ngaphakathi zizaliswe ngendlela equntwe mthetho wangenarheni mazombe.
Ukufunga namkha ukuzibopha
107. Ngaphambi kobana amalunga weS'bethamthetho seProvinsi bathome ngemisebenzi yabo
kus'bethamthetho kufanele bona bafunge namkha, bazibophe ngokuthembeka kuRiphabliki
begodu nokuthobela uMthetho-sisekelo, ngokuzibopha ngokukhambisana neSheduli 2.
Isikhathi esibekelwe izibethamthetho zamaProvinsi
108. (1) Is'bethamthetho seProvinsi sivowutelwa isikhathi seminyaka emihlanu.
(2) Nangabe iS'bethamthetho seProvinsi siyapheliswa ngokulandela isigaba 109, namkha
lokha nakuphela isikhathi saso, uNdunakulu weProvinsi ngesimemezelo somthetho, kufanele abize
begodu abeke namalanga amakhetho afanele abanjwe ngawo, kungakadluli amalanga ama- 90
kusukela ngelanga iS'bethamthetho sipheliswe ngalo, namkha ngemva kokuphela kwesikhathi
saso.
(3) Nangabe imiphumela yamakhetho weS'bethamthetho seProvinsi ayikamenyezelwa
ngesikhathi esibekwe esigabeni ama- 190 namkha lokha amakhetho aqithwe yikhotho,
uMongameli ngesimemezelo somthetho kufanele amemezele begodu abeke namalanga amakhetho
amanye afanele ukubanjwa ngawo ngaphakathi kwamalanga ama 90 emva kokuphela
kwesikhatheso namkha kwelanga lelo amakhetho aqithwe ngalo.
(4) Is'bethamthetho seProvinsi sihlala sinamandla wokuberega kusukela ngesikhathi
sokupheliswa kwaso, namkha ngemva kokuphela kwesikhathi sokusebenza kwaso, beze kufike
ilanga elingaphambi kwelanga lokuthoma kwamakhetho weS'bethamthetho esilandelako.
Ukupheliswa kwez'bethamthetho zamaProvinsi ngaphambi kokuphela kwesikhathi sazo.
109. (1) UNdunakulu weProvinsi kufanele aphelise iS'bethamthetho seProvinsi lokha
nangabe -
(a) IS'bethamthetho samukele isiqunto esisekelwa inengi lamalunga waso bonyana sipheliswe;
begodu
(b) iminyaka emithathu sele idlulile solo kwakhethwa iS'bethamthetho leso.
(2) UMjaphethe kaNdunakulu kufanele aphelise iS'bethamthetho seProvinsi lokha -
(a) isikhundla sikaNdunakulu sivulekile; begodu
(b) iS'bethamthetho sibhalelwa kukhetha uNdunakulu omutjha ngaphakathi kwamalanga ama
30 emva kokuvuleka kwesikhundla lesi.
Iinkhathi zokuhlala nezokuphumula
110. (1) Emva kwamakhetho, ukuhlala kokuthoma kwes'bethamthetho seProvinsi kufanele
kubanjwe ngesikhathi nelanga eliquntwe ijaji elikhonjwe nguMongameli wekhotho yomthetho,
kodwana kungakadluli amalanga a 14 emva kokumemezelwa kwemiphumela. IS'bethamthetho
seProvinsi singaqunta iinkhathi zaso zokuhlala nezokuphumla.
(2) UNdunakulu angabiza is'bethamthetho seProvinsi bona sizokuhlala ngokungakavami
ukuzokuqalana neendaba eziqakathekileko.
(3) Is'bethamthetho seProvinsi sizakuqunta bona sizakuhlala kuyiphi indawo ngokwenjayelo.
USpeaker nephini lika Speaker
111. (1) Ekuhlaleni kokuthoma ngemva kwamakhetho, namkha lokha nakutlhogeka
ukuzalisa isikhundla, is'bethamthetho seProvinsi kufanele sikhethe uSpeaker nephini lika Speaker
hlangana namalunga waso.
(2) Ijaji elikhonjwe nguMongameli wekhotho yoMthetho-sisekelo kufanele likhombise
amakhetho wakaSpeaker; uSpeaker nguye ozakukhambisa amakhetho wephini likaSpeaker.
(3) IKambiso endlalwe kuSheduli 3 ngiyo eberegiswako umakukhethwa uSpeaker nephini
likaSpeaker.
(4) Is'bethamthetho seProvinsi singasusa uSpeaker namkha iphini lika Speaker esikhundleni
ngokuthatha isiqunto. Inengi lamalunga weS'bethamthetho kufanele babekhona lokha isiqunto lesi
samukelwa.
(5) Ngokulandlela imigomo neenqunto zalo, is'bethamthetho seProvinsi singakhetha hlangana
namalunga walo aboSihlalo abanye ukurheleba uSpeaker nephini likaSpeaker.
Iinqunto
112. (1) Ngaphandle kwalokha uMthetho-sisekelo ubeka ngokuhlukileko -
(a) Inengi lamalunga wes'bethamthetho seProvinsi kufanele babekhona ngaphambi bona
ivowuti ingathathwa phezu koMthetho - osahlongozwako namkha ukuguqulwa koMthetho -
osahlongozwako;
(b) Ubuncani, bobunye ebuthathwini kufanele babekhona nakuvowutelwa enye nenye indaba
ephambi kwes'bethamthetho; begodu
(c) Zoke iindaba phambi kwes'bethamthetho ziquntwa inengi lamavowutu aphoselweko.
(2) ILunga elinguSihlalo kusibethamthetho seProvinsi akakavunyelwa bona akhethe
njengabanye, kodwana -
(a) kufanele aphosele ivowutu ehlukanisako lokha nangabe kunamavowutu alinganako
eenhlangothini zombili phezu kombuzo othileko; begodu
(b) Angaphosela ivowutu njengabanye lokha indaba kufanele iquntwe ivowutu esekelwa
buncani benengi yobobili ebuthathwini bamalunga.
Amalungelo wamalunga azithunywa ngokuzeleko ukujamela iProvinsi kuMkhandlu wenarha
kuZibethamthetho zamaProvinsi
113. Amalunga weProvinsi azithunywa ngokuzeleko ukujamela iProvinsi kuMkhandlu
angakhambela begodu angakhuluma kuz'bethamthetho zamaProvinsi namakomidi wazo, kodwana
angeze bavowuta. IS'bethamthetho singabawa ilunga elisithunywa ngokuzeleko kuMkhandlu bona
likhambele namkha likhulume kusibethamthetho namkha amakomidi waso.
Amandla weS'bethamthetho seProvinsi
114. (1) Ekusebenzeni amandla waso wokulawula umthetho, is'bethamthetho seProvinsi
singa -
(a) tjheja, sidlulisa, siguqule namkha siqithe nomana ngimuphi umthetho ongaphambi
kwes'bethamthetho; begodu
(b) bonelela ukusungulwa nokulungiswa koMthetho, ngaphandle
kwemithetho-esahlongozwako yeemali.
(2) Is'bethamthetho seProvinsi kufanele sibonelele indlela -
(a) eqinisa bona amagatja wokuphatha wombuso weProvinsi aziphendulela kiso; begodu
(b) ebonelelwa ukutlhogonyelwa ngaphezulu -
(i) kokusetjenziswa kwamandla woMkhandlu wezokuphatha kufaka hlangana
nokusetjenziswa koMthetho; begodu
(ii) kwelinye nelinye igatja lombuso weProvinsi.
Obufakazi namkha umbiko ngaphambi kweS'bethamthetho seProvinsi
115. Is'bethamthetho seProvinsi nomkha enye yamakomidi yaso inga -
(a) biza omunye nomunye umuntu ukuvela ngaphambi kwayo ukuzokwethula ubufakazi
namkha ukuveza iincwadi emva kobonyana sele a fungile namkha enze isibopho;
(b) bawa omunye nomunye umuntu namkha inkhungo yeProvinsi bona izokwethula umbiko
ngaphambi kwaso;
(c) katelela, ngokulandela uMthetho weProvinsi namkha imigomo neenqunto, omunye
nomunye umuntu namkha inkhungo bona ifeze ngokokubizwa kwayo namkha iindingo
ngokulandela indima (a) namkha (b); begodu
(d) mukela iinghonghoyilo, imibono neemphakamiso ezivela kunoma ngibaphi abantu
abenefisekelo.
Ukuhleleka kwangaphakathi, ikambiso neendlela zeZibethamthetho zamaProvinsi
116. (1) Is'bethamthetho seProvinsi singa -
(a) qunta besilawule ukuhleleka kwangaphakathi, iinkambiso neendlela zaso; begodu
(b) senze imigomo neenqunto ezimalungana nomsebenzi waso, kutjhejwe intando yesitjhaba
ejamele begodu ivumela ukuzibandakanya kwaboboke, ukuziphendulela, ukusebenzela
etjhatjhalazini nokubandakanywa komphakathi.
(2) Imigomo neenqunto zes'bethamthetho seProvinsi kufanele ibonelele -
(a) ukusungulwa, ukubunjwa, amandla imisebenzi, iindlela neenkhathi ezibekelwe amakomidi
waso;
(b) ukuzibandakanya emisebenzini yeS'bethamthetho kwazo zoke iinhlangano zombanganarha
ezincani ezijwayelweko ngaphakathi kwes'bethamthetho ngendlela ekhambisana nentando
yesitjhaba;
(c) ukusekelwa ngeemali nangezokuphatha kwenye nenye inhlangano yezombanganarha
ejanyelweko kus'bethamthetho, ngokulande indlela yekujanyelwa kwazo kus'bethamthetho,
kwenzelwe bonyana inhlangano enye nenye nomrholi wayo ikgone ukwenza imisebenzi yayo
kus'bethomthetho; begodu
(d) ukutjhejwa komrholi wenhlanga engekulu kwezincani kusibethamthetho, njengoMrholi
wehlangothi eliPhikisako.
Ukuvikeleka
117. (1) Amalunga weS'bethamthetho seProvinsi namalunga azinthunywa ngokuzeleko
kuMkhandlu wamaProvinsi weNarha -
(a) anekululeko yokukhuluma nomayini ngaphakathi kwes'bethamthetho amakomidi waso,
ngokulandela imigomo neenqunto; begodu
(b) Angeze bamangalelwa bona bamotjhele omunye umuntu namkha ngobulelesi, babotjhwe,
bavalelwe namkha bahlawuliswe ngalokhu -
(i) Okunye nokunye abakukhulume, abakunikele namkha bakwethule ngaphambi
kweS'bethamthetho namkha kwenye yamakomidi waso; namkha
(ii) Okunye nokunye okuvezwe ngilekulumo etjhiweko, okunikelweko namkha okwethulwe
ngaphambi kweS'bethamthetho namkha kwenye nenye yamakomidi waso.
(2) Okunye ukuvikela nokulibalelwa kwes'bethamthetho namalunga waso kungabekwa
Mthetho weNarha.
(3) Imirholo, izabelo ezingezelela umrholo nemizuzo ebhadelwa amalunga wes'bethamthetho
seProvinsi idoswa ngokutlhamaleleko kusikhwama seMali yombuso seProvinsi.
Ukufikelela nokuzibandakanya komphakathi kuz'bethamthetho zamaProvinsi
118. (1) Is'bethamthetho seProvinsi kufanele -
(a) siphumelelise ukuzibandakanya komphakathi emisebenzini yokwenza umthetho
nekweminye imisebenzi yes'bethamthetho namakomidi waso; begodu
(b) sirage umsebenzi waso etjhatjhalazini, begodu imihlangano yaso neyamakomidi waso
ivulekele umphakathi; kodwana, amagadango azwakalako angathathwa -
(i) ukulawula, ukufikelela komphakathi, kufaka hlangana nokufikelela ngwemirhatjho
namaphephandaba kus'bethamthetho amakomidi waso; begodu
(ii) nokubonelela ukusetjhwa komuntu omunye nomunye begodu, lapha kufaneleko
nokwalelwa ukungena namkha ukukhitjhwa komuntu omunye nomunye.
(2) Is'bethamthetho seProvinsi angeze savimbela umphakathi, kufaka hlangana nezokurhatjha
unamaphephandaba ukukhambela imihlangano yekomidi ngaphandle kwalokha lokho
kuzwakalako begodu kulungele ukungenziwa emphakathini ovulekileko newentando yesitjhaba.
Ukungeniswa kwemithetho-esahlongozwako
119. Malunga woMkhandlu wezokuphatha weProvinsi kwaphela namkha ikomidi namkha
ilunga les'bethamthetho seProvinsi angangenisa umthetho-osahlongozwako kuS'bethamthetho;
kodwana kwaphela ilunga loMkhandlu wezokuphatha oziphendulela eendabeni zeemali, namkha
ilunga elikhonjwe nguNdunakulu ongangenisa uMthetho-osahlongozwako wezeemali
kus'bethamthetho.
Imithetho-esahlongozwako yeemali
120. (1) UMthetho-osahlongozwako onikela ngeemali namkha obeka ukubhadelwa
kwemithelo, iintelo namkha imithelo yePahla ubizwa uMthetho-osahlongozwako weemali.
Umthetho-osahlongozwako weemali ungeze ubonelele enenye indaba ngaphandle kwaleyo
engaphasi kwawo amalungana nokunikelwa kweemali namkha ukubhadeliswa kwemithelo, intelo
namkha imithelo yepahla.
(2) Umthetho weProvinsi kufanele ubonelele indlela leyo ngayo uMthetho-osahlongozwako
weemali ungaguqulwako.
Ukumukelwa kwemithetho-esahlongozwako
121. (1) UNdunakulu weProvinsi kufanele amukele begodu atlikitle
uMthetho-osahlongozwako ophasiswe s'bethamthetho seProvinsi namkha lokha uNdunakulu
anokungabaza ngoku khambisana nomthetho-sisekelo kwaloyo Mthetho-osahlongozwako,
kufanele awubuyisele emva kuS'bethamthetho bona siwuhlolisisa kabutjha.
(2) Lokha emva kokuhlolisiswa kabutjha kwawo loMthetho-osahlongozwako ubonelela
ukungabaza kukaNdunakulu ufanele awamukele be awutlikitle loMthetho-osahlongozwako;
Lokha ungaboneleliukungabaza kukaNdunakulu ngokuzeleko, uNdunankulu angenza okunye
kwalokhu -
(a) angamukela begodu atlikitle loMthetho- osahlongozwako; namkha
(b) angawudlulisela ekhotho yoMthetho-sisekelo bonyana ikhiphe isiqunto ngokukhambisana
kwawo nomthetho- sisekelo namkha awa.
(3) Nangabe iKhotho yoMthetho-sisekelo iqunta bona umthetho-osahlongozwako loyo
ukhambisana noMthetho-sisekelo, uNdunakulu kufanele awamukele begodu awutlikitle.
Isibawo samalunga ngeKhotho yoMthetho-Sisekelo
122. (1) Amalunga wes'bethamthetho seProvinsi angenza isibawo eKhotho
yoMthetho-sisekelo bona ikhiphe isiqunto isitjho bonyana uMthetho, ophasiswe s'bethamthetho,
namkha incenye yawo awukhambisani noMthetho-sisekelo.
(2) Isibawo -
(a) kufanele sisekelwe buncani bamapersente a 20 wamalunga bes'bethamthetho; begodu
(b) kufanele senzwe emva bona uNdunakulu amukele begodu atlikitle
umthetho-osahlongozwako loyo, begodu ngaphakathi kwamalunga ama 30 kusukela kulelolanga.
(3) Ikhotho yoMthetho-sisekelo ingagunyaza bonyana uMthetho nomkha incenye yawo lowo
kwenziwe isibawo ngawo ngokulandela isigatjana (1) awunamandla womthetho kuzekufike lapha
ikhotho ikhipha isiqunto ngalesosibawo, nangabe -
(a) iinrhuluphelo zezobulungiswa ziyakudinga lokho; begodu
(b) isibawo leso sinekgonakalo ezwakalako bonyana singaphumelela.
(4) Lokha isibawo lesi singaphumeleli, ikhotho yoMthetho-sisekelo kufanele igunyaze bona
abamangali besibawo leso babhadele iindleko, ngaphandle kwalokha isibawo leso besinekgonakalo
ezwakalako bona singaphumelela.
Ukumemezelwa kwemithetho yeProvinsi
123. Umthetho-osahlongozwako ovunyiweko begodu bewatlikitlwe nguNdunakulu weProvinsi
uba mthetho weProvinsi, kufanele waziswe msinyazana begodu bewuthome ukusebenza nasele
wazisiwe nofana ngesuku elizokubekwa mthetho.
Ukulondwa kweMithetho yeProvinsi
124. IKhopi etlikitlweko yoMthetho weProvinsi ibufakazi obuzeleko bezimiso zalowo Mthetho
begodu, sele umemezelwe kufanele unikelwe iKhotho yoMthetho-sisekelo bona iwulonde.
IMIKHANDLU YEZOKUPHATHA YAMAPROVINSI
Amandla wokulawula amaProvinsi
125. (1) Amandla welawulo yeProvinsi athweswe uNdunakulu weProvinsi leyo.
(2) UNdunakulu usebenzisa amandla wezokuphatha namanye amalunga woMkhandlu
wezokuphatha weProvinsi ngokwenza lokhu -
(a) ngokubonelela ukusetjenziswa komthetho weProvinsi ngaphakathi kwaleyo Provinsi;
(b) ngokubonelela ukusetjenziswa kwayo yoke imithetho yenarha engaphakathi kweendawo
zokusebenza ezitlolwe kuSheduli 4 no 5 ngaphandle kwalokha uMthetho-sisekelo namkha
umthetho wePalamende utjho ukuhlukileko;
(c) ngokubonelela ukusetjenziswa kuProvinsi, uMthetho weNarha ongaphandle kwendawo
zokusebenza ezitlolwe kuSheduli 4 no 5, lezo ulawulo lwazo kunikelwe yona ngokulandela
uMthetho wePalamende;
(d) ngokusungula nokusebenzisa ikambiso efanele ukulandelwa iProvinsi;
(e) ukuqhumanisa imisebenzi yeminyango yoMbuso weProvinsi nezokuphatha;
(f) ukulungisa nokusungula umthetho;
(g) ukwenza omunye nomunye umsebenzi onikelwe wona ngokulandela uMthetho-sisekelo
namkha uMthetho wePalamende.
(3) IProvinsi inamandla welawulo ngokulandela isigatjana (2) (d) kwaphela ukufikela ezingeni
lapho inamandla wokuba nekgono lokuziphendulela kwezokuphatha uMbuso weNarha, ngendlela
yokwenza uMthetho namkha amanye amagadango, kufanele urhelebe amaProvinsi bona
athuthukise amandla wezokuphatha lawo adingekako bona afeze imisebenzi yawo ngekgono,
nokwenza imisebenzi ekhonjwe kusigatjana (2).
(4) Omunye nomunye umbango omalungana namandla wezokuphatha weProvinsi
nakulandiswa omunye nomunye umsebenzi kufanele udluliselwe kuMkhandlu weNarha
wamaProvinsi bona yiwurarulule ngaphakathi kwamalanga a 30.
(5) Ngaphasi kwesigaba 100, ulawulo loMthetho weProvinsi ngaphakathi kwayo iProvinsi,
kusemandleni kwaphela woMkhandlu wezokuphatha.
(6) uMkhandlu wezokuphatha weProvinsi kufanele usebenze ngokulandela -
(a) uMthetho-sisekelo; begodu
(b) umthetho-sisekelo weProvinsi, lokha nangabe uMthetho-sisekelo weProvinsi ophasisiwe.
Ukunikelwa kwemisebenzi
126. ilunga loMkhandlu wezokuphatha weProvinsi unganikela amanye namanye amandla
namkha umsebenzi afanele ukusetjenziswa namkha ofanele okwenzwa ngokulandela uMthetho
wePalamende, namkha uMthetho weProvinsi, kuMkhandlu kaMasipala. Ukunekelwa -
(a) kufanele kulandele isivumelwano hlangana nelunga elithintekako loMkhandlu
wezokuphatha noMkhandlu kaMasipala;
(b) kufanele kukhambisane noMthetho lowo lawomandla namkha umsebenzi asetjenziswako
namkha wenzwako; begodu
(c) kuthoma ukusebenza ekumemezelweni kwako nguNdunakulu.
Imisebenzi yaboNdunakulu
127. (1) UNdunakulu weProvinsi unamandla nemisebenzi ethweswe leso sikhundla
Mthetho-sisekelo begodu neminye imithetho.
(2) UNdunakulu weProvinsi uziphendulela kulokhu -
(a) ekwamukeleni nekutlikitleni imithetho-esahlongozwako;
(b) ekubuyiseleni emva koMthetho-osahlongozwako kus'bethamthetho seProvinsi bona
sihlolisise kabutjha ukukhambisana noMthetho-sisekelo koMthetho-osahlongozwako lowo
namkha awa;
(c) ekudluliseni uMthetho-sisekelo eKhotho yoMthetho-sisekelo bona ithathe isiqunto bona
uyakhambisana noMthetho-sisekelo na;
(d) ekubizeni is'bethamthetho seProvinsi bona sizokuhlala ngokungavami bona senze
imisebenzi eqakatheke khulu;
(e) lokha nakabeka amaKomitjhana wokuphenyisisa; begodu
(f) ekumemezeleni ireferandamu kuProvinsi ngokukhambisana noMthetho weNarha.
Ukukhethwa kwaboNdunakulu
128. (1) Lokha nasihlala kokuthoma, nalokha kutlhogeka ukuzalisa isikhundla,
is'bethamthetho seProvinsi kufanele sikhethe umfazi namkha indoda hlangana namalunga waso
bona abenguNdunakulu weProvinsi.
(2) Ijaji elikhonjwe nguMongameli weKhotho yoMthetho-sisekelo kufanele akhambise
amakhetho wakaNdunakulu. Ikambiso endlalwe kuSheduli 3 ngiyo ezakulandelwa lokha
nakukhethwa uNdunakulu.
(3) Amakhetho wokuvala isikhala sesikhundla sikaNdunakulu kufanele abanjwe ngesikhathi
begodu nangelanga elikhethwe nguMongameli weKhotho yoMthetho-sisekelo, lokhu kufanele
kwenzeke kungakadluli amalanga ama 30 isikhala leso sivulekile.
Ukuthoma ukusebenza kwaboNdunakulu
129. Loyo akhethwe ukuba nguNdunakulu kufanele athome ngomsebenzi wakhe ngaphakathi
kwamalanga amahlanu kusukela ngelanga akhethwe ngalo, ngokufunga namkha ngokuzibopha,
ukwethembeka kuRiphabliki begodu nokuthobela uMthetho-sisekelo, ngokukhambisana neSheduli
2.
Isikhathi esibekelwe ukuba nguNdunakulu
130. (1) Isikhathi sokuba nguNdunakulu sithoma lokha uNdunakulu athoma ukusebenza
esikhundleni sake begodu siphela lokha nakuba nesikhala namkha lokha uma umuntu akhethwe
ukuba nguNdunakulu olandelako athoma ukusebenza.
(2) Akekho umuntu ozakuba sesikhundleni sikaNdunakulu amahlandla (terms) adlula
kwamabili, kodwana lokha umuntu nakakhethelwa ukuvala isikhundla sikaNdunakulu, isikhathi
esihlangana nokukhethwa kwakhe lokho beze kufike amakhetho alandelako kaNdunakulu
asithathwa njengehlandla.
(3) Is'bethamthetho seProvinsi, ngokwesivumelwano esithathwe ngokusekelwa yivowudu
okungenani yobunengi okusingamu sesibili sobuthathu samalunga wayo, singasusa uNdunakulu
esihlalweni ngeenzathu ezilandlako kwaphela -
(a) ukwephulwa okudinisako komthetho nofana Umthetho-sisekelo;
(b) ukungaziphathi kuhle; nofana
(c) ukubhalelwa kukwnza imisebenzi yesikhundla sakhe.
(4) Nofana ngubani osuswa esihlalweni sobuNdunakulu ngokwesigatjana (3)(a) nofana )b)
kufanele angatholi amarhubhelo walelosikhundla, begodu angasebensi ngitjho nofana kungaba
kiliphi i-ofisi lomphakathi.
Abomjaphethe baboNdunakulu
131. (1) Lokha uNdunakulu angekho namkha ngezizathu ezithile angakgoni ukuzalisa
imisebenzi yakaNdunakulu, nalokha nakunesikhala sikaNdunakulu omunye umuntu osesikhundleni
ngokulandelana okungaphasi ubangumjaphethe kaNdunakulu -
(a) ilunga loMkhandlu wezokuphatha elikhonjwe nguNdunakulu;
(b) ilunga loMkhandlu wezokuphatha elikhonjwe ngamanye amalunga woMkhandlu
wezokuphatha
(c) uSpeaker kuze kufike lapho is'bethamthetho sikhomba omunye wamalunga waso.
(2) UMjaphethe kaNdunakulu unamandla, ukuziphendulela nemisebenzi kaNdunakulu.
(3) Ngaphambi bonyana uMjaphethe kaNdunakulu angathwala ukuziphendulela, iimbopho
nemisebenzi kaNdunakulu, ufanele afunge namkha azibophe, ngokuthembeka kuRiphabliki
nokuthobela uMthetho-sisekelo ngokukhambisana neSheduli 2.
Imikhandlu yezokuphatha
132. (1) UMkhandlu wezokuphatha weProvinsi ubunjwa nguNdunakulu, njengehloko
yoMkhandlu, begodu namalunga angasingaphasi kwamahlanu, begodu angadluli alitjhumi
akhethwe nguNdunakulu hlangana namalunga weS'bethamthetho seProvinsi.
(2) UNdunakulu weProvinsi nguye obeka eenkhundleni amalunga woMkhandlu
wezokuphatha, uwanikela amandla nemisebenzi, begodu angawasusa eenkhundleni.
Ukuziphendulela neembopho
133. (1) Amalunga woMkhandlu wezokuphatha aziphendulela kumisebenzi yokuphatha
abanikelwe yona nguNdunakulu.
(2) Amalunga woMkhandlu wezokuphatha weProvinsi aziphendulela ngokuhlanganyela
nanofana munye ngamunye kuS'bethamthetho ekwenzeni imisebenzi yabo.
(3) Amalunga woMkhandlu wezokuphatha weProvinsi kufanele -
(a) basebenze ngokukhambisana noMthetho-sisekelo; begodu
(b) bethule imibiko ezeleko nangeenkhathi zoke kuS'bethamthetho malungana neendaba
ezingaphasi kwelawulo labo.
Ukuraga koMkhandlu yezokuphatha emva kwamakhetho
134. Lokha amakhetho weS'bethamthetho seProvinsi abanjwa, uMkhandlu wezokuphatha
namalunga walo ahlala anamandla wokusebenza kufikela lapha umuntu okhethwe ukuba
nguNdunakulu sibethamthetho esilandelako athoma ukusebenza.
Ukufunga namkha ukuzibopha
135. Ngaphambi bona amalunga woMkhandlu wezokuphatha weProvinsi angathoma ukwenza
imisebenzi yabo, kufanele bafunge namkha bazibophe ngokuthembeka kuRiphabliki nokuthobela
uMthetho-sisekelo, ngokukhambisana neSheduli 2.
Ukuziphatha kwamalunga wemikhandlu yezokuphatha
136. (1) Amalunga woMkhandlu wezokuphatha weProvinsi kufanele aziphathe ngendlela
ebekwe mthetho weNarha.
(2) Amalunga woMkhandlu wezokuphatha weProvinsi ngeze bavunyelwa bonyana -
(a) benze omunye umberego abazokubhadelelwa wona;
(b) bona baziphathe ngendlela engakhambisani neenkhundla zabo namkha bazivumele bonyana
babe sebujameni lapho kunengozi yokutjhayisana phakathi kwemiberego yabo yombuso
neenrhuluphelo zabo zangeqadi; namkha
(c) baberegise iinkhundla zabo namkha omunye nomunye umbiko abawuthole ngesibanga
somberego wabo ukuzingenisela imali namkha benzele omunye umuntu inzuzo ngendlela
ephambene nokulunga.
Ukudluliselwa kwemisebenzi
137. UNdunakulu ngesimemezelo somthetho angadlulisela kulunga loMkhandlu wezokuphatha
-
(a) ukuphathwa komunye nomunye umthetho obewunikelwe elinye ilunga; namkha
(b) amanye namanye amandla namkha eminye neminye imisebenzi ebeyinikelwe elinye ilunga
mthetho.
Ukunikelwa kwemisebenzi kwesikhatjhana
138. Undunakulu, ngesimemezelo soMthetho angadlulisela kulunga loMkhandlu wezokuphatha
amandla namkha umsebenzi welinye ilunga elitshwilileko namkha elinga kgoni ukusebenzisa
amandla namkha ukwenza lowomsebenzi.
Ukubeka ilihlo eMbusweni wendawo yeProvinsi
139. (1) Lokha uMasipala abhalelwa namkha angafezi iimbophelelo zawo zokuphatha
ngokulandela uMthetho, uMkhandlu wezokuphatha ofaneleko ungangenangena phakathi
ngokuthatha amanye namanye amagadango ukuqinisela ukufezwa kweembopho, kufaka hlangana
-
(a) bona ikhiphe umkhombandlela (directive) kuMasipala obekisa izinga lelo ubhalelwa ngalo
ukufeza iimbopho zalo, etjho namagadango afanele athathwe bona iimbopho lezo zifezeke;
begodu
(b) ithathe ngokwawo umsebenzi bona kufezeke isibopho leso esisemqoka kulowoMasipala
kufikela ezingeni lapha kutlhogeka uku -
(i) raga izinga elisemqoka leNarha namkha ukufinyelela izinga okungasenani elidingekako
ekwethuleni kwemisebenzi;
(ii) ukuvimbela amagadango angazwakaliko angathathwa Mkhandlu kaMasipala, begodu
angalimaza iinrhuluphelo zakaMasipala omunye namkha zeProvinsi yoke;
(iii) ukuraga ibumbano kwezomnotho;
(2) Lokha uMkhandlu wezokuphatha ingenangena phakathi iindaba zaboMasipala
ngokulandela isigatjana (1) (b) -
(a) ukungenangena phakathi lokho kufanele kuphele ngaphandle kwalokha kuvunyelwe
lilunga leKhabinethe eliziphendulela eendabeni zoMbuso wendawo ngaphakathi kwamalanga ali-
14 yokungenangena phakathi lokho;
(b) isaziso sokungenangena phakathi kufanele sethulwe kuSibethamthetho seProvinsi
nakuMkhandlu weNarha wamaProvinsi ngaphakathi kwamalanga ali- 14 wokuhlala kwaso
kokuthoma emva kokuthoma kokungenangena phakathi lokho;
(c) ukungenangena phakathi lokho kufanelwe kuphele ngaphandle kwalokha kuvunyelwe
Mkhandlu ngaphakathi kwamalanga ama 30 wokuhlala kokuthoma emva kokuthoma
kokungenangena phakathi lokho; begodu
(d) uMkhandlu kufanele uhlolisise ukungenangena phakathi lokhu njalo maduzani bewenze
neemphakamiso ezifanelekho kuMkhandlu wezokuphatha.
(3) UMthetho wenarha ungalawula ikambiso ehlonywe esigabeni lesi.
Iinqunto eziphezulu
140. (1) Isiqunto sikaNdunakulu weProvinsi kufanele sitlowe phansi nange -
(a) sithethwe malungana nomthetho; nofana
(b) sinemiphumela yangokomthetho.
(2) Isiqunto esitloliweko sikaNdunakulu kufanele sitlikitlwe godulilunga lomkhandlu
wozokuphatha nange isiquntweso sithinta umsebenzi onikelwe ilungelo.
(3) Iimemezelo, imithetjhwana kunye neentlabagelo zemithetjhwana emincani yeProvinsi
kufanele kwaziswe umphakathi.
(4) Umthetho weProvinsi ungatjho indlela leyo, begodu nokufikela, iintlabagelo ezitjhwiwo
esigatjhaneni (3) kufanele -
(a) wendlalwe kuS'bethamthetho seProvinsi; begodu
(b) bewuvunyelwe S'bethamthetho seProvinsi.
Isitjhukumiso sokuzwakalisa ukungabinethemba
141. (1) Lokha is'bethamthetho seProvinsi ngesiqunto esamukelwe inengi lamalunga waso
iphasisa isiphakamiso sokuzwakalisa ukungabi nethemba kuMkhandlu wezokuphatha weProvinsi
ngaphandle koNdunakulu, uNdunakulu kufanele abumbe kabutjha uMkhandlu loyo.
(2) Lokha is'bethamthetho seProvinsi ngesiqunto esamukelwe inengi lamalunga waso
siphasisa isiphakamiso sokungabi nethemba kuNdunakulu, uNdunakulu namanye amalunga
woMkhandlu wezokuphatha kufanele batjhiye phasi iinkhundla zabo.
IMITHETHO-SISEKELO YAMAPROVINSI
Ukwamukelwa kweMithetho-Sisekelo yamaProvinsi
142. Is'bethamthetho seProvinsi singaphasisa uMthetho-sisekelo weProvinsi, namkha
nakunokwenzeka siguqule uMthetho-sisekelo wayo, lokha nangabe ubuncani bobubili
ebuthathwini kwamalunga waso bavowutela uMthetho- sisekelo loyo.
Okumumethwe Mthetho-Sisekelo yamaProvinsi
143. (1) UMthetho-sisekelo wamaProvinsi namkha uMthetho-sisekelo woguqulo kufanele
ukhambisane noMthetho-sisekelo lo, kodwana ungabonelela lokhu -
(a) izakhiwo neendlela zesibethamthetho namkha uMkhandlu wezokuphatha ezihlukileko
kulezi ezibonelelwe ngaphakathi koMthetho-sisekelo lo; namkha
(b) ukusungulwa, umsebenzi, amandla begodu nobujamo boburholi besintu, lapha kufanele
khona.
(2) Izimiso ezifakwe kuMthetho-sisekelo weProvinsi namkha uMthetho-sisekelo wenguqulo
ngokulandela iindima (a) namkha (b) yesigatjana (1) -
(a) Kufanele zikhambisane neSahluko 3 nemigomo ekusigaba 1; begodu
(b) angeze zithweswe iProvinsi amandla namkha imisebenzi leyo ewela -
(i) ngaphandle kwendawo yamandla aphiwe iProvinsi ngokulandela amaSheduli 4 no 5;
namkha
(ii) ngaphandle kwamandla nemisebenzi ethweswe iProvinsi ziimiso ezinye
zaloMthetho-sisekelo.
Ukuqinisekiswa kweMithetho-Sisekelo yamaProvinsi
144. (1) Lokha nangabe iS'bethamthetho seProvinsi siphasise uMthetho-sisekelo namkha
uMthetho-sisekelo weguqulo, uSpeaker weS'bethamthetho kufanele adlulisele umtlolo loyo
woMthetho-sisekelo namkha umthetho-sisekelo woguqulo kuKhotho yoMthetho-sisekelo
bonyana iwuqinisekise.
(2) Akunamtlolo woMthetho-sisekelo namkha uMthetho-sisekelo woguqulo ozakuba Mthetho
kuze kufike lapho iKhotho yoMthetho-sisekelo iqinisekise bonyana -
(a) umtlolo loyo ophasisweko ukhambisana nesigaba 142; begodu
(b) umtlolo woke uzalisa iindingo zesigaba 143.
Ukutlikitlwa, ukwaziswa nokulondwa kweMithetho-Sisekelo yamaProvinsi
145. (1) UNdunakulu weProvinsi kufanele amukele begodu atlikitle umbhalo
woMthetho-sisekelo weProvinsi namkha uMthetho-sisekelo woguqulo loyo osele uqinisekiswe
ikhotho yoMthetho-sisekelo.
(2) UMtlolo owamukelwe bewatlikitlwa nguNdunakulu kufanele waziswe ngaphakathi
koMthetho Ogadangisiweko weNarha begodu ubaMthetho ekwazisweni kwawo namkha elangeni
lamuva, eliquntwe ngiloyo Mthetho-sisekelo namkho umthetho-sisekelo woguqulo.
(3) UMtlolo otlikitliweko woMthetho-sisekelo namkha uMthetho-sisekelo woguqulo
weProvinsi ubufakazi obuzeleko bezimiso zawo begodu, emva kokwaziswa, kufanele udluliselwe
eKhotho yoMthetho-sisekelo bona iwulonde.
Imiththo ephikisanako
Ukungakhambisani hlangana koMthetho weNarha neweProvinsi
146. (1) Lesisigaba sisetjenziswa lokha kunokutjhayisana hlangana noMthetho weNarha
nomthetho weProvinsi owela ngaphasi kwendawo yokusebenzela etlolwe kuSheduli 4.
(2) UMthetho weNarha osebenza ngokufana malungana nenarha yoke ozakubangaphezulu
koMthetho weProvinsi otjhayisana nawo lokha nangabe imibandela elandelako iyazaliswa -
(a) Umthetho weNarha ucalane nendaba engeze yalawuleka kuhle ngokwemithetho
emenyezelwe ngileyo naleyo iProvinsi ngokwehlukahlukana;
(b) iinrhuluphelo zenarha iyoke zidinga bona indaba ilawulwe ngokufanako ezweni loke,
begodu uMthetho weNarha ubonelela ukufanana lokho ngokusungula -
(i) imigomo namazinga;
(ii) izakhiwo ezisidingo (frameworks); namkha
(iii) iindlela ezilandelwako enarheni.
(c) Umthetho weNarha uyadingeka ukubonelela -
(i) ukuvikeleka kwesitjhaba;
(ii) ukubumbana kwezomnotho;
(iii) ukuvikeleka kwezorhwebo ngokuhlanganyela nokusabalaliswa kwepahla okurhwetjwa
ngayo ngobunengi, ukwenzwa komberego, imali (capital) nezomsebenzi (labour);
(iv) ukuthuthukisa zomnotho nangale kwemingcele yamaProvinsi;
(v) ukuraga bona kubenokulingana begodu kube namathuba alinganako emisebenzini yombuso
kibo boke; namkha
(vi) ukuvikeleka kwebhoduluko.
(3) UMthetho weNarha ubangaphezulu koMthetho weProvinsi lokha nangabe lowoMthetho
weNarha unqophele ekuvimbeleni igadango elingazwakaliko leProvinsi lelo -
(a) elingakhubaza umnotho, ipilo nokuvikeleka kweenrhuluphelo zenye iProvinsi namkha
zenarha iyoke; namkha
(b) ukuriyadisa ukusetjenziswa kwendlela yekambiso kwezomnotho yenarha mazombe.
(4) Nangabe kunephikiswano malungana nokuthi umthetho weNarha uyadingeka ngehloso
etlolwe esigatjaneni (2) begodu nokuthi iphikiswano izangaphambi kwekhotho ukuze kutholwe
isiqunto, ikhotho, kufanele ihlolisise ukwamukelwa namkha ukwaliwa kwalomthetho mkhandlu
weNarha wamaProvinsi.
(5) UMthetho weProvinsi obangaphezu komthetho weNarha lokha nangabe isigatjana (2) no
(3) asisetjenziswa.
(6) UMthetho obekwe ngokulandela umthetho wePalamende namkha umthetho
ungaphumelela kwaphela lokha wamukelwe Mkhandlu weNarha wamaProvinsi.
(7) Nangabe uMkhandlu awufikeleli isiqunto ngaphakathi kwamalanga ama- 30 kokuhlala
kokuthoma kwawo emva kokudluliselwa kwalowoMthetho kiwo, lowoMthetho kufanelwe
uthathwe ngeendlela zoke njengomthetho ovunyelwe Mkhandlu.
(8) Nangabe uMkhandlu weNarha wamaProvinsi awamukeli umthetho odluliselwe kiwo
ngokwesigaba (6), ufanele, ngaphakathi kwamalanga ama- 30 yesiqunto sawo, uthumele iinzathu
ezitjho bonyana kungani ungakavumeli lowoMthetho kusiphathiswa esidlulisele lowomthetho
kiwo.
Ukutjhayisana okunye
147. (1) Lokha nangabe kuba nokutjhayisana hlangana noMthetho weNarha nesimiso
soMthetho-sisekelo weProvinsi malungana -
(a) indaba, leyo loMthetho-sisekelo udinga bonyana yenzelwe isimemezelo soMthetho
weNarha, umthetho weNarha lowo obangaphezulu kwalesimiso esithintekako
soMthetho-sisekelo;
(b) nokungenangena phakathi kwenarha ngokulandela isigaba 44(2), uMthetho weNarha uba
ngaphezu kwalesimiso soMthetho-sisekelo weProvinsi; namkha
(c) nendaba engaphakathi kwendawo yokusebenza etlolwe kuSheduli 4, isigaba 146
sisetjenziswa sengathi isimiso esithintekako soMthetho-sisekelo weProvinsi bes'Mthetho
weProvinsi otjhiwo kulesosigaba.
(2) UMthetho weNarha otjhiwo kusigaba 44(2) ubangaphezu koMthetho weProvinsi
malungana neendaba ezitjhiwo eendaweni zokusebenza ezimumethwe iSheduli 5.
Ukutjhayisana okungararulwekiko
148. Lokha umraro omalungana nokutjhayisana ungakgoni ukurarululwa iKhotho
yoMthetho-sisekelo, uMthetho weNarha obangaphezulu komthetho weProvinsi namkha
umthetho-sisekelo weProvinsi.
Ubujamo boMthetho ongakabikhona
149. Isiqunto seKhotho bona uMthetho ubangaphezu koMthetho omunye asitjho bonyana
umthetho otjhidiswako ophelelwa mamandla womthetho, kodwana loyo omunye umthetho uhlala
ungasebenzi lokha nakusolo ukutjhayisana lokho kukhona.
Ukuhlathululwa kokungakhambisani
150. Loka nayicalane nokutjhayisana okubonakala kukhona hlangana noMthetho weNarha
neweProvinsi, namkha hlangana nomthetho weNarha nomthetho-sisekelo weProvinsi, enye nenye
ikhotho kufanele ikhethe ihlathululo oluzwakalako lalowo Mthetho namkha uMthetho-sisekelo
leli libalekela ukutjhayisana kunehlathululo eliletha ukutjhayisana.
ISAHLUKO 7
UMBUSO WENDAWO
Amajamo waboMasipals
151. (1) Umkhakha woMbuso weNdawo ubunjwa boMasipala abafanele basungulwe kiyo
yoke inarha yeRiphabliki.
(2) Amandla wokuphatha nokwenza umthetho wakaMasipala athweswe uMkhandlu
kaMasipala.
(3) UMasipala unelungelo lokulawula ngokwayo iindaba ezimalungana nombuso wendawo
zomphakathi wawo, ngaphasi koMthetho weNarha neweProvinsi, njengobana kutjhiwo
ngakuMthetho-sisekelo.
(4) UMbuso weNarha neweProvinsi ngeze wehlise namkha unyaze ikgono namkha ilungelo
likaMasipala lokusebenzisa amandla wawo namkha wokwenza umsebenzi wawo.
Iminqopho yoMbuso wendawo
152. (1) Iminqopho yombuso weNdawo ngile -
(a) ukubonelela umbuso wentando yesitjhaba newuziphendulelako kumiphakathi;
(b) Ukubonelela ukwethulwa kwemisebenzi kumiphakathi ngokuqhubekako;
(c) Ukuthuthukisa ezehlalakuhle nezomnotho woMphakathi;
(d) ukuthuthukisa ibhoduluko elivikelekileko nelinepilo;
(e) ukukhuthaza ukuzibandakanya komphakathi neenhlangano zomphakathi eendabeni
zoMbuso weNdawo.
(2) UMasipala ufanele alwe, ngakhokoke okusemandleni wawo nakutjhejwe ukuphatha
neemali, bonyana ufinyelele imnqopho etjhiwo kusigatjana (1).
Imisebenzi yokuthuthukisa yaboMasipala
153. UMasipala ufanele -
(a) akhe begodu alawule zokuphatha, malungana neenlinganiso zeemali, ukuraga amahlelo,
iindingo ezisemqoka zomphakathi ibingizo ezicatjangelwa ngaphambili, begodu urage intuthuko
kwezehlalakuhle nomnotho womphakathi; begodu
(b) urage ukusetjenziswa kwamahlelo wentuthuko weNarha mazombe neweProvinsi.
AboMasipala embusweni webambisano
154. (1) Umbuso yeNarha neyeProvinsi, ngoMthetho namkha amanye amagadango,
kufanele irhelebhe aboMasipala bona bafinyelele imnqopho yoMbuso weNdawo, begodu kufanele
yengeze nokungezelela amandla wombuso wendawo bona ukgone ukulawula iindaba zawo.
(2) UMthetho weNarha neweProvinsi othinta ubujamo, iinkhungo, amandla nemisebenzi
yombuso weNdawo kufanele waziswe kumphakathi bonyana uveze amazizo wawo ngaphambi
kobonyana ungeniswe ngakuBandla Lesitjhaba namkha is'bethamthetho seProvinsi, ngendlela leyo
evumela uMbuso weNdawo ohlelekileko, abomasipala nabanye abantu abaneenfisakalelo bonyana
babe netjhudu lokuveza imibono yabo malungana noMthetho-osahlongozwako loyo.
Ukuhlonywa kwaboMasipala
155. (1) Kunengaba ezilandelako zobomasipala:
(a) Isigaba A: Umasipala onamandla angezelelweko begodu nokuziphatha ngokomthetho
endaweni yawo.
(b) Isigaba B: Umasipala ohlukaniselwe amandla begodu nokuziphatha ngokomthetho
endaweni yawo enesigaba C sikamasipala ngaphasi kwendawo ewela kiyo.
(c) Isigaba C: Umasipala onikelwe amandla begodu nokuziphatha ngokumthetho endaweni
efaka hlangana abomasipala abangaphezulu koyedwa.
(2) Umthetho weNarha kufanele uhlathulule iingaba eziihlukeneko zabomasipala
abangahlonywa ngaphakathi kwesigaba sinye.
(3) Umthetho weNarha ufuze : -
(a) Wenze indlela yokubona bonyana indawo kufanele ibenesigaba sinye isigaba A nofana
kufanele ibe neengaba ezimbili iingaba B no C zabomasipala.
(b) Wenze indlela begodu namano wokusika imincele yabomasipala libandla elizijameleko;
begodu
(c) Ngokwesigaba 229, benze imihlinzeko yokuhlukanisa kuhle amandla begodu nemisebenzi
hlangana nabomasipala lokha umasipala nakaphethe isigaba B begodu nesigaba C.
Ukuhlukaniselana amandla begodu nemisebenzi hlanga kwesigaba B nesigaba C sabomasipala
kungehluka ukuhlukaniselana amandla kunye nemisebenzi hlanga nezinye iingaba zikaB
zabomasipala neengaba C zabomasipala.
(4) Umthetho otjhiwo kusigatjana (3) kufanele uyelele ukuhlinzeka ngemisebenzi
yabomasipala ngendlela elinganako begodu nekgonakalako.
(5) Ummthetho weProvinsi ufanele ubonelele iingaba ezahlukeneko zabomasipala
ezingahlonywako kuProvinsi.
(6) Omunye nomunye umbuso weProvinsi kufanele uhlome abomasipala kuProvinsi ngendlela
ekhambisana nomthetho ojanyisiwe ngesigatjana (2) begodu (3) begodu, ngokomthetho nofana
ngezinye iindlela, kufanele -
(a) ihlinzeke ngokulawulwa begodu nokusekela umbuso wabomasipala kuProvinsi, begodu.
(b) ikhuphule ukuthuthukiswa kwamandla wombuso weNdawo ukurhelebha abomasipala
ukwenza imisebenzi yabo begodu ukgone ukuphatha iindaba zabo.
(7) Umbuso weNarha, ngokwesigaba 44, begodu nemibuso yamaProvinsi inamandla
ngakomthetho nangokokuphatha ukuhlolisisa ukusebenza okubonakalako kwabomasipala
ngemisebenzi yabo malunga neendaba ezitjhwiwo kuSheduli 4 begodu 5, ngokulawula ukusebenza
kwabomasipala kwamandla wabo wokwenza umthetho nokuphatha atjhwiwo kusigaba 156(1).
Amandla nemisebenzi yaboMasipala
156. (1) UMasipala unamandla wokuphatha nelungelo lokulawula -
(a) iindaba zombuso weNdawo ezitlolwe kuncenye B yeSheduli 4 nencenye B yeSheduli 5;
begodu
(b) enye nenye indaba enikelwe namkha edluliselwe kiwo Mthetho weNarha namkha
weProvinsi.
(2) UMasipala angenza begodu alawule imithetho ekulawuleni iindaba lezo unelungelo
lokuzilawula.
(3) Ngaphasi kwesigaba 151(4) uMthetjhwana otjhayisana noMthetho weNarha namkha
weProvinsi awukho emthethweni. Lokha nangabe kunokutjhayisana hlangana nomthethwana
noMthetho weNarha namkha weProvinsi lokho okungasetjenziswako ngebanga lokutjhayisana
okutjhiwo kusigaba 149, lowoMthethwana ufanele uthathwe njengoseMthethweni esikhathini leso
lowoMthetho solo ungasetjenziswi.
(4) UMbuso weNarha neweProvinsi kufanele inikele namkha idlulisele kuMasipala,
ngesivumelwano esimumethe eminye neminye imibandela, ulawulo lwendaba etlolwe kuncenye
A kaSheduli 4 namkha incenye A kaSheduli 5 leyo elumatha umbuso weNdawo, nangabe -
(a) leyo ndaba ingaragwa ngcono lokha ilawulwa kundawo; begodu
(b) uMasipala unawo amandla wokuyiraga.
(5) UMasipala unelungelo lokusebenzisa amanye namanye amandla malungana nendaba
ekutlhogakala ngokuzwakalako namkha emayelana nokwenziwa komsebenzi wawo ngepumelelo.
Ukubunjwa namaKhetho wemikhandlu yaboMasipala
157. (1) UMkhandlu kaMasipala ubunjwa -
(a) malunga akhethwe ngokulandela izigatjana (2), (3), (4) no (5); namkha
(b) lokha nawubonelelwa Mthetho weNarha -
(i) amalunga akhethwe ngomunye uMkhandlu kaMasipala ukujamela uMkhandlu lowomunye;
namkha
(ii) amalunga womabili akhethwe ngokulandela indima (a) namalunga akhethwe
ngokukhambisana indinyana (i) yalendima.
(2) Amakhetho wamalunga woMkhandlu kaMasipala njengobana abonelelwa phambili
sigatjana (1)(a) afanele akhambisane noMthetho weNarha lowo ufanele ubeke indlela -
(a) kokujanyelwa kweenhlangano ngokuya ngamavowutu atholwe ngizo okusekelwe phezu
kwerherho elifanako labavowuti bendawo kaMasipala, begodu ebonelela ukukhethwa
kwamalunga avela erherhweni labo ng'khetheni benhlangano elitlolwe ngokulandelana okuquntwe
inhlangano; namkha
(b) Ngokujanyelwa kweenhlangano ukuya ngamavowuti atholwe ngizo njengoba kutjhiwo
kundima (a) okuhlangane nendlela yokujanyelwa kwamaWadi okusekelwe ekuhlukanisweni
kaMasipala erherhweni elifanako labavowuti lenarha.
(3) Indlela yeKhetho ngokulandela isigatjana (2) lesi kufanele iqinisele bona inani lamalunga
woke akhethwe kuvela enhlanganweni enye nenye itjengisa koke ukujanyelwa ngokuya
ngamavowutu atholwe inhlangano elitlolelwe iinhlangano lezo.
(4) Lokha nangabe indlela yokhetho ifaka hlangana ukujanyelwa kweWadi, ukurhunyezwa
kwemngcele yamaWadi kufanele kwenzwe isiphathiswa esizijameleko esikhethwe ngokulandela
begodu esizebenza ngekambiso ebekwe Mthetho weNarha.
(5) Umuntu angavowuta kuMasipala kwaphela lokha umuntu lowo atloliswe kuncenye
yalowo Masipala erherhweni elifanako labavowuti lenarha.
(6) UMthetho weNarha otjhiwo kusigatjana 1 (b) kufanele usungule ikambiso yokubekwa
eenkhundleni leyo ezakuvumela iinhlangano neenrhuluphelo ezivezwa ngaphakathi koMkhandlu
kaMasipala, begodu ebonelela bonyana lezonkhundla zizaliswa ngokujanyelwa okufaneleko.
Ubulunga beMikhandlu kaMasipala
158. (1) Esinye nesinye isakhamuzi esinelungelo lokovowutela uMkhandlu kaMasipala
sinelungelo lokuba ilunga loMkhandlu loyo, ngaphandle -
(a) Komuntu omunye nomunye oqatjhwe namkha asebenza uMasipala begodu athola umrholo
ngebanga lokuqatjhwa namkha ukusebenza lokho; begodu loyo ongakalibalelwa ekwalelweni
kwalelilungelo ngokulandela uMthetho weNarha;
(b) Komuntu omunye nomunye oqatjhwe namkha osebenza umbuso kwelinye izinga, begodu
athola umrholo ngebanga lokuqatjhwa namkha ukusebenza lokho, begodu owamukwe ubulunga
boMkhandlu ngokulandela uMthetho weNarha;
(c) Komuntu omunye nomunye owamukwe ilungelo lokuvowutela iBandla Lesitjhaba namkha
owalelwa ngokulandela isigaba 147(1)(c), (d) namkha (e) ukuba lilunga leBandla;
(d) lilunga leBandla Lesitjhaba, uMkhandlu weNarha wamaProvinsi namkha iS'bethamthetho
seProvinsi: kodwana ukwalelwa lokhu angezekusetjenziselwe ilunga loMkhandlu kaMasipala
ojamela umbuso wendawo kuMkhandlu kaMasipala; namkha
(e) ilunga loMkhandlu kaMasipala omunye; kodwana ukungabinelungelo lokhu akusebenzi
kulilunga loMkhandlu kaMasipala elijamela uMkhandlu lowo komunye uMkhandlu womhlobo
ohlukileko.
(2) Umuntu ongakalungeli ukuba ilunga loMkhandlu kaMasipala ngokulandela isigatjana
(1)(a), (b), (d) namkha (e) angaba ngung'khetheni woMkhandlu, ngaphasi kwanoma ngiyiphi
iinrhunyezo namkha imibandela esungulwe Mthetho weNarha.
Isikhathi seMikhandlu kaMasipala
159. Isikhathi leso iMikhandlu kaMasipala ivowutelwe sona angeze sadlula iminyaka emine,
njengobana kubeke Mthetho weNarha.
Iinkabiso zangaphakathi
160. (1) Umkhandlu kaMasipala -
(a) wenza iinqunto ngokusetjenziswa kwawo woke amandla begodu nokwenza imisebenzi
kamasipala woke;
(b) kufanele uzikhethele usihlalo wawo;
(c) ungakhetha ikomiti ekulu namanye amakomiti malungana nomthetho weNarha; begodu
(d) ungaqatjha abasebenzi labo abadingekako ukwenza imisebenzi yawo ngokupheleleko.
(2) Imisebenzi elandelako angeze idluliselwe phambili Mkhandlu kaMasipala:
(a) ukwenziwa kwemithetho kamasipala;
(b) ukuvunyelwa kwamabhajethi;
(c) ukufakwa kweenlinganiso kunye neentela ezinye, imithelo neminye imisebenzi; begodu
(d) nokukhulisa iimbolekiso.
(3) (a) Inengi lamalunga woMkhandlu kamasipala kufanele babekhona ngaphambi
kobonyana ivowuti ingathathwa kwenye nenye indaba.
(b) zoke iindaba ezimalungana nokutjhiwo sigatjana (2) siquntwa ngesiqunto esithethwe
Mkhandlu kamasipala ngevowuti esekelwa inengi lamalunga awo.
(c) zoke ezinye iindaba phambi koMkhandlu kamasipala.
(4) Awuko umthetjhwana ongaphasiswa Mkhandlu kaMasipala ngaphandle kobonyana -
(a) woke amalungu woMkhandlu anikelwe isaziso ngaphakathi wesikhathi esizwakalako;
begodu
(b) umthetjhwana lowo ohlongozwako waziswe emphakathini bonyana uveze imibono.
(5) Umthetho weNarha ungabonelela indlela equnta -
(a) ubukhulu boMkhandlu kaMasipala;
(b) nomana uMkhandlu kaMasipala ungakhetha ikomidi yelawulo namkha nomangiyiphi
ikomidi;
(c) ubukhulu bekomidi yezokuphatha namkha enye ikomidi yoMkhandlu kaMasipala.
(6) UMkhandlu kaMasipala ungenza imithetjhwana ebonelela imigomo neenqunto ezicalane
nokulandelako -
(a) ukuhleleka kwawo ngaphakathi
(b) umsebenzi nekambiso wawo; begodu
(c) ukusungulwa, ukubunjwa, indlela yekambiso, amandla nemisebenzi yamakomidi wawo.
(7) UMkhandlu kaMasipala kufanele urage umsebenzi wawo etjhatjhalazini, begodu
ungabambela imihlangano yawo neye makomidi wawo emsithelweni kwaphela nangabe
kufanelekile ukwenza njalo makutjhejwe umhlobo waloyo umsebenzi owenziwako.
(8) Amalunga woMkhandlu kaMasipala alungele ukuzibandakanya ekambisweni wawo naleyo
yamakomidi awo ngokulandela indlela -
(a) evumela iinhlangano neerhuluphelo ezikhona ngakumkhandlu bonyana zijanyelwa
ngokufeneleko;
(b) ekhambisana nentando yesitjhaba; begodu
(c) engalawulwa ngomthetho weNarha.
Ukuvikeleka
161. Umthetho weProvinsi owakhiwe ngokomthetho weNarha ungabonelela ukuvikeleka
nokulibalelwa kwemikhandlu kaMasipala namalunga wawo.
Ukwaziswa kwemithetjhwana kaMasipala
162. (1) Imithethwana kaMasipala ungakatelelwa kwaphela lokha waziswe kuMthetho
ogadangisiwe weProvinsi ethintekako.
(2) UMthetho Ogadangisiweko weProvinsi kufanele wazise imithetjhwana kaMasipala lokha
uMasipala abawa lokho.
(3) Imithetjhwana kaMasipala kufanele ifikelele uMphakathi.
UMbuso weNdawo ohlelekileko
163. Umthetho wePalamende omenyezelwe ngokulandela ikambiso esungulwe kusigaba 76
kufanele -
(a) Ubonelele ukutjhejwa kweehlangano zeNarha neProvinsi ezijamela abomasipala;
(b) ubeke iindlela lezo ngazo umbuso weNdawo unga -
(i) qhumana nombuso weNarha noweProvinsi;
(ii) khomba abajameli abazakuthatha indima kuMkhandlu wamaProvinsi neweNarha; begodu
(iii) nyula abantu kuKomitjhana yeeMali neeMali zombuso.
Ezinye iindaba
164. Zoke iindaba ezimalungana nombuso weNdawo ezingakabonelelwa kuMthetho-sisekelo
zingabonelelwa Mthetho weNarha, namkha Mthetho weProvinsi ngokulandela imibandela
yoMthetho weNarha.
ISAHLUKO 8
AMAKHOTHO NEKAMBISO
YEZOBULUNGISWA
Amandla wezobulungiswa
165. (1) Amandla welawulo zobulungiswa weRiphabliki athweswe amaKhotho.
(2) Amakhotho azijamele, begodu angaphasi kwaphela kwaloMthetho-sisekelo nomthetho,
lo ofanele ukuwusebenzisa ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi nokugandelela.
(3) Akakho umuntu namkha igatjha lombuso elizakungenangena phakathi nokuphazamisa
umsebenzisa wamakhotho.
(4) Amagatja wombuso, ngokusebenzisa umthetho namanye amagadango, afanele arhelebhe
nokuvikela amakhotho, aqinisekise ukuzijamela, ukungathathi ihlangothi, ukuhlonipheka,
nokufikelelwa kwawo begodu nekgono lamakhotho la.
(5) Ukugunyaza namkha isiqunto esikhitjhwe yikhotho sibopha boke abantu namagatja
woMbuso lawo sisebenza kiwo.
Ukuhlelwa kwamaKhotho
166. Amakhotho ngila -
(a) IKhotho yoMthetho-sisekelo;
(b) IKhotho Ephakemeko yezokuBuyekeza (Supreme Court of Appeal);
(c) Amakhotho aPhakemeko, kufakwa hlangana nenye nenye ikhotho ephakemeko
yokubuyekeza esungulwe Mthetho wePalamende bona ilalele iimbawo zokubuyekeza ezibuya
kuMakhotho aPhakemeko;
(d) AmaKhotho waboMarhastrada;
(e) Enye nenye ikhotho esungulwe namkha evunyelwa ngokulandela uMthetho ePalamende,
kufakwa hlangana namakhotho wezinga elilingana nawamaKhotho aPhakameko namkha
newamaKhotho waboMarhastrada.
IKhotho yoMthetho-Sisekelo
167. (1) IKhotho yoMthetho-sisekelo ibunjwa nguMongameli, iPhini likaMongameli
namanye amajaji alithoba.
(2) Isiqunto malungana nomraro owethulwe ngaphambi kweKhotho yoMthetho-sisekelo
kufanele sithathwe okungasenani majaji abunane.
(3) IKhotho yoMthetho-sisekelo -
(a) iyikhotho engaphezulu kwazo zoke ekuraruleni imiraro emalungana noMthetho-sisekelo;
(b) ingararulula kwaphela imiraro emalungana noMthetho-sisekelo nendaba ezimalungana
neenqunto zomthetho-sisekelo; begodu
(c) ngiyo ikhotho le ethatha isiqunto samaphelelo bona indaba ethile iyindaba ethintana
noMthetho-sisekelo namkha awa.
(4) iKhotho yoMthetho-sisekelo kwaphela -
(a) enganqunta imiraro hlangana namagatja wombuso ezingeni lenarha namkha iprovinsi
emalungana nobujamo boMthetho-sisekelo, amandla namkha imisebenzi yanoma ngimaphi
amagatja wombuso lawo;
(b) Inganqunta bonyana namkha uMthetho-osahlongozwako wePalamende namkha
weProvinsi uyakhambisana noMthetho-sisekelo namkha awa, kodwana ingenza njalo kwaphela
nangabe lokho ngokubonelwa phambili kusigaba 79 namkha 121;
(c) engaqunta iiNdawo esitjhiwo kusigaba 80 no 122.;
(d) ingaqunta bonyana umthetho-sisekelo woguqulo ukhambisana nalo mthetho-sisekelo;
(e) engaqunta bona iPalamende namkha uMongameli ubhalelwe kwenza umberego wakhe
awuthweswa Mthetho-sisekelo; namkha
(f) engaqinisekisa uMthetho-sisekelo weProvinsi ngokulandela isigaba 144.
(5) Ikhotho yoMthetho-sisekelo yenza isiqunto samaphelelo bona nofana umthetho
wePalamende, uMthetho weProvinsi namkha igadango likaMongameli kuyakhambisana
noMthetho-sisekelo, begodu kufanele iqinisekise esinye nesinye isiqunto esigunyaza
ukungabiseMthethweni esenzwe iKhotho Ephakemeko yezokuBuyekeza namkha ikhotho
ephakemeko, ngaphambi bona isiqunto leso singaba namandla woMthetho.
(6) UMthetho weNarha namkha imigomo yeKhotho yoMthetho-sisekelo kufanele uvumele
umuntu, lokha kuseenrhuluphelweni zezobulingiswa begodu nangemvuma yekhotho
yoMthetho-sisekelo -
(a) ukuletha iindaba ngokunqophileko ekhotho yoMthetho-sisekelo; namkha
(b) enze isibawo sokubuyekeza ngokunqophileko eKhotho yoMthetho-sisekelo ngesiqunto
senye nenye ikhotho.
(7) Indaba emalungana noMthetho-sisekelo efaka hlangana enye nenye indaba emalungana
nokuhlathululwa, ukuvikelwa begodu nokukatelelwa koMthetho-sisekelo.
IKhotho Ephakemeko yezokuBuyekeza
168. (1) IKhotho Ephakemeko yezokuBuyekeza ibunjwa liJaji Eliphakemeko eliyiHloko,
iphini leJaji Ephakemeko eliyiHloko, begodu namanye amajaji wezokubuyezwa labo inani labo
libekwa Mthetho wePalamende.
(2) Umraro olethwa phambi kweKhotho Ephakemeko yezokuBuyekeza kufanelwe uquntwe
inani lamajaji elibekwe Mthetho wePalamende.
(3) IKhotho Ephakemeko yezokuBuyekezwa ingathatha iinqunto kuzo zoke iimbawo
zokubuyekeza. Kuyi khotho engaphezu kwazo zoke yokubuyekeza ngaphandle kweendaba
ezimalungana noMthetho-sisekelo, begodu ingaqunta kwaphela -
(a) Iimbawo zokubuyekeza;
(b) iindaba ezikhambelana neembawo zokubuyekeza; begodu
(c) nomunye nomunye umraro ongathunyelwa kiyo ngokulandela ubujamo obubekwe
Mthetho wePalamende.
Amakhotho aphakemeko
169. IKhotho ePhakemeko ingaqunta -
(a) enye nenye indaba yoMthetho-sisekelo ngaphandle kwendaba leyo -
(i) engaquntwa kwaphela iKhotho yoMthetho-sisekelo; namkha
(ii) edluliselwe kwenye ikhotho esezingeni elifanako neleKhotho ePhakemeko; begodu
(b) enye nenye indaba engakanikelwa enye iKhotho Mthetho wePalamende.
AmaKhotho waboMarhastrada namanye amaKhotho.
170. Amakhotho waboMarhastrada namanye amakhotho woke angaqunta enye nenye indaba
ebekwe Mthetho wePalamende, kodwana amakhotho asezingeni elingaphasi kweleKhotho
ePhakemeko angeze ahlolisise namkha agunyaze ngokokukhambisana noMthetho-sisekelo
namkha awa koMthetho omunye nomunye omenyezelweko namkha igadango elinye nelinye
likaMongameli.
Iinkambiso zeKhotho
171. Amakhotho woke asebenza ngokulandela uMthetho weNarha, begodu imigomo
neenkambiso zawo kufanelwe zibonelelwe ngokulandelwa umthetho weNarha.
Amandla wamaKhotho eendabeni zoMthetho-Sisekelo
172. (1) Lokha nayiqunta indaba yoMthetho-sisekelo engasemandleni wayo, ikhotho -
(a) kufanele imemezele bona omunye nomunye umthetho namkha igadango elingakhambisani
noMthetho-sisekelo awukho emthethweni kufikela ezingeni lokungakhambisani lokho; begodu
(b) ingenza isiqunto esilungileko nesifaneleko, kufaka hlangana -
(i) isiqunto esirhunyeza ukusebenza kwesimemezelo sokungabisemthethweni kusukela
esikhathini esidlulileko;
(ii) isiqunto esijamisa kwesikhatjhana ukusebenza kwesimemezelo sokungabisemthethweni
ngokwesikhathi esinye nesinye nangemibandela eminye neminye.
(2) (a) IKhotho Ephakemeko yezokuBuyekeza, iKhotho ePhakemeko namkha ikhotho
yezinga elifanako ingathatha isiqunto malungana nokukhambisana noMthetho-sisekelo koMthetho
wePalamende, uMthetho weProvinsi namkha ngiliphi igadango likaMongameli, kodwana isiqunto
esitjho ukungabisemthethweni ngokungakhambisani noMthetho-sisekelo asinamandla womthetho
ngaphandle kwaloka siqinisekiswe ikhotho yoMthetho-sisekelo.
(b) IKhotho enza isiqunto esitjho ukungabisemthethweni ngokungakhambisani
noMthetho-sisekelo, inganikeza isiqunto esivimbela kwesikhatjhana namkha elinye irhelebho
lesikhatjhana kunoma ngimuphi umuntu, namkha ingajamisa ukuzwelelwa komlandu, bezekufike
lapha ikhotho yoMthetho-sisekelo ikhipa isiqunto ngokuba semthethweni kwaloyo Mthetho
namkha igadango.
(c) UMthetho weNarha kufanele ubonelele ukudluliselwa kwesiqunto esitjho
ukungabisemthethweni ngokungakhambisani noMthetho- sisekelo eKhoto yoMthetho-sisekelo.
(d) Omunye nomunye umuntu namkha igatja lombuso oneenrhuluphelo ezaneleko angenza
isibawo sokubuyekeza, namkha enze isibawo ngokunqophileko, eKhotho yoMthetho-sisekelo
bona iqinisekise namkha itjhugulule isiqunto sekhotho enye esitjho ukungabisemthethweni
ngokungakhambisani noMthetho-sisekelo ngokulandela isigatjana lesi.
Amandla wemvelo akhona
173. IKhotho yoMthetho-sisekelo, iKhotho Ephakemeko yezokuBuyekezo namaKhotho
aPhakemeko ahlala anamandla wokuvikela nokulawula ikambiso yazo begodu nokuthuthukisa
umthetho wesintu, itjheja khulu iinrhuluphelo zezobulungiswa.
Ukubekwa eenkhundleni kwabahluleli
174. (1) Omunye nomunye umfazi namkha indoda olungela ngokufaneleko
ukubangumahluleli, ozilinganeko nofaneleko angabekwe esikhundleni sokuba ngumahluleli.
Omunye nomunye umuntu ozokubekwa esikhundleni eKhotho yoMthetho-sisekelo kufanele godu
abe sisakhamuzi seSewula Afrika.
(2) Isidingo bona abahluleli bafanele ukutjengisa ngokunabileko ibumbo lomhlobo nobulili
beSewula Afrika kufanelwe sitjhejwe lokha nakubekwa abahluleli eenkhundleni.
(3) UMongameli njengehloko yeKhabinethe, emva kokuthintana neKomitjhana yeKambiso
yezoBulungiswa nabarholi beenhlangano ezijanyelweko kuBandla Lesitjhaba, ubeka esikhundleni
uMongameli nePhini likaMongameli weKhotho yoMthetho-sisekelo; begodu, emva kokuthintana
neKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa, ubeka iJaji Eliphakemeko eliyiHloko nephini likaJaji
Eliphakemeko eliyiHloko eenkhundleni.
(4) Amanye amajaji weKhotho yoMthetho-sisekelo abekwa eenkhundleni nguMongameli
emva kokuthintana no Mongameli wekhotho yoMthetho-sisekelo nabarholi beenhlangano
ezijanyelweko kuBandla Lesitjhaba, ngokulandela ikambiso elandelako -
(a) iKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa kufanele ilungise irherho lamabizo wabantu
abanyulwako adlula isibalo esibekiweko ngamabizo amathathu, ilidlulisele irherho lelo
kuMongameli.
(b) uMongameli angakhetha kilo irherhwelo lokha nakabeka abantu eenkhundleni begodu
ufanele aluleke iKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa, athule neenzathu ezifaneleko lokha
nangabe kunomunye onyulweko ongakamukeleki namkha nakusafanele kubekwe abanye
enkhundleni.
(c) iKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa kufanele ingezelele irherho ngokunikeza
ngamabizo wabanye abenyulweko begodu, uMongameli kufanele abeke abanye eenkhundleni
ezisaleleko asebenzisa irherho lokuzaliselelwa lelo.
(5) Ngaso soke isikhathi, kufanele okungasenani kube namalunga amane wekhotho
yoMthetho-sisekelo ebegade bangamajaji lokha nakabekwa enkhundleni eKhotho
yoMthetho-sisekelo.
(6) UMongameli ufanele abeke amajaji wawo woke amanye amakhotho ngokwelulekwa
yiKomitjhana yeKambisa yezoBulungiswa.
(7) Abanye abahluleli kufanele babekwe eenkhundleni ngokulandela uMthetho ophasisweko
wePalamende, lowo ofanele ubonelele bonyana ukubekwa eenkhundleni, ukukhutjulelwa
eenkhundleni eziphakemeko, ukuthunyelwa kwenye indawo yokusebenzela namkha ukuqotjhwa,
namkha ukuthathelwa igadango lokujeziswa kwalababahluleli, nowenzeka ngaphandle kokuthatha
inhlangothi namkha igandelelo.
(8) Ngaphambi kobana abahluleli labo bathome ukwenza imisebenzi yabo, kufanele bathathe
isifungo, namkha bazobophe ngokukhambisana neSheduli 2, bona bazakugcina nokuvikela
uMthetho-sisekelo.
Amajaji aboMjaphethe
175. (1) UMongameli angabeka umfazi namkha indoda bonyana abengumjaphethe wejaji
eKhotho yoMthetho-sisekelo nangabe kunesikhala, namkha lokha nangabe ijaji litshwilile.
Ukubekwa kwejaji lokhu, kungenziwa nangabe lokukusiphakamiso selunga leKhabinethe eliqalane
nelawulo lwezobulungiswa, lingakwenza kanye kanye noMongameli wekhotho
yoMthetho-sisekelo neJaji Eliphakemeko eliyiHloko.
(2) Ilunga leKhabinethe eliqalene nelawulo lwezoBulungiswa kufanele libeke enkhundleni
amajaji ubangabomjaphethe kwamanye amakhotho emva kokuthintana nejaji elisesikhundleni
esiphezulu lekhotho okufanele kusebenze kiyo ijaji elingumjaphethe lelo.
Isikhathi esibekelwe iJaji nemirholo
176. (1) Ijaji lekhotho yoMthetho-sisekelo libekwa esikhundleni iminyaka eli- 12
engavuselelwako, kodwana kufanele litjhiye phasi isikhundla salo lokha nakaba neminyaka ema-
70 ubudala.
(2) Amajaji amanye abaseenkhundleni kuzekufike lapha bathokoziswa iinkhundla zabo
ngokulandela uMthetho wePalamende.
(3) Imirholo, izabelo ezizalisela umrholo nemizuzo yamajaji ngeze yehliswa.
Ukususwa esikhundleni
177. (1) Ijaji lingasuswa esikhundleni kwaphela nangabe -
(a) iKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa ithola bona uyahluleka ngenqa yokugula,
ngokungabi nekgono okudluleleko namkha ukuziphatha kumbi okudanisako; begodu
(b) iBandla lesitjhaba lenza isimemezelo bona ijaji lelo lisuswe esikhundleni ngesiqunto
esamukelwa ngobuncani bobubili ebuthathwini wamalunga walo.
(2) UMongameli kufanele asuse ijaji esikhundleni lokha kwamukelwe isiqunto sokobana ijaji
lelo lisuswe esikhundleni.
(3) UMongameli ngokululekwa yiKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa, angajamisa
kwesikhatjhana ijaji emsebenzini lokha liqalane nekambiso etjhiwo kusigatjana (1).
IKomitjhana yekambiso yezobulungiswa
178. (1) KuneKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa ebunjwa -
(a) IJaji eliPhakemeko eliyiHloko, elingusihlalo emihlanganweni yekomitjhana;
(b) UMongameli weKhotho yoMthetho-sisekelo;
(c) IJaji eLongameleko okhonjwe maJaji oNgameleko;
(d) Ilunga leKhabinethe eliqalene nokulawula kwezobulungiswa, namkha umuntu okhethwe
lilungelo;
(e) Ama-advocate amabili asebenza umsebenzi wobu-advocate, anyulwe hlangana namanye
ama-advocate ukujamela ithwasiso loke, begodu babekwe eenkhundleni nguMongameli;
(f) Amagcwetha amabili asebenza umsebenzi wobugcwetha enyulwe hlangana namagcwetha
amanye ukujamela uthwasiso lobugcwetha loke, begodu babekwe eenkhundleni nguMongameli;
(g) Uthitjhere oyedwa ofundisa ezomthetho okhethwe mathitjhere wezomthetho
emayunivesithi weSewula Afrika;
(h) Abantu abasithandathu abakhonjwe liBandla Lesitjhaba hlangana namalunga walo,
ukungesenani abathathu babokufanele babe malunga weenhlangano eziphikisako ezijanyelweko
kuBandla;
(i) Amalunga amane azinthunywa ngokuzeleko ukujamela iProvinsi kuMkhandlu weNarha
wamaProvinsi, akhonjwe Mkhandlu uwoke, usekelwe ivowutu yobuncani bamaProvinsi
asithandatu;
(j) Abantu abane abakhonjwe nguMongameli njengehloko yeKhabinethe, emva kokuthintana
nabarholi beenhlangano zoke ngaphakathi kweBandla Lesitjhaba; begodu
(k) Lokha icalene neendaba ezimalungana nencenye yeKhotho ePhakameko yeProvinsi
namkha yendawo iJaji Elongameleko lencenye leyo noNdunakulu, namkha umuntu okhonjwe
nguye uNdunakulu weProvinsi ethintekako.
(2) Lokha inani labantu abenyulwe ethwasisweni lamajaji namkha amagcwetha ngokulandela
isigatjana (1) (e) namkha (f) lilingana neenkhundla ezimele zizaliswe, uMongameli kufanele
ababeke eenkhundleni. Lokha inani labantu abenyulweko lidlula inani lenkhundla ezimele
ukuzaliswa, uMongameli, emva kokuthintana nethwasiso elithintekako, kufanele abeke
eenkhundleni labo abantu abenyuliwe abaneleko ukuzalisa iinkhundla lezo, atjheja iindingo
zokuqinisekisa bonyana labo ababekwe eenkhundleni bajamela ithwasiso loke.
(3) Amalunga weKomitjhana akhonjwe Mkhandlu weNarha wamaProvinsi, asebenza kuze
kufike lapho batjhidiswa ngabanye, namkha kuze kuvuleke isikhundla hlangana nenani labo.
Amanye amalunga akhonjwe bona abekuKomitjhana le, asebenza kuzekufike lapha labo
ababakhombileko babatjhidiswa ngabanye.
(4) IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa inamandla nemisebenzi ewanikelwe ngaphakathi
koMthetho-sisekelo noMthetho weNarha.
(5) IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa ingaluleka uMbuso weNarha malungana nenye
nenye indaba ephathelene nezokwehlulela namkha ikambiso yezoBulungiswa; kodwana lokha
nayicalane nenye nenye indaba ngaphandle kokubekwa esikhundleni kwejaji kufanele ihlale
ngaphandle kwamalunga akhethwe ngokulandela isigatjana (1) (h) no(i).
(6) IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa ingazibekela ikambiso yayo, kodwana iinqunto
zeKomitjhana le, kufanele zisekelwe inengi lamalunga wayo.
Amandla wokutjhutjhisa
179. (1) Kunelawulo elilodwa lobutjhutjhisi ngaphakathi kweRiphabliki, elimiswe
ngokulandela uMthetho weNarha, begodu libunjwa -
(a) uMnqophisi Mazombe wezoButjhuthisi oyihloko yabatjhutjhisi, begodu ubekwa
esikhundleni nguMongameli njengehloko yeKhabinethe; begodu
(b) ABanqophisi bezoButjhutjhisi nabatjhutjhisi abaquntwa Mthetho weNarha.
(2) ilawulo lokutjhutjhisa linamandla wokusungula ukugwetjwa ngemilandu yobulelesi,
ebujameni bombuso, nekwenzeni eminye neminye imisebenzi etlhogekako enamathelene
nekambiso yokuzwelela imilandu yobulelesi.
(3) UMthetho weNarha kufanele uqinisekise bonyana aBanqophisi bezoButjhutjhisi bombuso
-
(a) balungele ngokufaneleko ukuba Banqophisi boButjhutjhisi; begodu
(b) baziphendulela kwezobutjhuthisi ngokwamandla phezu kwendawo ezithileko,
ngokulandela isigatjana (5).
(4) UMthetho weNarha kufanele uqinisekise bonyana ilawulo lobutjhutjhisi lenza umsebenzi
walo ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi namkha ukukhubaza (prejudice).
(5) UMnqophisi Mazombe wezoButjhutjhisi -
(a) Kufanele abeke, kanye kanye noNgqongqotjhe begodu emva kokuthintana naBanqophisi
bezoButjhutjhisi, ikambiso yobutjhutjhisi leyo efanele ukulandelwa emisebenzini yobutjhutjhisi;
(b) Kufanele akhiphe imikhombandlela yekambiso leyo efanele ukulandelwa emisebenzini
yobutjhutjhisi;
(c) Angangenangena phakathi ekambisweni yobutjhutjhisi lokha nangabe imikhombandlela
yekambiso ayilandelwa; begodu
(d) Angahlolisisa isiqunto sokutjhutjhisa namkha sokungatjhutjhisi ngemva kokuthintana
noMnqophisi wezoButjhutjhusi othintekako begodu ngemva kokuthatha iinkhalo ngaphakathi
kwesikhathi esitjhiwo nguMnqophisi Mazombe wezoButjhutjhusi ezivela kulaba abalandelako -
(i) ummangalelwa.
(ii) ummangali.
(iii) Omunye nomunye umuntu lowo uMnqophisi Mazombe wezobutjhutjhasi athatha bonyana
uyathinteka.
(6) Ilunga leKhabinethe eliziphendulela kulawulo lwezobulungiswa kufanele ibenguye
obanokuziphendulela kwamaphelelo malungana nelawulo yobutjhutjhisi.
(7) Zoke ezinye iindaba ezimalungana nelawulo lezobutjhutjhisi kufanele zibekwe Mthetho
weNarha.
Ezinye iindaba ezimalungana nelawulo lwezobulungiswa
180. Umthetho weNarha ungabonelela enye nenye indaba emalungana nelawulo lezobulungiswa
engaka landiswa ngaphakathi koMthetho-sisekelo, kufaka hlangana -
(a) amahlelo wokuthwasiswa kwabahluleli;
(b) Iindlela zokuqalana neenghonghoyilo ezibakhona ngabahluleli; begodu
(c) nokubandakanya kwabanye abantu ngaphandle kwabahluleli ekuthathweni kweenqunto
zekhotho.
ISAHLUKO 9
IINKHUNGO ZOMBUSO EZISEKELA
INTANDO YESITJHABA
Ukuhlonywa kunye nemigomo elawulako
181. (1) Iinkhungo ezilandelako ziqinisekisa ukuba ngokwentando yesitjhaba
koMthetho-sisekelo ngakuRiphabliki:
(a) Umvikeli woMphakathi
(b) IKomitjhana yamaLungelo woBuntu
(c) IKomitjhana yokuThuthukisa nokuVikela amaLungelo wemiphakathi ngokwaMasiko,
iKolo neLimi
(d) IKomitjhana yokuLingana koBulili
(e) UMhloli maZombelele wezeeMali
(f) IKomitjhana yezamakhetho.
(2) Iinkhungo lezi zizijamele, begodu ziberega kwaphela ngokulandela uMthetho-sisekelo
nomthetho begodu, kumele bona zingathathi ihlangothi begodu ziberegise amandla ezinikelwe
wona begodu zenze imisebenzi yazo ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi namkha
ngokudisela omunye umuntu.
(3) Amagatja amanye wombuso, ngokusebenzisa umthetho namanye amagadango, kufanele
arhelebhe begodu avikele iinkhungwezi, ukuqinisekisa ukuzijamela kwazo, ukungathathi
hlangothi, ukuhlonipheka nokuphumelela kwazo.
(4) Akukho muntu namkha igatjha lombuso elifanele lingenangene phakathi ukuberega
kweenkhungwezi.
(5) Iinkhungwezi ziziphendulela ePalamende, begodu kumele zethule imibiko ngokusebenza
kwazo kuBandla Lesitjhaba okungenani kanye ngonyaka.
UMvikeli womphakathi
Imisebenzi yoMvikeli womphakathi
182. (1) UMvikeli woMphakathi unamandla alandelako, njengombana alawulwa mthetho
weNarha -
(a) wokuphenya okunye nokhunye ukuziphatha emsebenzini yombuso namkha ekuphathweni
kwemisebenzi yomphakathi kunoma ngiliphi izinga lombuso, okuthiwa namkha okusolelwa bona
alisebenzi ngokufaneleko namkha okungaletha imiphumela emimbi namkha ekhubaza omunye
muntu.
(b) wokwethula umbiko kulokho ukuziphatha; begodu
(c) newokuthatha amagadango afaneleko wokulungisa ubujamo.
(2) UMvikeli woMphakathi unamandla angezelelweko nemisebenzi ebekwa mthetho
weNarha.
(3) UMvikeli woMphakathi angeze aphenye iinqunto zekhotho.
(4) Boke abantu nemiphakathi bafanele bakwazi ukufikelela Mvikeli woMphakathi.
(5) Namtjhana ngimuphi umbiko okhitjhiwe Mvikeli woMphakathi, abantu kumele
bavunyelwe bona bawubone, ngaphandle kwalokha nakunobujamo obuthile obungakavami
obubekwe ngokulandela Mthetho wenarha obudinga bonyana umbiko ubeyifihlo.
Isikhathi esibekelwe ukuphatha isikhundla
183. UMvikeli woMphakathi ubekwa ahlale esikhundleni iminyaka elikhomba (7)
engavuselelwako.
IKomitjhana yamaLungelo woBuntu
Imisebenzi yeKomitjhana yamalungelo wobuntu
184. (1) IKomitjhana yamaLungelo woBuntu kufunele -
(a) ithuthukise ukuhlonitjhwa kwamalungelo wobuntu nesiko lamalungelo wobuntu
ngaphakathi kweRiphabliki;
(b) irage ukuthuthukiswa, ukuvikelwa begodu nokutholakala kwamalungelo wobuntu; begodu
(c) ibeke ilihlo begodu imede bona amalungelo woBuntu ahlonitjhwa kangangani ngaphakathi
kweRiphabliki le.
(2) IKomitjhana yamaLungelo woBuntu inamandla, njengoba alawulwa Mthetho weNarha,
ewadingako ekwenzeni imisebenzi yawo, kufaka hlangana namandla -
(a) wokuphenya nokwethula umbiko malungana nokuhlonitjhwa kwamalungelo wobuntu;
(b) wokuthatha amagadango abonelelwa ukunikelwa kwerhelebo lapha amalungelo wobuntu
akhubazeke khona;
(c) wokwenza irhubhululo; begodu
(d) wokufundisa.
(3) IKomitjhana yamaLungelo woBuntu kufuneka njalo ngonyaka ifune imbiko kumagatja
wombuso athintekako, mayelana namagadango athethweko ekuphumeleliseni nekuqinisekiseni
ukuthola ilungelo lokuba nendawo yokuhlala, indlu, zepilo, ukudla, amanzi, ukuvikeleka lapho
uhlala khona, ifundo nebhoduluko.
(4) IKomitjhana yamaLungelo woBuntu inamandla nemisebenzi engezelelweko ebekwa
Mthetho weNarha.
IKomtjhana yokuThuthukisa nokuVikela amaLungelo wemiphakathi yangokwaMasiko, iKolo
neLimi.
Imisebenzi yeKomitjhana
185. (1) IKomitjhana yokuThuthukisa nokuVikela amaLungelo wemiphakathi
yangokwaMasiko, iKolo noLimi inemnqopho eqakathekileko elandelako -
(a) ukuthuthukisa ihlonipho yamalungelo wamasiko, ikolo namalimi wemiphakathi;
(b) ukuraga nokuthuthukisa ukuthula, itjhebisano, ubuntu, ukungapheleli ihliziyo nebumbano
yesitjhaba hlangana namasiko, ikolo namalimi wemiphakathi, okusekelwe phezu kokulingana,
ukungabandlululi nekululeko yokuzibandakanya.
(c) Ukwenza isiphakamiso ngokuhlonywa namkha ukuvunyelwa, ngokulandela uMthetho
weNarha koMkhandlu wamasiko namkha eminye imikhandlu yemiphakathi ethileko ngeSewula
Afrika.
(2) Ikomitjhana inamandla, njengoba ilawulwa Mthetho weNarha, ewadingako bona ifeze
imnqopho yayo eqakathekileko, kufaka hlangana amandla wokubeka ilihlo, wokuphenya,
wokurhubulula, wokufundisa, wokubawa abantu bayisekele, wokweluleka begodu newokuthula
umbiko eendabeni ezimalungana namalungelo wamasiko, wekolo namalimi wemiphakathi.
(3) lekomitjhana ingathula nomangimuphi umbiko kuKomitjhana yamalungelo woBuntu bona
yona iphenyisise.
(4) IKomitjhana ingenza umbiko ngenye nenye indaba ewela ngaphakathi kwamandla
nemisebenzi engezelelweko ebekwa Mthetho weNarha.
Ukubunjwa kweKomitjhana
186. (1) Inani, ukubekwa eenkhundleni, nesikhathi esibekelwe ukusebenza kwamalunga
weKomitjhana yokuThuthukisa nokuVikela amaLungelo wangokwaMasiko, iKolo neLimi
zizakubekwa Mthetho weNarha.
(2) Ukubunjwa kweKomitjhana -
(a) kufanele ngokunabileko kufake ukujanyelwa kwamasiko, ikolo namalimi asemqoka
wemiphakathi engeSewula Afrika; begodu
(b) Itjengise ngokunabileko ubujamo bobulili beSewula Afrika.
IKomitjhana yokuLingana koBulili
Imisebenzi yeKomitjhana yokulingana kobulili
187. (1) IKomitjhana yokuLingana koBulili kufanele ithuthukise ukuhlonitjhwa kokulingana
kobulili, ikhuthaze nokuthuthukiswa, ukuvikelwa begodu nokwenza bona kufinyelelwe ukulingana
kobulili.
(2) IKomitjhana yokuLingana koBulili inamandla, alawulwa mthetho wenarha, ewadingako
ekwenzeni imisebenzi yayo efaka hlangana amandla wokubeka ilihlo, wokuphenya,
wokurhubhulula, wokufundisa, wokufuna bona isekelwe, wokweluleka nawokubika malungana
neendaba ezithinta ukulingana kobulili.
(3) IKomitjhana yokuLingana koBulili inamandla begodu nemisebenzi engezelelweko ebekwa
Mthetho weNarha.
Umhloli-Zombelele wezeeMali
Imisebenzi yoMhloli-Zombelele wezeeMali
188. (1) UMhloli Zombelele wezeeMali ufanele ahlolisise begodu ethule nombiko
malungana nama-akhawunti, iintantimende zezeemali begodu nekambiso yezeemali -
(a) kiyo yoke iminyango yombuso wenarha neyamaProvinsi, nehlangothini lokuphatha;
(b) yaboMasipala boke; begodu
(c) nanoma ngiziphi ezinye iinkhungo namkha iincenye ezisebenza ngama-akhawunti adingwa
mthetho namkha mthetho wamaProvinsi bonyana afanele ahlolisiswe uMcwaningi-Zombelele
wezeeMali.
(2) Ukungezelela kimisebenzi etjhiwo kusigatjana (i) nangokulandela omunye nomunye
uMthetho, UMhloli-Zombelele wezeeMali angahlolisisa begodu ethule umbiko malungana
nama-akhawunti, iintentimende zezeemali nekambiso yezeemali -
(a) Esinye nesinye isikhungo esirhelejwa ngeemali ezivela kuSikhwama seMali yoMbuso
seNarha, iSikhwama seMali yoMbuso seProvinsi namkha kuMasipala; namkha
(b) Esinye nesinye isikhungo esivunyelwe ngokulandela nofana ngumuphi umthetho
ukwamukela imali ukufeza umnqopho womphakathi.
(3) UMhloli-Zombelele wezeeMali kufanele ethule umbiko omalungana nokuhlolisisa kwakhe
ama-akhawunti kunofana kusiphi sibethamthetho esinetjhisakalo ekuhlolisisweni kweemali lokho,
begodu nakwesinye nesinye isiphathiswa njengoba kuqunte umthetho wenarha. Yoke imibiko
kufanele yaziswe kumphakathi.
(4) UMhloli-Zombelele wezeeMali unamandla nemisebenzi engezelelweko ebekwe Mthetho
weNarha.
Isikhathi sokuphatha isikhundla
189. UMhloli-Zombelele wezeeMali ubekwa esikhundleni ihlandla elibekweko, elingekhe
lavuselelwa kabutjha, lwesikhathi esihlangana kweminyaka emihlanu nelitjhumi.
IKomitjhana yezamaKhetho
Imisebenzi yeKomitjhana yezamaKhetho
190. (1) IKomitjhana yezamaKhetho kufanele -
(a) ilawule ikambiso yamakhetho wez'bethamthetho seNarha, zamaProvinsi nezaboMasipala
ngokukhambisana noMthetho weNarha;
(b) iqinisekise bonyana amakhetho, kuba ngatjhaphulukileko nalungileko; begodu
(c) imemezele imiphumelo yalawo makhetho esikhathini ekufanele sibekwe Mthetho weNarha
begodu esifitjhani ngokukgonakala okuzwakalako.
(2) IKomitjhana yezamaKhetho inamandla begodu nemisebenzi engezelelweko abekwa
mthetho wenarha.
Ukubunjwa kweKhomitjhana yezamaKhetho
191. IKomitjhana yezamaKhetho kumele ibunjwe buncani babantu abathathu. Inani lamalunga
nesikhathi sokuphatha iinkhundla kumele kuquntwe mthetho wenarha.
UMkhanldu ozijameleko olawula zomrhatjho
UMthetho wezokurhatjha
192. UMthetho weNarha kufanele usungule uMkhanldu ozijameleko bona ulawule zokurhatjha
ngokweenrhuluphelo zomphakathi nokuqinisekisa ongokufaneleko nokwehlukahlukana
kwemibono ejamela umphakathi weSewula Afrika ngokwenaba.
Izimiso ezijwayelekileko
Ukubekwa eenkhundleni
193. (1) UMvikeli womphakathi namalunga wanoma ngiyiphi ikomitjhana esungulwe
ngilesiSahluko kufanele kube bafazi namkha amadoda labo -
(a) abazizakhamuzi zeSewula Afrika;
(b) abazilinganeleko begodu bafanelekile ukubamba isikhundla isithileko, begodu
(c) bazalize nomangiziphi iindingo ezibekwe Mthetho weNarha.
(2) Iindingo zamaKomitjhana asungulwe ngokweSahluko lesi kobanyana atjengise
ngokwenabileko ibumbo ngokobuhlobo nobulili beSewula Afrika kufanele zitjhejwe lokha
aboKomitjhinara babekwa eenkhundleni.
(3) UMhloli-Zombelele wezeeMali kufanele kubemfazi namkha indoda eyisakhamuzi
seSewula Afrika, begodu abengumuntu ozilinganeleko nofaneleko ukuphatha isikhundla leso.
Ubuqephesi, nesikhathi eside sokusebenza umsebenzi kwezokuhlolisisa kwezeemali yombuso
nokwezokuphatha komphakathi kufanele kutjhejwe khulu lokha nakubekwa uMhloli-Zombelele
wezeeMali esikhundleni.
(4) UMongameli, ngokulandela isiphakamiso seBandla Lesitjhaba kufanele abeke
eenkhundleni uMvikeli woMphakathi, uMhloli Zombelele wezeeMali, namanye amalungo we -
(a) Komitjhana yamaLungelo woBuntu;
(b) Komitjhana yokuLingana koBulili; begodu
(c) Komitjhana yezamaKhetho.
(5) IBandla Lesitjhaba kufanele liphakamise abantu -
(a) abenyulwe iKomidi yeBandla Lesitjhaba ngendlela yokujanyelwa kweenhlangano zoke
kuBandla Lesitjhaba; begodu
(b) abavunyelwe iBandla Lesitjhaba ngesiqunto esamukelwe inengi lamalunga weBandla -
(i) okungasenani amaphesenti angama-60 wamalunga weS'bethamthetho, nange iintuso
ziphathelene nokuqatjhwa koMvikeli woMphakathi nofana uMhloli weeMali-Zombelele, nofana
(ii) yenengi lamalunga weS'bethamthetho, nange iimphakamiso ziphathelene nokuqatjhwa
kwelunga leKhomitjhana.
(6) Ukuzibandakanya komphakathi wabantu ekwenzeni iimphakamiso kungabonelelwa
njengoba kubekwe kusigaba 59 (1)(a).
Ukususwa esikhundleni
194. (1) UMvikeli woMphakathi, uMhloli-Zombelele wezeeMali namkha amalunga
weKomitjhana esungulwe ngokulandela iSahluko lesi, angasuswa eenkhundleni kwaphela nangabe
-
(a) aziphethe kumbi, akakgoni ukwenza umsebenzi, namkha lokha nakabhalelwa imsebenzi
yabo;
(b) nakukhona isiqunto kulokho esivela kukomidi yeBandla Lesitjhaba; begodu
(c) ngokwamukela S'bethamthetho ngesiqunto esitjhobonyana umuntu loyo akhutjhwe
esikhundleni.
(2) Isiqunto seBandla lesitjhaba malunga nokususwa esikhundleni: -
(a) koMvikeli woMphakathi nofana uMhloli-Zombelele wezeemali kufanele kwamukelwe
ngesisekelo samavowuti amabili ebuthathwini okungasenani wamalunga weBandla; nofana
(b) ilunga lekomitjhana kufanele lamukelwe ngokusekelwa mavoti wenengi lamalunga
weBandla.
(3) UMongameli -
(a) angajamisa kwesikhatjhana umuntu esikhundleni sakhe ngesinye nesinye isikhathi ngemva
kobonyana ikomidi yeBandla lesitjhaba lithome ngephenyo lokususa loyo muntu esikhundleni;
begodu
(b) kufanele asuse umuntu esikhundleni ngemva kobonyana iBandla lamukele isiqunto esitjho
bonyana loyomuntu asuswe.
ISAHLUKO SE 10
UKUPHATHA KWEZOMPHAKATHI
Amagugu aqakathekileko nemigomo elawula ukuphatha komphakathi
195. (1) Ukuphatha kwezomphakathi kufanelwe kulawulwe magugu asekela intando
yesitjhaba nemigomo emumethwe Mthetho-sisekelo kufaka hlangana -
(a) Izinga eliphakameko nemphatho eyamukelwako kufanele ethuthukiswe nokuphumeleliswa.
(b) Imithombo ifanele iberegiswe ngekgono nangokubabalela indleko kufanele iphumeleliswe.
(c) Ukuphatha kwezomphakathi kufanele kuphumeleliswe.
(d) Imisebenzi kufanele yethulwe ngaphandle kokuthatha ihlangothi, ngokufaneleko,
ngokulinganako nangaphandle kokuveza iinrhuluphelo zalowo owethula lomberego.
(e) Iindingo zabantu kufanele zibonelelwe begodu umphakathi ufanele ukhuthazwe bona
ubenesandla ekuthatheni iinqunto ezimanqophana nokuphatha.
(f) Ukuphatha kwezomphakathi kufanele kube nokuziphendulela.
(g) ukuphatha kwezomphakathi kufanele kube setjhatjhalazini ngokubonelela umphakathi
ngamaqiniso ngeenkhathi ezifaneleko.
(h) Ubudlelwano hlangana nabantu netuthuko yokuthwasiselwa imisebenzi kufanele
kungezelelwe begodu kutjalwe emphakathini.
(i) Ukuphatha kwezomphakathi kufanele kutjengise ukujanyelwa ngokunabileko ngabantu
beSewula Afrika, ukuqatjha nekambisa yokuphatha kufanele isekelwe phezu kwekgono, kufanele
kuzaliswe neendingo zokukhuphula labo abatjhiyeke emva ngebanga lebandlululo kuze kufikelele
ubujamo obulinganako;
(2) Imigomo le engaphezulu kufanele isetjenziswe -
(a) kwezokuphatha kiyo yoke imikhakha yombuso;
(b) kumagatja wombuso; begodu
(c) neenkhungo zomphakathi (Public enterprises)
(3) UMthetho weNarha kufanele uqinisekise ukuthuthukiswa kwamagugu lawo nemigomo
eyizindingo etlolwe kusigatjana (1).
(4) Ukubekwa eenkhundleni kwenani labantu kwezokuphatha komphakathi akukavimbelwa,
kodwana uMthetho weNarha kufanele ubonelele ukubeka eenkhundleni emisebenzini
yomphakathi.
(5) UMthetho olawula ukuphatha kwezomphakathi ungahlukanisa hlangana neentlhopha,
ukuphatha namkha iinkhungo.
(6) Umhlobo nemisebenzi yeentlhopha namkha iikhungo ezahlukileko zezokuphatha
komphakathi maphuzu aqakathekileko amele atjhejwe eMthethweni olawula zokophatha
komphakathi.
IKomitjhana yezemisebenzi yomphakathi
196. (1) KuneKomitjhana yezeMisebenzi yoMphakathi eyodwa yaleRiphabliki.
(2) IKomitjhana izijamele begodu ayikhethi, begodu kufanele isebenzise amandla wayo yenze
nemisebenzi yayo ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi namkha ukulimaza iirhuluphelo
zomphakathi, iqinisekise ukuphatha ngokuphumeleleko nangobuqhwephetjhe begodu nezinga
eliphezulu lobukgoni emsebenzini womphakathi. Lekomitjhana kufanele elawulwe mthetho
weNarha.
(3) Ezinye iinhlangano zombuso, ngeS'bethamthetho kunye nangamagadango amanye,
kufanele zivikele bezirhelebhe ikomitjhana ukuze kuqiniseke ukuziphatha, ukungakhethi, isithunzi
kunye nokuphumelela kwekomitjhana. Akunamuntu nofana ihlangano yombuso engangenangena
phakathi ukusebenza kwaleKomitjhana.
(4) Amandla nemisebenzi yaleKomitjhana ngalandelako -
(a) kuphemelelisa amagugu nemigomo endlalwe kusigaba 195 ngokwezombebenzi
womphakathi ngokusabalala;
(b) ukuphenya, ukubeka ilihlo nokutjhetjhisisa ukuhleleka nekambiso begodu namagandango
othathwa basebenzi besomsebenzi woMphakhathi;
(c) ukwenza iimphakamiso zamagadango angahle athathwe ukuqinisekisa ubukgoni
nempumelelo kwezomsebenzi womphakathi;
(d) ukukhipha imikhombandlela eqonde ukuqinisekisa bonyana ikambiso malungana
nokuqatjhwa, ukuthunyelwa kwenye indawo yomsebenzi namkha ukuphiwa omunye umsebenzi
(transfer) ukukhutjhulwa nokuqotjhwa emsebenzini, ikhambisana nemihlinzeko nemigomo etjhiwo
kusigaba 195;
(e) ukwethula umbikio malungana nomsebenzi wayo kufaka hlangana neenqunto ezithetheko,
iimphakamiso nekweleluleka ekunikeleko ukufikela ezingeni lapha imihlinzeko nemigomo
endlalwe kusigaba 195 izalisweko; begodu
(f) nofana ngokwayo nofana ekwamulekeni inghonghoyilo -
(i) iphenye namkha ihlolisise amagadango wezokuphatha anamatha abasebenzi nokwethula
umbiko kusiphathiswa esiqondeneko namkha iS'bethamthetho;
(ii) ukuphenyisisa inghonghoyilo zabasebenzi bombuso malungana namagandango
wangokomthetho namkha ukubhalelwa kuthatha amagadango lawo, begodu yenze iimphakamiso
zendlela lokho kungararululwa ngayo;
(iii) ukuhlolisisa nokuphenyisisa ukulandelwa kwenkambiso ezifaneleko kwezomsebenzi
womphakhathi; begodu
(iv) ukweluleka amagatja wombuso weNarha naweProvinsi malungana neekambiso ezinamatha
abasebenzi bombuso kufaka hlangana leyo emalungana nokuqatjha, ukuthunyela kwenye indawo
yomsebenzi namkha ukuphiwa omunye umsebenzi, ukuqotjhwa neminye imininingwana
emlungana nabasebenzi bombuso.
(5) iKomitjhana iziphendulela kuBandla Lesitjhaba.
(6) Ikomitjhana ifanele yethule umbiko kungesenani kanye ngonyaka ngokulandela isigatjana
(4) (e) -
(a) kuBandla lesiTjhaba; begodu
(b) malungana nemisebenzi yayo ngakuProvinsi, ku'Sbethamthetho seProvinsi leyo.
(7) Ikomitjhini inabokomitjhinara aba-14 abalandelako ababekwe eenkhundleni
nguMongameli: -
(a) abokomitjhinara abahlanu abavunywe liBandla lesiTjhaba ngokwesigatjana (8) (a); begodu
(b) ukomitjhinara munye ukujamela enye nenye iProvinsi okhethwe nguNdunakulu
waleyoProvinsi ngokulandela isigatjana 8 (b).
(8) (a) uKomitjhinara obekwe esikhundleni ngokwesigatjana (7)(a) ufanele -
(i) atuswe yiKomitdi yeBandla lesiTjhaba elibunjwe ngokulinganako malungana neenqhema
zoke ezijanyelwe ngeBandla; begodu
(ii) avunywe liBandla ngesiqunto esithathwe ngevowutu esekelwa inengi lamalunga walo.
(b) Ukomitjhinara kethwe nguNdunakulu weProvinsi ufanele -
(i) atuswe yikomiti yeSbetha-mthetho seProvinsi ebunjwe ngokulinganako malunga
weenqhema zoke ezijanyelwe ngeSbetha-methethweni; begodu
(ii) avunywe S'bethamthetho ngesiqunto esithathwe ngevowutu esekelwa inengi lamalunga
waso.
(9) Umthetho wePalamende ufanele, ulawule ikambiso yokubekwa eenkhundleni
kwaboKomitjhinara.
(10) Ukomitjhinara ubekwa esikhundleni isikhathi seminaka emihlanu, evuselelelwa isikhathi
esengezelelako sonyaka munye kwaphela, begodu ufanele abemfazi nofana indoda e -
(a) sisakhamuzi seSewula Afrika; begodu
(b) omuntu ozilinganeleko begodu olungileko onelwazi le, nofana onombono ngokuphatha,
ukuphathwa nofana ngemihlinzeko yombuso.
(11) Ukomitjhinara angasuswa esikhundleni kwaphela ngesizathu -
(a) sokungaziphathi kuhle, ukungakgoni nofana ukubhalelwa;
(b) sokutholwa ngalokho yiKomidi yeBandla lesiTjhaba nofana, nange kungukomitjhinara
owenyulwe nguNdunakulu weProvinsi, yikomiti yeSbetha-mthetho seProvinsi leyo; begodu.
(c) ngesiqunto sokuthathwa yiBandla nofana S'bethamthetho seProvinsi esiqaleneko,
ngesiqunto sevowutu esekelwa inengi lamalunga walo bona ukomitjhinara asuswe esikhundleni.
(12) UMongameli ufanele asuse loyokomitjhinara othintekako esikhundleni lokha -
(a) Ibandla lamukele isiqunto esitjho bonyana ukomitjhinala lowo asuswe
(b) isaziso esitlolwe nguNdunakulu bona iPalamende yeProvinsi ithethe isiqunto sobana
uKomitjhinara lowo asuswe.
(13) AboKomitjhinara abatjhwiwe esigatjaneni (7)(b) bangasebenzisa amandla bebenze
imisebenzi yeKomitjhana kumaProvinsi wabo njenganyana kuquntwe mthetho weNarha.
Ezomsebenzi wombuso
197. (1) Ngaphakathi kwezokuphatha komphakathi kunezemisebenzi yombuso
kuRiphabliki, ekufanele isebenze begodu yakhiwe ngokulandela umthetho weNarha begodu
efanele irage bonyana iinkambiso zombuso wanamhlanje ngokuthembeka.
(2) Imininingwani nemibandela yokuqatjhwa kwezemisebenzi yombuso kufanele ilawulwe
Mthetho weNarha. Abasebenzi banamalungelo wokuthola umhlala phasi njengoba ulawulwa
Mthetho weNarha.
(3) Asikho isisebenzi sombuso esizakuphathwa ngcono kunabanye namkha akhubazeke
ngebanga kwaphela lokusekela inhlangano ethileko yezombanganarha namkha umnqopho wayo.
(4) Kusemahlombe wemibuso yamaProvinsi ukuzifunela ukuqatjha, ukukhuphula emsebenzini,
ukuthumela kwenye indawo yokusebenza namkha ukwenza omunye umsebenzi nokuqotjhwa
kwabasebenzi bombuso ngakwezokuphatha ngeendaweni zawo, kodwana ngokulandela imigomo
efanako namazinga asetjenziswa kwezomsebenzi wombuso.
ISAHLUKO 11
EZOKUPHEPHA
Imigomo elawulako
198. Imigomo elandelako ilawula zokuphepha kweNarha ngaphakathi kweRiphabliki:
(a) Ukuphepha kweNarha kufanele kutjengise ukuzibopha kwamaSewula Afrika,
ngokwehlukana kwabo kodwana basitjhaba sinye, ukuphila nje ngabantu abalinganako, baphile
ngokuthula, nangaphandle kokwesaba, ukutlhoga nokufisekela ipilo engcono.
(b) Isibopho sokuphila ngokuthula nomusa sivimbela omunye nomunye umuntu osisakhamuzi
ekuzibandakanyeni ngaphakathi kwenturhu yeenkhali, ngaphakathi kweNarha namkha emaphasini
wangaphandle, ngaphandle ngokokubonelelwa Mthetho-sisekelo namkha uMthetho weNarha.
(c) ukuphepha kweNarha kufanele kulandelwe ngokukhambisana nomthetho, kufaka hlangana
nomthetho wamazwe.
(d) ukuphepha kweNarha kuzakuba ngaphasi kwelawulo yePalamende neKhabinethe.
Ukuhlonywa, ukwakhiwa nokuziphatha kwamaphiko wezokuphepha
199. (1) Imisebenzi yezokuphepha yeRiphabliki yakhiwa mbutho wobusoja owodwa,
zobupholisa nemisebenzi yezoBuhloli esungulwe ngokulandela uMthetho-sisekelo.
(2) Umbutho wobusotja ngiwo kuphela umbutho osemthethweni ngaphakathi kweRiphabliki.
(3) Ngaphandle kwamaphiko wezokuphepha asungulwe ngokulandela uMthetho-sisekelo,
iinqhema ezihlome ngeenkhali namkha imisebenzi, ingasungulwa kwaphela ngokulandela
uMthetho weNarha.
(4) Amaphiko wezokuphepha kufanele asungulwe begodu akhiwe ngokulandela uMthetho
weNarha.
(5) Amaphiko wezokuphepha kufanele asebenze begodu afundise begodu abawe amalunga
wawo bona aberege ngokulandela uMthetho-sisekelo noMthetho kufaka hlangana uMthetho
wamazwe neemvumelwano zeentjhaba ezibopha iRiphabliki.
(6) Alikho ilunga lePhiko lezokuphepha elifanele lithobele isiqunto okusobala bona asikho
emthethweni.
(7) Nofana amaphiko wezokuphepha nofana ngimaphi amalunga wawo angeze enze
imisebenzi ngendlela leyo -
(a) ekhubaza iinrhuluphelo zeenhlangano yezombanganarha evunyelwa mthetho ngokulandela
uMthetho-sisekelo; namkha
(b) Ngendlela esekelako neraga iinrhuluphelo zeenhlangano yeezombanganarha.
(8) Ukuphumelelisa imigomo ebonelela ukusebenzela etjhatjhalazini nokuziphendulela
amakomidi wePalamende ahlonywe ziinhlangano ezinengi kufanele abeke ilihlo phezu
kwamaphiko wezokuphepha ngendlela ebekwe Mthetho weNarha namkha imigomo neenqunto
zePalamende.
Zokuvikela
Umbutho-webusoja
200. (1) Umbutho-wobusoja kufanele ujanyiswe nokulawulwa njengombutho-wobusotja
othobekileko.
(2) Umsebenzi oqakatheke khulu woMbutho-wobusoja kujamela nokuvikela iRiphabliki,
inarha yoke engaphakathi kwayo nabantu bayo ngokukhambisana noMthetho-sisekelo nemigomo
yeMithetho yamazwe elawula ukusetjenziswa kwamandla.
Ukuziphendulela kwezombanga narha
201. (1) Ilunga lekhabinethe kufanele liziphendulele emsebenzini wombutho-wokuvikela.
(2) NguMongameli kwaphela, nje ngehloko yekhabinethe, ongagunyaza ukusetjenziswa
kwamalunga wezobusotja -
(a) ekusekusebenzisaneni nezesipholisa;
(b) ekuvikeleni iRhiphabliki; namkha
(c) ekufezeni iimbopho zamazwe.
(3) Lokha nangabe uMbutho-wobusotja usetjenziswa ngokutjhiwo sigatjana (2), uMongameli
ufanele azise iPalamende msinya nangokuzeleko ngalokhu -
(a) Ngeenzathu ekusetjenziswa ngazo uMbutho-wokuvikela;
(b) Ngenye nenye indawo lapha uMbutho-wokuvikela osetjenziswa khona;
(c) inani labantu abasetjenziswako; begodu
(d) Isikhathi leso kulindwe bona uMbutho ungasetjenziswa ngaso.
(4) Nangabe iPalamende ayihlali ngaphakathi kwamalanga alikhomba emva kokusetjenziswa
koMbutho njengokutjhiwo kusigatjana (2), uMongameli kufanele athule umbiko odingeka
kulesosigatjana kukomidi ethintekako ecalene nalokho.
Ilawulo loMbutho wezobusotja
202. (1) UMongameli njengehloko yeKhabinethe nguMlawuli-oyiHloko
woMbutho-wobusotja, begodu kufanele abeke esikhundleni uMlawuli (commander) wamasotja.
(2) ilawulo loMbutho-wobusotja lifanele lisetjenziswe ngokukhambisana nemikhombandlela
yelunga leKhabinethe eliziphendulela kwezobusotja ngaphasi kwelawulo kaMongameli.
Ubujamo bokuvikela inarha
203. (1) UMongameli angamemezela ubujamo bokuvikela inarha begodu kufanele azise
iPalamende msinya nangokuzeleko -
(a) iinzathu zesimemezelo;
(b) Enye nenye indawo lapha uMbutho usetjenziswa khona; begodu
(c) inani labantu abasetjenziswako.
(2) Nangabe iPalamende ayihlali lokha ubujamo bokuvikela inarha bumemezelwa,
uMongameli kufanele abize iPalamende bona izokuhlala ngokungakavami ngaphakathi
kwamalanga alikhomba kusukela ngelanga lesimemezelo.
(3) Isimemezelo sobujamo bokuvikela inarha siphelelwa sikhathi ngaphandle nangabe
sivunyelwa iPalamende ngaphakathi kwamalanga alikhomba kusukela ngelanga lesimemezelo.
Unobhala womphakathi wobusotja
204. Igatja laboNobhala bomphakathi lombutho kufanele lisungulwe Mthetho weNarha
ngaphasi kwelawulo lelunga leKhabinethe eliziphendulela kwezobusotja.
EZOBUPHOLISA
Imisebenzi yobuPholisa
205. (1) Imisebenzi yezobuPholisa benarha kufanele ijanyiswe ngendlela ezakusebenza
enarheni mazombe, kuProvinsi, nalapha kufaneleko, emazingeni wendawo.
(2) UMthetho weNarha kufanele usungule amandla nemisebenzi yobuPholisa begodu kufanele
ubonelele bona imisebenzi yobuPholisa ikgone ukufeza iimbopho zawo ngekgono, kutjhejwa
neendingo zamaProvinsi.
(3) Iminqopho yemisebenzi yobuPholisa kuvimbela, ukuqeda begodu nokuphenyisisa
ubulelesi, ukuletha ukuthula empakathini, ukuvikela nokuqinisekisa abakhi beRiphabliki nepahla
yabo, ukulonda nokukatelela umthetho.
Ukuziphendulela kwezombanganarha
206. (1) Ilunga leKhabinethe kufanele liziphendulele kwezobuPholisa, begodu kufanele
abeke ikambiso yezobuPholisa benarha emva kokuthintana nemibuso yamaProvinsi begodu
nokutjheja iindingo zamaProvinsi.
(2) Umgomo wezobupholisa ungenza imihlinzeko ehlukahlukeneko manqophana
namaProvinsi ahlukeneko ngokutjheja iindingo neemfuneko zamaProvinsi lawo.
(3) Enye nenye iProvinsi inelungelo -
(a) lokubeka ilihlo ngokuziphatha kwezobuPholisa;
(b) ukubeka ilihlo, okufaka hlangana ukwamukela imibiko malungana nekgono lemisebenzi
yezobuPholisa;
(c) ukuthuthukisa itjhebiswano hlangana nezobuPholisa nomphakathi;
(d) ukulinganisa ikgono elifikelelwa ngezobupholisa obubonakalako; begodu
(e) nokuqhumana nelunga leKhabinethe eliziphendulela kwezobuPholisa nokwenza
iimphakamiso malungana nobulelesi ngaphakathi kweProvinsi.
(4) Umkhandlu wezokuphatha weProvinsi uziphendulela emisebenzini yezobupholisa -
(a) ethweswe yona ngilesisahluko;
(b) enikelwe yona mthetho weNarha; begodu
(c) enikelwe yona ngokwekambiso yezobupholisa yeNarha.
(5) Bonyana ikgone ukufeza imisebenzi etjhiwo kusigatjana (3); iProvinsi -
(a) ingaphenya, namkha ibeke ikomitjhana yezokuphenya bona iphenye inghonghoyilo ezitjho
bonyana amapholisa akaberegi kuhle namkha ukungakhambisani kuhle hlangana namapholisa
nomphakathi othileko; begodu
(b) ifanele yenze iimphakhamiso kulunga lekhabibethe eliziphendulela kwezobupholisa.
(6) Ekwamukelweni kweenghonghoyilo ezethulwe Mkhandlu wezokuPhatha weProvinsi,
igatja lesipholisa lenghonghoyilo elizijameleko elisungulwe mthetho weNarha kufanele liphenye
ukungasebenzi kuhle, namkha ubulelesi obenzwe ilunga lezobupholisa kuProvinsi.
(7) Umthetho wenarha kufanele ubonelele isakhiwo (framework) sokusungulwa, amandla,
imisebenzi nokulawulwa kwebupholisa bendawo.
(8) Ikomidi ebunjwa ilunga lekhabinethe namalunga weMikhandlu yezokuphatha yamaProvinsi
kufanele isungulwe bona ibonelele ukusebenzisana kwezobupholisa nokuqhumana hlangana
nemikhakha yombuso.
(9) IS'bethamthetho seProvinsi singa bawa ukomitjhinara wamapholisa weProvinsi bona avele
ngaphambi kwanoma- ngiyiphi ikomidi yaso ukuzokuphendula imbuzo.
Ilawulo lezobupholisa
207. (1) UMongameli, njengehloko yeKhabinethe kufanele abeke esikhundleni umfazi
namkha indoda ukuba nguKomitjhinara weNarha Mazombe wezobuPholisa bona alawule begodu
aphathe imisebenzi yobuPholisa.
(2) UKhomitjhinara weNarha Mazombe kufanele asebenzise amandla aphethe imisebenzi
yobuPholisa yenarha nemikhombandlela yelunga leKhabinethe eliziphendulela kwezobuPholisa.
(3) UKhomitjhinara weNarha Mazombe, ngokuzwana nomkhandlu wezokuphatha weProvinsi
kufanele abeke esikhundleni umfazi namkha indoda ukuba ungukomitjhinara waleyo Provinsi,
kodwana nangabe ukomitjhinara weNarha Mazombe nomkhandlu wezokuphatha weProvinsi
abakgoni ukuzwana ngalowo afanelwe ukubekwa esikhundleni, ilunga lekhabinetha
eliziphendulela kwezobupholisa lizakuba ngumlamuli-phakathi (mediator) kulokho.
(4) AmaKhomitjhinara weProvinsi baziphendulela kwezobuPholisa kuProvinsi -
(a) njengoba kubekwe Mthetho weNarha; begodu
(b) ngaphasi kwamandla wakaKomitjhinara weNarha Mazombe wokulawula ngaphezulu
nokuphatha imisebenzi yobuPholisa ngokulandela isigatjana (2).
(5) Ukomitjhinara weProvinsi kufanele njalo ngonyaka abikele iS'bethamthetho ngobupholisa
kuProvinsi, begodu kufanele athumele iKhophi yombiko kuKomitjhinara weNarha Mazombe.
(6) Nange ukomitjhinara weProvinsi akasathenjwa Mkhandlu wezokuphatha weProvinsi,
uMkhandlo wezokuphatha wePronvinsi, ungathatha amagadango afaneleko wokutjhidisa nofana
ukudluliselwa, nofana wokukhalima uKomitjhinara lowo ngokukhambisana nomthetho weNarha.
Unobhala womphakathi wezobupholisa
208. Igatja laboNobhala bomphakathi kwezobupholisa kufanele lisungulwe mthetho weNarha
bona lisebenze ngaphasi kwelawulo lelunga leKhabinethe eliziphendulela kwezobuPholisa.
UBuhloli
Ukusugulwa nelawulo lemisebenzi yezoBuhloli
209. (1) Umsebenzi omunye nomunye wezoBuhloli, ngaphandle kwencenye yezobuhloli
yombutho wobusotja, ungasungulwa kwaphela nguMongameli njengehloko yeKhabinethe, begodu
ngokulandela uMthetho weNarha.
(2) UMongameli, njengehloko yeKhabinethe kufanele abeke esikhundleni umfazi namkha
indoda njengehloko yomunye nomunye umsebenzi wezoBuhloli osungulwe ngokulandela
isigatjana (1), begodu ufanele athwale ukuziphendulela kwezombanganarha ukulawula
nokuphatha eminye yemisebenzi leyo, namkha akhombe ilunga leKhabinethe ukuthatha
ukuziphendulela lokho.
Amandla, imisebenzi nokubeka ilihlo
210. UMthetho weNarha kufanele ulawule iminqopho; amandla nemisebenzi yezoBuhloli,
kufaka hlangana enye nenye incenye yezobuhloli yoMbutho wobusotja namkha yezobuPholisa;
begodu kufanele ubonelele -
(a) ukuqhumanisa yoke imisebenzi yezoBuhloli; begodu
(b) nokubeka ilihlo koMphakathi phezu kwemisebenzi leyo eyenziwa nguMhloli obekwe
kulesosikhundla nguMongameli njengehloko yeKhabinethe, begodu avunyelwe siqunto esisekelwe
buncani bobubili ebuthathwini kwaMalunga weBandla Lesitjhaba.
ISAHLUKO 12
ABARHOLI BESINTU
Ukutjhejwa
211. (1) Ukusungulwa, ubujamo nemisebenzi yoburholi besintu ngokulandela umthetho
wesintu, kuyatjhetjwa, ngaphasi komthetho-sisekelo.
(2) ilawulo loburholi besintu lelo elihlonipha ikambiso yoMthetho weSintu lingasebenza
ngaphasi koMthetho nofana ngumuphi osebenzela namasiko, begodu nofana ngiziphi iinguqulo
namkha ukwesulwa kwalowo Mthetho namkha amasiko.
(3) Amakhotho kufanele asebenzise uMthetho weSintu lapho umthetho loyo usebenza khona,
ngokulandela uMthetho-sisekelo noMthetho omunye nomunye othinta umthetho weSintu.
Imisebenzi yabarholi besintu
212. (1) UMthetho weNarha ungabonelela imisebenzi yokusungulwa koburholi besintu
kumazinga wendawo eendabeni ezithinta imiphakathi yendawo.
(2) Ukucalana neendaba ezimalungana noburholi besintu, imisebenzi yabarholi besintu,
umthetho wesintu namasiko wemiphakathi elandela ikambiso yomthetho wesintu -
(a) uMthetho weNarha namkha weProvinsi ungabonelela ukuhlonywa kwezindlu zabarholi
besintu; begodu
(b) uMthetho weNarha ungasungula umkhandlu wabarholi besintu.
ISAHLUKO 13
Zeemali
Iindaba ezivamileko zeemali
ISikhwama seMali yombuso
213. (1) KuneSikhwama seMali yombuso seNarha leso ngaphakathi kwaso kufanele
kubhadelwe imali yoke etjhiwo Mthetho wePalamende eyamukelwe mbuso weNarha.
(2) Imali ingadoswa kuSikhwama seMali yombuso seNarha kwaphela -
(a) Ngokulandela ukwabelwa ngokoMthetho wePalamende; namkha
(b) Lokha kuyimali efanele ibhadelwe Sikhwama seMali yombuso seNarha ngokunqophileko.
(3) Isabiwo esaneleko seProvinsi kumali ebuthelelwe mbuso wenarha mazombe imali efanele
idoswe ngokutlhamalala kuSikhwama seMali yombuso seNarha.
Ukwabiwa okulinganako nezabelo zerevenyu
214. (1) Umthetho wePalamende kufanele ubonelele -
(a) Ukwabiwa okufaneleko kwemali ezibuthelelwe izingeni lombuso weNarha hlangana
nombuso weNarha, weProvinsi neweNdawo;
(b) Ukuqunta inani lesabelo esifaneleko seProvinsi kulesikhwama; begodu
(c) Okunye nokunye ukunikela ngemali kumaProvinsi umbuso weNdawo namkha abomasipala
okuvela kusikhwama senarha ngemibandela noma ngiyiphi ukunikela lokhu kufanele kwenziwe
ngayo.
(2) Umthetho otjhiwo kusigatjana (1) ungamemezelwa kwaphela emva kokuthintana
nemibuso yamaProvinsi, umbuso weNdawo ohlelekileko neKomitjhana yezeeMali neeMali
zombuso begodu iimphakamiso zaleKomitjhana selezitjhejiwe, begodu ufanele utjheje -
(a) neenrhuluphelo zenarha mazombe;
(b) esinye nesinye isimiso okufanele senziwe malungana neenkolodo zenarha;
(c) iindingo neenrhulupelo zombuso weNarha eziquntwe ngendlela ezwakalako;
(d) isidingo sokuqinisekisa bona amaProvinsi naboMasipala banekgono lokwethula imisebenzi
esemqoka nokwenza imisebenzi enikelwe yona;
(e) namandla kwezeemali zombuso nepumelelo yamaProvinsi naboMasipala;
(f) Ekuthuthukiseni nezinye iindingo zamaProvinsi noMbuso weNdawo nabomasipala;
(g) ukungalingani kwezomnotho hlangana namaProvinsi;
(h) Iimbopho zamaProvinsi naboMasipala ngokulandela umthetho weNarha;
(i) ifisakelo yezabiwo ezingatjhugululwiko ngesikhathi nesikhathi;
(j) Iindingo zokuba nekgono lokubonelela okurhabako namkha iindingo zesikhatjhana,
namanye amaphuzu asekelwe phezu kwezizathu ezifanako.
Ibhajethi yenarha, amaProvinsi naboMasipala
215. (1) Isilinganiso seemali senarha, amaProvinsi naboMasipala nekambiso yesilinganiso
seemali kufanele ithuthukise ukusebenzela etjhatjhalazini, ukuziphendulela nezokuphatha
kwezeemali, kwezomnotho, inkolodo begodu nehlangothi lomphakathi.
(2) Umthetho weNarha kufanele uqunte -
(a) Iindlela zeelinganiso zeemali zenarha, amaProvinsi naboMasipala;
(b) Isikhathi isilinganiso seemali senarha, seProvinsi noMasipala kufanele zethulwe ngazo;
begodu
(c) Bona isilinganiso seemali kuzinga elinye nelinye lombuso kufanele sitjengise umthombo
wezeemali zombuso nangendlela iindleko zizakukhambisana ngayo noMthetho weNarha.
(3) Isilinganiso seemali sezinga elinye nelinye lombuso kufanele simumathe -
(a) ukulinganisela kweemali ezingena kuSikhwama sombuso neendleko; ngokwehlukanisa
hlangana kwepahla nemali;
(b) iimphakamiso malungana nokubhadelwa kokutlhogeka kweemali ngaphakathi kwesikhathi
esisebenzisiweko; begodu
(c) ukuveza inhloso malungana nokubonelelwa kweemali nezinye iimbopho zombuso
ezizokwengeza iinkolodo zombuso onyakeni olandelako.
Ukulawulwa kwesikwama
216. (1) Umthetho weNarha kufanele usungule igatja elilawula zeemali lenarha begodu
ubeke amagadango aqinisekisa ukusebenzela etjhatjhalazini nokulawula iindlela kobubili ezingeni
elinye nelinye lombuso, ngokusungula -
(a) ikambiso eyamukelwa ngokuvamileko yezokubala imali;
(b) ukuhlukanisa iindleko ngaphasi kweenqhema ezifanako; begodu
(c) ukusebenzisa amazinga nemigomo efanako yokulawula imali.
(2) Igatja elilawula zeemali zeNarha, kanye kanye nelunga leKhabinethe eliziphendulela
kwezeemali yenarha, lingajamisa ukudluliselwa kweemali kugatja lombuso kwaphela nangabe
alikalandeli isigatjana (1).
(3) Isiqunto sokujamisa ukudluliswa kweemali kuProvinsi singathathwa kwaphela
ngokulandela isigatjana (2), begodu -
(a) singeke sijamise ukudluliswa kweemali amalanga adlula 120; begodu
(b) singakatelelwa ngokurhaba kodwana sizakuphelelwa sikhathi kusukela emva, ngaphandle
nangabe iPalamende isivumela ngokulandela ikambiso efana ngokwaneleko naleyo esungulwe
ngokulandela isigaba 76 (1) begodu ebekwe migomo neenqunto ezihlanganyelweko. Ikambiso le
kufanele iqedwe ngaphakathi kwamalanga ama 30 kusukela ekukhitjhweni kwesiqunto ligatja
elilawula zeemali.
(4) IPalamende ingavuselela isiqunto sokujamisa ukudluliswa kweemali ngamalanga angadluli
120 ngesikhathi sinye, nakulandiswa ikambiso esungulwe ngokulandela isigatjana (3).
(5) Ngaphambi bonyana iPalamende ingavumela namkha ivuselele isiqunto sokujamisa
ukudluliswa kweemali kuProvinsi -
(a) Umhloli zombelele wezeeMali kufanele ethule umbiko ePalamende; begodu
(b) iProvinsi kufanele inikelwe isikhathi sokuziphendulela malungana nokusolelwa kwayo
begodu ithule bayo ubufakazi ngaphambi kwekomidi.
Ukuthola ipahla nokwenzela imisebenzi
217. (1) Lokha amagatja wombuso kuzinga lombuso weNarha, weProvinsi namkha
wendawo namkha ezinye iinkhungo ezikhonjwe Mthetho weNarha enza iimvumelano zokuthenga
namkha ukwenzelwa umsebenzi, kufanele benze njalo ngokukhambisana noMthetho weNarha
namkha weProvinsi loyo osungula ikambiso efaneleko, elungileko, esetjhatjhalazini, enophalisano,
enakekela neendleko.
(2) Isigatjana (1) asivimbeli amagatja wombuso namkha iinkhungo ezikhonjiwe
kulesosigatjana ekusebenziseni indlela elandelwako ukothola ipahla nokwenzelwa umsebenzi
ebonelela -
(a) imihlobo ekhethwa kuneminye ekunikezweni ukuthola kwepahla namkha ukwenzela
umsebenzi; begodu
(b) ukuvikela nokuthuthukisa abantu namkha iinqhema zabantu abatjhiyeke emva ngebanga
lebandlululo elingakafaneleki.
(3) UMthetho weNarha kufanele ubonelele isimiso leso ikambiso etjhiwo kusigatjana (2)
ingakhelwakiso.
Inqinisekiso zombuso
218. (1) Umbuso weNarha, weProvinsi namkha weNdawo ungazibophelela ekubhadeleni
imali ebolekiweko kwaphela uma ukuzibophelela lokho kwenziwa ngokulandela imibandela
ebekwe Mthetho weNarha.
(2) Umthetho weNarha otjhiwo kusigatjana (1) ungamenyezelwa kwaphela uma iimphakamiso
zeKomitjhana yezeeMali neeMali Zombuso zitjhejiwe.
(3) njalo ngonyaka umbuso kufanele ukhiphe umbiko ngeembophelelo zokubhadela imali
ebolekiweko ezinikezileko.
Imirholo yabantu abaphethe iinkhundla zomberego womphakathi
219. (1) Umthetho wePalamende kufanele usungule isimiso esibeka -
(a) imirholo, izabelo ezinye ezingezelela umrholo nenzuzo yamalunga weBandla Lesitjhaba,
amalunga azinthunywa ngokuzeleko ukujamela iProvinsi kuMkhandlu weNarha wamaProvinsi,
amalunga weKhabinethe, amaphini wabo Ngqongqoshe, abarholi besintu, namalunga
wanomangimiphi imikhandlu yabarholi besintu; begodu
(b) inani lokuphelela lomrholo, izabelo ezingezelela umrholo namkha inzuzo yamalunga
weS'bethamthetho seProvinsi, amalunga woMkhandlu wezokuphatha namalunga weMikhandlu
kaMasipala ehlukahlukileko.
(2) UMthetho wenarha ufanele uhlome iKomitjhana ezokwenza iimphakamiso malungana
nemirholo, iizabelo nenzuzo etjhiwo kusigatjana (1).
(3) IPalamende ingaphasisa umthetho okhonjwe kusigatjana (1) emva kokutjheja nofana
ngiziphi iimphakamiso zeKhomitjhana ehlonywe ngokwesigatjana (2).
(4) IKhabinethe, iS'bethamthetho seProvinsi, uMasipala namkha ngisiphi esinye isiphathiswa
singasebenzisa uMthetho weNarha okhonjwe kusigatjana (1) ngemva kokutjheja nofana ngiziphi
iimphakamiso zeKomitjhana esungulwe ngokulandela isigatjana (2).
(5) UMthetho weNarha kufanele usungule izimiso ezibeka imirholo, izabelo ezingezelelwa
umrholo nemizuzo yamajaji, uMvikeli woMphakathi, uMhloli Zombelele wezeeMali begodu
namalunga we nofana ngiyiphi iKomitjhana ebonelelwa Mthetho-sisekelo, kufaka hlangana
nelawulo lezokurhatjha elikhonjwe kusigaba 192.
iKomitjhana yezeeMali neeMali zombuso
Ukuhlonywa nemisebenzi
220. (1) Kunekomitjhana yezeeMali neeMali zombuso yeRiphabliki leyo enza iimphakamiso
ezibonelelwa kuSahluko lesi, namkha kuMthetho weNarha, kuPalamende, kuzibethamthetho
zamaProvinsi nezinye iimphathiswa ezibekwe Mthetho weNarha.
(2) iKomitjhana izijamele begodu ingaphasi kwaphela koMthetho-sisekelo nomthetho begodu
kufanele ingathathi ihlangothi.
(3) iKomitjhana kufanele isebenze ngokulandela uMthetho wePalamende begodu ekwenzeni
imisebenzi yawo, kufanele itjheje amaphuzu woke aqakathekileyo, kufaka hlangana nalawo
atlolwe kusigaba 214 (2).
Ukubekwa eenkhundleni nesikhathi sokusebenza samalunga
221. (1) Ikomitjhana le ibunjwa bafazi namadoda abalandelako, abakhethwe nguMongameli
njengehloko yeKhabinethe;
(a) Usihlalo nephini likaSihlalo abazakuqatjhwa ngokuzeleko;
(b) abantu abalithoba labo omunye nomunye wabo ekhethwe Mkhandlu wezokuphatha
weProvinsi, enye nenye iProvinsi ivunyelwe bona ikhethe umuntu oyedwa;
(c) abantu ababili abenyulwe Mbuso weNdawo ohlelekileko ngokulandela isigaba 163; begodu
(d) amalunga amanye alithoba.
(2) Amalunga weKomitjhana afanele ukuba nelwazi elifaneleko.
(3) Amalunga asebenza eenkhundleni lezo ngokwesikhathi esibekwe Mthetho weNarha.
Umongameli angasusa ilunga esikhundleni ngeenzathu zokungaziphathi kuhle, ukubhalelwa
msebenzi nofana ukungabi nekgono.
Imibiko
222. IKomitjhana kufanele njalo nje yethule umbiko ePalamende nakuz'bethamthetho
zamaProvinsi.
IBulungelo eliphakathi
Ukuhlonywa
223. IBulungelo eliphakathi leSewula Afrika libulungelo eliphakathi leRiphabliki begodu
lilawulwa ngokulandela uMthetho wePalamende.
Iminqopho eqakathileko
224. (1) Iminqopho eqakathekileko yeBulungelo eliphakathi leSewula Afrika kuvikela inani
lemali esetjenziswe kileli eenrhuluphelweni zomnotho odzimeleleko nothuthukako ngaphakathi
kweRiphabliki.
(2) iBulungelo eliphakathi leSewula Afrika, ekuphumeleliseni iminqopho yalo, kufanele lenze
imisebenzi yalo ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi namkha ukuvinjelwa; kodwana
kufanele kubenokuthintana hlangana neBulungelo leli nelunga leKhabinethe eliziphendulela
eendabeni zeemali.
Amandla nemisebenzi
225. Amandla nemisebenzi yeBulungelo eliPhakathi leSewula Afrika ngilawo asetjenziswa
ngokwesiko mabulungelo aphakathi, amandla nemisebenzi le kufanele ibekwe Mthetho
wePalamende begodu kufanele asetjenziswe namkha wenziwe ngokulandela imibandela ebekwe
ngokulandela loyo Mthetho.
Iindaba zeemali zamaProvinsi nezeendawo.
Iimali ze-Revenyu zamaProvinsi
226. (1) KuneSikhwama SeMali yombuso seProvinsi kwenye nenye iProvinsi leyo,
ngaphakathi kwaso kufanele kubhadelwe imali yoke eyamukelwa mbuso weProvinsi.
(2) Imali ingadoswa kuSikhwama seMali yombuso seProvinsi kwaphela -
(a) ngokulandela isilinganiso seemali esenziwe ngokoMthetho weProvinsi; namkha
(b) lokha kuyimali leyo kufanele ibhadelwe Sikhwama seMali yombuso seProvinsi ngokwaso,
lokha lokho kubonelelwa Mthetho-Sisekelo namkha Mthetho weProvinsi.
(3) Imali eyabelwe umbuso weNdawo ngendlela yokuyidlulisa kuMbuso weProvinsi,
ngokulandela isigaba 214(1) imali edoswa, ngokunqophileko kuSikhwama seeMali zombuso
weProvinsi.
Imithombo yenarha yezabelo zombuso wamaProvinsi noweendawo
227. (1) Umbuso weNdawo kwenye nenye iProvinsi -
(a) Unelungelo lokwabelwa ngokufaneleko kuleyo mali ebuthelelwe enarheni mazombe bona
ukgone ukwethula imisebenzi eqakathekileko nokwenza imisebenzi enikelwe yona; begodu
(b) Ungamukela izabelo ezinye ezivela kumali yombuso wenarha, ngokulandela imibandela
ethileko, namkha ngaphandle kwemibandela.
(2) Imali yombuso engezelelweko ebuthelelwe maProvinsi namkha boMasipala angeze
yadoswa kuleyo mali eyabelwe yona evela kuSikhwama seMali yombuso weNarha.
Ngokulinganako, uMbuso weNarha awukabotjhelwa bona ulilise amaProvinsi namkha
aboMasipala ababhalelwe kwengeza imali yombuso bona ilinganise amandla wayo kwezeemali
zombuso, nalokho ekubuthelelako ngendlela yomthelo.
(3) ISabelo seProvinsi esifaneleko seMali yombuso ebuthelelwe enarheni mazombe, kufanele
sidluliselwe kuProvinsi ngaphandle kokuriyada begodu ngaphandle kokudoswa, ngaphandle
nangabe ukudluliswa lokho kujanyiswe ngokulandela isigaba 216.
(4) IProvinsi kufanele izibonele nofana ngimiphi imithombo eyidingako, ngokulandela isimiso
soMthetho-sisekelo weProvinsi, leyo ezalisela iindingo ezibonelelwa Mthetho-sisekelo lo.
Imithelo yamaProvinsi
228. (1) IS'bethamthetho seProvinsi singa bhadelisa -
(a) imithelo, iintela namkha imbophelelo ngaphandle koMthelo wemali eyamukelwa
ngumuntu, umthelo wokuthenga, umthelo wepahla ovamileko, umthelo obhadelelwa inarha
namkha imithelo yepahla evela ngaphandle kwenarha; begodu
(b) iimali ezilinganako ezibhadelelwa imisebenzi, umthelo, intela namkha umthelo wepahla
obekwe Mthetho weNarha, ngaphandle kwemithelo yamafemu, umthelo wentengo, umthelo
weNarha namkha umthelo wepahla evela ngaphandle kwenarha.
(2) Amamdla weS'bethamthetho wokubhadelisa imithelo, intela nomthelo wemisebenzi -
(a) angeze asetjenziswa ngendlela ekhubaza ngokungazwakaliko ikambiso yezomnotho
weNarha, ezomnotho ukwecela ngaphandle kwemincele yamaProvinsi namkha ukudluliswa
kwepahla, imisebenzi neemali; begodu
(b) kufanele kulawulwe ngokulandela uMthetho wePalamende, loyo ongamenyezelwa
kwaphela emva kweemphakamiso zeKomitjhana yezeemali neeMali zombuso sele zitjhejiwe.
Imithelo neemali zikaMasipala
229. (1) Ngokweengatjana (2), (3) begodu (4), umasipala -
(a) angabeka imali ebhadelwako epahleni kanye nehlawulo yemali yemisebenzi yethulwe
nofana eyenziwe esikhundleni sakamasipala; begodu
(b) nange agunyaziwe mthetho wesiTjhaba, ezinye iintela, imithelo begodu imithelo yePahla
ezilungele umbuso weNdawo nofana isigaba sombuso weNdawo lapho loyo masipala awela
khona, kodwana akakho umasipala ongabeka intela yentengo, umthelo wentengo engezelelweko,
umthelo wentengi ovamileko nofana umthelo.
(2) Amandla kamasipala ukubeka imali ebhadelwako yepahla, nehlawulo yemali yemisebenzi
ezihlinzekwe nofana esikhundleni sikamasipala, nofana ezinye iintela, imithelo nofana intela epahla
-
(a) angeze kwenziwa ngendlela ebonakala ivimbela imigomo yezomnotho weNarha,
imisebenzi, nofana ukuhambiswa kwepahla yesitjhaba, imisebenzi, imali nofana umsebenzi;
begodu;
(b) kungalawula mthetho weNarha.
(3) Nange abomasipala ababili banamandla weemali afanako begodu nemisebenzi efanako
malungana neendawo efanako, ukwahlukana okufaneleko kwamandla nemisebenzi kufanele
kwenziwe ngokomthetho weNarha. Ukwahlukana kungenziwa ngemva kokucalisisa okungasenani
iindlela ezilandelako:
(a) isidingo sokukhambisana nemigomo ezwakalako yezentelo.
(b) amandla nemisebenzi eyenziwa ngiloyo naloyo masipala.
(c) amandla weemali waloyo naloyo masipala.
(d) ukuphumelela nekgono lokubuthelela iintela.
(e) ukulingana.
(4) Kilesisigaba akukho okutjhiya ngaphandle ukwabelana kwenzuzo etholakele
ngokwalesisigaba phakathi kwabomasipala labo abanamandla weemali nemisebenzi endaweni
efanako.
(5) Umthetho weNarha otjhwiwo kilesisigaba ungenziwa kwaphela ngemva kokuqhumana
nombuso weNdawo ohlelekiko nokutjhetjhsisa iimphakamiso ezenzwe ikomitjhana.
Ukuboleka imali kweProvinsi noMasipala
230. (1) IProvinsi namkha uMasipala angaboleka imali yokubhadela ipahla namkha iindleko
ezikhona ngaphasi kwemibandela ezwakalako ebekwe Mthetho weNarha, kodwana ukuboleka
imali yokubhadela iindleko ezikhona -
(a) ingabolekwa kwaphela nangabe kutlhogeka ukuhlanganisa unyaka wezeemali; begodu
(b) nangabe imali ebolekiweko ibuyiselwa ngaphakathi kwezinyanga ezilitjhumi nambili.
(2) UMthetho weNarha otjhiwo kusigatjana (1) ungamemezelwa kwaphela emva bona nofana
ngiziphi iimphakamiso seKomitjhana yezeeMali neeMali zombuso sele zitjhejiwe.
ISAHLUKO 14
IMIHLINZEKO EVAMILEKO
UMthetho wamazwe
Iimvumelwano zamazwe
231. (1) Ukubamba iinkulumiswano nokutlikitla iimvumelwano zamazwe kusemahlombe
weKhabinethe.
(2) Zoke iimvumelwano zamazwe zibopha iRiphabliki kwaphela emva bona zamukelwe
ngesiqunto seBandla Lesitjhaba noMkhandlu weNarha wamaProvinsi ngaphandle nangabe
sivumelwano esitjhiwo kusigatjana (3).
(3) IImvumelwano zamazwe zomhlobo wesithekiniki, ukuphatha namkha ilawulo, namkha
isivumelwano esingadingi ukuqinisekiswa emva kobonyana senziwe namkha ukwamukelwa muva,
esingenelwe iKhabinethe, sibopha iRiphabliki ngaphandle kobonyana sivunywe iBandla Lesitjhaba
noMkhandlu weNarha wamaProvinsi, kodwana kumele sethulwe kuBandla nakuMkhandlu
ngaphakathi kwesikhathi esizwakalako.
(4) Esinye nesinye isivumelano samazwe sizakuba Mthetho kuRiphabliki nangabe
simenyezelwa ukuba Mthetho ngendlela yoMthetho weNarha; kodwana isimiso esizisebenzela
ngokwaso leso esamukelwe iPalamende, simthetho ngaphakathi kweRiphabliki ngaphandle
nangabe asikhambisani noMthetho-sisekelo namkha uMthetho wePalamende.
(5) IRiphabliki ibotjhelelwa zimvumelwano zamazwe lezo bezibopha iRiphabliki lokha
uMthetho-sisekelo lo uthoma ukusebenza.
Umthetho wamasiko wamazwe
232. UMthetho wamasiko wamazwe mthetho weRiphabliki ngaphandle kwalokha
ungakhambisani noMthetho-sisekelo lo namkha uMthetho wePalamende.
Ukusetjenziswa komthetho wamazwe
233. Lokha nakuhlathululwa nofana ngimuphi umthetho, ikhotho kufanele izikhethele
ihlathululo elizwakalako lomthetho lelo elikhambisana nomthetho wamazwe, kunalelo elinye
ihlathululo elinga khambisani nomthetho wamazwe.
Ezinye iindaba
Imitlolo yamalungelo
234. Ekutjaleni intando yesitjhaba esungulwe Mthetho-sisekelo lo, iPalamende ingamukela
imitlolo yamalungelo ekhambisana neemiso zoMthetho-sisekelo.
Umaziphathe
235. Ilungelo labantu beSewula Afrika iyoke lokuziphatha komphakathi othileko ngokwesiko
nelimi lawo, njengobana kutjengiswa esobala Mthetho-sisekelo lo, akuvimbeli, ngaphakathi
kwesimiso selungelo leli, ukubonelelwa kwelungelo lokuzibumba ngokwesiko nelimi kwanoma
ngumuphi umphakathi ohlanganyela isiko nelimi elifanako, ngaphakathi kwenye nenye incenye
yeRiphabliki, namkha nganoma ngiyiphi indlela ebekwe Mthetho weNarha.
Ukusekelwa ngeemali kweenhlangano zombanganarha
236. Ekurageni intando yesitjhaba ebandakanya iinhlangano-ezinengi, umthetho weNarha
ufanele ubonelele ukusekelwa ngeemali kweenhlangano zombanganarha ezithatha indima
kuzibethamthetho zenarha nezamaProvinsi, ngendlela efaneleko nangendlela yokujanyelwa
kweenhlangano lezo ngokwamavowutu atholwe ngizo.
Ukungcina iimbopho zoMthetho-Sisekelo
237. Zoke iimbopho zoMthetho-sisekelo kufanelwe zigcinwe ngokuzimisela nangaphandle
kokuriyada.
Ukwenzelwa nokudlulisela amandla nemisebenzi
238. Igatja lezokuphatha kunoma ngiliphi izinga lombuso linga -
(a) dlulisela umsebenzi ofanele ukwenziwa ngokulandela uMthetho kwelinye igatja
lezokuphatha; namkha
(b) lingenzela elinye nelinye igatja lezokuphatha umsebenzi walo ngendlela yokwenzelwa.
Ihlathululo
239. NgakuMthetho-sisekelo, ngaphandle kobana umongo utjengise ukuhlukileko -
"umthetho weNarha" ufaka -
(a) umthethwana owenziwe malungana nomthetho wePalamende; begodu
(b) umthetho ebewusebenza lokha uMthetho-sisekelo nawuthomako begodu bewenziwa
mbuso weNarha;
"igatja lombuso" kutjho -
(a) nomangimuphi umnyango wembuso namkha ukuphatha kuzinga lombuso weNarha,
weProvinsi namkha weNdawo; namkha
(b) nomangiyiphi insebenziso namkha inkhungo -
(i) esebenzisa amandla namkha enza umsebenzi ngokulandela lomthetho-sisekelo namkha
umthetho-sisekelo weProvinsi; namkha
(ii) esebenzisa amandla wombuso namkha enza umsebenzi womphakathi ngokulandela
umthetho, kodwana ayifaki hlangana ikhotho namkha abahluleli.
"Umthetho weProvinsi" kufaka
(a) imithethwana eyenzwe ngokulandela umthetho weProvinsi; begodu
(b) umthetho loyo bewuvele unamandla womthetho lokha umthetho-sesekelo uthoma
ukusebenza begodu ulawulwa mbuso weProvinsi.
Ukutjhayisana hlangana nemitlolo yomthetho-sisekelo ehlukahlukileko
240. Lokha nakwenzeka bona kube nokutjhayisana hlangana nemitlolo ehlukahlukileko
yoMthetho-sisekelo, umtlolo we-English ozakuba ngiwo abanamandla womthetho.
Amalungiselelo wesikhathi senguquko
241. Isheduli 6 isebenza ngesikhathi senguqukelo yehlelo lomthetho-sisekelo etja ehlonywe
mthetho-sisekelo lo begodu nakwenye nenye indaba ekhambisana nesikhatheso senguquko.
Ukusulwa kweMithetho
242. Imithetho etjhiwo kuSheduli 7 iyasulwa, ngaphasi kwesigaba 243 noSheduli 6.
Isihloko esifitjhana nokuthoma
243. (1) Umthetho lo ubizwa uMthetho-sisekelo weRiphabliki yeSewula Afrika, 1996,
begodu uthoma ukusebenza msinyazana emva kwesuku elibekwe nguMongameli
ngesimememzelo, elingeze laba lisuku elingemva komhlaka 1 Julayi 1997.
(2) uMongameli angabeka amalanga ahlukileko ngaphambi kwelanga elitjhiwo kusigatjana (1)
malungana neengaba ezihlukileko zaloMthetho-sisekelo.
(3) Ngaphandle kwalokha loMtlolo uveza okuhlukileko, nakutjhiwo isikhathi sokuthoma
ukusebenza kwaloMthetho-sisekelo ngakuMthetho-sisekelo kufanele kuhlathululwe njengobana
kutjhiwo isikhathi leso ngaso lesosigaba sithoma ukusebenza.
(4) Uma ilanga elihlukileko libekelwe nomangisiphi esigaba saloMthetho-sisekelo
ngokwesigatjana (2) esinye nesinye isigaba esiqondeneko soMthetho-sisekelo weRephabliki
yeSewula Afrika (uMthetho 200 ka 1993), esitjhiwo kulesimemezelo, siyasulwa kusukela ngalo
lonalelolanga.
(5) Izigaba 213, 214, 215, 216, 218, 226, 227, 228 no 230 zithoma ukusebenza ngezi 1
Janabari 1998, kodwana lokho akuvimbeli ukumemezelwa ngokulandela lomthetho-sisekelo
komthetho othjiwo kunoma ngisiphi isigaba ngaphambi kwalelolanga. Kuzekufike lelolanga esinye
nesinye isimiso esiqondene begodu simalungana nezigaba zomthetho-sisekelo weRiphabliki
yeSewula Afrika, 1993 zihlala zinamandla.
ISHEDULI 1
IFLARHA YENARHA
(1) IFlarha lesitjhaba lisikrayere: Ubude balo bubunye nehafu bobubanzi balo.
(2) Inombala onzima, osarulani, ohlaza, omhlophe, obomvu obukhalimako nohlaza samafu.
(3) Umuda ohlaza obumbeke njengo-Y obuhlanu bunye bobubanzi beFlarha oluleka ngemida
yayo ephakathi ukuthoma ngemahugwini angaphezulu naphasi eduze nepala leFlarha ukufika
ebuphakathini beFlarha begodu ngokunqophileko ukufika epenteni ebuphapha (tjhaphulukeliko).
(4) Umuda ohlaza ubupente, ngaphezulu nangaphasi ngokumhlophe begodu, ekuqaleni ipala
leFlarha, usarulani. Ipente enye nenye ibubanzi bunye betjhumi nahlanu beFlarha.
(5) Umuda ophezulu onqophile ubomvu begodu umuda ongaphasi onqophile uhlaza samafu.
Obunye nobunye ubunye bokuthathu bobubanzi beFlarha.
(6) Unqatathu oseduze nepala leFlarha unzima.
ISHEDULI 2
Isifungo namkha isibopho sikaMongameli noMjaphethe kaMongameli
Izifungo neembopho
1. UMongameli namkha umjaphethe kaMongameli, ngaphambi koMongameli weKhotho
yoMthetho-sisekelo, ufanele afunge\azibophe ngokulandelako:
Phambi kwabantu boke abahlangene lapha, ngokwamukela ngokuzeleko isimemezelo
esiphezulu ngithatha njengoMongameli weRiphabliki yeSewula Afrika, Mina u A. B.
ngifunga\ngizibopha bonyana ngizakwethembeka kuRiphabliki yeSewula Afrika, begodu
ngizakuthobela ngilandele, ngiphakamise nokuphumelelisa uMthetho-sisekelo nayo yoke imithetho
eminye yeRiphabliki; begodu ngiyazibopha bengithembisa ngokuzithoba bonyana ngazo zoke
iinkhathi ngizaku -
w thuthukisa loko okuzakusondela, begodu ngivimbele koke okuzakulimaza iRiphabliki;
w Nikela nokuthuthukisa amalungelo wabo boke amaSewula Afrika;
w kwenza umsebenzi wami ngamandla wami woke nemphiwo enginazo ngolwazi lwami loke
nekgono, namaqiniso walokho engikukholelwako;
w Ngenze ukulunga kibo boke; begodu
w Ngizinikele ekuzilinganeleni kweRiphabliki nabantu boke bayo.
(nangabe kuthethwe isifungo: UZimu angirhelebhe.)
Isifungo namkha isibopho sikaPhini likaMongameli
2. IPhini likaMongameli ngaphambi koMongameli weKhotho yoMthetho-sisekelo ufanele
afunge\azibophe nokulandelako:
Phambi kwabantu boke abahlangene lapha, ngokwamukela ngokuzeleko isimemezelo
esiphezulu ngithatha njengephini likaMongameli weRiphabliki yeSewula Afrika, Mina u A. B.
ngifunga\ngizibopha bonyana ngizakwethembeka kuRiphabliki yeSewula Afrika, begodu
ngizakuthobela ngilandele, ngiphakamise nokuphumelelisa uMthetho-sisekelo nayo yoke imithetho
eminye yeRiphabliki; begodu ngiyazibopha bengithembisa ngokuzithoba bonyana ngazo zoke
izikhathi ngizaku -
w thuthukisa loko okuzakusondela, begodu ngivimbelek koke okuzakulimaza iRiphabliki;
w Nikela nokuthuthukisa amalungelo wabo boke amaSewula Afrika;
w kwenza umsebenzi wami ngamandla wami woke nemphiwo enginazo ngolwazi lwami loke
nekgono, namaqiniso walokho engikukholelwako;
w Ngenze ukulunga kibo boke; begodu
w Ngizinikele ekuzilinganeleni kweRiphabliki nabantu boke bayo.
(nangabe kuthethwe isifungo: uZimu angirhelebhe.)
Isifungo namkha isibopho saboNgqongqoshe namaphini waboNgqongqoshe.
3. Omunye nomunye uNgqongqoshe nephini likaNgqongqoshe, ngaphambi koMongameli
weKhotho yoMthetho-sisekelo namkha elinye ijaji elikhonjwe nguMongameli wekhotho
woMthetho-sisekelo, ufanele afunge\azibophe ngokulandelako:
Mina, uA.B. ngiyafunga\ngizibopha bonyana ngizakwethembeka kuRiphabliki yeSewula
Afrika, begodu ngizakuthobela, ngihloniphe nokuphakamisa uMthetho-sisekelo nomthetho woke
omunye weRiphabliki; Ngizibopha ukuphatha isikhundla njengoNgqongqoshe\iphini
likaNgqongqoshe ngehlonipho nesithunzi; ukuba ngumeluleki wamambala nothembekileko;
ngingavezi ngokuqondileko namkha ngokungakaqondi indaba okuyifihlo ethulelwe mina; begodu
nokwenza imisebenzi yesikhundla sami ngokutlhogomela nangekgono lami loke.
(Nangabe kuthethwe isifungo: uZimu angirhelebhe)
isifungo namkha isibopho samalunga weBandla Lesitjhaba, amalunga athunyelwe ngokuzeleko
kuMkhandlu wamaProvinsi weNarha namalunga wezibethamthetho zamaProvinsi.
4. (1) Amalunga weBandla Lesitjhaba, amalunga azithunywa ngokuzeleko kuMkhandlu
weNarha wamaProvinsi namalunga wezibethamthetho zamaProvinsi, ngaphambi koMongameli
weKhotho yoMthetho-sisekelo namkha ijaji elikhonjwe nguMongameli weKhotho
yoMthetho-sisekelo, bafanele bafunge\bazibophe ngokulandelako:
Mina, A.B. ngiyafunga\ngizibopha bonyana ngizokwethembeka kuRiphabliki yeSewula
Afrika, begodu ngizakuthobela, ngihloniphe nokuphakamisa uMthetho-sisekelo nomthetho woke
omunye weSewula Afrika, begodu ngithembisa ngokuzibopha ukwenza imisebenzi yami
njengelunga leBandla Lesitjhaba\elithunyelwe ngokuzeleko kuMkhandlu weNarha
wamaProvinsi\lunga leSibethamthetho seProvinsi C.D ngokgono lami loke.
(nangabe kuthethwe isifungo: uZimu angirhelebhe)
(2) Abantu abazalisa isikhundla kuBandla Lesitjhaba, kusiqhema samalunga athunyelwe
ngokuzeleko namkha kuS'bethamthetho seProvinsi bangafunga namkha bazibophe
ngokuqinisekisa ngokulandela isigatjana (1) ngaphambi koSihlalo weBandla, uMkhandlu namkha
iS'bethamthetho, ngokuhlukahlukana.
Isifungo namkha isibopho saboNdunakulu namalunga weMikhandlu yezoKuphatha yamaProvinsi.
5. UNdunakulu weProvinsi, nelinye nelinye ilunga loMkhandlu wezokuphatha weProvinsi,
ngaphambi koMongameli weKhotho yoMthetho-sisekelo namkha ijaji elikhonjwe nguMongameli
wekhotho yoMthetho-sisekelo kufanele bafunge\bazibophe ngokulandelako:
Mina, A.B. ngiyafunga\ngizibopha bonyana ngizokwethembeka kuRiphabliki yeSewula
Afrika begodu ngizakuthobela, ngihloniphe bengiphakamise uMthetho-sisekelo noMthetho woke
omunye weRiphabliki; begodu ngizibopha ukuphatha isikhundla nje ngoNdunakulu\ilunga
loMkhandlu wezokuphatha weProvinsi C.D. ngehlonipho nangesithunzi; ukuba ngumeluleki
wamambala nothembekileko; nokungavezi ngokuqondileko namkha ngokungakaqondi indaba
eyifihlo ethulelwe mina; begodu nokwenza imisebenzi yesikhundla ngokutlhogomela nangekgono
lami loke.
(Nangabe uthethe isifungo: uZimu angirhelebhe.)
Isifungo namkha isibopho saBahluleli.
6. (1) Elinye nelinye ijaji namkha umjaphethe wejaji, ngaphambi kweJaji Eliphakemeko
eliyiHloko leKhotho Ephakemeko yezoKubuyeza namkha elinye ijaji elikhonjwe iJaji
Eliphakemeko eliyiHloko, kufanele lifunge namkha lizibophe ngokulandelako:
Mina, A.B. ngiyafunga\ngizibopha bonyana njengejaji leKhotho
yoMthetho-sisekelo\iKhotho Ephakemeko yezoKubuyeza\ikhotho ephakemeko ye E.F.\G. H.
ikhotho, ngizakwethembeka kuRiphabliki yeSewula Afrika, ngizakuphakamisa nokuvikela
uMthetho-sisekelo; begodu ngizakwenza okulungileko kibo boke abantu ngokufanana ngaphandle
kokwesaba, ukuthatha ihlangothi namkha ukukhubaza, ngokukhambisana noMthetho-sisekelo
noMthetho.
(Nangabe kuthethwe isifungo: uZimu angirhelebhe.)
(2) Umuntu obekwe esikhundleni sokuba iJaji eliPhakemeko eliyiHloko leKhotho
ePhakemeko yezokuBuyekeza ongasilo ijaji ngesikhathi abekwa esikhundleni leso ufanele afunge
namkha azibophe ngaphambi koMongameli weKhotho yoMthetho-sisekelo.
(3) Abahluleli, abomjaphethe babahluleli ngaphandle kwamajaji, bafanele bafunge\bazibophe
ngokulandela uMthetho weNarha.
ISHEDULI 3
IKAMBISO YAMAKHETHO
Incenye A
iKambiso yamaKhetho weziphathiswa zoMthetho-sisekelo
Ukusetjenziswa
1. IKambiso etjhiwo kuleSheduli iyasetjenziswa lokha -
(a) iBandla Lesitjhaba lihlangana ukukhetha uMongameli, namkha uSpeaker namkha iphini
likaSpeaker weBandla;
(b) UMkhandlu wamaProvinsi weNarha uhlangana bonyana ukhethe uSihlalo wawo namkha
iphini likaSihlalo; namkha
(c) IS'bethamthetho seProvinsi sihlangana ukuzokhetha uNdunakulu weProvinsi namkha
uSpeaker namkha iphini likaSpeaker weS'bethamthetho.
Ukwenyulwa
2. Emhlanganweni lapho leSheduli isetjenziswako usihlalo ufanele abawe abong'khetheni
abenyuliwe kilowo mhlangano.
Iindingo zendlela ekufanele ukulandelwa
3. (1) Inyulo kufanele lwenziwe kuforomo equntwe migomo ekhulunyiswa kusigaba 9.
(2) Iforomo lelo unyulo kufanele lenzwe kilo kufanele litlikitlwe -
(a) Malunga amabili weBandla Lesitjhaba, nangabe uMongameli namkha uSpeaker namkha
iphini likaSpeaker uzokukethwa;
(b) Ebujameni benchema ezimbili zamalunga azinthunywa zamaProvinsi, nangabe uSihlalo
namkha iphini likaSihlalo uzokukhethwa; namkha
(c) Malunga amabili weS'bethamthetho seProvinsi esithintekako, nangabe uNdunakulu
weProvinsi namkha uSpeaker namkha iphini likaSpeaker uzokubethwa.
(3) Umuntu onyuliweko ufanele ajengise bonyana uyakwamukela ukwenyulwa kwakhe
ngokutlikitla iforomo yenyulo namtjhana enye nenye iforomo esiqinisekiso isitloliweko.
Ukumemezelwa kwamabizo wabo ngikhetheni
4. Emhlanganweni lowo leSheduli isetjenziswako, lowo onguSihlalo ufanele amemezele
amabizo wabantu labo abanyulwe njengabo ng'khetheni, kodwana angeze avumele
ikulumo-phikisano.
UNgikhetheni oyedwa
5. Nangabe kwenyulwe ungikhetheni munye, uSihlalo umele amemezele ung'khetheni lowo
njengokhethiweko.
IKambiso yamakhetho
6. Nangabe abantu abadlula munye benyulwe njengabo ng'khetheni -
(a) kufanele kuthathwe ivowutu kulowo Mhlangano ngokuvowuta emsithelweni;
(b) elinye nelinye ilunga elikhambele umhlangano, namkha lokha ihlangano woMkhandlu
wamaProvinsi weNarha, enye nenye iProvinsi ejanywelweko, lingaphosela ivowutu inye; begodu
(c) umuntu loyo onguSihlalo kufanele amemezele ung'khetheni othole amavowutu wenengi
njengokhethiweko.
Ikambiso yokukhitjhwa
7. (1) Nangabe akabikhona ung'khetheni othola amavowutu wenengi, ung'khetheni
othola inani lamavowutu elingaphasi kwawo woke kufanele akhitjhwe begodu kuthathwe enye
ivowutu kilabo abong'khetheni abaseleko ngokukhambisana nesigaba 6. Lekambiso kufanele
ibuyelelwe kube kufike lapha ung'khetheni athola inengi lamavowutu.
(2) nangabe abong'ketheni ababili namkha ukwedlula, omunye nomunye wabo uthole inani
lamavowutu elingaphasi kiwo woke, ivowutu ehlukileko yabong'khetheni labo kufanele ithathwe,
begodu ebuyelelwe ngokwenani lelo okudingekako bonyana kuquntwe bonyana ngimuphi
ung'khetheni ofanele ukukhitjhwa.
Imihlangano eminye engalandelako
8. (1) Lokha nangabe kukhethwe abong'khetheni ababili kwaphela, namkha lokha kusala
abong'khetheni ababili kwaphela ngemva kokulandela ikambiso yokukhitjhwa, begodu labo
abong'khetheni ababili bathola inani elilinganako lamavowutu, umhlangano olandelako kufanele
ubanjwe ngaphakathi kwamalanga alikhomba, ngesikhathi esizakubekwa nguSihlalo
womhlangano.
(2) nangabe umhlangano olandelako uyabanjwa ngokulandela isigatjana (1) ikambiso ebekwe
kuleSheduli kufanele isetjenziswe emhlanganweni lowo sengathi bewungumhlangano wamathomo
wamakhetho lawo athintekako.
Imigomo
9. (1) UMongameli weKhotho yoMthetho-sisekelo ufanele enze imigomo equnta -
(a) ikambiso yemihlangano leyo leSheduli esetjenziswako;
(b) imisebenzi yomuntu loyo naloyo obanguSihlalo emhlanganweni, begodu omunye nomunye
umuntu orhelebha loyo onguSihlalo;
(c) iforomo lelo ukwenyulwa kufanele kwenziwe phezu kwalo;
(d) indlela amakhetho afanele akhambiswe ngayo.
(2) lemigomo kufanele yaziswe ngendlela equntwe nguMongameli weKhotho
yoMthetho-sisekelo.
Incenye B
Indlela ekuquntwa ngayo ukuzibandakanya kweenhlangano kunqhema zeenthuywa kuMkhandlu
wamaProvinsi weNarha
1. Inani lamalunga athunyelwa kusiqhema samalunga azinthunywa kuMkhandlu
wamaProvinsi wezokuphatha ngokwelungelo lwenhlangano, lifanele liquntwe ngokubuyelela inani
leenhlalo inhlangano iziphetheko kuS'bethamthetho seProvinsi ngetjhumi begodu imiphumela
ihlukaniswe ngenani leenhlalo kuS'bethamthetho kwengezelelwe ngesinye.
2. Nangabe ukubalwa ngokesigaba 1 kuletha inani elidlulileko elingakgoni ukuzaliswa inani
lamalunga azinthunywa elabelwe inhlangano ngokwesigaba leso, inani elidluleleko lelo kufanele
liphalisene namanye amanani adluleleko atholwa inhlangano enye namkha iinhlangano, begodu
lawo amalunga azinthunywa angakaneli iinhlalo kuSichema kufanele babelwe inhlangano namkha
iinhlangano ngokulandela ubunengi ngenani elidluleleko.
ISHEDULI 4
Iindawo zokusebenzela lezo iLawulo leNarha neleProvinsi zinamandla
kizo kanye kanye
Incenye A
Ilawulo laMahlathi wemvelo
Zelimo
Ubudoyelo beemphaphamtjhini, ngaphandle kobeentjhaba-tjhaba nabangekhaya bangenarheni
nebeentjhaba ngeentjhaba
Ukuphathwa kweembandana namalwelwe
Ama-casino, imijarho, ukugembula, ukubheja, ukungenela amaphaliswano nezemidlalo azifakwa
hlangana
Ukuvikeleka kwabathengi
Ilawulo yomonakalo omkhulu owehlileko
Ifundo kiwo woke amazinga, lapha akufakwa ifundo yemayunivesithi namatheknikhoni
Ibhoduluko
Imisebenzi yezepilo
Ukwakhiwa kwezindlu
Umthetho wesintu naloyo ophathelene namasiko ngaphasi kweSahluko 12 soMthetho-sisekelo
Umgomo welimi nokulawulwa nokuthuthukiswa kwamalimi asemthethweni ngaphakathi
kweprovinsi njengokutjho kwesigaba 6 soMthetho-sisekelo esinikela is'bethamthetho seProvinsi
amandla wokulawula lokhu.
Ukutlhogonyelwa kwemvelo, kungafakwa phakathi iindawo zokuphumula zesitjhaba,
Iinkhungo zokwazisa ezilawulwa namkha zibonelelwa Mbuso
weProvinsi ngaphasi kwesigatjana 192.
ZobuPholisa kufika ezingeni lapho izimiso zeSahluko 11 zoMthetho- sisekelo zinikeza
is'bethamthetho seProvinsi amandla welawulo
Ulawulo lwesilaphalo
Ukukhula kwesizwe
Iinkhungo zomphakatho ezikuProvinsi malungana nendawo yokusebenza ekuleSheduli
nakuSheduli 5
Iindaba zamasiko zeProvinsi
Iinkwelo zomphakathi
Imisebenzi yomphakathi kwaphela malungana neendingo zeminyango
yombuso weProvinsi ekwenzeni imisebenzi yayo yokuphatha
imisebenzi enikelwe yona ngokulandela uMthetho-sisekelo namkha nofana ngimuphi omunye
umthetho.
Ukuhlelwa kwezifunda nentuthuko
Ulawulo lweendlela
Ukulondwa kwehlabathi
Ukuvakatjha
Zerhwebo
Uburholi besintu ngaphasi kweSahluko 12 soMthetho-sisekelo
Ukuthuthukiswa kweendawo ezisemadorobheni
Nezisemakhaya
Imisebenzi yehlala-kuhle
Ukuthelelwa kweenkoloyi
Iimali zokudlulisa ipahla
Incenye B
Iindaba ezilandelako ezimalungana nombuso wendawo kufikela ezingeni elitjhiwo sigaba 155 (a)
no (7):
Isilaphazo yomoya
Imigomo yokwakha
Izisetjenziswa zetlhogomelo yabantwana
Ukwenza igezi nerhasi
Ezeencima mlilo
Ukuvakatjha kwangaphakathi kwendawo
Ukuhlela aboMasipala
Imisebenzi yePilo yaboMasipala
Ezeenkhwelo zomphakathi kuMasipala
Ezemisebenzi yomphakathi kaMasipala kwaphela malungana neendingo zaboMasipala ekufezeni
imisebenzi yawo yokulawula imisebenzi edluliselwe kiwo ngaphasi kwaloMthetho-sisekelo
namkha ngimuphi omunye uMthetho.
Zemikhumbi, inkepe, amablorho enqa ulwandlwe
Iindawo lapha kujama iinkephe kungafaki iindaba zemikhumbi
zenarha zentjhaba-ntjhaba
Ilawulo lamanzi anamandla eendaweni ezinemakhiwo
Imigomo yezorhwebo
Imisebenzi yezamanzi nokukulumaka ngamanzi leyo erhunyezwe kufika lapha kumalungana
neendlela zokunikela amanzi nokukhambiswa kwamanzi asilapheleko nesoreji.
ISHEDULI 5
Iindawo zokusebenza ezilawulwa maProvinsi kwaphela
Incenye A
Ubuhlabelo
Iinkhwelo zeengulani
Izindlu zokulonda iincwadi nemitlolo akufakwa izindlu zokulonda iincwadi nemitlolo zenarha
IBulungelo leencwadi kungafaki iBulungelo leencwadi lenarha.
Iinlayisensi zotjwala
Amamuziyamu kungafaki amamuziyamu weNarha
Ukuhlelwa kweProvinsi
Iindaba zamasiko zeProvinsi
Zokuzithabisa ngaphakathi kweProvinsi
Zemidlalo ngaphakathi kweProvinsi
Ezeendlela ngaphakathi kweProvinsi
Zokwelatjhwa kweembandana ngaphandle kwelawulo yomsebenzi
ofundelwe lokho
Incenye B
Iindaba ezilandelako zombuso wendawo kufikela ezingeni elendlalwe kusigaba 155(b) (a) no (7):
Indawo zokududa neensetjenziswa zokuzithabisa
amathuna, amamotjhara nokomiswa kweendumbu Zokukulumaka
Ilawulo lalokho okuitshwenyo kumphakathi
Ilawulo lwezokuthengisa kotjwala emphakathini
Iindawo zokuhlalisa, ukutlhogomela nokubulunga iilwana
Ukukampela namadrada wokukampela
Ukukhitjhwa kwamalayisense nokulawulwa kweendawo ezithengisela
umphakathi ukudla
Ukulawulwa kweendawo ezithengisela umphakathi utjwala
Iinsetjenziswa zendawo
Iindawo neensetjenziswa namkha izinto zokudlala
Iimaraka
Ubuhlabelo bukaMasipala
Iindawo zokuphumula nokuzithabisa
Iindlela zikaMasipala
Itjhada elisabaleleko
Iinkiti (zeenkomo)
Iindawo zomphakathi
Ukuthuthwa kwesila namasoreji
Ukuthengisa eentradini
Ukukhanyiswa kweentrada
Zeendlela nokujanyiswa kwesikhatjhana kwemodoro (Parking)
ISHEDULI 6
Amalungiselelo wesikhatjhana
Ihlathululo
1. KuSheduli le, ngaphandle kwalokha kungakhambisani nomtlolo -
KiloMthetho, ngaphandle kobanyana kungakhambisani -
"inarha enomazibuse" kobanyana uMthetho-sisekelo usebenze, kwasetjenzwa ngayo kuMthetho
weSewula Afrika njengezijameleko nofana leyo enomaziphathe;
"UMthetho-sisekelo omutjha" kutjho uMthetho-sisekelo weRiphabliki weSewula Afrika, 1996
"umthetho-wombuso owadlulako" kutjho umthetho ophasiswe ngaphambi kobanyana
uMthetho-sisekelo odlulileko uthome;
"uMthetho-sisekelo odlulileko" kutjho uMthetho-sisekelo weRiphabliki yeSewula
Afrika,(umthetho 200 ka1993)
Ukuragela phambili komthetho osesekhona
2. (1) Woke umthetho ogade usebenza lokha uMthetho-sisekelo omutjha uthoma
ukusebenza, uragela phambili ngokusebenza, ngaphasi kwalokhu -
(a) iguqulo namkha ukwesulwa; begodu
(b) lokha ukhambisana noMthetho-sisekelo omutjha.
(2) UMthetho wombuso owadlulako oragela phambili ngokusebenza ngokwesigatjana (1) -
(a) awunakho ukusetjenziswa okubanzi, ngokwesifunda nofana ngenye indlela,
kunokobanyana beyinjalo ngaphambi koMthetho-sisekelo ondlulileko usetjenziswe ngaphandle
usulwe ngokulandelana bonyana ube nokusetjenziswa okubanzi; begodu
(b) kuragelwa phambili isetjenziswa magatjha layo bekayisebenzisa lokha uMthetho-sisekelo
omutjha uthoma ukusebenza, ngaphasi koMthetho-sisekelo omutjha.
Ihlathululo lomthetho osesekhona
3. (1) ngaphandle kobana ungakhambisani nomqondo nofana ungakhambisani, kunofana
ngiwuphi umthetho lowo obukade ukhona lokha nakuthoma ukusebenza umthetho-sisekelo
omutjha -
(a) kuRiphabliki yeSewula Afrika nofana umbuso onomaziphathe, kufanele kuthathwe
bonyana kutjhiwo kuRiphabliki yeSewula Afrika ngaphasi koMthetho-sisekelo omutjha;
(b) kuPalamende; iBandla lesitjhaba nofana indlu yeSinethi kufanele kuthathwe bonyana
kutjhiwo iPalamende, iBandla lesitjhaba nofana uMkhandlu wamaProvinsi weNarha ngaphasi
koMthetho-sisekelo omutjha;
(c) kuMongameli, iPhini likaMongameli, uNgqongqotjhe, iPhini likaNgqongqotjhe nofana
iKhebinethe, kuthathwe bonyana kutjhiwo uMongameli, iPhini likaMongameli lokuthoma,
uNgqongqotjhe, iPhini likaNgqongqotjhe nofana iKhabinethi ngaphasi koMthetho-sisekelo
omutjha, ngokwesigaba 9 kuleSheduli;
(d) kuMongameli weSinethi kufanele kuthathwe bonyana kutjhiwo uSihlalo woMkhandlu
weNarha wamaProvinsi;
(e) kuSbetha-mthetho seProvinsi, uNdunankulu nofana uMkhandlu wezokuphatha weProvinsi
kuthathwe bonyana kutjhiwo iSbetha-mthetho seProvinsi uNdunankulu nofana uMkhandlu
wezokuphatha ngaphansi koMthetho-sisekelo omutjha ngokwesigaba 12; kuleSheduli nofana
(f) kulimi elisemthethweni nofana amalimi, kufanele kuthathwe bonyana kutjhiwo nofana
ngiliphi ilimi kulawo asemthethweni ngaphasi koMthetho-sisekelo omutjha.
(2) Ngaphandle kobanyana ingakhambisani nalokho okutjhiwoko nofana ingafani, kungaqalwa
kunofana ngiwuphi umthetho wombuso owadlulako -
(a) kuPalamende, iNdlu yePalamende nofana iBandla lesibethamthetho nofana ibandla
leRiphabliki nofana umbuso onamaziphathe, kufanele kuthathwe bonyana kutjhiwo -
(i) iPalamende ngaphasi koMthetho-sisekelo omutjha, nakubo ilawulo lomthetho lowo
lifakiwe nofana linikelwe ngaphasi koMthetho-sisekelo owadlulako nofana uMthetho lo wombuso
weNarha; nofana
(ii) iSbetha-mthetho seProvinsi nakube ukusetjenziswa komthetho kunikelwe nofana unikelwe
ngaphasi koMthetho-sisekelo owadlulako nofana uMthetho wombuso weProvinsi; nofana
(b) uMongameli woMbuso, uNdunakulu, umlawuli nofana esinye isiphathiswa esiphezulu,
iKhabinethi, ibandla laboNgqongqotjhe nofana ibandla eliphakemeko leRiphabliki nofana umbuso
onamaziphathe kufanele kuthathwe bona kutjhiwo -
(i) uMongameli ngaphasi koMthetho-sisekelo, nakube ukusetjenziswa koMthetho lowo
kunikelwe nofana unikelwe ngaphasi koMthetho-sisekelo owadlulako nofana iSheduli le
kuKhabinethe; nofana
(ii) uNdunankulu weProvinsi ngaphasi koMthetho-sisekelo omutjha, nakube ukulawulwa
lokho kunikelwe nofana kunikelwe ngaphasi koMthetho-sisekelo owadlulako nofana iSheduli le
kuMKhandlu wezokuphatha weProvinsi.
IBandla Lesitjhaba
4. (1) Omunye nomunye ogade alilunga namkha isikhulu seBandla Lesitjhaba lokha
uMthetho-sisekelo omutjha uthoma ukusebenza, oba lilunga namkha isikhulu seBandla Lesitjhaba
ngaphasi koMthetho-sisekelo omutjha.
(2) IBandla Lesitjhaba njengoba libunjwe ngokulandela isigatjana (1) kufanele lithathwe
njengelikhethwe ngaphasi koMthetho-sisekelo omutjha ngokwesikhathi esiphela ngomhla ka 30
Apreli 1999.
(3) IBandla Lesitjhaba libunjwa malungana ama 400 ngokwesikhathi sakhonanje, ngaphasi
kwesigaba 49(4) soMthetho-sisekelo omutjha.
(4) Imigomo neenqunto zeBandla Lesitjhaba ezisetjenziswako lokha uMthetho-sisekelo
omutjha uthoma ukusebenza, iragela phambili ngokusebenza ngaphasi kweguqulo namkha
ukwesulwa.
Umsebenzi ongakaqedwa ngaphambi kwePalamende
5. (1) Omunye nomunye umsebenzi ongakaqedwa ngaphambi kwePalamende lokha
uMthetho-sisekelo omutjha uthoma ukusebenza kufanele kuragelwe ngawo phambili ngokulandela
uMthetho-sisekelo omutjha.
(2) Omunye nomunye umsebenzi ongakaqedwa phambi kweSinethi lokha uMthetho-sisekelo
omutjha othoma ukusebenza, kufanele udluliselwe kuMkhandlu wamaProvinsi weNarha, begodu
uMkhandlu loyo kufanele uragele phambili ngomsebenzi loyo ngokulandela uMthetho-sisekelo
omutjha.
Amakhetho weBandla lesitjhaba
6. (1) Amakhetho weBandla lesitjhaba angeze abanjwa ngaphambi ko 30 Apreli 1999
ngaphandle kwalokha iBandla lipheliswe ngokwesigaba 50(2), ngemva kokuzwakalisa ivowutu
yokungabi nethemba kuMongameli ngokulandela isigaba 102(2) soMthetho-sisekelo omutjha.
(2) Isigaba 50(1) sijamiswa kwesikhatjhana kuze kube mhlaka 30 Apreli 1999.
(3) Nangaphandle kwalokhu uMthetho-sisekelo ogadungileko wesuliwe, iSheduli 2 yalowo
Mthetho-sisekelo njengobana iguqulwe sinamathiselo A seSheduli le, isasebenza -
(a) kuze kufike amakhetho wokuthoma weBandla Lesitjhaba ngaphasi koMthetho-sisekelo
omutjha;
(b) ukulahlekelwa bulunga beBandla ngaphasi kwamajamo azalisela lawo atjhiwo kusigaba
47(3) soMthetho-sisekelo omutjha.
(c) Ekuzaliseni kweenkhundla kuBandla, nokwengezelelwa, nokuhlolisisa nokusebenziswa
kwamarherho weenhlangano ekuzaliseni iinkhundla, beze kufike amakhetho wesibili weBandla
ngaphasi koMthetho-sisekelo omutjha.
(4) Isigaba 47(4) soMthetho-sisekelo omutjha siyajanyiswa kuze kufike amakhetho wesibili
weBandla Lesitjhaba ngaphasi koMthetho-sisekelo omutjha.
UMkhandlu weNarha wamaProvinsi
7. (1) Kwaleso sikhathi kuze kufike maduze nje ngaphambi kokuhlala kokuthoma
kweS'bethamthetho seProvinsi okubanjwe emva kwamakhetho wokuthoma waso ngaphasi
koMthetho-sisekelo omutjha -
(a) ukujanyelwa kweenhlangano ngokwama vowutu atholwe ngiyo esitlhopheni salabo
abazinthunywa kuMkhandlu weNarha wamaProvinsi, kufanele kufane nokujanyelwa
kweenhlangano ngokwamavowutu atholwe ngiwo lapha amaSinethi a 10 weProvinsi bekenyulwe
ngokulandela isigaba 48 soMthetho-sisekelo ogadungileko; begodu
(b) ukunikelwa kwamalunga azithunywa ngokuzeleko namalunga athunyelwe
ngokwesikhathana kweenhlangano ezijanyelweko kuS'bethamthetho seProvinsi kungaleli hlobo:
-
IProvinsi amalungu athunyelwe amalunga athunyelwe
ngokuzeleko ngokwesikhatjhana
1. IPumalanga-Kapa ANC 5 ANC 4
NP 1
2. IFreyistata ANC 4 ANC 4
FF 1
NP 1
3. IGauteng ANC 3 ANC 3
DP 1
FF 1
NP 1 NP 1
4. IKwaZulu-Natal ANC 1 ANC 2
DP 1
IFP 3 IFP 2
NP 1
5. IMpumalanga ANC 4 ANC 4
FF 1
NP 1
6. ITlhagwini-Kapa ANC 3 ANC 2
FF 1
NP 2 NP 2
7. yiTlhagwini ANC 6 ANC 4
8. Tlhagwini Tjhinga- ANC 4 ANC 4
langa FF 1
NP 1
9. eTjhingalanga KapaANC 2 ANC 1
DP 1
NP 3 NP 3
(2) Inhlangano ejanyelwe ngaphakathi kweS'bethamthetho seProvinsi -
(a) kufanele yenyule amalunga azithunywa ngokuzeleko hlangana nabantu abagade
bamaSinethi lokha uMthetho-sisekelo omutjha uthoma ukusebenza begodu bayaphumelela
ukusebenza njengamalunga athunyelwe ngokuzeleko; begodu
(b) Inganyula abanye abantu njengamalunga athunyelwe ngokuzelelo kwaphela nangabe
abakho abagade bamaSinethi abaphumelelako namkha inani labo liyatlhaela.
(3) Is'bethamthetho seProvinsi kufanele sikhethe amalunga athunyelwe ngokuzeleko
ngokukhambisa nenyulo zeenhlangano.
(4) Izigatjana (2) no (3) zisetjenziswa kwaphela lokha nakukhethwa amalunga athunyelwe
ngokuzeleko kuMkhandlu weNarha kwamathomo.
(5) Isigaba 62 (1) soMthetho-sisekelo omutjha asizukusetjenziswa ekwenyulweni
nokukhethweni laba gade bamaSinethi njengamalunga athunyelwe ngokuzeleko ngokulandela
isigaba lesi.
(6) Imigomo neenqunto zeSinethi egade zisetjenziswa lokha uMthetho-sisekelo omutjha
uthoma ukusebenza, kufanele isetjenziswe malungana nemisebenzi yoMkhandlu weNarha
ekufikeni ezingeni lapho ingasetjenziswa khona, ngaphasi kwanoma ngiyiphi inguqulo namkha
ukwesulwa.
Labo agade bamaSinethi
8. (1) Lo gade anguSinethi ongakakhethwa ukuba ilunga elithunyelwe ngokuzeleko
kuMkhandlu weNarha wamaProvinsi ulungelwa ukuba ilunga leS'bethamthetho seProvinsi
enyulwakiso ukuba iSinethi ngokulandela isigaba 48 soMthetho-sisekelo ogadungileko.
(2) Nangabe loyo ogade ayiSinethi uzikhethela ukungabi ilunga leS'bethamthetho seProvinsi,
loyo muntu othathwa njengomuntu otjhiye phasi isikhundla sobuSinethi ngelanga phambi bonyana
uMthetho-sisekelo uthome ukusebenza.
(3) Umrholo, izabelo ezingezelela umrholo nemizuzo yalowo begade ayiSinethi okhethwe
njengelunga elisithunywa ngokuzeleko angeze wehlizwe ngebanga kwaphela lokukhethwa lokha.
Ikhabinethe
9. (1) Omunye nomunye owayenguMongameli, iphini likaMongameli, uNgqongqoshe
nofana iphini likaNgqongqoshe weRiphabliki ngaphasi koMthetho-sisekelo ogadungileko maduze
phambi kobonyana uMthetho-sisekelo omutjha uthome ukusebenza, uzakuragela phambili aphathe
isikhundla leso ngokulandela uMthetho-sisekelo omutjha kodwana ngaphasi kwesigatjana (2).
(2) Kuze kufike umhla ka30 Apreli 1999 izigaba 84, 89, 90, 91, 93 no 96 zoMthetho-sisekelo
omutjha zizakuthathwa njengezifundeka nje ngobonyana kwendlalwe kuSinamathiselo B
kuleSheduli.
(3) Isigatjana (2) asivimbeli unqhonqhoshe oweliSinethi lokha umthetho-sisekelo omutjha
uthoma ukusebenza, bonyana aragele phambili ukuba ngunqhonqhoshe otjhiwo kusigaba 91(1)(a)
somthetho-sisekelo omutjha, njengobonyana isigaba leso sifundeka kuSinamathiselwa B.
Iz'bethamthetho zamaProvinsi
10. (1) Nofana ngumuphi loyo owayelilunga nofana isiphathiswa ses'bethamthetho
seProvinsi maduze phambi kobonyana uMthetho-sisekelo omutjha uthome ukusebenza obalilunga
nofana siphathiswa ses'bethamthetho saleyo Provinsi ngaphasi koMthetho-sisekelo omutjha,
begodu aphathe isikhundla njengelunga namkha isiphathiswa ngokulandela uMthetho-sisekelo
omutjha begodu namkha ngumuphi uMthetho-sisekelo ongaphasiswako.
(2) Is'bethamthetho seProvinsi njengobonyana sibunjwe ngokulandela isigatjana (1) kufanelwe
sithathwe njengesikhethwe ngokulandela loMthetho-sisekelo omutjha ngokwesikhathi esiphela
ngezi 30 Apreli 1999.
(3) Ngokwesikhathi saso samanjesi begodu nangaphasi kwesigaba 108(4), iS'bethamthetho
seProvinsi sibunjwa malunga abekelwe is'bethamthetho leso ngaphasi koMthetho-sisekelo
ogadungileko kwengezelelwe ngalabo abagade bamaSinethi ababemalunga weS'bethamthetho
ngokulandela isigaba 8 saleSheduli.
(4) Imigomo neenqunto zes'bethamthetho izisebenzako maduze ngaphambi kobonyana
uMthetho-sisekelo omutjha uthome ukusebenza, zizakuragela phambili nokusebenza ngaphasi
koguqulo nokusulwa.
Amakhetho weZ'bethamthetho
11. (1) Nangaphandle kwalokha uMthetho-sisekelo ogadungileko wesulwe, iSheduli 2
yoMthetho-sisekelo loyo, njengobana iguqulwe Sinamathiselo A kuleSheduli, isasetjenziswa -
(a) ekukhethweni kweS'bethamthetho samathomo ngaphasi koMthetho-sisekelo omtjha;
(b) ekulahlekelweni kobulunga kuS'bethamthetho ngaphasi kwamajamo angezelelwe kulawo
atjhiwo kusigaba 106 (3) soMthetho-sisekelo omutjha; begodu
(c) ekuzaliseni kweenkhundla kuS'bethamthetho, nokwengezelelweni, ukuhlolisisa
nokusetjenziswa kwerherho lwenhlangano ekuzaliseni iinkhundla kuze kufike amakhetho wesibili
weS'bethamthetho ngaphasi koMthetho-sisekelo omutjha.
(2) Isigaba 106 (4) soMthetho-sisekelo omutjha siyajanyiswa ngokumalungana
neS'bethamthetho seProvinsi kuze kufike amakhetho wesibili ngaphasi koMthetho-sisekelo
omutjha.
Imikhandlu yezokuphatha yamaProvinsi
12. (1) Lowo ogade anguNdunakulu namkha ilunga loMkhandlu wezokuPhatha
weProvinsi kuProvinsi lokha uMthetho-sisekelo omutjha uthoma ukusebenza, uragela phambili
kuleso sikhundla begodu uphatha isikhundla leso ngokulandela loMthetho-sisekelo omutjha
nofana ngumuphi uMthetho-sisekelo weProvinsi ongabe umenyezelwe, kodwana ngaphasi
kwesigatjana (2).
(2) kuze kufike lapha uNdunakulu akhethwe ngemva kwamakhetho wokuthoma
wes'bethamthetho seProvinsi na athoma ukusebenza, namkha iProvinsi imemezela wawo
uMthetho-sisekelo, nofana ngukuphi okwenzeka manxangi, izigaba 132 no 136
zoMthetho-sisekelo omutjha kufanele zithathwe njengezifundeka njengokutjhiwo kuSinamathiselo
C kuleSheduli.
IMithetho-sisekelo yamaProvinsi
13. UMthetho-sisekelo weProvinsi ophasiswe ngaphambi bonyana uMthetho-sisekelo omutjha
uthome ukusebenza, kufanele uzalise iindingo zesigaba 143 soMthetho-sisekelo omutjha.
Imisebenzi yeS'bethamthetho seProvinsi
14. (1) Umthetho omalungana nanoma ngiyiphi indaba engaphasi kwendawo yokusebenza
etlolwe kuSheduli 4 no 5 kuMthetho-sisekelo omutjha begodu lowo, lokha uMthetho-sisekelo
omutjha uthoma ukusebenza, bewulawulwa Siphathiswa esingaphakathi kweKhabinethe,
unganikelwa nguMongameli, ngesimemezelo soMthetho, kuSiphathiswa ngaphasi koMkhandlu
wezokuphatha weProvinsi okhonjwe ngulowo Mkhandlu wezokuphatha weProvinsi.
(2) Ukufika kuzinga lapho kudingeka khona bonyana ukunikelwa koMthetho ngaphasi
kwesigatjana (1) kuphumeleliswe, uMongameli, ngesimemezelo soMthetho anga -
(a) guqula namkha amukele uMthetho olawula ihlathululo namkha ukusetjenziswa;
(b) Lokha nangabe ukunikelwa lokho akusetjenjiswa kuMthetho woke namkha incenye yawo,
iguqule begodu amemezele kabutjha neenguqulo ezitjhiwo kundima (a) namkha, ngaphandle
kwazo, lezo zimiso ukunikelwa kusetjenziswa kiwo ukufika kulelozinga ukunikela kusebenza
kiwo; namkha.
(c) lawula nofana ngiyiphi indaba edingekako ngokokunikelwa lokhu, kufaka hlangana
ukudluliselwa kwabasenzi, namkha ukudluliselwa kwepahla, iinkolodo, amalungelo neembopho
kusuka kulunga leKhabinethe namkha loMkhandlu wezokuphatha weProvinsi namkha nomana
ngimuphi umnyango wombuso, ukuphatha, amaphiko wezokuphepha namkha ezinye iinkhungo.
(3) (a) iKhopi yesinye nesinye isimemezelo esikhitjhwe ngokulandela isigatjana (1)
namkha (2) kufanele ithulwe kuBandla Lesitjhaba nakuMkhandlu wamaProvinsi weNarha
ngaphakathi kwamalangana a 10 wokwaziswa kwesimemezelo leso.
(b) Nangabe iBandla Lesitjhaba noMkhandlu weNarha ngesiqunto azivumeli isimemezelo
namkha enye nenye incenye yaso, isimemezelo namkha isimiso siphelelwa sikhathi, ngaphandle
kobonyane kuthinteke -
(i) ukubasemthethweni kwakoke ekwenziwe ngokulandela lesosimemezelo ngaphambi bona
siphelelwe sikhathi; namkha
(ii) amalungelo neenfanelo ezitholakele namkha iimbopho nemisebenzi enikwe ngaphambi
kwaloku ukuphelelwa sikhathi.
(4) lokha nangabe uMthetho unikelwa ngaphasi kwesigatjana (1) okunye nokunye
ukukhonjwa emthethweni kuSiphathiswa esiwulawulako, kufanele kuhlathululwe kutjhiwo
isiphathiswa esinekelwe kiso.
(5) Okunye nokunye ukunikelwa komthetho ngaphasi kwesigaba 235(8) soMthetho-sisekelo
ogadungileko kufaka hlangana elinye nelinye itjhuguluko, okwamukela namkha ukwesula
nesimemezelo esenzwe kabutjha Mthetho omunye nomunye begodu elinye nelinye igadango
elithethwe ngaphasi kwalesosigaba, kuthatha nje ngokwenziwe ngaphasi kwesigaba lesi.
Umthetho okhona ongaphandle kwamandla wePalamende wokwenza umthetho
15. (1) ISiphathiswa esingaphakathi kweKhabinethe leso lokha uMthetho-sisekelo omutjha
uthoma ukusebenza, silawula umthetho owela ngaphandle kwamandla wePalamende wokulawula
umthetho, siragela phambili ngokuba namandla kilowoMthetho kuzekufike lapha unikelwa
iSiphathiswa ngaphasi koMkhandlu wezokuphatha weProvinsi ngokulandela isigaba 14
saleSheduli.
(2) Isigatjana (1) siphelelwa sikhathi emva kweminyaka emibili uMthetho-sisekelo omutjha
uthome ukusebenza.
Amakhotho
16. (1) Enye nenye ikhotho kufaka hlangana namakhotho waBarholi Besintu agade avele
akhona maduze ngaphambi kobonyana umthetho-sisekelo omutjha uthome ukusebenza,
azakuragela phambili ngokusebenza nokusebenzisa amandla anikezwe wona ngokulandela
umthetho othintana nawo, begodu omunye nomunye ophethe isikhundla sokuba ngumahluleli
uzakuragela phambili ngokuphatha lesosikhundla ngokulandela umthetho othintana
nalesosikhundla, ngaphasi kwalokho -
(a) eyenye nenye inguqulo nofana okwesulwa kwalowo Mthetho; begodu
(b) ikhambisana nomthetho-sisekelo omutjha.
(2) (a) Ikhotho yoMthetho-sisekelo esungulwe ngokoMthetho-sisekelo ogadungileko
izakuba ikhotho yoMthetho-sisekelo ngaphasi koMthetho-sisekelo omutjha.
(b) Loyo ophethe isikhundla sokuba nguMongameli, iphini likaMongameli nofana ijaji
lekhotho yoMthetho-sisekelo lokha uMthetho-sisekelo omutjha uthoma ukusebenza, uzakuba
nguMongameli, iphini likaMongameli nofana lijaji lekhotho yoMthetho-sisekelo ngaphasi
koMthetho-sisekelo omutjha, begodu uphatha isikundla ngaphasi koMthetho-sisekelo omutjha
ngokwesikhathi leso yeminyaka emva kokuphela kwesikhathi ababekelwe sona njengoba kubekwe
sigaba 176(1) soMthetho-sisekelo omutjha.
(3) (a) Ikhotho ephakemeko yezokuBuyekeza yeSewula Afrika izakuba ikhotho
Ephakameko yezokuBuyeza ngaphasi koMthetho-sisekelo omutjha.
(b) Loyo ophethe isikhundla sokuba lijaji Eliphakameko eliyiHloko, iphini lekajaji
Eliphakemeko eliyiHloko nofana ijaji lekhotho yezokubuyeza lokha uMthetho-sisekelo omutjha
uthoma ukusebenza, uzakuba lijaji Eliphakameko eliyiHloko, iphini likajaji Ephakameko
eliyiHloko namkha ijaji lekhotho Ephakemeko yezokuBuyeza ngaphasi koMthetho-sisekelo
omutjha.
(4) (a) Ikhotho Ephakemeko yeProvinsi namkha yesifunda, okuyincenye yekhotho
Ephakemeko yeSewula Afrika namkha ikhotho Ephakemeko yeNarha enomazibuse namkha
incenye ejwayelekileko yaleyo khotho, izakuba ikhotho ePhakemeko ngaphasi koMthetho-sisekelo
omutjha ngaphandle kokutjhugulula iindawo lezo enamandla kuzo, ngaphasi kwehlelo
lokuhlanganiswa elitjhiwo kusigatjana (6).
(b) Loyo ophethe isikhundla namkha othathwa njengophethe isikhundla sokuba ijaji
Elengameleko, iphini likajaji Elongameloko namkha ijaji lekhotho etjhiwo kundimana (a) lokha
uMthetho-sisekelo omutjha uthome ukusebenza, uzakuba lijaji Elongameleko, iphini likajaji
Elongameleko namkha ijaji lekhotho leyo ngaphasi koMthetho-sisekelo omutjha, ngaphasi
kwehlelo lokuhlanganisa elitjhiwo kusigatjana (6).
(5) Ngaphandle kwalokha kungakhambisani nokutjhiwo ngaphakathi namkha kungafaneli
ngokusobala, okutjhiwo kunoma ngumuphi umthetho namkha ikambiso -
(a) Ikhotho yoMthetho-sisekelo ngaphasi koMthetho-sisekelo ogadungileko ifanele
ihlathululwe sengathi kutjhiwo ikhotho yoMthetho-sisekelo ngaphasi koMthetho-sisekelo
omutjha;
(b) Ikhotho ephakemeko yezo kubuyekeza yeSewula Afrika ifanele ihlathululwe sengathi
kutjhiwo ikhotho Ephakemeko yezokuBuyezwa; begodu
(c) Incenye yekhotho Ephakemeko yeProvinsi namkha isifunda yekhotho Ephakemeko
yeSewula Afrika namkha ikhotho Ephakemeko yeNarhaga yemazibuse namkha incenye
ejwayekileko yaleyokhotho, ifanele ihlathululwe sengathi kutjhiwo iKhotho ePhamemeko.
(6) (a) Ngokurhaba okukgonakalako emva kobonyana uMthetho-sisekelo omutjha
uthome ukusebenza, amakhotho woke kufaka hlangana ukwakhiwa, ukubunjwa, ukusebenza
namandla awo nemithetho yoke ethintana nawo, kufanele itjhugululwe ngokwehlelo
lokuhlanganisa ngomnqopho wokusungula ihlelo lekambiso yezobulungiswa elikhambisana tle
neendingo zomthetho-sisekelo omutjha.
(b) ilunga leKhabinethe eliziphendulela kwezekambiso yezobulungiswa, emva kokuthintana
neKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa ufanele ahlongoze ukuthoma kwehlelo lokuhlanganisa
elibonelelwa kundima (a).
Imilandu esaleleko
17. Ukuzwelelwa kwemilandu neembawo ezisalele emva maduze ngaphambi kobonyana
uMthetho-sisekelo omutjha uthome ukusebenza, kufanele kuragelwe phambili ngazo begodu
ziqedwe sengathi uMthetho-sisekelo omutjha awukamemezelwa, ngaphandle kwaloka
iinrhuluphelo zobulungiswa zibeka iindingo ezahlukileko.
Amandla wokutjhutjhisa
18. (1) Isigaba 108 soMthetho-sisekelo ogadungileko siragela phambili ukuba namandla
womthetho kuze kufike lapha uMthetho weNarha obonelelwa kusigaba 179 soMthetho-sisekelo
omutjha uthoma ukusebenza. Isigaba lesi asithintani nokubekwa esikhundleni koMnqophisi
Mazombe wezoButjhutjhisi ngaphasi kwesigaba 179.
(2) Umtjhutjhisi-jikelele ophethe isikhundla lokha uMthetho-sisekelo omutjha uthoma
ukusebenza, uragela phambili ngokusebenza ngokomthetho osetjenziswa i-ofisi lakhe, ngaphasi
kwesigatjhana (1).
Ukufunga nokuzibopha
19. Umuntu lowo oragela phambili esikhundleni ngokulandela leSheduli begodu lowo othethe
isifungo sesikhundla namkha isibopho ngaphasi koMthetho-sisekelo ogadungileko angeze
akatelelwa ukubuyelela isifungo sesikhundla leso namkha 'isibopho ngaphasi koMthetho-sisekelo
omutjha.
Ezinye iinkhungo zomthetho-sisekelo
20. (1) kulesigaba "iinkhungo zoMthetho-sisekelo" kutjhiwo -
(a) Umvikeli Womphakathi;
(b) IKomitjhana yamaLungelo woBuntu;
(c) iKomitjhana yokuLingana koBulili;
(d) Umhloli zombelelo Wezeemali;
(e) iBulungelo le-Reserve leSewula Afrika;
(f) iKomitjhana yeZeemali Neemali Zombuso;
(g) IKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa; namkha
(h) iBhodi yaMalimi weSewula Afrika ye-Pan.
(2) Inkhungo esungulwe Mthetho-sisekelo ogadungileko namkha ngaphasi kwawo iragela
phambili ngokusebenza ngokulandela umthetho osetjenziswa kiyo, begodu omunye nomunye
ophethe isikhundla sokuba ilunga lekomitjhana, ilunga leBhodo yeBulungelo le-Reserve, Umvikeli
Womphakathi namkha Umhloli-zombelele wezeemali uzakuragela phambili ukuphatha isikhundla
leso ngokulandela umthetho olawula isikhundla leso, ngaphasi -
(a) Kwanoma nguluphi uguqulo namkha ukwesulwa kwaloyo Mthetho; begodu
(b) Kwalokha ukhambisana noMthetho-sisekelo omutjha.
(3) Izigatjana 199(1), 200(1), (3) no (5) kufika ku (11) no 201 kufika ku 206
zoMthetho-sisekelo ogadungileko ziragela phambili ukusebenza kufikela zesulwa Mthetho
wePalamende ophasiswe ngokulandela isigaba 75 zomthetho-sisekelo omutjha.
(4) Amalunga weKomitjhana yeKambiso yezoBulungiswa abatjhiwo kusigaba 105(1)(h)
soMthetho-sisekelo ogadungileko abasabi malunga weKomitjhana lokha amalunga atjhiwo
kusigaba 178(1)(i) soMthetho-sisekelo omutjha abekwa eenkhundleni.
(5) (a) UMkhandlu we-Volkstaat osungulwe ngokulandela uMthetho-sisekelo
ogadungileko uragela phambili ngokusebenza ngokulandela umthetho othintana nawo, begodu
lowo ophethe isikhundla njengelunga lalowoMkhandlu lokha uMthetho-sisekelo omutjha uthoma
ukusebenza, uragela phambili ngokuphatha isikhundla ngokulandela umthetho othintana
nalesosikhundla, ngaphasi kwaloku -
(i) Uguqulo namkha ukwesulwa kwaloyo Mthetho; begodu
(ii) ngokukhambisana nomthetho-sisekelo omutjha.
(b) izigaba 184A no 184B(1) (a), (b) no (d) zoMthetho-sisekelo ogadungileko ziragela
phambili ngokuba namandla kuzekufike lapha zesulwa Mthetho wePalamende ophasiswe
ngokulandela isigaba 75 soMthetho-sisekelo omutjha.
Ukumemezelwa komthetho ngokoMthetho-sisekelo
21. (1) Lokha uMthetho-sisekelo omutjha udinga ukumemezelwa komthetho weNarha
nofana umthetho weProvinsi, lowo Mthetho ufanele umenyezelwe siphathiswa esifaneleko
ngaphakathi kwesikhathi esizwakalako.
(2) Isigaba 198(b) soMthetho-sisekelo omutjha angeze sakatelelwa kuze kufezeke isikhathi
lapha umthetho obonelelwa kuleso sigaba umemezelwa khona.
(3) Isigaba 199(3)(a) soMthetho-sisekelo omutjha angeze sakatelelwa ngaphambi kokwedlula
iinyanga ezintathu ngemva kobonyana umthetho obonelelwa kusigaba leso sele umenyezelwe.
(4) UMthetho weNarha obonelelwa kusigaba 217(3) kufanele umemezelwe ngaphakathi
kweminyaka emithathu kusukela ngelanga uMthetho-sisekelo omutjha uthome ukusebenza ngalo,
kodwana ukungabikhona koMthetho lo ngaleso sikhathi akuvimbeli ukusetjenziswa kwekambiso
etjhiwo kusigaba 217(2).
(5) Kuzekufike isikhathi lapho umthetho wePalamende otjhiwo kusigaba 65 (2)
soMthetho-sisekelo omutjha umemezelwako esinye nesinye iS'bethamthetho seProvinsi
singaqunta indlela yaso yekambiso ngeleyo sizakudlulisela amandla waso kubajameli baso bonyana
baphosele amavuwutu ebujameni baso kuMkhandlu weNarha wamaProvinsi.
(6) Kuzekufike isikhathi lapho umthetho otjhiwo kusigaba 229(1) (b) somthetho-sisekelo
omutjha umemezelwako, uMasipala uhlala anamandla wokubhadelisa imithelo, namkha intela leyo
beyivele unamandla wokuyibhadelisa lokha umthetho-sisekelo omutjha uthoma ukusebenza.
Ibumbano lwesitjhaba nokulibalelana
22. (1) Nanongoba kutjho ezinye izigaba soMthetho-sisekelo omutjha begodu nanongoba
uMthetho-sisekelo ogadungileko wesuluwe, zoke izigaba ezimalungana nokulibulelwa
kuMthetho-sisekelo ogadungileko ngaphasi kwesihloko "ibumbano lwesitjhaba nokulibalelana"
zithathwa njengencenye yoMthetho-sisekelo omutjha kulezo zifisakalelo zomthetho
wokuthuthukisa ibumbano lesitjhaba nokulibalelana, 1995 (umthetho 34 ka 1995) njengoba
uguquliwe, kufaka hlangana nokuba namandla womthetho kwawo.
Umtlolo wamalungelo wobuntu
23. (1) Umthetho weNarha obonelelwa kuzigaba 9(4), 32(2) no 33(3) zoMthetho-sisekelo
omutjha ufanele umemezelwe ngaphakathi kweminyaka emithathu kusukela ngelanga
uMthetho-sisekelo omutjha uthoma ngalo ukusebenza.
(2) Kuze kufike isikhathi lapho uMthetho obonelelwa kusigaba 32(2) no 33(3)
zoMthetho-sisekelo omutjha umemezelwako -
(a) Isigaba 32(1) kufanele sithathwe nje ngesifundeka ngalendlela:
"(1) Omunye nomunye umuntu onelungelo lokubonelelwa ngombiko woke ophethwe Mbuso
namkha elinye nelinye lamagatja wawo, kwelinye nelinye izinga lombuso kufikela lapho umbiko
lowo udingekako ekusetjenzisweni namkha ekuvikeleni nanoma ngimaphi amalungelo wabo;"
begodu
(b) Izigaba 33(1) no (2) kufanele zithathwe njengezifundeka ngalendlela:
"Omunye nomunye umuntu onelungelo -
(a) legadango lezokuphatha elisemthethweni lokha nomana ngiliphi lamalungelo wabo namkha
iinrhuluphelo athinteka namkha ethuselwa;
(b) igadango lekambiso elifaneleko lokha nofana ngiliphi lamalungelo wabo namkha iinfisekelo
ezisemthethweni athinteka namkha ethuselwa;
(c) lokunikelwa izizathu ezitlolwe phasi ngedango lezokuphatha elithinta nofana ngiliphi
lamalungelo namkha iinrhuluphelo zabo ngaphandle kwalokha izizathu zegadango lolo zazisiwe;
begodu
(d) igadango lezokuphatha elilungileko malungana nezizathu eziphelwe lona lokha nofana
ngiliphi lamalungelo wabo athinteka namkha ethuselwa"
(3) Izigaba 32(2) no 33(3) zoMthetho-sisekelo omutjha ziphelelwa sikhathi nangabe uMthetho
obonelelwa kulezozigaba, ngokuhlukahlukana, awumemezelwa ngaphakathi kweminyaka
emithathu kusukela ngelanga uMthetho-sisekelo omutjha uthoma ukusebenza.
Ukuphatha kwezomphakathi nezokuphepha
24. (1) Izigaba 82(4)(b), 215, 218(1), 219(1), 224 kufikaku 228, 236(1), (2), (3), (6),
(7)(b) no (8), 237(1) no (2)(a) no 239(4) no (5) zoMthetho-sisekelo ogadungileko ziragela
phambili nokusebenza sengathi uMthetho-sisekelo ogadungileko awukasulwa, ngaphasi kwalokhu
-
(a) iinguqulo lwezigaba lezo njengokutjhiwo kuSinamathiselo D;
(b) Nofana ngiyiphi inguqulo olusezakwenzwa namkha ukusulwa kwalezo zigaba Mthetho
wePalamende ophasiswe ngokulandela isigaba 75 soMthetho-sisekelo omutjha; begodu
(c) kokukhambisana noMthetho-sisekelo omutjha.
(2) Ikomitjhana yezoMsebenzi womphakathi namaKomitjhana wezemisebenzi womphakathi
yamaProvinsi etjhiwo kuSahluko 13 soMthetho-sisekelo ogadungileko, iragela phambili
ngokusebenza ngokulandela lesoSahluko noMthetho othintana nawo sengathi iSahluko leso
asikaguqulwa, kuze kufike isikhathi lapho iKomitjhana namakomitjhana wamaProvinsi apheliswa
Mthetho wePalamende ophasiswe ngokulandela isigaba 75 soMthetho-sisekelo omutjha.
(3) Ukwesulwa koMthetho-sisekelo ogadungileko akuthintani nesimemezelo soMthetho
esikhitjhwe ngaphasi kwesigaba 237(3) soMthetho-sisekelo ogadungileko begodu na nofana
ngisiphi isimemezelo somthetho esinjalo siragela phambili ngaphasi ko -
(a) nofana ngiliphi uguqulo namkha ukwesulwa; begodu
(b) ukukhambisana noMthetho-sisekelo omutjha.
Ukungavunyelwa okungezelelweko kus'bethamthetho
25. (1) Omunye nomunye odosa izinyanga ezidlula eziyi 12 ejele ngaphandle kwehlawulo
ngaphakathi kweRiphabliki lokha uMthetho-sisekelo omutjha uthoma ukusebenza, akanalungelo
lokuba ilunga leBandla Lesitjhaba namkha is'bethamthetho seProvinsi.
(2) Ukungabi nelungelo komuntu ngokulandela isigatjana (1) -
(a) Kuyaphela nakube umlandu uyasulwa yikhotho yokubuyekeza namkha isigwebo sehliselwa
ngaphasi kwaleso esingathatheli umuntu ilungelo leli; namkha
(b) Kuphela emva kweminyaka emihlanu isigwebo leso siphelile.
UMbuso weNdawo
26. (1) Nomakwalokha izimiso ezukuzigaba 151,155,156 no 157 zomthetho-sisekelo
omutjha -
(a) izimiso zomthetho wokudlulisela umbuso wendawo, 1993 (umthetho 209 ku 1993)
njengoba ungaguqulwa ngesikhathi nesikhathi mthetho weNarha okhambisana nomthetho-sisekelo
omutjha, uhlala usebenza kuzekufike 30 Apreli 1999 namkha uze usulwe, noma ngikuphi
ukwenzeka msinyand; begodu
(b) Mrholi wesintu womphakathi olandela indlela yomthetho wesintu begodu ahlala kumhlaba
osendaweni yekhansela yendawo yesikhatjhana, ikhansela yesikhatjhana yasemakhaya namkha
ikhansela yobajameli yesikhatjhana etjhiwo kumthetho wokudlulisela umbuso wendawo, umthetho
ka 1993, begodu leyo ikhonjwe njengoba kwendlalwe kusigaba 182 somthetho-sisekelo
ogadungileko, ngokwesikhundla sake, ulungela ukuba lilunga laleyokhansela kufikela 30 Apreli
1999 namkha kufikela umthetho-wePalamende utjho ukuhlukileko.
(2) Isigaba 245(4) soMthetho-sisekelo ogadungileko siragela phambili ngokusetjenziswa
kuzekufike lapha ukusetjenziswa kwesigaba leso kuphelela sikhathi. Isigaba 16(5) no (6)
soMthetho wokudlulisa umbuso wendawo, 1993 ngeze sasulwa ngaphambi kwa 30 Apreli 1999.
Ukulondwa kwemithetho yePalamende nemithetho yamaProvinsi
27. Izigaba 82 no 124 zoMthetho-sisekelo omutjha akuthintani nokulondwa kweMithetho
yePalamende namkha iMithetho yeProvinsi isulwe ngaphambi kobonyana uMthetho-sisekelo
omutjha uthome ukusebenza.
Ukurejistarwa kwepahla engakhambiko yoMbuso
28. (1) Ekubonisweni kwesitifikethi libandla elifaneleko bona ipahla ingumhlaba namkha
indlu (immovable property) yombuso ingeyombuso othize ngokwesigaba 239 soMthetho-sisekelo
wangaphambili, isikhulu seencwadi zobunikazi kufanele senze ukungeniswa nofana imitlolo enjalo
ngenofana ngakwenye nenye irejista, incwadi yobunikazi nofana omunye umtlolo oqaleneka
ukurejistara ipahla engumhlaba namkha indlu leyo ngebizo lombuso lowo.
(2) Akunamthelo wepahla, intela nofana esinye isibizo esibhadelwako malunga nokurejistarwa
ngokwesigatjana (1).
Isinamathiselo A
IINGUQULO KUSHEDULI 2 KUMTHETHO-SISEKELO OGADUNGILEKO
1. Ukususwa kwesigaba 1 ngokufaka isigaba esilandelako endaweni yaso:
"1. Iinhlangano ezitloliswe ngokulandela uMthetho weNarha begodu ezingenela aMakhetho
weBandla Lesitjhaba, zizakwenyula abong'khetheni kulawo makhetho erherhweni labongikhetheni
elilungiswe ngokukhambisana naleSheduli noMthetho weNarha".
2. Ukususwa kwesigaba 2 ngokufaka isigaba esilandelako endaweni yaso:
"2. iinhlalo kuBandla Lesitjhaba njengoba kubekwe ngokulandela isigaba 46 soMthetho-sisekelo
omutjha, zizakuzaliswa ngokulandelako:
(a) Incenye equntwe phakathi yeenhlalo evela erherhweni lesifunda elethulwe ziinhlangano
ngokwehlukahlukana nenani elithileko elibekelwe esinye nesinye isifunda njengobana kuqunte
iKomitjhana ngamakhetho alendelako weBandla, kutjhegwe umbiko osekelwe phezu kwephenyiso
ngokwesayensi malungana nabavowuti, neenkhalo zeenhlangano ezinefisekelo.
(b) Enye incenye yeenhlalo kuvela emarherhweni weNarha Mazombe ethule iinhlangano
ngokwehlukahlukana, namkha kuvela erherhweni lemfunda lokha amarherho wenarha
engakathulwa".
3. Ukususwa kwesigaba 3 ngokufaka isigaba esilandelako endaweni yaso:
"3. Amarherho wabo ngikhetheni ethule inhlangano, azakumumatha ngokuzeleko amabizo
angadluli inani labong'khetheni elilingana nenani leenhlalo kuBandla Lesitjhaba, begodu elinye
nelinye irherho lizakumumatha amagama lawo ngendlela yokulandelana ezabe iquntwe
inhlangano".
4. Ngokuguqula isigaba 5 nokususa amagama angaphambi kwendima (a) ngokufaka
amagama alandelako endaweni yawo:
"5. iinhlalo ezitjhiwo kundima 2(a) zizakwabelwa ngokwezifunda kulezohlangano ezingenela
amakhetho, ngokulandelako:"
5. Ngokuguqula isigaba 6 -
(a) Ngokususa amagama angaphambi kwendima (a) nokubeka amagama alandelako endaweni
yawo:
"6. iinhlalo ezitjhiwo kundima 2(b) zizakwabelwa iinhlangano ezingenela amakhetho,
ngokulandelako:" begodu
(b) Ngokususa indima (a) nokufaka indima elandelako endaweni yayo:
"(a) inani lamavowutu ngokwesihlalo azakuquntwa ngokuhlukanisa inani lamavowutu woke
aphoselweko ngenarheni ngenani leenhlalo ngaphakathi kweBandla Lesitjhaba, kuzaliselwe ngesi
sodwa, kuzakuba inani elibabalelwa isikhundla sinye"
6. Ngokuguqula isigaba 7(3) ngokususa indima (b) ngokufaka indima elandelako endaweni
yayo:
"(b) inani lamavowutu elibalelwa isihlalo eliguquliwe lizakuquntwa ngokwehlukanisa inani
lamavowutu woke aphoselweko ngenarheni, kukhitjhwe inani lamavowutu aphoselweko
ngenarheni mazombe lawo wenhlangano etjhiwo kundima (a), ngenani leenhlalo eBandla,
kungezelelwe ngesisodwa, kukhitjhwe inani lamaphelelo leenhlalo ezabelwe inhlangano leyo
ngokulandela indima (a)"
7. Ngokususa indima 10 kufakwe elandelako endaweni yayo:
"10. inani leenhlalo kwesinye nesinye iS'bethamthetho seProvinsi izakuba njengoba iquntwe
ngokulandela isigaba 105 soMthetho-sisekelo omutjha."
8. Ukwesulwa kwesigaba 11 nokufakwa kwesigaba esilandelako endaweni yaso:
"11. iinhlangano ezitloliswe ngokulandela uMthetho weNarha begodu angenele aMakhetho
weS'bethamthetho seProvinsi, zizakwenyula abong'khetheni bamakhetho weS'bethamthetho
emarherhweni wenfunda alungiswe ngokukhambisana neSheduli le noMthetho weNarha".
9. Ukwesulwa kwendima 16 nokufakwa kusigaba esilandelako endaweni yaso:
"Ukukhonjwa kwabajameli
16. (1) Emva kokubalwa kwamavowutu sekuqediwe, inani abajameli benhlangano enye
nenye seliquntiwe begodu nemiphumela yamakhetho sele imenyezelwe ngokwesigaba 190
soMthetho-sisekelo omutjha, iKhomitjhana, ngaphakathi kwamalanga amabili kwesimemezelo,
izakukhomba erherhweni labong'khetheni, elaziswe ngokoMthetho weNarha abajameli
benhlangano enye nenye ngaphakathi kweS'bethamthetho.
(2) Ngokulandela ukukhonjwa okwenzwe ngokulandela isigatjana (1), lokha ibizo
long'khetheni livela erherhweni elidlula elilodwa leBandla Lesitjhaba namkha erherhweni lawo
womabili weBandla Lesitjhaba neS'bethamthetho seProvinsi (lokha amakhetho weBandla
neS'bethamthetho abanjwa ngesikhathi esisodwa) begodu ung'khetheni lowo ujamele ukukhonjwa
njengomjameli, inhlangano ethule irherho lelo, ngaphakathi kwamalanga amabili kwesimemezelo
leso, izakutjengisa iKomitjhana bonyana ngiliphi irherho elifanele ukusetjefziswa ukukhomba
ung'khetheni lowo namkha ngisiphi iS'bethamthetho ung'khetheni lowo azakusebenza kiso,
ekwenzekeni kwalokho ibizo long'khetheni lizakwesulwa kwamanye amarherho. Ikh
(3) Ikhomitjhana kufanele, yazise amarherho wabajameli kuS'bethamthetho namkha
iimbethamthetho."
10. Ukwesulwa kwesigaba 18 ngoku susa indima (b) nokufaka indima elandelako:
"(b) UMjameli ukhethwa njengelunga elisithunywa ngokuzeleko kuMkhandlu wamaProvinsi
weNarha."
11. Ukuguqula isigaba 19 ngesigaba esilandelako:
"19. amarherho wabo ng'khetheni benhlangano etjhiwo kusigaba 16(1) angazaliselwa kanye
kwaphela kwesinye nesinye isikhathi eenyangeni ezi 12 zokuthoma ezilandela ilanga lelo
ukukhonjwa kwabajameli ngokulandela isigaba 16 kuqedwe ngalo, bonyana kukgonwe ukuzalisa
iinkhundla zesikhatjana: kwaphela lokha ukwengezelelwa lokho kwenziwa ekupheleni
kwalelorherho".
12. Ukwesulwa kwesigaba 23 nokufaka isigaba esilandelako endaweni yaso:
"linkhundla ezivulekileko
23. (1) Lokha nakunesikhundla esivulekileko kuS'bethamthetho kuleso iSheduli le
isetjenziswako, inhlangano enyule ilunga elitjhiye isikhundla izakuzalisa isikhundla leso
ngokwenyula umuntu-
(a) lowo ibizo lakhe likhona erherhweni labo ng'khetheni lelo ilunga elitjhiye isikhundla beka
kilo; begodu
(b) ongumuntu olandelako olungela begodu ophumelelako ukuthatha isikhundla erherhweni
lelo.
(2) unyulo lokuzalisa isikhundla luzakwethulwa kuSpeaker ngendlela yokutlolwa phasi.
(3) Lokha nangabe inhlangano ejanyelwe kuS'bethamthetho iyapheliswa namkha ayisabikhona
begodu namalunga athintekako atjhiya phasi iinhlalo zabo ngokulandela isigaba 23A(i), iinhlalo
lezo ezithintekako zizakwabelwa iihlangano eziseleko ngendlela efanako tle nalokha sengathi
iinhlalo lezo zinhlalo ezamukwe ngokulandela isigaba 7 namkha 14, noma ngayiphi indlela
kwenzekako."
13. Ukufakwa kwesigaba elandelako ngemva kwesigaba 23:
"izizathu ezingezelelweko zokulahlekelwa bulunga kuz'bethamthetho
23A. (1) Umuntu ulahlekelwa bulunga beS'bethamthemtho leso leSheduli isetjenziselwa
sona nangabe lowo muntu akasabililunga lenhlangano leyo enyule umuntu loyo nje ngelunga
leS'bethamthetho.
(2) Nangaphandle kwesigatjana (1) enye nenye inhlangano yezombanganarha ekhona
ingatjhugulula ibizo layo ngesikhathi esinye nesinye.
(3) UMthetho wePalamende, ngaphakathi kwesikhathi esizwakalako emva bonyana
uMthetho-sisekelo omutjha uthome ukusebenza, ungaphasiswa ngokukhambisana nesigaba 76(1)
soMthetho-sisekelo omutjha bonyana uguqule indima le nendima 23 ukubonelela indlela leyo
ngayo kukgonakalako bonyana ilunga leS'bethamthetho elitjhiya phasi ubulunga benhlangano
emenyulile, aqhubeke ngokuba ilunga leS'bethamthetho lesi.
(4) UMthetho wePalamende otjhiwo kusigatjana (3) nawo ungabonelela -
(a) bonyana inhlangano enye nenye ekhona ihlanganiswe neenye inhlangano; namkha
(b) bonyana inhlangano enye nenye izihlukanise phakathi ukuba iinhlangano ezidlula yinye.
14. Ukwesulwa kwesigaba 24.
15. Ukuguqulwa kwesigaba 25 -
(a) Ngokusula ihlathululo "Komitjhana ngehlathululo elilandelako:
"iKomitjhana" kuthiwa ikomitjhana yaMakhetho etjhiwo kusigaba 190 soMthetho-sisekelo
omutjha," begodu
(b) Ngokufaka ihlathululo elilandelako ngemva kwehlathululo "irherho lenarha"
" `UMthetho-sisekelo' kuthiwa uMthetho-sisekelo weRiphabliki yeSewula Afrika, 1996;"
16. Ukwesulwa kwesigaba 26.
Isinamathiselo B
Umbuso weBumbano Wesitjhaba ehlangothini leNarha i.e. Manqophana nombuso ophakathi
1. Isigaba 84 soMthetho-sisekelo omutjha sithathwa njengesimumethe isigatjana
esingezelelwa ngokulandelako -
"(3) UMongameli ufanele athintane namaphini wakaMongameli -
(a) Ekuthuthukiseni nokusetjenzisweni kwemibandela yoMbuso Wobumbano;
(b) Kiyo yoke imiraro emalungana nekambiso yeKhabinethe begodu nokwenziwa
kwemisebenzi ePalamende;
(c) Ekunikeleni kwemisebenzi kumaphini wakaMongameli;
(d) Ngaphambi kokubekwa eenkhundleni kwenkhulu ngaphasi koMthetho-sisekelo lo namkha
nomangumuphi umthetho, kufaka hlangana ukukhethwa kwabajameli beNarha
kwezombangaNarha (ambassadors) namkha abanye abajameli emazweni wangaphandle;
(e) Ngaphambi kokukhetha amaKomitjhana wokuPhenya;
(f) Ngaphambi kokumenyezelwa kwereferendamu;
(g) Ngaphambi kokulibalela abagwetjiwe.".
2. Isigaba 89 soMthetho-sisekelo omutjha sithathwa nje ngesimumethe isigatjana
ezingezelelwe ngokulandelako:
"(3) izigatjana (1) no (2) zisebenza nakuphini likaMongameli"
3. Indima (a) yesigaba 90 (1) yoMthetho-sisekelo omutjha ithathwa njengefundeka
ngokulandelako:
"(a) iphini likaMongameli elikhonjwe nguMongameli;
4. Isigaba 91 soMthetho-sisekelo omutjha sithathwa nje ngesifundeka ngokulandelako:
IKhabinethe
91. (1) Ikhabinethe ibunjwa nguMongameli, iPhini likaMongameli begodu -
(a) NaboNgqongqoshe abangadluliko ku 27 abangamalunga weBandla Lesitjhaba begodu
bakhethwe ngokulandela isigatjana 8 kufikela ku12; begodu
(b) UNgqongqoshe munye kwaphela ongasilo ilunga lebandla lesitjhaba begodu akhethwe
ngokulandela isigatjana (13), kuphela lokha uMongameli, ngokuthintana namaphini
wakaMongameli begodu nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako, abona bonyana ukukhethwa
kwaloyo Ngqongqoshe kuyadingeka.
(2) Enye nenye inhlangano ephethe iinhlalo ubuncani zibe ngu 80 kuBandla Lesitjhaba
inelungelo lokukhetha iphini likaMongameli hlangana namalunga weBandla.
(3) Lokha inhlangano ingekho namkha ingekho inhlangano ephethe iinhlalo ezingu 80
nokwendlula kuBandla, inhlangano ephethe iinhlalo ezingaphezulu kwezinye iinhlangano elandela
ngokwesibili ngobunengi beenhlalo eziphetheko, enye nenye yazo inelungelo lokukhetha iphini
likaMongameli elilodwa hlangana namalunga weBandla.
(4) Ekukhethweni kwakhe iphini likaMongameli angazikhethela bonyana uhlala alilunga
namkha ulisa ubulunga beBandla.
(5) IPhini likaMongameli angasebenzisa amandla begodu ufanele enze imisebenzi ethweswe
isikhundla sikaPhini likaMongameli Mthetho-sisekelo namkha onikelwe kilelo i-ofisi
nguMongameli.
(6) Iphini likaMongameli liphatha isikhundla -
(a) Kuze kube ngumhla ka 30 Apreli 1999 gaphandle kwalokha atjhidiswa ngomunye namkha
adoselwa emva inhlangano enelungelo lokukhetha ngokulandela isigatjana (2) no (3); nofana
(b) Kufikela lapha umuntu okhethwe ukuba nguMongameli emva kwaMakhetho weBandla
Lesitjhaba abanjwe ngaphambi komhla ka 30 Apreli 1999, athoma ukusebenza.
(7) Ukuvuleka kwesikhundla sePhini likaMongameli singazaliswa inhlangano ekhethe loyo
oliphini likaMongameli.
(8) Inhlangano ephethe iinhlalo ezibuncani obungu 20 kuBandla Lesitjhaba begodu equnte
ukuthatha indima kuMbuso Wobumbano Wesitjhaba, inelungelo lokunikelwa isikhundla sinye
namkha ukwendlu sinye seKhabinethe lezo aboNgqongqoshe abatjhiwo kusigatjana (1) (a)
bazokubekwa kizo, ukuya ngenani leenhlalo eziphethwe ngiyo kuBandla Lesitjhaba nakuqondiswe
neenhlalo eziphethwe ngezinye iinhlangano ezithatha indima.
(9) Iinkhundla zeKhabinethe zifanele ukunikezwa iinhlangano ezithatha indima ngokulandela
indlela elandelako:
(a) Inani lezihlalo ezabelwe kusikhundla esodwa ifanele ibekwe ngokwehlukanisa inani
lezihlalo zoke kuBandla Lesitjhaba eziphethwe ngokuhlanganelwa iinhlangano ezithatha indima
ngenani lenkhundla lezo aboNgqongqoshe abatjhiwo kusigatjana (1) (a) bafanele bakhethe kizo
kuzaliselwe ngomunye godu.
(b) Imiphumela, kungathathwa ama-decimals wesithathu nalandelako nakakhona, kuzakuba
inani lezihlalo ezabelwe isikhundla.
(c) Inani leenkhundla ezifanele ukwabelwa inhlangano ethatha indima zizakuquntwa
ngokuhlukanisa inani lezihlalo zoke eziphethwe ngileyo nhlangano kuBandla Lesitjhaba ngenani
elitjhiwo kundima (b).
(d) Imiphumela, ngaphasi kwaloku ukutjhiwo kundima (e), itjengisa inani leenkhundla
elabelwe inhlangano leyo.
(e) lokha ukusetjenziswa kwendlela etjhiwo ngaphezulu kuletha inani elidluleleko elingeze
lamumathwa inani leenkhundla ezabelwe inhlangano, lenani elidluleleko lizakuphikisana nenani
elidluleleko elifana nalo elitholwe ngenye inhlangano namkha iinhlangano, begodu nomangisiphi
isikhundla namkha iinkhundla ezisaleleko ezikabiwa zifanele zabelwe inhlangano namkha
iinhlangano ezithintekako ngokulandela inani elidluleleko.
(10) UMongameli emva kokuthintana namaPhini wakaMongameli nabarholi beenhlangano
ezithatha indima kufanele -
(a) athathe isiqunto malungana neenkhundla ezifanele ukwabelwa iinhlangano
ezahlukahlukeneko ezithatha indima ngokulandela inani lenkhundla ezabelwe zona
ngokwesigatjana (9);
(b) bakhethe kulesosikhundla ilungu leBandla Lesitjhaba olilunga lenhlangano leyo isikhundla
leso sabelwe yona ngaphasi kwendima (a) ukuba nguNgqongqoshe oziphendulela
kulesosikhundla.
(c) umakudingeka bonyana uMthetho-sisekelo namkha iinrhuluphelo zombuso omuhle
ziphumeleliswe, aguqule nomangiyiphi indaba ngaphasi kwendima (a) ngokulandela isigatjana (9);
(d) basuse esikhundleni loyo abekwe ngaphasi kwendima (b) -
(i) Uma uMongameli abawa nguMrholi wenhlangano leyo uNgqongqotjhe loyo alilunga
bonyana enze lokho; namkha
(ii) Uma lokho kudingwa mnqopho woMthetho-sisekelo namkha kuseenrhuluphelweni
zombuso omuhle; namkha
(e) azalise, umakudingakala, ngaphasi kwendima (b), isikhundla sikaNgqongqoshe.
(11) Isigatjana (10) sifanele ukusetjenziswa ngomoya omumethwe emnqopheni wombuso
wobumbano lesitjhaba, begodu uMongameli nalaba asebenza nabo bafanele bafisekele ukufikelela
ukuzwana kwabo boke lokha nabasebenzisa isigatjana lesi; ngaphandle kwalokha kunga
kgonekiko bonyana kufikelelwe ukuzwana kwabo boke kulokhu -
(a) Ukusetjenziswa kwaMandla atjhiwo kundima (a) (c) namkha (d) (ii) yesigatjana leso,
isiqunto sikaMongameli sizakuphumeleliswa; begodu
(b) Ukusetjenziswa kwaMandla atjhiwo kundimana (b), (d)(i) namkha (e) yesigatjana leso
esinamatha umuntu olilunga lenhlangano yakaMongameli, isiqunto sikaMongameli
sizakuphumeleliswa.
(c) Ukusetjenjiswa kwamandla atjhiwo kundima (b) namkha (e) yalesosigatjana esithinta
umuntu loyo olilunga lenhlangano yakaMongameli, isiqunto sikaMongameli siyaphumeleliswa.
(12) Uma isikhundla esinikelweko sitjhugululwa ngokulandela isigatjana (10) (c),
aboNgqongqoshe abathintekako bafanele batjhiye izikhundla zabo, kodwana banelungelo,
nakungenzeka, lokungakhethwa kabutjha kwezinye iinkhundla ezabelwe iinhlangano zabo
ngokwehlukahluka, ngokulandela amatjhugululo lawo.
(13) UMongameli -
(a) Ngokuthintana namaPhini wakaMongameli nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako
ufanele -
(i) Abonelele ngesikhundla esithile esizakuba ngisakaNgqongqoshe otjhiwo kusigatjana (1)
(b) umakudingeka ngokulandela isiqunto sikaMongameli ngaphasi kwesigatjana leso;
(ii) abeke esikhundleni leso umuntu ongasilo ilunga leBandla Lesitjhaba, ukuba
nguNgqongqoshe oziphendulela kusikhundla leso;
(iii) azalise, umakudingakala, ngaphasi kwendima (b) isikhundla sikaNgqongqoshe.
(b) Emva kokuthintana namaPhini kaMongameli nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako
ufanele asuse esikhundleni loyo obekwe ngaphasi kwendima (a) umakudingeka ngokomnqopho
woMthetho-sisekelo namkha kuseenrhuluphelweni zombuso omuhle.
(14) Imihlangano yeKhabinethe kufanele ikhambiswe nguMongameli, namkha uma uMongameli
ayaleza njalo, liphini likaMongameli: umakuphela amaphini wakaMongameli bazakukhambisa leyo
mihlangano ngokutjhidelana ngaphandle kwalokha iindingo zombuso nomoya umumethwe
emnqopheni wombuso webumbano lesitjhaba ziveza okwahlukileko.
(15) IKhabinethe wombuso wobumbano lesitjhaba begodu nesidingo sombuso onekgono".
5. Isigaba 93 soMthetho-sisekelo omutjha sithathwa njengesifundeka ngokulandelako:
"ukubekwa eenkhundleni kwaMaphini waboNgqongqoshe"
93. (1) UMongameli, emva kokuthintana namaPhini wakaMongameli nabarholi
beenhlangano ezikhona kuKhabinethe, angasungula iinkhundla zamaPhini waboNgqongqoShe.
(2) Inhlangano inelungelo lokwabelwa isikhundla sikaPhini likaNgqongqoShe sinye namkha
ukwedlula ngokulandela ukujanyelwa kwayo nangendlela iinkhundla zeKhabinethe zabiwa ngayo.
(3) Okutjhiwo sigaba 88(10) kufika ku (12) kusebenza, ngama tjhuguluko afaneleko,
nakumaPhini waboNgqongqoshe, begodu ekusetjenzisweni kwalokho, uma kutjhiwo
uNgqongqoshe namkha isikhundla kufanele kufundwe njengathi kutjhiwo iphini likaNgqongqoshe
namkha isikhundla sikaPhini likaNgqongqoshe ngokwahlukahlukana.
(4) Uma umuntu abekwe esikhundleni njengephini likaNgqongqoshe sanomangisiphi
isikhundla esinikezwe uNgqongqoshe -
(a) Ebujameni bakaNgqongqoshe othintekako, iphini likaNgqongqoshe kufanele asebenzise
amandla begodu enze nemisebenzi enikelwe uNgqongqoshe loyo ngokulandela nomangumuphi
umthetho obekiweko, nofana onikelwe kuleloPhini likaNgqongqoshe nguNgqongqoshe ngaphasi
kwemikhambondlela yakaMongameli; begodu
(b) Umakutjhiwo uNgqongqoshe kunoma ngumuphi umthetho kufanele kuhlathululwe
njengokufaka hlangana nePhini likaNgqongqoshe osebenza umsebenzi ngaphasi kwendima (a)
onikelwe nguNgqongqoshe loyo iphini likaNgqongqoshe asebenza ebujameni bakhe.
(5) Lokha iphini likaNgqongqoshe litshwilile namkha nomangaliphi ibanga angakgoni
okusebenzisa amandla namkha ukwenza umsebenzi wakhe, uMongameli angabeka esikhundleni
omunye ukuba iphini likaNgqongqoshe, namkha angabeka omunye umuntu bona asebenze
ebujameni baloyo oliphini likaNgqongqoshe, bonyana asebenzise amandla nokwenza yoke
imisebenzi yakhe, namkha asebenzise amandla athile namkha enze umsebenzi othile".
6. Isigaba 96 soMthetho-sisekelo omutjha sithathwa njengesimumethe izigatjana
zokuzaliswelwa ezilandelako:
"(3) AboNgqongqoshe baziphendula ngamunye ngamunye kuMongameli nakuBandla
Lesitjhaba ngokuphatha kweminyango yabo, begodu woke amalunga weKhabinethe aziphendulela
ngokuhlanganyela ekwenzeni imisebenzi yoMbuso weNarha nenkambisweni zawo.
(4) AboNgqongqoshe bafanele balawule iminyango yabo ngokulandela ikambiso ebekwe
iKhabinethe.
(5) Lokha uNgqongqoshe abhalelwa kulawula umnyango ngokulandela imithethwana
yeKhabinethe, uMongameli angabawa Ngqongqoshe othintekako boma abuyisele ilawulo
yomnyango wakhe endleleni ekhambisana nemithethwana leyo.
(6) Uma uNgqongqoshe othintekako abhalelwa kulandela isibawo sikaMongameli ngaphasi
kwesigatjana (5), uMongameli angasusa uNgqongqoshe loyo esikhundleni -
(a) Lokha inguNgqongqoshe otjhiwo kusigaba 91 (1)(a), emva kokuthintana noNgqongqoshe
loyo, begodu lokha uNgqongqotshe angisilo ilunga lenhlangano kaMongameli namkha angasiwo
uMrholi wenhlangano ezibandakanyako, emva kokuthintana nomrholi wenhlangano le
uNgqongqoshe loyo alilunga layo; namkha
(b) Lokha inguNgqongqoshe otjhiwo kusigaba 91 (1)(b), emva kokuthintana namaPhini
wakaMongameli begodu nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako".
Isinamathiselwa C
UMbuso webumbano Wesitjhaba
Ihlangothi leProvinsi
1. Isigaba 132 soMthetho-sisekelo omutjha sithathwa njengesifundeka ngokulandelako:
"Imikhandlu yezokuphatha
132. (1) Umkhandlu wezokuphatha weProvinsi ubunjwa nguNdunakulu namalunga
angadluli ku 10 akhethwe nguNdunankulu ngokulandela isigaba lesi.
(2) Inhlangano ephethe ubuncani amapersente a 10 weenhlalo kusibethamthetho seProvinsi
begodu equnte bona izozibandakanya kuMbuso WoBumbano Lwesitjhaba, inelungelo lokwabelwa
isikhundla sinye namkha ukwedlula kuMkhandlu wezokuphatha ngokulandisa inani lezihlalo
eziphethwe ngiyo kusibethamthetho nakuqondiswa nezihlalo eziphethwe ngezinye iinhlangano
ezizibandakanyako.
(3) Iinkhundla kuMkhandlu wezokuphatha zifanele zabelwe iinhlangano ezizibandakanyako
ngokwehlukahlukana ngokulandela indlela endlalwe kusigaba 91 (9), begodu ekusetjenzisweni
kwaleyo ndlela umakutjhiwo kuleso sigaba -
(a) IKhabinethe kufanele efundwe njengathi kutjhiwo uMkhandlu Wezokuphatha;
(b) UNgqongqotjhe, kufanele kufundwe njengathi kutjhiwo ilunga loMkhandlu
WezoKuphatha; begodu
(c) IBandla lesitjhaba kufanele lifundwe njengathi kutjhiwo sibethamthetho seProvinsi.
(4) UNdunakulu weProvinsi emva kokuthintana nabarholi beenhlangano ezizibandakanyako
ufanele -
(a) abeke iinkhundla ezizakwabelwa iinhlangano ezizibandakanyako ngokwenani lenkhundla
ezabelwe ngokulandela isigatjana (3);
(b) Abeke kwesinye nesinye salezonkhundla ilunga lesibethamthetho olilunga lenhlangano
eyabelwe isikhundla leso ngaphasi kwendima (a), ukuba ilunga loMkhandlu wezokuphatha
oziphendulela kusikhundla leso;
(c) Umakudingeka ngomnqopho woMthetho-sisekelo namkha ngokweenrhuluphelo zoMbuso
omuhle, atjhugulule isikhundla esibekwe ngaphasi kwendima (a) ngokulandela isigatjana (3);
(d) Asuse esikhundleni nomangumuphi obekwe ngaphasi kwendima (b) -
(i) Lokha uNdunakulu abawa nguMrholi wenhlangano leyo ilunga lomkhandlu
Wezokuphatha ililunga layo, bona enze lokho; namkha
(ii) Lokha nakudingwa mnqopho woMthetho-sisekelo namkha kuseenrhuluphelweni zombuso
omuhle; namkha
(e) Azalise, nakudingeka, ngokulandela indima (b) isikhundla selunga loMkhandlu
weZokuphatha.
(5) Isigatjana (4) fanele sisetjenziswe ngomoya omumethwe emqopheni wombuso webumbano
Wesitjhaba, begodu uNdunakulu nalaba asebenza nabo bafanele bafisekele ukufikelela ukuzwana
kwabo boke ngaso soke isikhathi uma basebenzisa isigatjana lesi; kwaphela lokha ukuzwana
kungafikelelwa kulokhu -
(a) Ekusetjenzisweni kwamandla atjhiwo kundima (a), (c) namkha (d)(ii) yesigatjana leso,
isiqunto sikaNdunankulu sizakuphumelela;
(b) Ekusetjenzisweni kwamandla atjhiwo kundima (b), (d) (i) namkha (e) yesigatjana leso
okuthinta umuntu ongasilo ilunga lenhlangano yakaNdunakulu; isiqunto somrholi wenhlangano
le umuntu loyo alilunga layo sizakuphumelela; begodu
(c) Ukusetjenziswa kwamandla atjhiwo kundima (b) namkha (e) yesigatjana leso okuthinta
umuntu olilunga lenhlangano kaNdunakulu, isiqunto sikaNdunakulu sizakuphumelela.
(6) Lokha kwanoma ngikuphi okwabiwa kweenkhundla kutjhugululwa ngaphasi kwesigatjana
(4)(c) amalunga athintekako afanele atjhiye phasi iinkhundla zabo, kodwana banelungelo,
nakungenzeka, lokubekwa kwezinye iinkhundla ezabelwe iinhlangano zabo ngokwehlukahlukana
ngokulandela amatjhuguluko abekiweko.
(7) Imihlangano yoMkhandlu Wezokuphatha kufanele ikhambiswe nguNdunakulu weProvinsi.
(8) UMkhandlu WezoKuphatha kufanele usebenze ngendlela ethathela ehloko umoya
ofisekela ukuzwana omumethwe emqopheni wombuso Wobumbano lwesitjhaba, begodu
neendingo zoMbuso onekgono".
2. Isigaba 136 soMthetho-sisekelo omutjha sithathwa nje ngesimumethe izigatjana
ezingezelelweko ezilandelako:
"(3) amalunga woMkhandlu wezoKuphatha aziphendulela ngamunye namunye kuNdunakulu
nakuS'bethamthetho seProvinsi ngokuphatha kweminyango yabo, begodu woke amalunga
woMkhandlu wezokuphatha aziphendulela ngokuhlanganyele ekwenzeni umsebenzi woMbuso
weProvinsi nemithethwana yawo.
(4) Amalunga woMkhandlu WezoKuphatha afanele aphathe iminyango yabo ngokulandela
ikambiso equntwe Mkhandlu.
(5) Lokha ilunga loMkhandlu WezoKuphatha abhalelwa kuphatha umnyango ngokulandela
ikambiso yoMkhandlu, uNdunakulu angabawa ilunga elithintekako bona libusele ukuphatha
koMnyango wakhe endleleni ekhambisana nekambiso leyo.
(6) Lokha ilunga ilithintekako libhalelwa kufeza iindingo zikaNdunakulu ngaphasi
kwesigatjana (5), uNdunakulu angasusa ilunga lelo esikhundleni emva kokuthintana nelunga lelo,
begodu lokha ilunga lelo lingasilo ilunga lenhlangano yakaNdunakulu namkha umrholi
wenhlangano ezibandakanyako, begodu emva kokuthintana nomrholi wenhlangano le alilunga
layo".
Isinamathiselwa D
UKUPHATHA KWEZOMPHAKATHI NAMAPHIKO WEZOKUPHEPHA:
IInguqulo zezimiso zomthetho ongangileko
1. Ngokuguqula isigaba 218 soMthetho-sisekelo ogadungileko -
(a) Ngokusula kusigatjana (1) amagama angaphambi kwendima (a) nokufaka amagama
alendelako endaweni yawo;
"(1) Ngaphasi kokulayelwa kukaNgqongqoshe wezokuphepha nokuvikela, uKomitjhinara
Mazombe wezobupholisa uzaziphendulela ku -"
(b) Ngokususa indima (b) yesigatjana (1) ngokufaka indima elandelako endaweni yayo:
"(b) ukubekwa eenkhundleni kwamaKomitjhinara wamaProvinsi"
(c) Ngokususa indima (d) yesigatjana (1) ngokufaka indima elandelako endaweni yayo:
"(d) ukuphenya nokuvimbela ubulelesi obuhlelekileko namkha ubulelesi obudinga
ukuphenyisiswa nokuvimbelwa inarha mazombe namkha ngobuhlakani kwezophenyo yobulelesi;"
begodu
(d) Ngokususa indima (k) yesigatjana (1) nokufaka indima elandelako endaweni yayo:
"(k) Ukusungulwa nokuphumelelisa igatja lezobupholisa elicalane nokuvikeleka komphakathi
wenarha mazombe bonyana lithunyelwe ukusebenza endaweni ezinye ngokokusekela namkha
ngesibawo sikaKomishinara wezobupholisa weProvinsi"
(c) Ukusetjenjiswa kwamandla atjhiwo kundima (b) namkha (e) yalesosigatjana esithinta
umuntu loyo olilunga lenhlangana yakaMongameli, isiqunto sikaMongameli siyaphumeleliswa.
(2) Ukuguqulwa kwesigaba 219 soMthetho-sisekelo ogadungileko ngokususa kusigatjana (1)
amazwi angaphambi kwendima (a) ngokufaka amazwi alandelako endaweni yawo: -
"(i) Ngaphasi kwesigaba 218, ukomitjhinara weProvinsi uzakuba nokuziphendulela kulokhu
-"
3. Ngokuguqula isigaba 224 soMthetho-sisekelo ogadungileko ngokusula imibandela
yesigatjana (2) ngalemibandela:
"kwaphela lokha isigatjana lesi sizakusetjenziswa kumalunga wephiko elinye nelinye elihlome
ngeenkhali lelo elethule irherho labasebenzi balo ngemva bonyana uMthetho-sisekelo weRiphabliki
yeSewula Afrika (umthetho 200 waka 1993) uthome ukusebenza, kodwana ngaphambi kobonyana
umtlolo woMthetho-sisekelo mutjha wamukelwe njengobana kubonelelwe esigabeni 73
soMthetho-sisekelo lowo, lokha nangabe ihlangana yezombanganarha leyo ulawulo
nokuphaphatha kungaphasi kwayo namkha leyo ebandakanywa nayo nalewo eragelisa phambili
umnqopho wayo eye yazibandakanya kuMkhandlu wokudlulisela zokuphatha begodu ethethe
indima emakhethweni wamathomo weBandla Lesitjhaba nawezibethamthetho zamaProvinsi
ngaphasi koMthetho-sisekelo loyo."
4. Uguqulo kwesigaba 227 soMthetho-sisekelo ogadungileko ngokusula isigatjana (2)
nokufaka isigatjana (2) nokufaka isigatjana esilandelako endaweni yaso:
"(2) Umbutho wezobusotja weNarha uzakusebenzisa amandla wenze nemisebenzi wawo
kwaphela ngokweenrhuluphelo zenarha ngokulandela iSahluko 11 soMthetho-sisekelo
weRiphabliki yeSewula Afrika, 1996".
5. Inguqulo lwesigaba 236 soMthetho-sisekelo ogadungileko -
(a) Ngokususa isigatjana (1) nokufaka isigatjana esilandelako endaweni yaso:
"(1) ezemisebenzi yomphakathi, umnyango woMbuso, ukuphatha namkha iphiko lezokuphepha
lelo kuthe maduze ngaphambi kokuthoma ukusebenza koMthetho-sisekelo weRiphabliki
yeSewula Afrika, 1996 (emvakwalokhu ethiwa Mthetho-sisekelo omutjha), enze umsebenzi
wombuso, iragela phambili ngokusebenza ngokulandela imithetho ethintana nayo kuze kufike
lapho ipheliswako, namkha ifakwe ngaphasi namkha ihlanganiswe ezinye iinkhungo efaneleko,
namkha ihlanganiswe nanoma ngiyiphi enye inkhungo";
(b) Ngokususa isigatjana (6) nokufaka isigatjana esilandelako endaweni yaso:
"(6) (a) UMongameli angabeka iKomitjhana bonyana ihlolisise namkha iguqule
isivumelano, ukubekwa esikhundleni namkha ukukhutjhulwa emsebenzini, namkha okwabelwa
kwemibandela yomsebenzi namkha izinto ezinye, eyenzeke hlangana 27 Apreli 1993 no 30
zikaSeptemba 1994 malungana nanoma ngumuphi umuntu otjhiwo kusigatjana (2) namkha
nanoma ngisiphi isichema sabantu labo.
(b) iKomitjhana le ingabuyisela emva namkha itjhugulule isivumelwano, ukubekwa
esikhundleni, ukukhutjhululwa emsebenzini namkha ukwabelwa kwemibandela yomsebenzi lokha
nangabe ayikakalungi namkha ayikakafaneli nakutjhejwa ubujama bezenzo leso". begodu
(c) Ngokususa "uMthetho-sisekelo lo"lapha kwenzeka khona kusigaba 236, nokufaka
"uMthetho-sisekelo omutjha" endaweni yalo.
6. Ukuguqula isigaba 237 soMthetho-sisekelo ogadungileko -
(a) Ngokususa indima (a) yesigatjana (1) nokufaka indima elandelako endaweni yayo:
"(a) Uhlelo lokuhlanganiswa kweenkhungo zoke ezitjhiwo kusigaba 236(1), ngaphandle
kwamabutho wezobusotja atjhiwo kusigaba 224(2), zizakuthi emva kokuthoma ukusebenza
koMthetho-sisekelo weRiphabliki yeSewula Afrika, 1996, ziragele phambili ngomnqopho
wokusungula-
(i) ukuphatha okunekgono ezingeni lombuso wenarha okuzakucalana neendaba
ezingaphakathi kwendawo leyo uMbuso weNarha onamandla phezu kwayo; begodu
(ii) ukuphatha okunekgono kwenye nenye iProvinsi okuzokucalana neendaba ezingaphakathi
kwendawo leyo enye nenye omunye nomunye uMbuso weProvinsi unamandla phezu kwayo;
begodu
(b) Ngokususa indimana (i) yesigatjana (2)(a) ngokufaka indimana elandelako endaweni yayo:
"(i) iinkhungo ezitjhiwo kusigaba 236 (1) ngaphandle kwamabutho wezobusotja zizakuba
sezandleni zombuso wenarha, ozakusebenzisa amandla ngokubambisana nemibuso yamaProvinsi";
7. Ukuguqulwa kwesigaba 239 soMthetho-sisekelo ogadungileko ngokususa isigatjana (4)
nokufaka isigatjana esilandelako endaweni yaso:
"(4) Ngaphasi begodu ngokukhambisana nanoma ngimuphi umthetho osetjenziswako; ipahla,
amalungelo, iimbopho neenkolodo zamaphiko atjhiwo kusigaba 224(2) zizakudluliselwa ngaphezu
koMbutho wezobusotja weNarha ngokukhambisana nemikhombandlela yakaNgqongqoshe
wezoBusotja."
ISHEDULI 7
IMITHETHO ESULIWEKO
Inomoboro Isihloko
nonyaka
woMthetho
Umthetho 200 ka 1993 Umthetho-sisekelo weRiphabliki yeSewula Afrika, 1993
Umthetho 2 ka 1994 Umthetho Nguqulo womthetho-sisekelo weRiphabliki yeSewula Afrika,
1994
Umthetho 3 ka 1994 Umthetho Nguqulo wesibili womthetho-sisekelo weRiphabliki yeSewula
Afrika, 1994
Umthetho 13 ka 1994 Umthetho Nguqulo wesithathu woMthetho-sisekelo weRiphabliki
yeSewula Afrika, 1994
Umthetho 14 ka 1994 Umthetho Nguqulo wesine womthetho-sisekelo weRiphabliki yeSewula
Afrika, 1994
Umthetho 24 ka 1994 Umthetho Nguqulo wesithandathu womthetho-sisekelo weRiphabliki, 1994
Umthetho 29 ka 1994 Umthetho Nguqulo wesihlanu woMthetho-sisekelo weRiphabliki yeSewula
Afrika, 1994
Umthetho 20 ka 1995 Umthetho Nguqulo woMthetho-sisekelo weRiphabliki weSewula Afrika,
1995
Umthetho 44 ka 1995 Umthetho Nguqulo wesibili woMthetho-sisekelo weRiphabliki weSewula
Afrika, 1995
Umthetho 7 ka 1996 Umthetho Nguqulo woMthetho-sisekelo weRiphabliki yeSewula Afrika,
1996
Umthetho 26 ka 1996 Umthetho Nguqulo wesithathu woMthetho-sisekelo weRiphabliki
yeSewula Afrika, 1996
IKOMBA
(Yelela: iinomboro ngemva kamazwi zitjho iinomboro zezigaba)
Ingoma yesiTjhaba, 4
uMhloli zombelele wezeeMali, 181, 188
uMtlolo wamalungelo woBuntu -
Ilungelo lokuya ekhotho, 34
Ilungelo lokuthola umbiko, 32
Ukusetjenziswa, 8
Abantu ababotjhiweko, abavalelwe begodu nabamangalelwa, 35
Ukubuthana, ukutjhagala, nokwenza ukurhwanta kunye nokwethula inghonghoyilo, 17
Abentwana, 28
Ubuzwe, 20
Imiphakathi yangokweSiko, iKolo neLimi, 31
Ifundo, 29
Ukukatelela, 38
Ibhoduluko, 24
Ukulingana, 9
IsiThunzi soBuntu, 10
Ikululeko nokuVikelwa koBuntu, 12
Ilungelo lokuhlanganyela, 18
Ikululeko yokuveza amazizo, 16
Ikululeko yokukhamba neyokuhlala, 21
Ikululeko yekolo, ikolelo nombono, 15
Ikululeko yerhwebo, umsebenzi begodu nomsebenzi athwasiselwe wona, 22
Zamaphilo, ukudla, amanzi begodu nokuvikeleka kwezehlalakuhle, 27
Ezezindlu, 26
Ukuhlathulula, 39
Ubudlelwano kezemsebenzi, 23
Ilimi namaSiko, 30
Ipilo, 11
Ukurhunyezwa kwamalungelo, 36
Amalungelo wezombanga narha, 19
Ilungelo lokungaphazanyiswa, 14
Ipahla, 25
Igadango lekambiso elilungileko lezomthetho, 33
Ubugcila, ukubotjhelelwa emberegweni namkha ukukatelelwa ukuberega, 13
Umthetho wobujamo oburhabileko, 37
Ikufikelela komphakathi, 59
Ibhajethi yeNarha, 215
Ibulungelo eliphakathi, 223 - 225
Mbuso obumbeneko, 41
Ubuzwe, 3
Ikhabinethe, 91 - 99, 101, 102
Ikomitjhana yokuLingana ngoBulili, 181, 187
Ikomitjhana yokuthuthukisa nokuVikela amaLungelo wemiphakathi yangokweSiko, ikolo nelimi,
181, 185, 186
Ukungakhambisani hlangano komthetho weNarha neweProvinsi, 146 -150
Amakhotho -
Ikhotho yoMthetho-sisekelo, 167
AmaKhotho aPhakemeko, 169
Amakhotho kaMarhastrata kunye namaye amaKhotho, 170
Amandla eendabeni zomthetho-sisekelo, 172
Ikhotho ePhakemeko yezokuBuyekeza, 168
Umbutho wobusotja, 200 - 204
Ikomitjhana yezamakhetho, 181, 190, 191
Iinkambiso zamakhetho weziphathiswa zomthetho-sisekelo, iSheduli 3
iNcenye A
Imikhandlu yezokuphatha -
amaProvinsi, 125
iRiphabliki, 85
Imikhandlu yezokuphatha - amaProvinsi, 132 - 141
Zeemali/zesiTjhaba, 213, 214, 216, 217
Zeemali.kuProvinsi begodu nombuso weNdawo, 226- 230
Ikomitjhana yeZeemali Neemali zoMbuso, 220 - 222
Iflarha, 5
Irhelebho ngeemali kweenhlangano zombanganarha, 236
IKomitjhani yamaLungelo woBuntu 181, 184
UMkhandlu ozijameleko wezokurhatjha, 192
ZobuHloli, 209 - 210
Umthetho wenTjhaba-Tjhaba 231 - 233
Amandla weZobulungiswa, 165
Abehluleli, 174 - 177
IKomitjhana yeKambiso yezobulungiswa, 178
Ukuhlelwa kwamaKhotho, 166
Iinlimi, 6
Ukwenziwa koMthetho, 73 - 82
Amandla weS'bethamthetho, 43, 44
Umbuso weNdawo, 152, 163
AboMasipala, 151 - 164
Ibandla lesiTjhaba
Ukwakhiwa nokukhethwa, 46
Iinqunto, 53
Ubufakazi nofana ilwazi ngaphambi kweBandla lesiTjhaba, 56
Amandla, 55
Ukufikelela komphakathi, 59
Mkhandlu weNarha wamaProvinsi -
Ukukhethwa kweenthunywa, 61
Ukubunjwa, 60
Inqunto, 65
Ubufakazi namkha umbiko phambi koMkhandlu weNarha, 56
Ukuzibandakanya kweenhlangano kuncheema, zeenthunywa zamaProvinsi, iSheduli 3 Incenye B
Ukuzibandakanya kwabajameli boMbuso wendawo, 67
Iinthunywa ngokuzeleko, 62
Amandla, 68
Ukufikelela komphakathi, 72
IPalamende, 42
Amapholisa, 205-208
AboNdunakulu, 127 - 130
UMongameli, 83-89
Amandla wokuTjhutjhisa, 179
AmaProvinsi, 103
IMithetho-sisekelo yamaProvinsi, 142-145
Iz'bethamthetho zamaProvinsi, 104-121
Isibawo zamaLunga ngeKhotho yoMthetho-sisekelo, 122
Amalungelo wamalunga aziinthnywa, 113
Ukufinyelela komphakathi, 118
Ukuphathwa, komPhakathi, 195
Ikomitjhana yezemisebenzi yoMphakathi, 196
Imisebenzi yoMphakathi, 197
UMvikeli woMphakathi, 181, 182
Ezokuphepha, 198, 199
Umaziphathe, 235
Ukuba ngaphezulu koMthetho-sisekelo, 2
Abarholi beSintu, 211, 212
UMthetho-sisekelo
WeRiphabliki yeSewula Afrika, 1996
Njengoba wamukelwe mhlazi 8 Mei 1996
begodu waguqulwa mhlazi 11 Octoba 1996 iBandla loMthetho-sisekelo
Umthetho munye wesitjhaba sinye
Ukumumethweko
Isendlalelo 1
Isahluko 1 3
Imihlinzeko eyisisekelo
Isahluko 2 6
Umtlolo wamaLungelo woBuntu
Isahluko 3 28
Umbuso osebenzisanako
Isahluko 4 30
Ipalamende
Isahluko 5 59
Umongameli nekhabinethe
Isahluko 67
Amaprovinsi
Isahluko 7 91
Umbuso wendawo
Isahluko 8 100
Amakhotho nekambiso yezobulungiswa
Isahluko 9 111
Iinkhungo zombuso ezisekela intando yesitjhaba
Isahluko 10 119
Ukuphatha kwezomphakathi
Isahluko 11 124
Ezokuphepha
Isahluko 12 131
Abarholi besintu
Isahluko 13 132
Zeemali
Isahluko 14 142
Imihlinzeko evamileko
Ishedule 1 147
Iflarha yenarha
Ishedule 2 149
Isifungo namkha isibopho sikaMongameli noMjaphethe kaMongameli
Ishedule 3 153
Ikambiso yamakhetho
Ishedule 4 157
Iindawo zokusebenzela lezo iLawulo leNarha neleProvinsi zinamandla kizo kanye kanye
Ishedule 5 160
Iindawo zokusebenza ezilawulwa maProvinsi kwaphela
Ishedule 6 162
Amalungiselelo wesikhatjhana
Ishedule 7 200
Imithetho esuliweko
Ikomba 201

Universal Declaration of Human Rights
Ndebele Version
Source: United Nations Information Centre (UNIC, Harare, Zimbabwe)
Article 20 is incomplete or not literally translated. 
AMALUNGELO OMUNTU WONKE EMHLABENI WONKE JIKELELE
[Preamble]
Loba isimilo lenhlonipho lamalungelo agcweleyo oluntu kuyisisekelo senkululeko, lesokulunga lokuthula emhlabeni,
Loba ukunganaki lokungahloniphi amalungelo abantu kubangele izenzo zocuku oludabula inhliziyo lenembeza, kwadala umhlaba lapha abantu abangathola khona injabulo lenkululeko yokuthi bakhulume bekhululekile bengesabi njalo kungekho ubuyanga, konke lokhu kuphakanyiswa njengento eqakathekileyo ngabantu bonke,
Loba ukuze umuntu angavuki umphenyana ngenxa yokucindezelwa, kufanele ukuthi amalungelo abantu asekelwe ngumthetho,
Loba kufanele ukukhulisa ubudlelwano phakathi kwezizwe,
Loba abantu baMazwe aManyaneyo betshengise ukholo lwabo kumalungelo oluntu lokuhlonipha lokuqakathekisa umuntu emalungelweni alingeneyo lamalungelo alinganayo phakathi kwamadoda labafazi, lokuzimisela ukuthuthukisa ingqubelaphambili lokuhlala kuhle kwabantu,
Loba amazwe ami wodwa ezimisela uKumanyana laMazwe aManyaneyo ukuze aqakathekise ukuhlonitshwa kwamalungelo abantu,
Lobanje ulwazi lwamalungelo blwenkululeko kuyinto eqakathekileyo, ukuze amalungelo lenkululeko kwaziwe,
INKUNDLA YEZIZWE ITHI
Lesisivumelwano samalungelo oluntu silotshiwe ukuze umuntu lezigaba zabantu jikelele zigcine lesi sivumelwano engqondweni, yizizwe zonke lamazwe asabuswa ngamanye.
Isivumelwano
Abantu bonke bazalwa bekhululekile njalo belingana kumalungelo abo. Balesipho sikanembeza, ngakho bamele baphathane ngomoya otshengisa ubuhlobo lobunye.
Isivumelwano 2
Wonke umuntu ulelungelo lokuthola inkululeko lamalungelo alotshwe kulesi sivumelwano hngokupheleleyo kunganakwa ubuhlobo, umbala, ukuthi uyindoda kumbe ngumfazi, ulimi, ukholo, ezimayelana lombangazwe, lenotho kanye lasipi lasiphi isimo phakathi kwabantu.
Njalo kakusoze kube lomahluko ekuphathweni kwabantu emthethweni loba ngowaliphi ilizwe loba yisiphi lesimo selizwe lapho umuntu avela khona - lanxa lelolizwe lizibusa kumbe libuswa ngelinye.
Isivumelwano 3
Wonke umuntu ulelungelo lempilo, lelenkululeko lelenhlalakahle.
Isivumelwano 4
Kakho umuntu ozakwenziwa isigqili, kumbe isithunjwa; ubugqili lokuthengisa izichaka kuzanqatshelwa ngazo zonke indlela.
Isivumelwano 5
Akula muntu ozahlutshwa ahlukuluzwe loba aphathwe ngesihluku langendlela eyangisayo kumbe elocuku.
Isivumelwano 6
Wonke umuntu ulelungelo emthethweni lokuphathwa njengomuntu.
Isivumelwano 7
Bonke abantu bayalingana phambi komthetho, kungekho bandlululo. Abantu bonke bayavikelwa ekubandlululweni. Ubandlululo luvunyelwa yisivumelwano lesi njalo akuvunyelwa ukubasela ubandlululo.
Isivumelwano 8
Omunye lomunye umuntu ulelungelo lokuvikelwa ngababusi lomthethwandaba uma kulezenzo ezephula amalungelo akhe asemthethweni.
Isivumelwano 9
Akumelanga ukuthi umuntu abotshwe okungekho emthethweni, loba abotshwe mahlayana, loba axotshwe elizweni lakubo.
Isivumelwano 10
Omunye lomunye umuntu ulelungelo lokuthi athoniselwe icala phambi kwenkundla ezimeleyo kumbe agwetshwe yinkundla engabandlululiyo ekuthetheni amacala.
Isivumelwano 11
1. Omunye lomunye umuntu owetheswe icala ulelungelo lokuthi aphathwe njengomuntu ongela cala aze adliwe licala emthethwandaba. Kumele njalo aphiwe ithuba lokuthola umeli.
2. Kakho umuntu ongajeziswa emthethweni ngenxa yecala alenzayo uma icala leli lenziwa umthetho owenza lokho akwenzayo kube licala wawungekho ngaleso sikhathi. Isijeziso salelo cala akumelanga sedlule isijesiso esasifanele icala lelo umthetho omutsha ungakabekwa.
Isivumelwano 12
Omunye lomunye umuntu ulelungelo lokuhlonitshwa - ubuntu bakhe, imuli yakhe, umuzi wakhe lezincwadi zakhe. Omunye lomunye umuntu kumele avikelwe ngumthetho ezintweni ezinje.
Isivumelwano 13
1. Wonke umuntu ulelungelo lokuhamba lokuhlala kuwo wonke amazwe.
2. Wonke umuntu ulelungelo lokuthutha loba kuliphi ilizwe, ngitsho laselizweni lakhe, lelokubuyela elizweni lakhe.
Isivumelwano 14
1. Wonke umuntu ulelungelo lokubalekela kwelinye ilizwe ukuze abe yisiphepheli khona nxa ehlutshwa elizweni lakubo.
2. Leli lungelo alikhululi umuntu obotshiweyo ngaphandle kokuba ebotshelwe izindaba zombangazwe kumbe okungavunyelwa ngaMazwe aManyaneyo.
Isivumelwano 15
1. Wonke umuntu ulelungelo lokuba yisakhamuzi ezweni lakhe.
2. Kakho ongathathelwa ilungelo leli loba alelwe ukuba yisakhumuzi selinye ilizwe.
Isivumelwano 16
1. Amadoda labafazi asebekhulilwe, balelungelo lokuthatha lokuthathwa babe lemizi yabo, kungenani ukuthiukholo lomuntu yiluphi lokuthi ungumhlobo bani. Balamalungelo alinganayo ekuthathaneni kwabo lasekwehlukaneniekeni kwaho.
2. Umendo kumele ubotshwe ngukuvumelana kwabathathanayo.
3. Imuli yisisekelo sezizwe, ngakho kumele isekelwe yizakhamizi languHulumende.
Isivumelwano 17
1. Omunye lomunye ulelungelo lokuba lezimphala zakhe yedwa lokuba lezimpahla ndawonye labanye.
2. Kakho umuntu ongahluthunelwa indawo kanye lempahla engeyakhe.
Isivumelwano 18
Omunye lomunye ulelungelo lokucabanga njengokuthanda kwakhe, lelokukhonza ngentando yakhe, ekhokhelwa ngunembaza wakhe. Leli lungelo lipha umuntu imvumo yokutshintsha ukholo lwakhe, lemvumo yokuthi yena yedwa kumbe elabanye atshengise ukholo lwakhe kumphakathi ngezenzo, ngokukhonza, ngokufundisa kunye Tokuziphatha kwakhe kunye lokufundisa ukholo lwakhe.
Isivumelwano 19
Omunye lomunye ulelungelo lokukhuluma izifiso zakhe lokusengqondweni yakhe. Leli lungelo lipha umuntu inkululeko yokudinga lokwamukela lokwazisa akwaziyo lokusengqondweni yakhe ngayiphi layiphi indlela lakwamanye amazwe.
Isivumelwano 20
Wonke umuntu ulelungelo lokuba lomhlangano labanye lokumanyana labanye kungekho msindo.
Isivumelwano 21
1. Omunye lomunye ulelungelo lokuphathisana lohulumende wakhe yena ngokwakhe kumbe amelwe ngabakhethiweyo.
2. Omunye lomunye ulelungelo loncedo lwelizwe lakhe.
3. Izifiso zabantu yizo okumele ziphe uhulumende amandla okubusa. Lezi zifiso zizatshengiswa lukhetho oluzakwenziwa ngezikhathi ezifaneleyo, oluzavumela njalo wonke umuntu ukukhetha ngendlela engasoze itshengise abanye ukuthi ukhethe bani.
Isivumelwano 22
Omunye lomunye umuntu, njengesakhamuzi, ulelungelo lokusekelwa yilizwe lakhe lelokusuthiseka. Lokhu kuzavela ezenzweni zesizwe sakhe lasencedweni oluvela kwamanye amazwe, ukuze kuthuthukiswe amalungelo akhe empilweni lasemasikweni akhe ukuze kumlethele inhonipho lentuthuko yobuntu bakhe.
Isivumelwano 23
1. Omunye lomunye ulelungelo lokusebenza lelokukhetha umsebenzi awufunayo, lelokuphathwa kuhle emsebenzini, lelokuncedwa nxa umsebenzi udingakala
2. Omunye lomunye ulelungelo lokwamukela imbandalo elingene lomsebenzi wakhe.
3. Wonke umuntu osebenzayo ulelungelo lokuthola imbadalo efaneleyo ezokwenza ukuthi yena labantwana bakhe bathole impilo lenhalakahle ehloniphekayo njengabantu, lelokusekelwa ngezinye izindlela.
4. Omunye lomunye ulelungelo lokuba lilunga lomhlangano wezisebenzi ukuze asekele izifiso zakhe.
Isivumelwano 24
Omunye lomunye ulelungelo lokuthatha ikhefu engephulelwa imbadalo yakhe, njalo ulelungelo lokusebenza amahora angamanengi kakhulukazi.
Isivumelwano 25
1. Omunye lomunye ulelungelo lempilo lenhlalakahle yakhe labantwana bakhe. Lokhu kuhlanganisa ukudla, izembatho, indawo yokuhlala kanye lempilo enhle, ukugcinwa kuhle uma engasebenzi. Lokhu kuhlanganisa abafelwaokazi, abadala, abalimeleyo labehlulekayo ukuzonga.
2. Ababelethileyo labantwana kumele bagcinwe njalo bancediswe. Abantwana bonke abazalelwe emendweni kumbe ngaphandle kwawo, kumele basekelwe ngokufanayo.
Isivumelwano 26
1. Omunye lomunye ulelungelo lemfundo. Imfundo ayizukuba lembadalo, kusukela phansi kuze kufike esigabeni esithe thuthu. Imfundo ephansi (elementary) ngeyomuntu wonke, ngakho omunye lomunye uzabanjwa ngamandla ukuthi ayithole. Imfundo ephezulu yezandla (technical) lenye njalo eyolwazi olwehlukeneyo olwezigaba ezehlukeneyo kumele ibe khona, lemfundo ephakemeyo kumele itholwe yilabo abayifaneleyo ngolwazi abalalo.
2. Imfundo kuzamela ithuthukise ubuntu lokuhlonipha amalungelo obuntu lenkululeko engcweleyo. Kufanele ikhulise ukuzwelana, ukuzwisisa lobudlelwano phakathi kwezizwe zonke, kwemihlobo yonke lakwabenkonzo ezehlukeneyo, isekele njalo imisebenzi yeZizwe eziManyeneyo (UN) yokuletha ukuthula emhlabeni.
3. Abazali balelungelo lokukhetha imfundo yabantwana babo.
Isivumelwano 27
1. Wonke umuntu ulelungelo lokumanyana labanye lokukhululeka ekuphathisaneni labanye kwezemvelo lakwezamasiko lelokuvuna kukho konke okuvezwa yizifundo zemvelo.
2. Omunye lomunye ulelungelo lokusekelwa empilweni yakhe lelokuqiniswa ebuntwini bakhe mayelana lokwemvelo lokwezombukiso.
Isivumelwano 28
Umuntu munye lamunye ulelungelo lokuthola indawo lapha okuhlonitshwa lokugcinwa khona izimiso zezivumelwano lezi.
Isivumelwano 29
1. Wonke umuntu ulemisebenzi okumele ayenze njengesakhamuzi okuyiyo ezagcwalisa ubuntu bakhe.
2. Kukho konke akwenzayo, uzakhokhelwa yikuhlonipha lokwethula ingowane yakhe kumalungelo abanye, ananzelele ukuqakatheka kombuso wabanengi (UN).
3. La amalungelo lenkululeko akumelanga kuphambane lezimiso zeZizwe eziManyaneyo.
Izivumelwano 30
Akukho kuleziZivumelwano okungavumela umuntu loba abantu ukubhidliza amalungelo lenkululeko ezilotshwe lapha.
(c) Copyright 1998 
Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights
Geneva, Switzerland
Umumo we-PANSALB ekwenyusweni kwekusetjentiswa kwetilimi letinyenti eNingizimu
Afrika: 
incwadzi yenkulumiswano lesenekuguculwa

(c) PANSALB

Pretoria, February 1999

PANSALB umumo ngekusetjentiswa kwetilimi letinyenti

Umumo we-PANSALB ekwenyusweni kwekusetjentiswa kwetilimi letinyenti eNingizimu Afrika: incwadzi yenkulumiswano lesenekuguculwa

1. Singeniso

Injongo yalencwadzi kuchaza ngeluvo lwe-PANSALB ekusetjentisweni kwetilimi letinyenti nekutfutfukiswa kwelulimi kusimokusho semtsetfo welulimi lesimumatfwe kuSishayamtsetfo nakuletinye tincwadzi temtsetfo. 

Umumo weBhodi ekusetjentisweni kwetilimi letinyenti uvalelwe kulesitatimende semsebenti walo ngaphasi:

Umsebenti weBhodi kutfutfukisa kwekusetjentiswa kwetilimi letinyenti eNingizimu Afrika ngekutsi:
* Kwakhiwe tindzawo tekutfutfukisa nekusetjentiswa ngalokulinganako kwato tonke tilimi letisemtsetfweni
* Kugcinwe inhlonipho nekukhutsata kusetjentiswa kwaletinye tilimi kulelive; 
* Kukhutsatwe kusetjentiswa ngalokuphambili imitfombolusito lephatselene netetilwimi telive

Kuze kuniketwe ebantfu baseNingizimu Afrika emandla ekutsi bakhululeke kunobe ngutiphi tihlobo tokubandlululwa ngalokuphatselene netelulimi, kuba setulu nekuhlukaniswa; nekubaniketa emandla ekutsi babe nekutikhetsela tilimi letilungele buntfu babo kanye nentfutfuko yesive.

2. Tinchubomgomo letikhomba indlela

Tinchubomgomo letikhomba indlela ekunyusweni kwekusetjentiswa kwetilimi letinyenti eNingizimu Afrika ticuketfwe kuSishayamtsetfo saseRiphabliki yaseNingizimu Afrika (Umtsetfo 108 wanga-1996, kuMaklozi 6 (1) kanye neMtsetfo we-PANSALB ( Umtsetfo 59 wanga-1995).

Umtsetfosisekelo uphetse uMtsetfosivivinyo weMalungelo, lobeka kucace kakhulu emcabangweni wemalungelo emuntfu. Emaklozi elulimi kufanele njalo avisiswe kusukela ekungenisweni kwelulimi njengelilungelo. Ngekungeta, kuphindvwaphindvwa kwalagama lafana njenge "lizinga", "sebentisa", "kusetjentiswa" kukhombisa kukhanye ngaseluhlelweni lwemagama loku futsi kusisekelo sekusetjentiswa kwelulimi ngekwemsebenti nobe njengesikhali saseNingizimu Afrika. Umtsetfo we-PANSALB, ufaka totimbili letimo tekubonakala ngaselulimini, sibonelo kokubili njenge lilungelo futsi nemtfombolusito.

Injongo yeMtsetfosivivinyo weMalungelo kwenta siciniseko sekutsi umphakatsi waseNingizimu Afrika uba ngulotinte tikwenchubomgomo yentsandvo yeliningi lecinile futsi lelingene. Ngako ke, injongo yalemitimba lesungulwe ngekuvumelana neMtsetfosisekelo, kuncedzisa ekwenteni intsandvo yeliningi emphakatsini wetfu. i-PANSALB ingulenye yalemitimba kanjalo umsebenti wayo kuchubekisa tinchubomgomo tentsandvo yeliningi.

UMtsetfosisekelo ubona tisebenti letimbili letingenta loku kucace, nguleti hulumende ne-PANSALB. Ngaphasi kwesigatjana Sesigaba Setilimi 6 (1-5) seMtsetfosisekelo siniketa ngalokusebaleni loku

"1. Tilimi letisemtsetfweni eRiphabliki yeNingizimu Afrika Sepedi, Sesotho, Setswana, siSwati, Tshivenda, Xitsonga, Sibhunu, Singisi, siXhosa nesiZulu.
2. : kubona lokushabalala kwekusetjentiswa kwemlandvo futsi nelizinga lwetilimi tendzabuko tebantfu betfu, umbuso kufanele utsatse umsebenti netinyatselo letakhakho tekuphakamisa lizinga nekuyisa phambili kusetjentiswa kwaletilimi.

3. (a) Hulumende wesive nabohulumende betifundza bangasebentisa nobe ngabe nguliphi luhlobo lwelulimi lwembuso ngenhloso yahulumende, kubuka kusetjentiswa, kukhulunywa, tindleko, timeko tesigodzi nekulingana kwetidzingo nekunconotiswa linani lwebantfu bonke nobe sifundza lesiphishekile; kodvwa hulumende welive kufanele asebentise lokungenani timbili tilimi letisemtsetfweni. 
(b) Bomasipala kufanele babuke kusetjentiswa kwelulimi nalokutsandvwa takhamiti tabo.
4. Hulumende wesive nabohulumende betifundza, ngekwemtsetfo nangaletinye tinyatselo , kufanele bahambise ngekwemtsetfo baphindze babuke kusetjentiswa kwetilimi letisemtsetfweni ngaphandle kwekuphuca kulemibandzela yesigatjana (2), tonke tilimi letisemtsetfweni kufanele titfokotele kutsandvwa lokulinganako futsi kufanele tiphatfwe ngalokulinganako.
5. IBhodi Lemele Tilimi taseNingizimu Afrika lelisungulwe ngumtsetfo wesive kufanele-
(a)	litfutfukise, liphindze lakhe timo tekutfutfukisa nekusetjentiswa kwe-
(i) tilimi tonke letisemtsetfweni;
(ii) tilimi temaKhoyi, maNama nemaSani; ne
(iii) nelulimi lwemasayini; neku
(b) tfutfukisa kanye nekucinisekisa kuhlonishwa kwe-
I 	tilimi tonke letisetjentiswa kakhulu ngumphakatsi waseNingizimu Afrika, kufaka ekhatsi siJemeni, siGriki, siGujarati, siTamili, siTamili, siTelegu, nesi Urudu, nesi
II 	Arabhi, siHebheru, siSanskriti naletinye tilimi letisetjentiswa ngetinhloso tekwenkolo eNingizimu Afrika.

Kuyacaca kusukela kuloku lokungenhla kutsi imisebenti yahulumende ikhonjiswe eSigabeni 6(1-4) kantsi imisebenti te-PANSALB ichazwe kahle esigabeni 6(5)

3.Imisebenti ye-PANSALB

Umsebenti lomkhulu we-PANSALB kutsi wakhe tindzawo tekutfutfukiswa nekusetjentiswa kwetilimi tonke letisemtsetfweni ngalokulinganako. Loko kusho kufanele isebente ngendlela yekusungula, yelekelele iphindze ifake emandla kambili etisebentini phakatsi kwemitimba yembuso kanye nenhlangano yahulumende kutsi ifake sandla ngasekutfutfukisweni futsi nekusetjentiswa kwato tonke tilimi letisemtsetfweni.

I-PANSALB kufanele yenyuse futsi yakhe simo lesifanele sekutjentiswa kwetilimi letinyenti jikelele, futsi ifake phakatsi, kodvwa ayinamkhawulo, etilimini letisemtsetfweni. Ngalesikhatsi I-PANSALB idzinga kuniketa seluleko kuhulumende ngenchubomgomo yelulimi nekuhlela kuyisa phambili lizinga nekusetjentiswa kwetilimi letisemtsetfweni, loko akufanele kuphucwe kunaka kwayo lokusukela ekubukeni lokubanti kwekulekelela simo sekwamukela ekunyusweni kwekusetjentiswa tilimi letinyenti. Loku kufaka kwenyuswa kwemakhono elwati lwetilimi letihlangene nekutfutfukisa kwetilimi letisemtsetfweni kanjalo naletinye letisetjentiswa eNingizimu Afrika.

Kuyemukelwa jikelele kutsi indlela lekahle yekutfutfukiswa kwelulimi kwenteka ngekutsi lulimi lusetjentiswe. Kusobala kutsi nanobe nguliphi lulimi lwaseNingizimu Afrika belusetjentiswa, lamanye kakhulu kunalamanye, futsi ngenhlanhla lembi lamanye entelwa phansi kutsi angasetjentiswa futsi lamanye asengotini lenkulu yekutsi anyamalale ngasikhatsi lamanye sekavele, sekacalile, kucala kunyamalala. Kuze lulimi luphile kufanele lusetjentiswe etinhlelweni letibanti temicimbi makungenjalo lutawubese lucala kubuna liphindze life. Kepha, bekufanele sivumele iimisebenti lesezingeni lelisetulu kutsi incishiselwe eSingisini naseSibhunwini kuphela, leti letinye tilimi telive ekugcineni betitawubese ticala kuncipha tiphindze tife. Sikubonile loku kwenteka kuletinyenti tilimi teMakhoyi nemaSani futsi kunyamalala kwato kulahlakelwa hhayi kuphela kulemiphakatsi, lesebentisa yona, kodvwa kuyinhlekelele yavelonke. Sive lokuncane kakhulu ngekunyamalala kwalokuhambisa netilimi kulelive ingani ngobe sinhlobene nalemicondvo yengoti yaletinye tinhlahla netilwane leticala kunyamalala. Kanjalo ke umsebenti losetandleni kutsi kutsatwe kusetjentiswa kwaletilimi letisemtsetfweni kanye naleti letinye tilimi letisetjentiswa eNingizimu Afrika, elunhlelweni lolubanti lwetindzikimba futsi naselunhlelweni lolukhulako lwetinhloso.

Kubeka loku sobala, kumele sitfole tindlela tekuvula mihondlo yekuchumana ngekugcizelela kutsi tilimi tetfu tisetjentiswe etintfweni letiphatselene nemphakatsi emicinjini lesezingeni leliphakeme kuze kutsi tinhlangotsi tawo tenyuke futsi tiphindze tivakale kute tigcwalise lemicimbi ngempumelelo. Kusetjentiswa kwato njenge tilimi telive esigodzini kanye nasetigabeni tetifundza ngetidzingo teimisebenti yetemnotfo kutsi tembulwe emphakatsini. Kubaluleka kwato ngekuhlobana nelwati lwendzabuko kufanele kwembulwe ngalokufanako. 

Ngalenye indlela, kusetjentiswa ngalokwecile nekutsembela eSingisini njengelulimi lwekuchumana kudzingeke kutsi kuphindvwe kubuketwe kanye kanye. Ngalesikhatsi siZulu sisebenta njengelulimi lwekuchumana elinyentini lwebantfu belive labangu-70%, Singisi kuphela, kulesikhatsi sanyalo, singasetjentiswa kahle kuphela linyenti lwebantfu belive labangu-20%. Kanjalo, kuchumana kuhulumende, ngeSingisi, ngesibonelo, kufinyelela ebantfwini labancane lekutsandza kufaka ekhatsi luhlobo lwebantfu labaphila impilo lesemkhatsini labafundzile labahlala emadolobheni.

IBhodi ibona kutsi kufanele lente lisu lelivakala kakhulu kutotfola futsi liphindze lakhe kulokusetjentiswa ngekwemsebenti lokukhona kwetilimi tase-Afrika kulelive (kufaka ekhatsi Sibhunu, siKhoyi nesiSani kanye nelulimi lwemasayini lwaseNingizimu Afrika). Futsi kumele lente siciniseko kutsi lusito lolunyenti luyatsatfwa kuloku Singisi singaniketa futsi makwenteka naletinye tilimi temhlaba wonke.

Macondzana netilimi tetfu tendzabuko, kufinyelela kulamabhaca lamatsatfu kudzingakala kutsi kulandzelelwe, kwekutsi kanye kanye:
* liticasha ngekutfutfukiswa nobe ngekuchazwa kwaletilimi, futsi
* lihlolisise liphindze lakhe ngetindlela lapho basebentisi betilimi leticishe tifane kusebentisa kwabo emakhono ekusebentisa tilimi letinyenti ngekuchumana.
* Kwakha simo sekwelula kusetjentiswa kwaletilimi.

Ngalamanye magama, iBhodi itawutsatsa iimisebenti yekutfutfukisa macondzana naletinye tilimi liphindze lisungule nemasu ekutfutfukisa, lakha emakhono ekuchumana ngetilimi letihlangene ( lokufana nekuhumusha umbhalo, kuhumusha, tinhlelo tekufundvwa kwelulimi, nalokunye.). Injongo yetfu ihlala njalo ingulena yekukhulisa kucudzelana ngekuchumana ngetilimi letinyenti ngaphandle kwekwandzisa emadvonga elulimi phakatsi kwebantfu. 

Ngesikhatsi uMtsetfosisekelo umise tilimi letingu-11 ngelizinga lelisemtsetfweni, sidzinga kuvisisa kutsi loku kwasukela ngaphandle kwesimo semlandvo lapho kamuva bekukhetfwe tilimi tase-Afrika letilishumi kwase kuniketwa kumiswa lokusemtsetfweni lokuncishisiwe kuleto. Lizinga lelisemtsetfweni letilimi letiyimfica lalulelwa esigabeni savelonke, langetwa kuletilimi letisemtsetfweni takudzala letimbili ( Sibhunu neSingisi). Lomsebenti kungenteka kulelikusasa lelibonwako uholele ekutfukutseleni nasekunyanyeni kwalemiphakatsi yetilimi lebona kakhulu ngelulimi labakholwa kutsi lehlukile kuletilimi leti nyalo letisezingeni lelisemtsetfweni. Umumo weBhodi kutsi linakekele liphindze lesekela kusetjentiswa nekutfutfukiswa kwelulimi ngalunye eNingizimu Afrika ngobe ngekwesisekelo selulimi ngalunye nemphakatsi walo mitfombo yekubaluleka kwelive lekumele inakwe, yelekelelwe futsi yesekelwe. Ngasikhatsi simbe, umsebenti weBhodi kutsi wente siciniseko sekwenyuswa kwekusetjentiswa kwetilimi letinyenti, lenyuse kusebentisana ngekubambisana futsi nekuvula mihondlo yekuchumana, hhayi kukhutsata kucudzelana ngekuhlukanisa ngekwetilimi nobe ngekwenhlukaniso.

IBhodi itawuchaza kutsi tilimi leteswela lizinga lelisemtsetfweni kufanele tikutfole njani kunakwa lokusebentako nekwenyuswa. Umumo wetfu kutsi sicacise kusetjentiswa lokusebentako nesilinganiso selulimi ngalunye lelinebundlelwano bekuncika kuletinye tilimi. Nasesibuka kumiswa ngekulandzelana kwetilimi nobe lizinga "lelisemtsetfweni" lelilulimi lilwa nelizinga "lelingekho emtsetfweni" angeke ngendlela leyentekako kufake sandla ngasesimeni sendzawo lesikhulisa kusetjentiswa kwetilimi letinyenti nobe intsandvo yeliningi. Kodvwa, iBhodi yetsemba kutsi ngekwenyuswa kwato tonke tilimi, kusetjentiswa kwato nekutfutfukiswa kwato, litawukhona kwesekela intsandvo yeliningi kanye nemalungelo elulimi kumphakatsi welulimi ngamunye. IBhodi ibona kutsi kunekugcama kwesibopho semtsetfosisekelo kuhulumende, esigabeni savelonke kanye nesifundza, sekwengeta lizinga nekuchubekisa kusetjentiswa kwaletilimi letisemtsetfweni, leti betincishisiwe ngekwemlandvo. Kutsi loko kwenteke, umbuso kufanele unikete ngemasu ladzingekako.

Inhloso ye-PANSALB kutsi ikhutsate simo lapho imitimba yembuso nenhlangano yahulumende, lenelutsandvo ekutfutfukisweni kwelulimi, kusebentisa nekuniketwa kwemisebenti, kuyagcizelelwa kutsi kuphilisane. Injongo lefanako itawuba yekucinisekisa kutsi omabili lamalungelo elulimi atawuvikelwa nemitfombo yalunye lulimi nebasebentisi bangasekelwa kuto tonke tigaba temphakatsi. Kuloku kugcina, I-PANSALB kayitiboni inebundlelwano bekuba setulu ngekuphatsa naleminye imitimba yelulimi; hhayi futsi kutsi ihlose kuba sakhiwo lesijezisako lesifuna kuholela emandla kuyo. Kodvwa itawuchubeka ihloniphe sibopho sayo sekwakha timo letisitako kutsi kusetjentiswa kwetilimi letinyenti kundlondlobale. 

4 Tatiso ngenchubomgomo yelulimi

Kukhetfwa kwekusetjentiswa kwetilimi letinyenti kundlula kwekusetjentiswa kwelulimi lunye, kanye nenchubomgomo yelizinga lelilinganako lwetilimi letingu-11 kuveta umkhondvo wenchubomgomo yelulimi. Ruiz ( 1984 na 1998) uniketa indlela yekubuka lulimi kusukela etindzaweni letintsatfu temcondvo lowehlukene, njengekutsi. Lulimi njengenkinga, lulimi njengelilungelo futsi lulimi njengemtfombolusito. bochwepheshe bekuhlela lulimi e-Afrika babuketa kulemibono yelulimi njalo njalo. Ngalokutsite, mibono yelulimi njengelilungelo nelulimi njengelisu kufike ngaphasi kwenkulumo lematima emaveni ema-Francophone kanye nema-Anglophone ase-Afrika. Kuyindlela lefanako emsebentini wa-Akinasso, Bamgose, Chumbow, Elube, Djite, Mateene, Prah na Tripathi, kulaba labanye, ngabe ngiyo yini imtfombo lekumele tilimi tase Afrika tiyinikete, adzingwa kwembulwa aphindze atfutfukiswe kute kutsi bantfu balelivekati bakhone kutiphatsela siphetfo sabo.

4.1 Lulimi lubonwa njengenkinga

Lesatiso lesi sisemphakatsini lapho inkolelo lebusako kungulena yekuhlukanisa kanye nobe kufanisa. Ligama lempendvulo kuleliphuzu lekusetjentiswa kwetilimi letinyenti kwenyusa inchubomgomo yelulimi letinte ekusetjentisweni kwelulimi lunye, kusho kukukhuliswa kwelulimi lelicembu lelibusako. INingizimu Afrika isandza kuphuma esikhatsini lesidze selubandlululo kantsi nenchubomgomo yelulimi itinte kulombono wekutsi tilimi ngaphandle kweSibhunu neSingisi tiyinkinga. Kuba khona kwelicembu lelisha lelikhetselwe kubusa, lulimi njengenkinga luyachubeka kuvama. Kepha loko kubonakale ngetinjwayelo tebantfu labafanisako.

4.2 Lulimi njengelilungelo

Lesatiso lesi sihlangene naletinhlangano letigcina imigomo yekulingana. UMtsetfosisekelo wetfu uyasibopha kutsi sitfutfukise inchubomgomo yelulimi nemasu ngaphakatsi kulombono. Lendzaba yelulimi njengelilungelo ibaluleke kakhulu, futsi ngiyo lekumele ibekwe kakhulu kulelive, ngako kuphela kutsi kulesikhatsi lesindlulile, malungelo ebantfu ahlukunyetwa. Indlela yinye yekwenta siciniseko sekutsi malungelo elulimi ayacinisekiswa kubuka kulemicondvo lemibili yelulimi nengelilungelo nalona welulimi njengemtfombo.

4.3 lulimi njengemtfombo

Lasatiso lesi sihlangene nemgomo webundlelwano lobuhlangene, lapho imiphakatsi leyehlukene/tilimi tibonakala tiphilisana ngebundlelwano lobuhlangene. Kubaluleka kwalunye lulimi nemphakatsi walo wekukhuluma kuvunywa njengencenye yekuphelela. Lulimi njengemtfombo kufaka phakatsi lomcabango welulimi njengelilungelo. Lombono wekutsi lulimi lungumtfombo eveni lihambisana nalomcabango wekusetjentiswa kwelilwimi njengesikhali nobe kusetjentiswa kwetilimi letinyenti lokusebentako.

5. Luhlelo livi

Akunakungabata kutsi kuhlelwa kwelulimi lokudzingwa kutsi kulandzelelwe eNingizimu Afrika nguloku lokufaka phakatsi indlela yekufinyelela lesebentako lekabili etilimini lengahlukaniseki kulombono welulimi njengelilungelo nakulombono wekutsi tonke tilimi timitfombo.

Inchubomgomo yelulimi nekuhlelwa lokwatiswe nguletatiso letimbili telulimi njengelilungelo futsi njengemtfombo:
* vuma kutsi kunemisuka yelwati kanye nebungcwetsi lobunetikhulumi tato tonke tilimi:
* shono kutsi tinyatselo letibukhali kutewungenela kuphindvwe kusetjentiswe lolwati ngekusitakala lokugcwele kwenhlangano;
* vula lukhono lwemaphethini lakhona endzawo kanye newesigodzi etindlela tekuchumana ngekusebentisa tilimi letinyenti;
* sebentisa tindlela tekuchumana temhlaba wonke kundlula imincele yelulimi;
* akha luchungechunge loluntjintjantjintjako lendlela yekuchumana ngekusebentisa tilimi letinyenti kuze kunetiswe tidzingo tasekhaya netemhlaba wonke teluhlelo lwentfutfuko yelive.

5.1 Indlela lesebentako yekufinyelela ekusetjentisweni kwetilimi letinyent
i
I-PANSALB iyakuvisisa kusetjentiswa kwetilimi lokusebentako lokusukela kuntsandvo yeliningi, nemcondvo longabandlululi. Akukamukelwa eNingizimu Afrika ngetizatfu tenhlalakahle, tentsandvo yeliningi netemnotfo kutsi kuncishiswe kusetjentiswa kwanobe nguliphi lulimi. I-PANSALB ivisisa leligama ngekuchaza kutsi bantfu basebentisa tilimi letahlukene etindzaweni letahlukene kulelive. Ngako ke, kwenta umcabango losebentako kusebentisa tilimi letifanele makukhulinyiswana. Ngalamanye magama, kusho kutsi hulumende kudzingeka asho lulimi lolufanele lwekuchumana, kutawuya ngekutsi nguluphi lelibandla lelo. Akusho kutsi hulumende kumele asebentise tonke letilimi letingu-11 ngesikhatsi sinye makakhulumisa umphakatsi. Kuchaza leliphuzu ngendlela lekhonkile: Uma ngabe Litiko leTempilo lifuna kwenta umkhankaso we-AIDS, indlela yekufinyelela ngekusebentisa tilimi letinyenti itawucitsa lombono wekusebentisa lulimi lunye uma kundluliswa imininingwane eveni lonke. Kumele lisakate lemininingwane kulinye kuletilimi letisetjentiswa njengelulimi lelingumsuka ngekuchumana eveni, kodvwa kwenteke njalo ngendlela lekhombisa lulimi/tilimi letifanale kumunye ngamunye umphakatsi. Ngako ke sigodzi saseMier eNyakatfo Kapa singatfola lomniningwane ngeSibhunu nobe ngesiNama; kantsi endzaweni yaseWillowvale eMpumalanga Kapa bangahle batfole lomniningwane ngesiXhosa, kantsi eNyakatfo KwaZulu-Natal kumele batfole loku ngesiZulu.

Ngekwenhlangano lenkhulu, uma ngabe kusetjentiswa kwetilimi letinyenti lokusebentako bekutfungelwe ehlelweni lwentfutfuko yave lonke (umnotfo), beyitawukhomba kutsi nini, kuphi, ngutiphi kantsi futsi tisetjentiswa njani tilimi kulesikhatsi sanyalo. Itawulinganisa bukhulu belikhono lekusetjentiswa kwaletilimi kuletimokusho leti. Itawukhomba kutsi nguluphi luphenyo lokuchubeka lolufunekako kutowenta kahle nekusebentisa letilimi ngelikhono lelisetulu kantsi phambili itawukhomba kutsi ngutiphi letinye tilimi letingalekelela lenchubo ngekwembuyiselo.

Lulimi lusebentisa tingucuko mayelana netidzingo, kuvakele nobe akusinjalo. Ngenca yaloko, lesimo lesikhona sanyalo ngekwemisenti yetilimi akutsembisi kutsi ingema ndzawonye nobe ngaphandle kwekuhlela lokunamatselene. Kepha, iimisebenti lefanele yekuhlelwa kwelulimi lehlangene nentfutfuko yavelonke kanye netemnotfo kumele ingete luhla lweimisebenti yetilimi letinyenti ngendlela lehleleke kakhulu futsi ekugcineni isite. Ekwenteni njena, kwakha ekulinganisweni kwelulimi njengesikhali, lokusiciniseko lesihle kutsi malungelo esayensi yelulimi lwemiphakatsi avikelwe ngendlela leniketa emandla.

Incenye leyakhako lebalulekile yekusebentisa tilimi letinyenti letisebentako ngulena yekutsi ifuna kuhlelwa lokusebentako. Lokusaba kwekutsi kungenteka ngekwako kusho kwandza lokungavisiseki kwemisebenti yelulimi kutinte kulongavisiseki kwalendzaba. Nasekubonwe injongo lengumsukwa, tigaba kanye nebudzetikhatsi ngasendleleni yekufinyelela kuleyo njongo kufanele kuklaywe kucala. Kwentiwa kube simanje kwaleto tilimi, leti kulesikhatsi sanyalo tivinjelwe kutsi tisebente etindzaweni letiphakeme letifana nakusayensi kanye nakuthekinoloji yemhlaba wonke etifundzeni kanye nakumnotfo wavelonke, letilimi kumele tibe ngubomacala ngaye labaphutfumako. Iimisebenti yelulimi nekushicilelwa kwetincwajana kutawudzingeka kutsi kwentiwe ngemcabango kuze kutsi loko kube khona kuto tonke tilimi leticondzane kakhulu nelibandla lekuhloswe lona. Ngalamanye emagama, tincwajana kudzingeke kutsi tibhalwe ngalokufishane futsi nangelulimi lolusobala, nekuhumuswha nobe kuhumusha lokufinyetiwe kumele kuniketwe nangabe futsi ngesikhatsi sidzingo siboniswe kwaba sebaleni.

6. Kusetjentiswa kwetilimi letinyenti

Tilinganiselwa ku-6000 tilimi letisetjentiswa emaveni langaba ngu-200 lokukhombisa kutsi kusetjentiswa kwetilimi letinyenti intfo yangempela jikelele, ingani ngobe David Crystal uyasho kutsi: lomcondvo losakakile wekutsi bunyenti tilimi yintfo lengakajwaleki kwenyusa migomo yahulumende: angaphasi kwekota emave emhlaba aniketa kuvunywa lokusemtsetfweni etilimini letimbili, futsi lasitfupha avuma letintsatfu kuphela nobe ngetulu. (Crystal 1987:360) Ingrid Gogolin (1993) ukhomba kulesateto sekusetjentiswa kwelulimi lunye lapho imvama, luvo lwaseNshonalanga ngelulwimi luhleti khona. Kuphumelela ngetembusave, ngetemnotfo, nangetempi kwabaseNshonalanga kubese kwenta kubalulekisa kwesetayeto sekusetjentiswa kwelulimi lunye kulamave lasebentisa tilimi letinyenti lancotjiwe. Licinisa ngekusetjentiswa kwetilimi litinyenti lelingumsebenti wePANSALB nekutfula tidzingo lekufanele tiviwe ngekuphambana ngenchubo lenhlihlako ngasesitayetweni sekusetjentiswa kwelulimi lunye, nebukhulu bebuchwepheshe belulimi (kubandlulula ngelulimi). (buka Skutuab-Kanpas)

INingizimu Afrika isesimeni lesingakatayeleki ngandlelatsite ngekutsi inetilimi letingetulu esigabeni savelonke kundlula onke mave. UMtsetfosisekelo ubopha hulumende kutsi agcwalise lelizinga lelisemtsetfweni kanye nekusebentisa neBhodi kutewunyusa kuhlonishwa kwaletinye tilimi kanye nekunyuswa kusetjentiswa tilimi letinyenti nekutfutfukiswa kwetilimi jikelele. Lesibopho sibeka iNingizimu Afrika emphetfweni losikako wemhlabawonke wekutfutfukiswa  kwenchubomgomo yelulimi, lenikela ngelitfuba lelijabulisako ngekuvula umkhakha lomusha mhlabawonke.

6.1	Kusetjentiswa kwetilimi letinyenti eNingizimu Afrika

INingizimu Afrika, njengemave lamanyenti, isebentisa tilimi letinyenti, loko kusho kutsi tilimi letinyenti tiyasetjentiswa kulelive kutishomusho letahlukahlukene naseimisebentini leyahlukahlukene. Bantfu labanyenti bayakhona kusebentisa ngetulu kwalinye lulimi; bantfu labaningi bayakhona kusebentisa tilimi letahlukene letimbalwa. Tinganeko nekungeva kahle kwentekile, kepha, kwatfutfuka ngetilimi futsi nebantfu lebasebentisa tona kulelive, futsi kutawuba ngulomunye kuleimisebenti ye-PANSALB kuvusetela kubaluleka lokuliciniso nekusetjentiswa kwetilimi letinyenti eveni letfu. Labanyenti kulaba labakhuluma tilimi letinyenti bakhuluma tilimi letiyindzabuko kulelive emakhaya nasemiphakatsini yabo yesikhashana.

Kusetjentiswa kwelulimi kulo lonke lelivekati lase-Afrika kuyafana naloku kwaseNingizimu Afrika. (Bantfu bayakhutsatwa kutsi bafundze letinye tilimi nabadzinga kuchumana ngetizatfu, letihlobene ngeimisebenti yekutsengiselana nangetemnotfo). Tilimi letisetjentiswa ngetulu kakhulu nobe imiphakatsi lemikhulu yekukhuluma tijinge tisetjentiswe njengetilimi tekuhlanganisa nobe tilimimvana. Kunaletinyenti tilimimvana letisetjentiswako e-Afrika letifana nesi-Arabhi, siKiswahili, siHawusa, siFulfude, siKanuri, siKikongo, letijuba eminceleni yelive futsi tisetjentiswa ngetinjongo tekutsengiselana ngesigodzi nangekusebentisana.

Tilimi tendzabuko letisemtsetfweni taseNingizimu Afrika tisetjentiswa ngekufana njengetilimimvana e-Afrika leseNingizimu. Sibonelo: isiNdebele, sisetjentiswa kakhulu eZimbabwe nasetincenyeni taseNyakatfo yeNingizimu Afrika, futsi siviwa natikhulumi taletinye tilimi tesiNguni (isiZulu sicishe sisetjentiswa njengelulimimvana eNingizimu Afrika linyenti lebantfu labalinganiselwa ku-70% nanobe bakhulumi baso emakhaya bahlanganisa 22% kuphela). Setswana sigcwele kakhulu eBotswana siphindze sikhulunywe kakhulu lokungenani etifundzeni letimbili eNingizimu Afrika. Xitsonga sikhulunywa eMozambikhi kanye nase Ningizimu Afrika. Sibhunu lulimimvana mbamba lwaseNamibia naseNyakatfo Kapa, futsi sisebenta ngekufana etifundzeni letimbalwa taseNingizimu Afrika kanjalo. Ngekweliciniso, linye kuletilimi letisemtsetfweni taseNinginzimu Afrika liyakhulunywa nobe liyaviwa noma kuphi esigodzini sase Afrika leseNingizimu libese selisebenta njengelulimimvana lwesigodzi.

6.2	Kusebentisa lulimi lunye kucedzana emandla

Kunesinyatselo lesibalulekile sebantfu labasebentisa letilimi leti letijuba imincele ye-Afrika leseNingizimu ngetinjongo tekutsengiselana etigabeni tendzawo netigodzi ngemnotfo. Ngakulelinye licela, laba kusukela ekucaleni babambeke ngeimisebenti lesetulu, etigabeni tavelonke teimisebenti yetemnotfo, batsandze kuba bakhulumi beSingisi, lihlandzana bese kuba Sibhunu, kulelive; nobe bakhulumi besiPutukezi nesiFrentji kulamanye emave ase-Afrika.

Kutfunjwa kwelive kute netisetjentiswa letahlukene tekugcina imiphakatsi lehluliwe icindzetekile. Lesinye kuletikhali temandla lulimi. Ebantfu angeke babelane emandla uma ngabe banganakufinyelela kuletilimi letisetjentiswa ngulaba labasembusweni. E-Afrika, tilwimi tendzabuko betisetjentiswa kancane ngekucela inseyeya kutembusave nobe kumandla etembusave ngalokusebentako. Kanye nekutfunjwa kwelive, kucabanga kwaseNshonalanga, isayensi netekhinoloji kube sentseleni lesetulu. Lwati lwendzabuko, isayensi, umutsi futsi netemnotfo wesigodzi tibe, kunchubo, yekulahlekelwa sitfunti tase tiyabhaca. Tibhace etilimini tasekhaya, leti betibekwe ngaphandle emisebentini lesezingeni lelisetulu ngebaholi betembusave netiphatsimandla tembusave belivekati. Ngekwesiphukuto, lizinga lelisetulu laniketwa laba labasebentisa lulimi langaphandle, nanobe basebentisa lulimi lunye, kepha bakhulumi betilimi letinyenti base Afrika batfole kunakwa lokuncane ngetiphiwo tabo tekukhuluma kanye nelwati lolubalulekile. Bakhulumi baseveni betilimi tangaphandle e-Afrika babese, jikelele, bangasavisisi sidzingo sekufundza tilimi tasemakhaya.

6.3 Lusito lekusetjentiswa kwetilimi letinyenti

UMtsetfosisekelo usipha litfuba lekubuyisa kubaluleka kwebunyenti betilimi eNingizimu Afrika, futsi ekwenteni njalo sitawutfola lendzawo yekugcina lwati lolubhacile. Lenchubo inelusito lolunyenti kakhulu emphakatsini waseNingizimu Afrika yonke.

Emafa ebantfu labakwati kukhuluma tilimi tendzabuko netinhlobo telulimi, kufaka ekhatsi Lulimi lweMasayini lwaseNingizimu Afrika, nalaba labakhuluma tilimi letinyenti, atawuphindvwe alinganiswe.

Lesimo lesiphambene lesente ncono kuphela labantfu labakhuluma Singisi, nanobe bakhuluma lulimi lunye, nobe banelikhono kuphela kusayensi nakuthekinoloji yaseNshonalanga kuphela, batawubekwa emcondvweni lohlangene kahle lobona lonke lwati nemakhono ekukhuluma. Lengcondvo 
yekutsi bantfu labanganabo buchwepheshe beSingisi ngalenye indlela balambatsekile kumele uhanjiswe uma sifuna kuya kumphumelelo yemphakatsi wentsandvo yeliningi lapho liningi langiwe khona futsi bundlelwano lobuhlangene bemiphakatsi kanye nelwati loluhlukene longiwe.

Kwenyuswa kwekusetjentiswa kwetilimi letinyenti, lokunye futsi, kusinika litfuba lokuhlanganyela kakhulu ngalokugcwele kumphakatsi wemhlaba wonke/jikelele, enjobe lolugalelo lutawuholela ekufundzeni tilimi tekuchumana kabanti ngetinjongo tekutsengiselana futsi nekuchumana mhlabawonke. Sibonelo, kutawuholela ngasekuphakamiseni kwesiPutukezi, siFrentji, siSwahili, si-Arabic, nesi-Hawusa ngekutsengiselana nangekusebentisana e-Afrika.

Luphenyo lolentiwe kulelive ngeminyaka yangabo-1930 nanga-1940 lukhombise kutsi bantfu labasebentisa tilimi letimbili bakhombisa kubeketela lokukhulu ngenhlalo futsi babonakala banekuphumelela lokukhulu etifundvweni tabo kundlula bantfu labasebentisa lulimi lunye ngendlela bangiyo. Loluphenyo luhlale lwanganakwa ngetulu kwesigamu selikhulu leminyaka. Kwanyalo selisekelwa luphenyo lolentiwa kulamanye emave, kufana naseNyakatfo Amelika, e-Astralia, Endiya naseScandaniva. Kanjalo ngkucina kwetenhlalakahle futsi nakutemfundvo, kwenyuswa kwekusetjentiswa kwetilimi letinyenti kutsandza kuba nelusito lolubalulekile emphakatsini wonke waseNingizimu Afrika.

6.4	Kuhlobana emkhatsini kwekusetjentiswa kwetilimi letinyenti neluhlelo lwentfutfuko yavelonke

Kwakhiwa nekusetjentiswa kwenchubomgomo yelulimi lelive kudzinga kutfungelwa eluhlelweni lonke loluphelele lwentfutfuko yelive. Bafundzi (buka ngesiboneloTripathi 1990, Akinasso 1991 kanye naSiatchiema 1992) labahlatiye inchubomgomo netinchubo tekusetjentiswa kulelivekati babonisa kulobumetima lobuvela lapho, ngekubekisa, tinchubomgomo telulimi emfundvweni katihlangani naleti teluhlelo yentfutfuko yelive. Lokuvama kwentekile nguloku kwekutsi luhlelo lwelive (lwetemnotfo) luvamise kuntsintsibeta luhlelo lwelulimi kutemfundvo enjobe bekuhlala kwenteka eAfrika, lapho kwenyuswa kwekusebentisa tilimi tase Afrika kutemfundvo kutsatselwa phansi ngesidzingo sebuchwepheshe kulelimi lwebatfumbi belive bangaphambilini bentela tinhlalo kutembangave wesive kanye nemandla kutemnotfo.

Bafundzi labambalwa kulelivekati baphindze babonise ekuhlanganeni emkhatsini wekuhluleka kwe-Afrika "kutfutfuka" nekusetjentiswa kwetinchubomgomo telulimi letentiwe ngekweNshonalanga, letinganaki bungiko bebunyentitilimi balelivekati (bona ngesibonelo Djite 1993). Baphindze babonise ekuhlanganeni emkhatsini wekwabela kwetinsita tentfutfuko futsi nekuhanjiswa ngelulimi lunye tinchubomgomo telulimi kutemfundvo. Lamanye emave asifundvo lesingakavami kitsi ngoba kubaluleka kwenkolo nobe kweluphawu bekuhlangane netilimi taseAfrika, nobe kunjalo tinchubomgomo telulimi tindlulele ngasetilingweni tekusetjentiswa kwelilimi lunye tetiboniso tentfutfuko yasenshonanalanga futsi netinhlanganisela telusito. Ngabe lamave lanjalo akhonile kuvuma futsi asebenta ngekhatsi kwekubaluleka kwetilimi tase-Afrika njengesikhali, lizinga lelisebentako letilimi tabo ngabe tahluka.

7. Kutsatsa Indzima

Umtsetfo wePANSALB uyinkomba lemcoka kakhulu ngekutsi kunekutibopha ngekuchaza nangekubukisisa inchubomgomo yelulimi kuphindvwe kuhlelwe kabanti ngalokwanele kutocondzisa nobe ngusiphi sikhungo semkhambatsi futsi kunguloku, lokusibeka ngembili kulamanye emave. Sinelusito lolwengtiwe kutsi sikhone kufundza kuletindlela nobe kuphi kulelivekati. Kunetinyatselo letisisekele, letidzinga kulandzelelwa ekuchazeni nasekusetjentisweni kwenchubomgomo neluhlelo loluvakalako.

7.1 Inchubomgomo yelulimi netinchubo tekuhlela

Letinyatselo letilandzelako tidzingwa kulandzelelwa ngekusebentiswa kahle kwenchubomgomo:
* pela kahle imigomo lelulekako yenchubomgomo yelulimi ngekubekwa kwayo kuMtsetfosisekelo
* khetsa luhlelolivi lekuhlelwa kwelulimi lelingatsandza kakhulu kusebentisa letinchubomgomo;
* dvweba luhlelo lekusebenta lelifaka phakatsi kuhlanganyela kwahulumende kanye nehlangano yahulumende;
* cinisekisa kutsi inchubomgomo yelulimi kanye neluhlelo kutfungelwe ehlelweni lwentfutfuko lwavelonke;
* khomba tivimba titsibelamgomo endleleni futsi kusetjentwe ngaloko ngekuhanjwa kutfungatfwa;
* phawula budzetikhatsi lobuhlosiwe;
* bikela ngalokwanele kokubili hulumende kanye nenhlangano yahulumende.

7.2 Kwehlukaniswa kwemisebenti

Litiko leteBuciko, eMasiko, iSayensi neThekinoloji (DACST) selivele liyibeke yabonakala lenchubo yekuchaza lomncele weluhlelo lelulwimi lwavelonke. Ngalesikhatsi lapho lenchubo yacalwa khona, uMtsetfosisekelo wanga-1996, futsi ikakhulukati emaklozi elulimi bekangakamiswa. Kanjalo ke, kwehlukanisa lokubonakalako kwemisebenti bengungekho sobala enjobe kunjalo nyalo. Sekuyaphocelela nyalo kutsi kokubili i-PANSALB ne DACST bakhulume ngekuhlangana loku ngesizatfu sekuvikela kuphindzakabili kwemisebenti kanye nekuvimbela kwehlukaniswa kwesikhashana kwemisebenti.

I-DACST, kulesikhatsi lesisemkhatsini, isungule imisebenti lemibili lebalulekile, lewela ngco kumsebenti wahulumende ngekuniketa umphumela kwelizinga lelinganako nekusetjentiswa kwelimi letingu-11 letisemtsetfweni:
* Kumiswa kwemkhankaso wekwatiwa, lohlelelwe 1998 kuya ku-1999;
* Kucalwa kwemsebenti wekuhumushwa kwelicingo lekungancedza bantfu kuo tonke tilimi letisemtsetfweni, naletinye tilimi lebungumacalangaye, eimisebentini lengumasheshisa.

Kokubili loku kungatfolakala kusite hulumende kutsi agcwalise imisebenti yakhe futsi kumiklamo lekumele yesekelwe iPANSALB.

Ngesikhatsi hulumende wekwakha tindlela tekuniketa lizinga lelininganako futsi nekusetjentiswa kwetilimi letisemtsetfweni, umsebenti wePANSLAB ngulona wekucinisa kanye nekusungula kwakhiwa kwemitimba yemikhambatsi yahulumende leyesekela kutfutfukiswa kwemikhatsi yetilimi/makhono ekusebentisa tilimi letinyenti nekudedela futsi nekwandzisa imitfombo yalaba labakhuluma tilimi mgaphandle kweSingisi. Ngesibonelo, I-PANSALB itawugcugcutela kutfutfukiswa kwe: 
* mphakatsi futsi nekusebenta lekusisekelo sekuhumusha nekuguculwa kwemagama;
* tintfo tekufundzisa kanye nelitheretja yetilimi tendzabuko lefaka phakatsi tilimi letisemtsetfweni letiyifica, Lulimi lweMasayini lwaseNingizimu Afrika, netilimi temaKhoyi nemaSani;
* tichazamagama letandzisa kungena etilimini ngaphakatsi emindenini yetilimi;
* kusetjentiswa kwetilimimvaana tendzawo futsi netesigodzi kanye netilimi tekutsengiselana nabomakhelwane base Afrika;
* luchungechunge nemave langubomakhelwane eimisebentini yekutfutfukisa lulimi ngetilimi lesabelana ngato kundlula eminceleni;
* tinhlelo temtsamo wekucecesha phakatsi kwebakhulumi/nebasebentisi, ikakhulukati, tilimi tendzabuko, ekucecesheni ngelulimi, kanye nemsebenti wentfutfuko;
* tindlela netinhlelo letembula lwati lwendzabuko lwase Afrika leseNingizimu; 
* tindlela netinhlelo letakha umtsamo phakatsi kwemiphakatsi kutsi isebentise tilimi tayo futsi nelwati ngekuhlala kahle kwayo.

Ekupheleni kwelilanga, imiphakatsi yelulimi idzinga kuniketwa emandla futsi idzinga kubona lukhono lwetenhlala kahle , lwefundvo kanye nemnotfo ngetilimi takhona mangabe kusetjentiswa kwetilimi letinyenti kutawutsatsa impandze njengemfutfo lochubekako kulelive.

8.	Siphetfo
Ekugcineni, I-PANSALB ifuna kuhlahlambisa kufakwa kwemandla emiphakatsini yelulimi kutsi ubone kubaluleke kwetilimi tawo ngakokobili njengeluvo nanjengesikhali. Kusetjentiswa kwelimi letinyenti kulelive kutawutsatsa impadze njenge lochubekako kulelive.

9.	Imisuka

Akinnaso F N 1991 Toward the Development of a Multilingual Language Policy in Nigeria. In Appied Linguistics, Vol. 12. 1: 29-61.
Alexander N 1989 Language Policy and National Unity in South Africa/Azania. Cape Town: Buchu Books.
Alexander N 1995 Presentation to the Department of Constitutional Development, February 1995
Crystal D 1987 The Cambridge Encyclopedia of Language. Cambridge: CUP.
Department of Arts, Culture, Science and Technology 1996. Towards a National Language Plan for South Africa. Final Report of the language Plan Task Group (LANGTAG). Pretoria: DACST.
Djit P 1993 Language and Development in Africa. International Journal of the Sociology of Language 100/101: 148-166.
Gogolin I 1993 'The "monolingual habitus "as a concept for understanding reactions of standard language teaching to multingualism'. Paper delivered at the 10th Wolrd Congress of the International Association of Applied Linguistics, Amsterdam, August 1993.
Heugh K 1995 "Disabling and Enabling: implications of language policy trends in South Africa." In Mensthrie R (ed.). Language and Social History. Cape Town: David Philip. 
Heugh K 1999 "Recovering Multilinguasm: language policy developments in South Africa". In Methrie R (ed.) forthcoming.
Macmilan C M 1986 "The character of Language Rights: Individual, group or collective rights?" Paper for the Political Theory of the Annual Meeting of the Canadian Political Science Association, in Winnipeg, June 8.
Pan South African Language Board Act, No 59 of 1995. Government Gazette. Vol 363. No. 16726. Cape Town: Government Printer.
Pattanayak D 1988 "Monolingual myopia and the petals of the Indian lotus: Do many languages devide or unite a nation?". In Skutnab-Kangas T & Cummins J (eds.) Minority Education: From Shame to Struggle. Clevedom: Multilingualism Matters. 
Ruiz R 1984 Orietantions in Language Planning. Journal of the National Association for Bilingual Education. Vol 8: 15-34.
Ruiz R 1984 "Official Languages and Language Planning". In K Adams & Brink (eds.) Official English in the border states. Tuscon: University of Arizona Press.
Schmied J 1991 English in Africa: an introduction. London : Longman.
Siatchitema A K 1992 'When nationalism conflicts with nationalist goals: Zambia'. In Crawhall N T (ed) Democraticaly Speaking. Cape Town: National Language Project. Skutnabb-Kangas T & Cummins J (eds) Minority Education: From Shame to Struggle. Clevedon: Multilingual Matters.
The Constitution of the Republic of South Africa, Act 108 of 1996.
Tripathi P D 1990 English in Zambia: The nature and prospects of one of Africa's 'new Englishes'. In English Today, 6.3:34-38.
1

1
IsiTatimende SeKharikhyulamu
EsiBuyekeziweko SeliZweloke
IGreyidi R-9
(Iinkolo)
AmaLimi
IsiNdebele
ILimi LokuBelethwa
(UMNYANGO WEFUNDO)
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ikhutjhwe mNyango weFundo
Sol Plaatjie House
123 Schoeman Street
Private Bag X 895
Pretoria
South Africa
Umtato: +27 12 312 5911
Ifeksi: + 27 12 321 6770
120 Plein Street
Private Bag X9023
Cape Town 8000
South Africa
Umtato: +27 21 465 1701
Ifeksi: + 27 12 461 8110
http://education.pwv.gov.za
(c) 2002 UmNyango weFundo
ISBN 1-919917-38-1
Gazette No.: 23406, Vol. 443, May 2002.
Design and Layout: Prism Digital, Triple CCC Advertising, Circle Communication
Printed for the Government Printer: FormeSet Printers Cape
Lomtlolo kufanele ufundwe njengengcenye yesiTatimende seKharikhyulamu
yeliZweloke esiBuyekeziweko seGreyidi R-9 (Iinkolo).
LesisiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke eBuyekeziweko seGreyidi R-9
(iinkolo) sifaka:
1. Umbono zombelele
2. IinTatimende zeKundla yokuFunda ezibunane
Amalimi
I-Mathematics
ISayensi yeMvelo
ISayensi yokuHlalisana
UbuThakgha namaSiko
UkuJayela iPilo
ISayensi yezomNotho nokuPhathwa
ITheknoloji
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
UMLAYEZO OQALISWE KUMFUNDI
UmNyango weFundo uyazigqaja ngokwethula isiTatimende seKharikhyulamu
esiBuyekeziweko seliZweloke, kusukela kuGreyidi R-9 (Iinkolo), ngamalimi ali-11
weSewula Africa.
Ikambiso yokulunganisa ngokumumethweko (versioning)nokutjhugulula msebenzi
omkhulu nobudisi. Isikhathi esinengi amathemu nokuhlalisa kuhle imitjho
yekharikhyulamu ukuze izwakale, bekudinga bona kwenziwe ngilababantu egade
basebenza ngalencwadi. Ngemva kwalokho, leziincwadi zathunyelwa kibosolwazi
bemiphakathi ukuzihlola ukulunga namaqophelwazo.
UmNyango weFundo ubona leziincwadi njengokuthoma kwekambiso yokuthuthukisa
nokwakha amalimethu. Samukela begodu sigcugcuzele abantu ehlangothini lefundo
bona bazisebenzise njengemileyo yefundo eragela phambili.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
INDLELA YOKUSETJENZISWA KWALENCWADI
_ Ukuthola ilwazizombelele qala:
 Ukwethulwa kwesiTatimende seKharikhyulamu eBuyekeziweko seliZweloke kusaHluko soku-1:
Sizakwendlalela kuhle ilwazi eliphathelene neFundo enzinze kumiPhumela, isiTatimende
seKharikhyulamu esiBuyekeziweko samaGreyidi ukusuka ku-R-9 (Iinkolo) namaHlelo wokuFunda.
 Ukwethula iKundla yokuFunda kusaHluko soku-1: Sizakwendlala isingeniso sesiTatimende seKundla
yokuFunda nendlela singayo, ukunaba nemiPhumela yokuFunda.
 Ukuhlaziywa komfundi-5: Lesisahluko sinikela imileyo yeendlela zokuhlola kuFundo enzinze
kumiPhumela, sibuye sikhulume ngokuhlola okuragako sinikele neembonelo zokugcina amarekhodi
(imininingwana).
 IRherho lesiLulu-lwazi-linikela iKharikhyulamu neGlozari (glossary) yokuHlola neGlozari yeKundla
yokuFunda ngayinye.
_ Lencwadi ihlukaniswe izahluko ezimbalwa. Kunesahluko sesigaba ngasinye seFundo zombelele neBandulo,
isiGabasisekelo, isiGaba esiPhakathi nesiGaba esiPhakamileko. Esinye nesinye isahluko sinesigatjana
sesingeniso bese kulandela amaZinga wokuHlola wesiGaba. Kukhona nesahluko ngokuHlolwa komFundi.
_ AmaZinga wokuHlola wesiGaba ngasinye, abekwe ngendlela eyenza kube lula ukulandelela iragelo
phambili. Lokho kutjho bona maZinga wokuHlola afanako kugreyidi ngayinye begodu ayakhambelana
ukuze utitjhere akghone ukumadanisa iragelo phambili eminyakeni elandelanako. Lokhu kugcina kuveze
iinkhala ezize ngombana kuyenzeka elinye nelinye iZinga lokuHlola lingalunganiseki nelinye
ngokwamagreyidi.
_ Amanye amatshwayo asetjenziswa encwadini le yoke kulemukisa umfundi indlela yokuthola ilwazi
alifunako. Lawo matshwayo ngila alandelako:
IZinga lokuHlola
IGreyidi
UmPhumela wokuFunda
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
ISAHLUKO 1: ISINGENISO 1
UKWETHULWA KWESITATIMENDE SEKHARIKHYULAMU YELIZWELOKE 1
IFundo eNzinze kumiPhumela 1
IsiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke:
IinTatimende seKundla yokuFunda 2
IsiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke:
AmaHlelo wokuFundo 2
Ukuhlinzekelwa Kwesikhathi 3
Ukuhlola 3
UmHlobo kaTitjhere Olindelweko 3
UmHlobo WomFundi Olindelweko 4
UKWETHULWA KWEKUNDLA YOKUFUNDA AMALIMI: ISINDEBELE 4
Ihlathululo 4
INdlela yokuBandamela UbuLimi-nengi 4
Ilimi LokuFunda NokuFundisa 5
UmNqopho 5
AmaTshwayo AKhethekileko NokuNaba 6
ImiPhumela YokuFunda AmaLimi 6
AmaLungelo WobuNtu NobuLungiswa BeBhoduluko 9
ISAHLUKO 2: ISIGABASISEKELO (IGREYIDI R-3) 11
ISINGENISO 11
UmNqopho 11
Ukuthuthuka Kwelimi: IKambiso Ebuthaka 11
INdlela EyAnelisako YokuThuthukisa IFundo 11
UkwAkhela Phezu KwelwAzi 12
Ukukhuthaza Ukuzijayeza 12
UkuHlanganisa ImiPhumela YokuFunda 12
OKUMUMETHWEKO
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
IMIPHUMELA YOKUFUNDA 13
UmPhumela WokuFunda 1: Ukulalela 13
UmPhumela WokuFunda 2: Ukukhuluma 13
UmPhumela WokuFunda 3: Ukufunda nokubukela 13
UmPhumela WokuFunda 4: Ukutlola 13
UmPhumela WokuFunda 5: Ukucabanga nokucabangisisa 14
UmPhumela WokuFunda 6: Isakhiwo nokusetjenziswa kwelimi 14
AMAZINGA WOKUHLOLA NEMITLOLO YEGREYIDI-R 15
Imitlolo Ephakanyisiweko 15
UmPhumela WokuFunda 1: Ukulalela 16
UmPhumela WokuFunda 2: Ukukhuluma 17
UmPhumela WokuFunda 3: Ukufunda Nokubukela 18
UmPhumela WokuFunda 4: Ukutlola 20
UmPhumela WokuFunda 5: Ukucabanga Nokucabangisisa 21
UmPhumela WokuFunda 6: Isakhiwo Nokusetjenziswa Kwelimi 22
AMAZINGA WOKUHLOLA NEMITLOLO YEGREYIDI-R 23
Imitlolo Ephakanyisweko 23
UmPhumela WokuFunda 1: Ukulalela 26
UmPhumela WokuFunda 2: Ukukhuluma 30
UmPhumela WokuFunda 3: Ukufunda Nokubukela 34
UmPhumela WokuFunda 4: Ukutlola 42
UmPhumela WokuFunda 5: Ukucabanga Nokucabangisisa 48
UmPhumela WokuFunda 6: Isakhiwo Nokusetjenziswa kwelimi 52
ISAHLUKO 3: ISIGABA ESIPHAKATHI (IGREYIDI 4-6) 58
ISINGENISO 58
UmNqopho 58
Imitlolo Eminengi Ehlukahlukeneko 58
Imisebenzi Ehlanganisiweko Yokufunda 58
Okumumethweko Okubanzi Nokuhlukahlukeneko 59
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
IMIPHUMELA YOKUFUNDA 60
UmPhumela WokuFunda 1: Ukulalela 60
UmPhumela WokuFunda 2: Ukukhuluma 60
UmPhumela WokuFunda 3: Ukufunda nokubukela 60
UmPhumela WokuFunda 4: Ukutlola 60
UmPhumela WokuFunda 5: Ukucabanga nokucabangisisa 60
UmPhumela WokuFunda 6: Isakhiwo nokusetjenziswa kwelimi 61
AMAZINGA WOKUTLOLA NEMITLOLO 62
Imitlolo ephakanyisiweko 62
UmPhumela WokuFunda 1: Ukulalela 66
UmPhumela WokuFunda 2: Ukukhuluma 70
UmPhumela WokuFunda 3: Ukufunda nokubukela 74
UmPhumela WokuFunda 4: Ukutlola 82
UmPhumela WokuFunda 5: Ukucabanga nokucabangisisa 88
UmPhumela WokuFunda 6: Isakhiwo nokusetjenziswa kwelimi 92
ISAHLUKO 4: IZINGA ELIPHAKAMILEKO (IGREYIDI 7-9) 96
ISINGENISO 96
Umnqopho 96
IMIPHUMELA YOKUFUNDA 97
UmPhumela WokuFunda 1: Ukulalela 97
UmPhumela WokuFunda 2: Ukukhuluma 97
UmPhumela WokuFunda 3: Ukufunda nokubukela 97
UmPhumela WokuFunda 4: Ukutlola 97
UmPhumela WokuFunda 5: Ukucabanga nokucabangisisa 97
UmPhumela WokuFunda 6: Isakhiwo nokusetjenziswa kwelimi 98
AMAZINGA WOKUHLOLA NEMITLOLO 99
Imitlolo ephakanyisiweko 99
UmPhumela WokuFunda 1: Ukulalela 104
UmPhumela WokuFunda 2: Ukukhuluma 108
UmPhumela WokuFunda 3: Ukufunda nokubukela 114
UmPhumela WokuFunda 4: Ukutlola 120
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UmPhumela WokuFunda 5: Ukucabanga nokucabangisisa 124
UmPhumela WokuFunda 6: Ukwakheka nokusetjenziswa kwelimi 132
ISAHLUKO 5: UKUHLOLA UMFUNDI 140
ISINGENISO 140
IMILEYO YOKUHLOLA ESETJENZISWA KUFUNDO YEMIPHUMELA 141
Ihlathululo 141
ImiSuka EQakathekileko 141
UmNqopho WokuHlola 141
UKUHLOLA OKURAGAKO 142
AmaTshwayo WokuHlola OkuRagako 142
AmaQhinga WokuHlola 143
ImiSebenzi EVamileko YokuHlola 143
UKUPHATHWA KOKUHLOLA 143
Abantu Abaphathelene Nokuhlola 143
IHlelo LesiKolo LokuHlola 143
UKUGCINWA KWAMAREKHODI 144
IiNcwadi ZamaRekhodi 144
AmaKhowudu ASetjenziselwa UkuHlola 144
AmaKhowudu WeliZweloke 146
AmaTjhedula wokuRagela Phambili 146
AmaZinga WomFundi 146
AMARIPOTI 147
ImiNiningwana EFanele UkuFakwe KumaRipoti 147
AmaKarada WokuBika 147
IRHERHO LAMATHEMU 149
AMATHEMU ASETJENZISWA KUKHARIKHYULAMU NOKUHLOLA 149
AMATHEMU WEKUNDLA YOKUFUNDA 152
ISAHLUKO 1
ISINGENISO
UKWETHULWA KWESITATIMENDE SEKHARIKHYULAMU YELIZWELOKE
UmThethosisekelo kamaZibuse weSewula Afrika ka-1996 (umThetho we-108 ka- 1996) unikela isisekelo
sokutjhugulula nokuthuthukisa ikharikhyulamu eSewula Afrika. Isingeniso somThethosisekelo siveza bona
iminqopho yomThethosisekelo ku:
_ qeda ukwehlukana egade kukhona ngaphambili, kwakhiwe umphakathi osekelwe phezu kwamagugu
wombuso wenengi, ubulungiswa bokuhlalisana namalungelo wobuntu.
_ thuthukisa ubujamo beempilo zazo zoke izakhamuzi nokutjhaphulula amakhgono womuntu ngamunye.
_ beka iinsekelo zomphakathi wedemokhrasi yenengi novulekileko lapha umbuso unzinze khona kuntando
yenengi novikelwa mthetho kwesakhamuzi esinye nesinye.
_ kwakha iSewula Afrika engokwedemokhrasi nebumbeneko nekghona ukuthatha indawo efaneleko
emindenini yamazwe azibusako.
Ifundo nekharikhyulamu zinendima eqakathekileko ekufanele ziyidlale ekuphumeleliseni leminqopho.
Ikharikhyulamu inqophe ukuthuthukisa amakghono azeleko womfundi ngamunye njengesakhamuzi seSewula
Afrika ebuswa ngokwedemokhrasi.
IFundo eNzinze kumiPhumela
Ifundo enzinze kumiphumela yakha isisekelo sekharikhyulamu yeSewula Afrika. Inqophe ekwenzeni abafundi
bona bazuze ngokwamakghonwabo. Lokho ikwenza ngokubeka imiphumela ekufuze kufinyelelwe kiyo
ekugcineni. Imiphumela igcugcuzela indlela enzinze ekufundeni nekusebenzeni komfundi esikolweni.
IsiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke sakhela iFundo zombelele neBandulo,
kumagreyidi ukusuka ku-R-9 (iinkolo), imiPhumela yokuFunda kumiphumela yokuhlaziya nethuthukisako
ephakanyiswa mThethosisekelo yakhiwa ngokwekambiso yedemokhrasi.
Imiphumela yohlaziya ilindele abafundi abazakukghona uku:
_ bona nokurarulula imiraro nokuthatha iinqunto ngokusebenzisa indlela yokucabanga ngokokuhlaziya
nangekghono.
_ sebenzisana ngepumelelo nabanye njengamalunga wesiqhema,umkhandlu ihlangano nomphakathi.
_ zihlela nokuphatha imisebenzabo ngokuziphendulela nangepumelelo.
_ buthelela, ukuhlaziya, ukuhlela bese bahlaziya ilwazi ngelihlo lokuhlaba.
_ khuluma ngepumelelo asebenzise okubonwako, amatshwayo nanyana (n)amakghono welimi ngeendlela
ezinengi.
_ sebenzisa isayensi netheknoloji ngepumelelo batjengise, ngelihlo lokuhlaba, nokuziphendulela manqophana
nebhoduluko neempilo zabanye.
_ tjengisa ukuzwisisa iphasi bona lingamahlelo wetjhebiswano ngokuyelela bona ukurarulula umraro
akwenzeki kodwa ngeqadi.
Isingeniso
1
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Isingeniso
2
Imiphumela yokuthuthuka ilindele abafundi abakghona uku:
_ tjengisa nokungenelela amaqhinga ahlukahlukeneko ukuze afunde ngekghono elingcono.
_ zibandakanya njengesakhamuzi esiziphendulelako epilweni yekhaya, ilizweloke nephasi ngokuzala kwalo.
_ ba nezwelo ngokwamasiko nobuhle ngokwemiphakathi ngokuhlukahlukana kwayo.
_ ngenelela manqophana nefundo nangefundo yamathuba wemisebenzi.
_ akha amathuba werhwebo.
Izinto ezifana nobuchaka, ukungalingani, ubutjhaba, ubulili, iminyaka, uburhole nokuqalana nezinto ezifana
ne-HIV/AIDS, zoke zithinta izinga nendlela abafundi bangazibandakanya ngayo efundweni. IsiTatimende
seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke samagreyidi ukusuka ku-R-9 (Iinkolo) sisebenzisa indlela
ebuthelelako ukuveza ubuncani beendingo zabafundi boke. Zoke iinTatimende zeKundla yokuFunda zizama
ukwakha iyelelo lokutjhebisana hlangana nobulungiswa bokuhlalisana, amalungelo wobuntu, ibhoduluko
elinepilo nokubutheleleka. Abafundi babuye bagcugcuzelwe ukuthuthukisa ilwazi nezwisiso lokuhlukahlukana
kwelizweli, ngokufaka amasiko, ikolelo nokuhlukahluka kwebumbeko lalobubutjhaba.
IsiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke: IinTatimende
zeKundla yokuFunda
IsiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke esiBuyekeziweko samagreyidi R-9 (Iinkolo) sibunjwa
mBonozombelele (overview) neenTatimende zeKundla yokuFunda ezibunane ezibunje:
_ Amalimi;
_ I-Mathematics;
_ ISayensi yeMvelo;
_ ISayensi yokuHlalisana;
_ UbuKghwari namaSiko;
_ UkuJayela iPilo;
_ ISayensi yezomNotho nokuPhathwa;
_ ITheknoloji.
IsiTatimende seKundla yokuFunda esinye nesinye siveza imiPhumela yokuFunda eqakathekileko efanele
izuzwe ekugcineni kuGreyidi ye-9. IsiTatimende seKundla yokuFunda esinye nesinye sibeka tjhatjhalazi
amaZinga wokuHlola azakusiza ukuzuzeka kwemiPhumela yokuFunda. Ukudepha nokunaba kwamaZinga
wokuHlola kugreyidi enye nenye ahlathululiwe bona yini ekufuze kuzwisiswe bekukghonwe bafundi.
AmaZinga wokuHlola wesiTatimende seKundla yokuFunda enye nenye atjengisa indlela umqondo-magama
nekghono lingathuthukiswa ngayo ngokukhamba kwesikhathi. AmaZinga wokuHlola angahlanganiswa
kugreyidi nangamagreyidi. Ukuphumelela ukuthola ubudlelwana obukarisa khulu ngobudlelwana
bokuhlanganisa phakathi kweenKundla zokuFunda (la kufanele khona nangokwefundo) nokuragela phambili
ukusuka kugreyidi uye kwenye, ziyikaba kilekharikhyulamu.
IsiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke: AmaHlelo
wokuFunda
IsiTatimende seKharikhyulamu seliZweloke esiBuyekeziweko sinqophe ukuthuthukisa ukubandakanyeka
nekghono kumatitjhere azakubandakanyeka ekuzithuthukiseleni amaHlelo wokuFunda. Ukusekela lekambiso,
Isingeniso
3
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
umNyango weFundo uzakunikela umgomo wemileyo enqophene nesiTatimende seKundla yokuFunda
ngayinye. Amaphrovensi azakutlama eminye emileyo la kudingeka khona ukuze abonelele ukuhlukahlukana
okungaba khona.
Imileyo namagugu aziinsika wesiTatimende seKharikhyulamu seLizweloke esiBuyekeziweko isekela amaHlelo
wokuFunda. Nanyana iinKundla zokuFunda zibeka imiqondo-magama, amakghono namagugu afanele azuzwe
ngokwamagreyidi, amaHlelo wokuFunda aveza ukunaba bemisebenzi yokufunda nokuhlolwa kusigaba
ngasinye.AmaHlelo wokuFunda abuye aphathe itjhedula yomsebenzi ohlathulula amagadango nokulamana
kwayo unyaka nonyaka, kanye neembonelo zamaqhinga wesifundo ekufuze sifundwe kwesinye nesinye
isikhathi esidingekako.
KusiGabasisekelo kunamaHlelo wokuFunda amathathu: IliTheresi, ukuBala, neJayelo lePilo. KusiGaba
esiPhakathi, amaLimi ne-Mathematics zihlala zimaHlelo wokuFunda ahlukeneko. Ezinye iinKundla zokuFunda
zingahlanganiswa sikolo, ngokuvunyelwa mnyango wefundo wephrovensi. Amaphrovensi ngokwawo angakha
iinqunto ngokwephrovensi ngokuhlanganiswa kusiGaba esiPhakathi. KusiGaba esiPhakamileko kunamaHlelo
wokuFunda asekelwe ziinKundla zokuFunda. Ukuhlinzekelwa kwesikhathi kuKundla yokuFunda ngayinye
kuhlathululwe kiwo woke amaGreyidi neenGaba.
Ukuhlinzekelwa kwesikhathi
Ukuhlinzekelwa kwesikhathi kungamaphesende wama-iri afanele asetjenziselwe ukufunda nokufundisa.
Evekeni enye nenye yeveke yesikolo (yokufunda) amatitjhere alindeleke ukuba sesikolweni ama-iri ama-35:
ama-iri wokuhlangana (wokufundisa) azakuhlukahluka ngokwamagreyidi. KusiGabasisekelo kufanele kube
ma-iri ama-22,5 wokuhlangana (ukufundisa) kuGreyidi yoku-1 neyesi-2, bese kuGreyidi yesi-3 kube ma-iri 25.
KusiGaba esiPhakathi, kufanele kube nama-iri ama-26,5 wokuhlangana (ukufindisa). KusiGaba
esiPhakamileko, kuGreyidi ye-7 kufanele babe nama-26,5 wama-iri bese isiGaba sobu-8 ne-9 zibe nama-iri
ama-27,5.
Ukuhlola
IsiTatimende seKundla yokuFunda esinye nesinye imumethe isigatjana manqophana nokuhlola. Umklamo
onzinze kumiphumela usebenzisa iindlela ezikghona ukufaka amaphuzu ahlukahlukeneko wokumumethweko.
Ukuhlola kufanele kunikele iinkomba zepumelelo yomfundi ngendlela ekarisako nefaneleko kubuye
kuqinisekise bona abafundi bahlanganisa bebasebenzise amaqiniso. Ukuhlola kufanele kubuye kusize abafundi
ukuziqalela bona indlela basebenza ngayo, ukuzibekela iminqopho neragelo phambili nokulandelela ukufunda
baye phambili.
UmHlobo kaTitjhere OLindelweko
Boke abotitjhere nabanye abafundisi babalekeleli abaqakathekileko ekutjhugulukeni kwefundo eSewula
Afrika.LesisiTatimende seKharikhyulamu seliZweloke esiBuyekeziweko segreyidi ukusukela ku-R-9 (Iinkolo)
ifuna amatitjhere abafunde ngefanelo, abanekghono, abazinikelako nabatjhejako. Bazakukghona ukuzalisela
ukudlala iindima ezahlukahlukeneko ezivezwe kumiLeyo namazinga wabaFundisi.
Lokhu kufaka ukuba balamuli efundweni, abatologi nabadizayini bamaHlelo wokuFunda neenhlinzekelweni,
abarholi, abaphathi nabalawuli, abafundi, abarhubhululi nabafundi abafunda ipilo yoke, amalunga
womphakathi, izakhamuzi nabafundisi, abahloli nezazi zeKundla yokuFunda nanyana abosolwazi beenGaba.
UmHlobo WomFundi OLindelweko
Ukukhuthazwa kwamagugu akukaqatheki ekuzithuthukiseni komuntu yedwa kwaphela kodwana
nokuqinisekisa bona ubutjhaba beSewula Afrika bakhelwe phezu kwamagugu ahlukileko kulawo agade
asekelwe yifundo yebandlululo. Umhlobo womfundi olindelweko, ngiloyo ozakugcugcuzelwa magugu
noqalelela ikareko lesitjhaba ngokuyelela ukuhlonipha idemokhrasi, ukulingana, ukuhlonipheka kobuntu, ipilo
nobulungiswa bokuhlalisana. Ikharikhyulamu ilinga ukwakha umfundi ofunda ipilwakhe yoke ozithembako
nozilawulako, ofundileko, azi ukusebenza ngeenomboro, abe namakghono amanengi, azwelele ngethando
ngokuhlonipha ibhoduluko nekghono lokuzibandakanya emphakathini njengesakhamuzi selihlo elibukhali
nesikhutheleko.
UKWETHULWA KWEKUNDLA YOKUFUNDA AMALIMI: ISINDEBELE
Ihlathululo
IKundla yokuFundwa kwamaLimi ifaka:
_ Boke abafundi abafunda ilimi lokubelethwa kanye, okungasenani, nalinye ilimi lokwengeza
elingokomthetho. Woke amalimi alitjhumi nanye angokomthetho (isiNdebele, isiTsonga, isiVenda, isiSwati,
isiPedi, isiTswana, isiXhosa, isiZulu, i-Afrikaans kanye nesiNgisi).
_ Boke abafundi bafunda ilimi lokubelethwa kanye, okungasenani, nalinye ilimi lokwengeza elingokomthetho.
Amalimi avunywa yiBhodo yamaLimi weSewula Afrika (PanSALB) kanye nomKhandlu okhupha
iinTifikedi eSewula Afrika (SAFCERT) njengelimi lemiZwa (Braille) kanye nelamaTshwayo (sign
language).
Ikundla yokuFunda yelinye nelinye ilimi langokomthetho yethulwe ngeengcenye ezintathu, ngayinye imqulu:
ILimi lokuBelethwa, iLimi lokwEngeza lokuThoma neLimi lokwEngeza lesiBili.
Enarheni enamalimi amanengi njengeSewula Afrika, kuqakathekile bona abafundi, okungasenani, babe
sezingeni eliphezulu ngamalimi amabili begodu bakghone nokukhuluma kuhle amanye amalimi.
INdlela YokuBandamela UbuLimi-nengi
IKundla yokuFunda amaLimi iyamana patsi nomgomo womNyango weFundo ngelimi kufundo. Lomgomo
unikela amaBandla alawula iinkolo (School Governing Bodies) umsebenzi wokobana abumbe imigomo
yokukhethwa kwamalimi ngendlela elungele ubujamo babo begodu nangokukhambelana nomgomo
wokwengeza ubulimi-nengi. IsiTatimende seKundla yokuFunda amaLimi iveza ikharikhyulamu esekela
nanyana ngisiphi isiqunto esithathwa sikolo. Silandela indlela yokubandamela kubulimi-nengi:
_ Boke abafundi bafunda ilimi lokubelethwa kanye, okungasenani, nalinye ilimi lokwengeza elingokomthetho.
_ Abafundi baba nekghono elimini lokwengeza, lokhana ilimi labo lokubelethwa baligcinile begodu
balithuthukisa.
_ Boke abafundi bafunda ilimi le-Afrika okungasenani iminyaka emithathu bebafike ekugcineni kweFundo
zombelele neBandulo. Kezinye indawo lelo limi lingafundwa njengelimi lokwengezwa lesibili.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Isingeniso
4
Abafundi bazakuba nokungathomi ngendlela eyodwa ngelimi labo lokubelethwa kanye nelokwengeza
ngombana basuke sele banelwazi elihle lelimi lokubelethwa nabafika esikolweni. Nanyana kunjalo, ekupheleni
kweGreyidi ye-9, balindelwe bona bakghone ukuwasebenzisa womabili lamalimi ukutjengisa bona banekghono
elihlathululwa kumiPhumela zombelele.
IKundla yokuFunda amaLimi ibandakanya woke amalimi wangokomthetho ali-11 njenga:
_ malimi wokubelethwa.
_ malimi wokuthoma wokwengeza.
_ malimi wesibili wokwengeza.
ILimi LokuFunda NokuFundisa
Siphakamisa bona ilimi lokuthoma lomfundi lisetjenziselwe ukufunda nokufundisa kizo zoke iindawo, la
kungenzeka khona. Lokho kuqakatheke khulu esiGabenisisekelo, la abatwana bathoma khona ukufundiswa
ukufunda nokutlola.
Lapha abafundi kudinga bona batjhuguluke elimini labo lokubelethwa baye elimini lokwengeza
ngokokufundiswa nokufunda, lokho kufanele kutlanywe ngokukhulu ukuyelela:
_ ilimi lokwengeza kufuze lingeniswe njengesifundo isikhathi sisesekhona.
_ ilimi lokuthoma kufuze kuragelwe phambili ngokufundwa kwalo kanye nokusetjenziswa kwalo, kanye
kanye nokungeniswa nokufundiswa kwelimi lokwengeza.
_ lapha abafundi bangena khona isikolo begodu ilimi lokufunda nokufundisa umntwana kulilimi lokwengenza,
amatitjhere nesikolo kufuze benze imizamo yokunikela isizo kanye neensetjenziswa ezisiza ekufundiseni
ilimi lokwengeza, kuze kube sikhathi la umfundi akghona khona ukufunda ngefanelo njengeLimi lokuFunda
nokuFundisa (LOLT).
UmNqopho
Amalimi amgogodlha weempilo zethu. Sikhuluma besibe nelwazi ngephasi ngokusebenzisa ilimi. Ngalokho,
ilimi lakha ubuthina bethu kanye nelwazi.
Amalimi anemisebenzi eminengi ehlukahlukeneko, evela kusiTatimende seKundla yokuFunda amaLimi. Leyo
misebenzi iphathelene;
_ nobuwena bakho (personal) - bona ukwazi ukugcina ubudlelwana emndenini nemphakathini, ukuze ukwazi
ukuzithuthukisa ngokwakho kanye nokuzithola wamukelekilekile ngaso soke isikhathi emphakathini.
_ nokukhulumisana (communication) - bona ukwazi ukukhuluma ngefanelo nangokuzithemba eendabeni
ezibandakanya umphakathi.
_ nangefundo (educational) - ukuze ukghone ukwakha iindlela zokucabanga, nokuvela nezinye iindlela
ezenza ukghone ukuthola ilwazi.
_ nekarekelo (aesthetic) - ukuze usebenzise ubuthakgha nokudepha komqondo ekuzibandakanyeni kumitlolondabuko
(oral literature), imitlolo ebonakalako kanye nesuselwa ehloko (creative literature).
_ namasiko (cultural) - ukuzwisisa nokukarekela ilimi namasiko kanye namagugu amumethweko.
_ nombusalizwe (political) - ukuzithemba bewujamelane nabanye ekubenzeni balandele umbono othileko,
ukuzibeka nokubeka abanye ezingeni elithileko, ukubambelela, ukuthuthuka kanye nokutjhugulula ubuwena.
Isingeniso
5
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
_ nokwelihlo elibanzi (critical) - ukuzwisisa ubudlelwana hlangana nelimi, amandla nokuzazi kanye nokufuna
ukusebenzisa leyo nto la kudingeka khona, ukuzwisisa indlela yokutjhuguluka kwesiko kanye
nokukhulumela ukubekwa endaweni la kudingeka khona.
AmaTshwayo AKhethekileko NokuNaba
IKundla YokuFunda AmaLimi Isiza Kangangani KuKharikhyulamu
IKundla yokuFunda amaLimi:
_ ithuthukisa ukufunda nokutlola ekuzizinto ezimileyo eqakathekileko yokufunda.
_ ililimi ekungilo elingenza bona ukufundwa kwezinye iimfundo ezifana ne-mathematics kanye nesayensi
(science) zifundeke.
_ gcucgcuzela ukuzwisisana ngokweendlela zokuphila, ikghono lokuthintana ngokwemibono eminye kanye
nokuzwisisa imiqondo yendlela yokuphila.
_ vuselela imisebenzi edinga iinthombe-ngqondo nekghono lokucabanga, ngalokho ithuthukise iminqopho
yobuthakgha namasiko.
_ iletha indlela yokuthintana ngokwelwazi nokuthuthukisa iminqopho eminengi yesayensi, itheknoloji
nefundo yezebhoduluko.
_ ithuthukisa iintlabagelo ezivamileko ezidingeka nakufanele ube sisakhamuzi esiziphendulelako.
AmaLimi: UkuHlanganisa IlwAzi, AmaKghono NamaKareko
KunemiPhumela yokuFunda esi-6 eqakathekileko ekhona elimini lokubelethwa, lokuthoma kanye nelesibili
lokwengeza:
_ Imiphumela e-4 yokuthoma, iphathelene namakghono ama-5 welimi (ukulalela, ukukhuluma, ukufunda,
ukubona nokutlola).
_ Umphumela wesi-5 uphathelene nokusetjenziswa kwamalimi ngomnqopho wokucabanga nokucabangisisa,
ekuyinto eqakathekileko yeLimi lokuFunda nokuFundisa (Language of Learning and Teaching: LOLT).
_ Umphumela wesi-6 uphathelene nommongo welimi-amatjhada, amagama kanye nehlelo emtlolweni.
Lemiphumela itlolelwe ukunikele umnqopho okhethekileko omayelana nemihlobo yelwazi namakghono
nokuyenza ibe lula beyizwisiseke. Nanyana kunjalo, nasisebenzisa ilimi sihlanganisa ilwazi, amakghono
namakareko ukuze sikghone ukuzikhulumela. Umgomo-poro oqakathekileko wesiTatimende seKundla
yeFundo, ngamanye amagama uyihlanganisela yemikhakhana yelimi ngokwakha ngokutlhama nokurhumutjha
imitlolo.
IMIPHUMELA YOKUFUNDA AMALIMI
Umphumela Wokufunda Woku-1: Ukulalela
Umfundi ukghona ukulalelela ukuthola ilwazi, ukuzithabisa kanye nokobana akghone ukuphendula
ngefanelo nangelihlo elibukhali ebujameni obuhlukahlukeneko.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Isingeniso
6
Umphumela Wokufunda Wesi-2: Ukukhuluma
Umfundi ukghona ukukhuluma ngokuzithemba abe azwakale kamnandi ngelimi elikhulunywako
ebujameni obuhlukahlukeneko.
Umphumela Wokufunda Wesi-3: Ukufunda nokubukela
Umfundi ukghona ukufunda ababukelele ukuthola ilwazi nokuzithabisa bese uphendula ngokwelihlo
elibukhali ngekareko, amasiko kanye nemizwa ethinta umoya ngokutloliweko.
Umphumela Wokufunda Wesi-4: Ukutlola
Umfundi ukghona ukutlola imihlobo ehlukahlukeneko yemitlolo emumethe amaphuzu aliqiniso kanye
nokususelwe kusithombe-ngqondo ngeminqopho eyahlukahlukeneko.
Umphumela Wokufunda Wesi-5: Ukucabanga Nokokucabangisisa
Umfundi ukghona ukusebenzisa ilimi ukuze acabange abacabangisise begodu akghone ukuthola ilwazi,
adlulise abasebenzise ilwazi analo ukuze afunde.
Umphumela Wokufunda Wesi-6: Isakhiwo nokusetjenziswa kwelimi
Umfundi ukghona ukusebenzisa amatjhada, amagama kanye nehlelo lelimi ukuze arhumutjhe umtlolo.
UkuHlanganiswa KwemiPhumela
Ukulalela nokukhuluma, ukufunda nokubukela, ukutlola, ukucabanga nokucabangisisa kanye nelwazi
lamatjhada, amagama kanye nehlelo, nanyana zethulwa njengemiphumela ehlukeneko, kufanele kuhlanganiswe
lokhana ufundisa nanyana uhlola.
Iimbonelo
Abafundi:
_ balalela umtlolo othileko (njengokuhlathulula ukwenzeka kwento ethileko njengokwembiwa kwegolide
nanyana ukwenziwa kwephepha).
_ bafunda bebatsenge amatshwayo womunye umtlolo womhlobo ofanako (njengokusebenzisa isikhathi sanje,
indllela yokwenziwa kanye nokusebenzisa iinhlanganiso njengo: kodwana, ngombana, kobana, na).
_ batlhama bebabumbe umtlolo omutjha womtlolo ofana nalowo, ngokufaka okubonakala ngamehlo
kusetjenziswa itjhadi.
UkuTlhama NokuRhumutjha ImiTlolo
Ukuze akghone ukutlola nokurhumutjha imitlolo, abafundi badinga ilwazi lelimi, ilwazi ngemitlolo,
amakghono welimi namaqhinga.
Isingeniso
7
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Imitlolo ingaba:
_ ngomlomo, njengekulumo yomlomo;
_ ngokutlolwa, njengencwadi;
_ yihlanganisela yokutloliweko nokubonakalako, njesikhangiso;
_ ngokweenrhatjhi, njengefilimu nanyana isikhangiso esikumabonakude.
Ilwazi lelimi kanye nemitlolo lifaka ilwazi:
_ ngokumumethweko - umnqopho, isihloko kanye nabalaleli;
_ ngokwakheka komtlolo - njengekondlo nanyana isikhangiso;
_ ngelimi-eliphathelene nokuziphatha komphakathi nolokho okuvumelekileko, njengokuthi abantu ubalotjhisa
njani ngamalimi ahlukahlukeneko.
_ ngehlelo, amatjhada kanye nelwazi-magama lelimi.
_ ngokutlola nokupeleda emtlolweni otlolwako.
_ ngemidwebo namadizayini emitlolweni ebonakalako.
UkuHlanganisa UkuFundwa KweLimi: Amagugu
Yoke imitlolo imumethe okumagugu, okwakhako (njengobudemokhrasi) nanyana okungakhiko
(njengokubandlulula ngokobulili,ubutjhaba). Lamagugu akahlali aziwa mumuntu woke njalo. Abafundi
kufanele baziswe bebayelele ngelihlo elibukhali amagugu amumethwe mitlolo abayifundako nebayibukelako
kanye nemitlolo abazakhela yona.
Lokha nabatsengako, begodu la kudingeka khona, bajamelana namagugu asemitlolweni ecocwako, ebukelwako
kanye netloliweko, abafundi bazaku:
_ funda indlela imitlolo ithatha ngayo imibono ethileko yabantu nezehlakalo.
_ thuthukisa amakghonwabo welihlo elibanzi, begodu nakudingekako, bakhulumele leyo mibono kanye
nokukarisako okuphathelene nayo.
_ funda indlela yokukhuluma ngokukarisako emitlolweni abazitlolela yona: ukwenza isibonelo:
ukubekezelelana, ukuzwelana, ihlonipho, ithabo, ukukarisa, ukudlala, ukusilingeka, ukukwata.
UkuHlanganisa UkuFundwa KweLimi: Imimongo-ndaba
Ukufundwa kwelimi kungabuye kuhlanganiswe ngokusebenzisa imimongo-ndaba. Ukusebenzisa ummongondaba,
kwenza umfundi akghone ukwakha ilwazi-magama eliphathelene nesihloko.
Ukukhetha imimongo-ndaba neenhloko ngokutjhejisisa, nakho kukhuthaza ikareko lomfundi. Ukuzuza lokhu,
kufuze uzame:
_ ukuthola ukulingana kwemimongo-ndaba efaneleko ekarekelwa besana nabantazana, abafundi abahlala
emaplasini nemadorobheni kanye nemimongo-ndaba ehlanganisa abafundi abahlukahlukeneko.
_ ukukhetha iinhloko ezikhambelana nepilo yabafundi begodu ezibenza babe nelwazi elingehla kwalokho
abakwaziko. Isibonelo: Bangafunda ngamanye amaphasi namasiko wakhona.
_ ukukhetha imimongo-ndaba neenhloko ezihlangana nemiPhumela yeLihlo elibukhali neTuthuko. Isibonelo:
Abafundi badinga ukuzibandakanya namalungelo aqakathekileko wobuntu kanye nemininingwana
ephathelene nebhoduluko njengobuchaka, i-HIV/AIDS, ilungelo lehlabathi kanye nokusebenzisa amanzi.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Isingeniso
8
AmaLungelo WobuNtu NobuLungiswa BeBhoduluko
Amalimi aziinsetjenziswa eziqakathekileko zokuzuza amalungelo wobuntu nobulungiswa bebhoduluko.
Ngokusebenzisa amazinga wawo (amalimi) wokuhlola, isiTatimende seKundla yokuFundwa kwamaLimi,
sinqophe ukubumba leziinsetjenziswa ngokuzeleko. Abafundi kufanele babe babantu abalimi-mbili (nanyana
limi-nengi) ngokuzithemba ekusetjenzisweni kwalo ngelihlo lokuhlaba ukuze bafunde ngephasi zombelele
ngokwemitlolo etloliweko necocwako. Kufanele bakghone ukuhlaziya imitlolo le, bebayitlole godu ngeendlela
ezinabisa ukukghoneka bobudlelwana kumalungelo wobuntu nobulungiswa bebhoduluko.
Isingeniso
9
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Isingeniso
10
ISAHLUKO 2
ISIGABASISEKELO
(IGREYIDI R-3)
ISINGENISO
Boke abafundi beza esikolweni sebanelwazi elisezingeni eliphezulu lelimi labo lokubelethwa. Lokhu basuke
bakuthuthukise ngeendlela ezinengi zokuthintana nabangani babo kubhoduluko lekhaya, ngendlela
yokunakekelwa, ukukhuliswa kanye nokudlala. Ngebanga lokobana ibhoduluko lekhaya lihlukahlukene,
nelwazi labafundi abeza nalo esikolweni lihlukahlukene. Ngokunjalo, nanyana yini abayaziko kufuze
kusetjenziswe ekuthuthukisweni kwelimi labo. Lokhu kuqakathekile ekukhuleni kwabo, ekuthintaneni nabanye
kanye nekukghoneni ukufunda ngephasi ngobubanzi balo. Esigabeni esilandelako, ngobufitjhani, sihlathulula:
_ ilwazi langaphambili labafundi;
_ amabhoduluko wokufunda;
_ imileyo neendlela ezilawula ukuzwisisa ikharikhyulamu le.
UmNqopho
Lokhana abafundi bangena kuGreyidi R neyoku-1, basuke sebafunde okunengi ngokulalela begodu bakghona
ukukhuluma ngamazinga ahlukahlukeneko wokutjhelela nokuzithemba. Phela, basuke bakhuliswe ngamasiko,
imikghwa kanye nelwazi elikhona kubhoduluko labo lekhaya, begodu lokho kuyingcenye yelwazi labo lelimi.
Iklasi kufuze kube yindawo ekwakwazela, ehlonipha begodu eyakhela phezu kwalokho okwaziwa bafundi.
UkuThuthuka KweLimi: IKambiso EbuThaka
Umleyo oqakathekileko ekufundiseni nekufundeni ifundo kilekharikhyulamu, lilwazi lokobana ituthuko yelimi
iyindlela eragela phambili kancani ize ifezeke. Amaphutha yingcenye eyimvelo yalokho kuragela phambili
kanye nelimi labafundi. Ngokusekelwa kancani kancani lokhu kuba ngendlela efaneleko nenembako
njengombana abafundi banamathuba amanengi wokusebenzisa nokuthuthukisa amakghonwabo welimi kanye
namakghono.
INdlela EyAnelisako YokuThuthukisa IFundo
Kilekharikhyulamu,sisebenzise 'indlela eyanelisako' ekuthuthukiseni ukufunda. 'Iyanelisa' ngombana ithoma
ngelwazi lokuthoma lokufunda komfundi, begodu ibabandakanya ekufundeni iincwadi zamambala nokutlolela
iminqopho eliqiniso kanye nokutjhejisisa iimpimiso. Lezizizinto abafundi badinga ukuzazi nokuzenza ukuze
bafunde ukufunda nokutlola ngepumelelo. Ekufundeni, kutjho ukusuka 'endleleni yokuzilungiselela ukufunda'
etjho bona abafundi abakakulungeli ukobana bangathoma ukufunda nokutlola, kuze kufike isikhathi la
bangakghona khona ukutjengisa amakghono amancani afana nokuhlukanisa ngokulalela, ngokubona kanye
nokobana sebathuthukise amakghonwabo wokukhambisanisa izitho zabo ngokwamazinga athileko.
IsiGabasisekelo
11
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngendlela eyanelisako, lamakghono:
_ akudingi bona aze abe khona ngaphambi kobana umntwana akghone ukufunda nokutlola.
_ angathuthukiswa ngesikhathi samaboni (experiences) womntwana wokufunda asesemncani.
UkwAkhela Phezu KwelwAzi
Ikharikhyulamu yelimi yamukela bonyana abafundi bathome ukuthuthukisa ilwazi labo lelimi ngokomtlolo,
kusukela ngesikhathi bathoma ukujayela ukufunda nokutlola ekhaya, kubhoduluko elibabhodileko kanye
nangesikhathi sabo seminyaka ye-pre-school. Ukuragela phambili nalendlela, kudinga bona senze iklasi libe
yindawo egcugcuzela abafundi bona babe bafundi nabatloli abanamakghono.
Ukukhuthaza Ukuzijayeza
Ikharikhyulamu ithi kufanele:
_ sigcugcuzele besisekele abafundi bona bafunde ngokunabileko.
_ sinikele abafundi amathuba wokutlola, ukuthuthukisa ilwazi-magama kanye nokusetjenziswa kwelimi;
begodu
_ sisize abafundi ukuthola amaqhinga neendlela ezikghona ukukhumula 'ikhowudu' yegama elitloliweko.
Isibonelo:
 ukuthuthukisa indlela yokubona amagama ahlukahlukeneko kanye namakghono wokuzwisisa
njengokuyelela irherho lamatjhada (ukuzwelela amatjhada welimi).
 ukuba nelwazi lokukhambelana kwetjhada neledere (ifoniksi).
 ukuba nelwazi lokuhlanganisa amaledere (amabili nanyana amathathu ukwakha itjhada elilodwa).
UkuHlanganisa ImiPhumela YokuFunda
ImiPhumela yokuFunda kufanele ibonwe njengendlela yokuthuthukisa ilimi labafundi. Ekuthomeni
kwamazinga wokuhlola, (assessment standards) siphakamisa iimbonelo zemitlolo (yemilomo, etlolwako,
ebonakalako kanye neyeenrhatjhi) ekghona ukwenza abafundi namatitjhere bona benze lendlela
yokuhlanganisa. Khumbula: Abafundi abakwazi ukulindelwa bona bakwazi ukukhuluma ilimi abazange
khebalizwe nanyana ukulitlola nanyana batlole imitlolo abangazange khebayifunde nanyana bayibone.
IsiGabasisekelo
12
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
IMIPHUMELA YOKUFUNDA
Umphumela Wokufunda Woku-1: Ukulalela
Umfundi ukghona ukulalelela ukuthola ilwazi, ukuzithabisa kanye nokobana akghone ukuphendula
ngefanelo nangelihlo elibukhali ebujameni obahlukahlukeneko.
Amakghono wokulalela, abafundi abeza nawo esikolweni, kufuze athuthukiswe begodu asetjenziselwe
ukunabisa amakghono wokukhuluma, ukufunda, ukubona kanye nokutlola. Ukulalela ngokukhuthala
kuqakathekile ekufundeni kanye nekwakheni ubudlelwana obuhloniphekileko. Abafundi bangalalela ukwandisa
ilwazi lelimi labo newabanye kanye namasiko.
Umphumela Wokufunda Wesi-2: Ukukhuluma
Umfundi ukghona ukukhuluma ngokuzithemba abe azwakale kamnandi ngelimi elikhulunywako
ebujameni obuhlukahlukeneko.
Abafundi kufuze bakghone ukusebenzisa amakghonwabo wokukhuluma ngendlela ezwakalako kizo zoke
iindlela zamasiko namalimi. Kufuze bafunde ngokuzibonela mathupha bona ubulimi-nengi (multilingualism)
kukuzizuzela wena kanye nomphakathi. Kufanele bazi ukukhuluma nabantu abangakghoni nanyana
abanokuthikaziseka ekukhulumeni nalabo abazwelela msinya kundingo zabo.
Umphumela Wokufunda Wesi-3: Ukufunda Nokubukela
Umfundi ukghona ukufunda ababukelele ukuthola ilwazi nokuzithabisa bese uphendula ngokwelihlo
elibukhali ngamakareko, amasiko kanye nemizwa ethinta umoya kokutloliweko.
Ukufundela ilwazi mnqopho omkhulu. Amaqhinga neendlela ezisiza abafundi ekwenzeni lokhu ngokukhulu
ukunemba, kusekela ukufundela ukuthola ilwazi. Ukufunda (okufaka okubonakalako kanye neenrhatjhi)
kuyadingeka ekuthuthukiseni ilimi, ukufunda ukutlola, ukuzithabisa, ukuzikhulisa kanye nokufunda ngephasi
loke.
Umphumela Wokufunda Wesi-4: Ukutlola
Umfundi ukghona ukutlola imihlobo ehlukahlukeneko yemitlolo emumethe amaphuzu aliqiniso kanye
nemumethe okususelwa kusithombe-ngqondo ngeminqopho eyahlukahlukeneko.
KusiGaba-sisekelo, abafundi basebenzela ngakilomphumela. Bafunda bona ukutlola kuthwele ilwazi, begodu
bona ngokwabo, babatloli balelo lwazi. Bathuthukisa indlelabo yokutlola ukuze bakghone ukutlola phasi
imicabango nemiqondwabo, ukuze abanye bakwazi ukuyifunda. Bafunda indlela emukelekileko yokutlola,
njengokupeleda kanye namatshwayo wokufunda, ukwenza umsebenzabo uzwisiseke kwabanye. Bafunda bona
ukutlola kuyinto ethi nayenzekako ifake, ngaphambi kokuthoma utlole, ukutlama, ukubuyekeza, uku-editha,
ukutjengisa ngemidwebo kanye nokukhupha (publishing).
IsiGabasisekelo
13
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Umphumela Wokufunda Wesi-5: Ukucabanga nokucabangisisa
Umfundi ukghona ukusebenzisa ilimi ukuze acabange abacabangisise begodu akghone ukuthola,
ukukhambisa kanye nokusebenzisa ilwazi analo ukuze afunde.
Amakghono avezwa kilomphumela ayingcenye yayo yoke imikhakha yokufundwa kwelimi. Isizathu
sokuwafaka kumPhumela wokuFunda ohlukileko, kukukhanyisa ukuqakatheka kwawo ekuthuthukiseni ilimi
kiyo yoke ikharikhyulamu. Amalimi angahlathululwa ngokobana sithi 'sisekelo' sefundo: enza abafundi
bakghone ukufunda zoke ezinye iimfundo. Amatitjhere, njalo nje, adinga ukuthuthukisa, baqinise
bebahlanganise ukusetjenziswa kwelimi ukuze umfundi acabange abacabangisise. Lokho akukafuzi bona
kwenzelwe ngahlanye kodwa-abafundi bafanele bawasebenzise kizo zoke iinKundla zokuFunda lamaqhinga.
Umphumela Wokufunda Wesi-6: Isakhiwo Nokusetjenziswa Kwelimi
Umfundi ukghona ukusebenzisa amatjhada, amagama kanye nehlelo lelimi ukwakha nokurhumutjha
imitlolo.
Abafundi bazakuthoma ukufunisisa indlela ilimi lisebenza ngayo. Bazakuthoma ukuthuthukisa ilimi abalazi
boke ukukhuluma ngelimi (ilimi lelimi i.e metalanguage).
Isibonelo: Bazakufunda ukusebenzisa amagama afana 'netjhada' 'ilunga' 'igama' 'umutjho' kanye no'ngci'.
Lokho kubenza bakhulume bebacabange ngezinto ezifana nokobana amagama apeledwa njani nokobana
imitjho elula itlolwa beyifakwe amatshwayo bunjani.
Amazinga Wokuhlola Nemitlolo
Tjheja:
_ Eengabeni ezilandelako, amaZinga wokuHlola womPhumela wokuFunda ngamunye azokunikelwa
kugreyidi ngayinye. Iimbonelo zemitlolo engasetjenziselwa ukufunda ilimi ngokuhlangeneko zinikelwe.
Lokho akusizo iimbonelelo ezipheleleko kwaphela, kodwana ungazingezelela ngokukhetha eminye imitlolo
efaneleko nekhona.
_ Abotitjhere kufuze bakhumbule bona akusibo boke abafundi abafunde uGreyidi R. Imiqondo-magama
(concepts), amakghono namaqhinga asetjenziswe kuGreyidi R kufanele ahlanganiswe ukuze kuthuthukiswe
ukufundiswa kwawo ku-Greyidi 1.
IsiGabasisekelo
14
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
AMAZINGA WOKUHLOLA NEMITLOLO YEGREYIDI-R
IGreyidi-R
Imitlolo Ephakanyisiweko
Imitlolo
Ecocwako:
_ Iindatjana (ezivamise ukudlalwa kanye namakhorasi, abafundi abangazibandakanya kiwo)
_ Imiyalo eya ngokuba budisi
_ Iindatjana ngezehlakalo
_ Iinhlathululo ezilula
_ Imidunduzelo edlalwako
_ Iingoma
_ Imidlalo
Ebukelwako/Etlolwako:
_ Iindatjana ezinemifanekiso neencwadi ezitlolwe amagama alula ngaphasi
_ Iinthombe zamaphazeli
_ Imikhangiso ejayelweko namaphostara
_ Iinthombe
Iinrhatjhi:
_ Umabonakude
_ Amafilimu wabantwana
IsiGabasisekelo
15
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
UKULALELA
Umfundi ukghona ukulalelela ukuthola
ilwazi, ukuzithabisa kanye nokobana
akghone ukuphendula ngefanelo
nangelihlo elibukhali ebujameni
obahlukahlukeneko.
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukulalela ngokuyelela imibuzo, imiyalo neememezelo
bese uphendula ngefanelo.
_ ukutjengisa umkhuba ofaneleko wokulalela,
ngokulalela ngaphandle kokungena omunye
emlonyeni, atjengise ukuhlonipha isikhulumi bese
naye uyakhuluma nasiqedako.
_ ukulalela ngokuthakasela imitlolo ecocwako (Isib:
Iingoma ezilula, imidunduzelo, iinkondlo ezifitjhani
neendatjana) atjengise nokuzwisisa ngoku:
 dlala ezinye iindima zendatjana, ingoma nanyana
umdunduzelo.
 zibandakanya ngesikhathi esifaneleko kukhorasi.
 dweba isithombe sendaba, ingoma nanyana somdunduzelo.
 ngokutlola imininingwana emincani bese unikela
umqondo oqakathekileko womtlolo ococwako.
 ngokubeka iinthombe ngokulandelana okufaneleko.
_ ukuthuthukisa iyelelo lakhe lamatjhada ngoku:
 lemuka bona amagama abunjwa ngamatjhada.
 hlukanisa hlangana namatjhada angafaniko
khulukhulu ekuthomeni nekugcineni kwegama.
 hlaziya ahlukanise amagama womutjho (athome
ngokusebenzisa amagama welunga elilodwa).
 hlaziya ahlukanise amagama anamalunga amanengi
womutjho, okhulunywako (njengo-u-ba-ba-) enze
ngokuwahla izandla.
 bona amagama arhobelanako eengomeni ezifana
nethi:
Siy' ekhaya, ekhaya ekhaya;
Sibuy' ekhaya ekhaya ekhaya.
IsiGabasisekelo
16
IGreyidi-R
Amazinga Wokuhlola Umphumela Wokufunda Woku-1
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUKHULUMA
Umfundi ukghona ukukhuluma
ngokuzithemba azwakale kamnandi
ngelimi elikhulunywako ebujameni
obuhlukahlukeneko.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukucoca ngomndeni nangabangani bakhe.
_ ukuveza imizwakhe nemizwa yabantu abaziko
nanyana azicabangela bona.
_ ukuvuma iingoma nokutjho imidunduzelo.
_ ukusebenzisa ilimi ngokucabanga ukuze azithabise
(njengokuzakhela umdunduzelo wamagama awasusela
ehloko).
_ ukubuza imibuzo la angezwa khona nanyana la afuna
ihlathululo khona bese uphendula imibuzo
ngokuzwakalako.
_ ukudlulisa imilayezo.
_ ukucoca ngalokho akhe akubona kwenzeka kuye
ngenyama.
_ ukucoca zakhe iindatjana nezabanye ngokusebenzisa
amagamakhe.
_ ukuzibandakanya ngesibindi nangokuzithemba
nakakhuluma esiqhemeni.
_ ukutjengisa ukuzwelela ekusebenziseni ilimi
nakakhuluma nabanye.
_ ukudlala iindima ezahlukahlukeneko ngokusebenzisa
iindlela ezingafaniko zokukhuluma (Isib: ingcoco
yomtato).
IsiGabasisekelo
17
IGreyidi-R
Amazinga Wokuhlola Umphumela Wokufunda Wesi-2
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
UKUFUNDA NOKUBUKELA
Umfundi ukghona ukufunda abukelele
ukuthola ilwazi nokuzithabisa bese
uphendula ngokwelihlo elibukhali
ngokukarisako, amasiko nemizwa ethinta
umoya kokutlolweko.
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa iinthombe ezibonakalako nezinikela
umtlhala wokuthola ihlathululo ngoku:
 qalisisa iinthombe nemigwalo ukubona izinto
ezifanako namaboni (experiences) afanako.
 hlukanisa isithombe nanyana umdwebo kusendlalelo.
 coca indatjana ayisusele eenthombeni.
 madanisa iinthombe namagama.
 sebenzisa iintjengiso ukuzwisisa amagama
ahlathulule incwadi yeendatjana ezilula eencwadini
zeendaba.
_ ukudlala indima yokufunda ngoku:
 bamba incwadi ngendlela efaneleko,avule
amakhasi, aqale amagama neenthombe bese
uzwisisa ubudlelwano hlangana nazo, abuye
asebenzise iinthombe ukwakha imibono.
 hlukanisa iinthombe kokutlolweko (Isib:
Ukukhomba amagama akhamba neenthombe
nakafundako).
_ ukuthoma abone abuye akhe nehlathululo yamaledere
namagama ngoku:
 thoma ukubona bonyana amagama atlolweko
anqophise emagameni akhulunywako
 funda amabizo awajayeleko njengebizo lakhe
nemitlolo esebhodulukweni (Isib: Itshwayo elitjho
ukujama "JAMA/STOP".
 funda incwadi yeenthombe eneenhlathululo ezilula
ngenzasi.
IsiGabasisekelo
18
IGreyidi-R
Amazinga Wokuhlola Umphumela Wokufunda Wesi-3
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
IsiGabasisekelo
19
IGreyidi-R
Amazinga Wokuhlola
UKUFUNDA NOKUBUKELA
Umfundi ukghona ukufunda abukelele
ukuthola ilwazi nokuzithabisa bese
uphendula ngokwelihlo elibukhali
ngokukari-sako, amasiko nemizwa ethinta
umoya kokutlolweko.
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuthoma ukuthuthukisa iyelelo lakhe lamatjhada
ngoku:
 bona abongwaqa nabokamisa bokuthoma egameni.
 tjho nokuphimisa amaledere awajayeleko, (Isib:
Ungwaqa webizo lakhe).
 bona irhobelo elilula elisemdunduzelweni
neengomeni (Isib: Siy' ekhaya ekhaya
Siy' ekhaya ekhaya).
Umphumela Wokufunda Wesi-3
Usaraga
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukutjengisa ngokutla ngoku:
 zithomela asebenzise nemigwalo ukuveza
umlayezo njengegadango lokuthoma lokutlola.
 akha amaledere ngeendlela ezahlukahlukeneko
(njengokusebenzisa umzimba ukutjengisa
amaledere nokutlola ehlabathini).
 zwisisa bona ukutlola nokuthala/ukudweba akufani,
 tlola bese ubawa abanye banikele ihlathululo
ngalokho akutlolileko.
 coca ngemidwebo nemitlolwakhe.
 lingisa ngokutlolela isizathu esithileko (Isib:
Umlayezo womtato, irherho lokuthenga).
 sebenzisa amaledere neenomboro azaziko (nanyana
ezipheze zilingane) ukujamisela ilimi elitlolweko,
khulu khulu ukutlola ibizo lakhe).
 funda umtlolwakhe nakabawiwe bona enze lokho.
 tjengisa imitlolo ayilingako, athome nokuyelela
bona amaledere ajama bunjani (Isib: Ukuthoma
ngesinceleni uye ngesidleni, ukuthoma phezulu uye
phasi).
 kopa umtlolo osebhodulukweni (Isib: Amalebula
wepahla yangendlini, imikhangiso) njll.
 linga imitlolo ejayelekileko, asebenzise namaledere
awaziko (Isib: Amarherho, imilayezo nanyana
iincwadi).
 sebenzisa iinsetjenziswa zokutlola (Isib:
Amakhrayoni neempensela.
IsiGabasisekelo
20
IGreyidi-R
Amazinga Wokuhlola Umphumela Wokufunda Wesi-4
UKUTLOLA
Umfundi ukghona ukutlola imihlobo
ehlukahlukeneko yemitlolo emumethe
amaphuzu aliniqiniso kanye nemumethe
okususelwe kusithombe-ngqondo
ngeminqopho eyahlukahlukeneko.
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukusebenzisa ilimi nokuthuthukisa umqondo-magama:
 ukutjengisa ilwazi elithuthukako lemiqondomagama
(concepts), ubukhulu, ubujamo, ikomba,
umbala, ibelo, isikhathi, iminyaka, ukulamana.
_ ukusebenzisa ilimi ukuze acabange abacabangisise
ngoku:
 bona nokuhlathulula ukufana nokuhluka kwezinto.
 madanisa izinto ezikhambelanako nalezo
ezihlukeneko.
 hlukanisa izinto (njengokubeka izinto zokudlala
ebhoksini, iincwadi ematjhelifini, amakhrayoni
ebhulegeni).
 hlukanisa izitho/lokho okungokokupheleleko (Isib:
Ilihlo ehlolo).
_ ukusebenzisa ilimi ukurhubhulula nokufunisisa ngoku:
 buza imibuzo afunisise nehlathululo.
 nikela iinhlathululo anikele neensombululo.
 rarulula abazaliselele amaphazeli.
_ ukudlulisa ilwazi ngoku:
 tomula ilwazi elithileko elivela kuhlathululo
ethileko.
IsiGabasisekelo
21
IGreyidi-R
Amazinga Wokuhlola Umphumela Wokufunda Wesi-5
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA
Umfundi ukghona ukusebenzisa ilimi
ukuze acabange abacabangisise begodu
akghone ukuthola, akhambise
abasebenzise ilwazi analo ukuze afunde.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
ISAKHIWO NOKUSETJENZISWA KWALO
KWELIMI.
Umfundi ukghona ukusebenzisa
amatjhada, amagama kanye nehlelo lelimi
ukuze akghone ukwakha nokurhumutjha
imitlolo.
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ubona ukukhambelana kwamaledere namagama
ngoku:
 bona bona amagama abunjwa ngamatjhada.
 bona amatjhada athileko ekuthomeni kwamagama
athileko.
 hlukanisa amagama alunganengi akhulunywa
ngokwamalunga (njengokuthi awahle izandla
ukutjengisa la amalunga ahlukana khona
njengegameni elithi 'u-ba-ba' 'i-si-ko-lo').
_ ukusebenza ngamagama:
 emalimini wabantu akhuphe iinthomo emabizweni
njengegameni elithi 'isi-kolo'.
 abuthelela amagama aneenthomo ezifanako
njengamagama; u-baba, u-mma; u-nana, njll.
 ahlukanise igama, iledere nesikhala hlangana
namagama atlolweko.
_ ukusebenza ngemitjho:
 acocisane ngemibonwakhe ngokuhlathulula
nokusebenzisa amagama wezenzo.
_ ukusebenza ngemitlolo:
 acoce ngemitlolo (njengeendatjana) asebenzisa
amagama afana nesingeniso, umzimba nesiphetho.
_ ukucocisana ngokusebenzisa ilimi ngoku:
 sebenzisa ilimi ukuveza ukuziphatha kuhle (Isib:
Ngibawa...).
 hlukanisa ihlathululo elethwa kutjhuguluka
kwephimbo.
_ ukusebenzisa 'ilimi lokuhlathulula' (metalanguage):
 njengetjhada, igama, iledere, irhobelo njll.
IsiGabasisekelo
22
IGreyidi-R
Amazinga Wokuhlola Umphumela Wokufunda Wesi-6
IsiGabasisekelo
23
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
AMAZINGA WOKUHLOLA NEMITLOLO YEGREYIDI 1-3
IGreyidi Yoku-1
ImiTlolo EPhakanyisiweko
Imitlolo
Ecocwako:
_ Iingcoco (iindatjana ezilula, iinolwana-nlwana, iinolwana-ndabuko)
_ Imiyalo eya ngokuba budisi
_ Iindatjana ngezehlakalo
_ Iinhlathululo ezilula
_ Imidunduzelo enothe ngokudlala
_ Iingoma
_ Iinkondlo
_ Imidlalo
Ebonakalako/Etlolwako:
_ Iindatjana ezilula
_ Amarherho (wokuthenga)
_ Imiyalo (njengokwenza isiphaphamtjhini sephepha)
_ Iinhlathululo ezilula
_ Imitlolo enelwazi elilula (Isib: incwadi yamabumbeko wezinto, iinlwana njll)
_ Imiraro emagama elula (njengaku-maths)
_ Iinkondlo
_ Imidlalo (Isib: idzinyani lekukhu)
_ Iincwadi zeenthombe
_ Iphazeli yeenthombe njll (Isib: Ukuraya bona yini...)
_ Amatjhadi alula
_ Iinlulu-lwazi (njengeenhlathululi-magama)
Iinrhatjhi:
_ Umabonakude
_ Amafilimu wabantwana
_ Amavidiyo, ama-CD rom ne-internet (nayikhona)
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
IsiGabasisekelo
24
IGreyidi-2
ImiTlolo EPhakanyisiweko
Imitlolo
Ecocwako:
_ Iingcoco (iindatjana ezilula, iinolwana-nlwana, iinolwana-ndabuko)
_ Iimpikiswano neengcoco
_ Imidunduzelo
_ Iingoma
_ Iinkondlo
_ Iimbongo
_ Imidlalo
_ Amatheyibhu (weendatjana)
_ Injwayelo nemikhangiso
_ Imiyalo eya ngokuba budisi
_ Iindatjana ngezehlakalo
_ Iinhlathululo
_ Amarherho
_ Iinrarejo namahlaya
_ Inimiraro yamagama ku-maths
Ebonakalako/Etlolwako:
_ Imiyalo
_ Amakhalenda/Ama-almanaga
_ Amathebula
_ Iimemo
_ Amakarada wokulotjhisana
_ Amatjhadi
_ Ama-Bar graph
_ Imithetho (njengeyemidlalo)
_ Iphazeli yamagama (Isib: amaledere araranisweko)
_ Iincwadi (ezinganamaqiniso nezamaqiniso)
_ Iinthombe
_ Abomagazini beenthombe nemikhangiso
_ Amaforomo (njengewamaphaliswano)
Iinrhatjhi:
_ Umabonakude
_ Amafimu wabantwana
_ Imikhangiso elula kamabonakude
_ Amavidiyo, ama-CD romu ne-internet (nayikhona)
IsiGabasisekelo
25
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
IGreyidi-3
ImiTlolo EPhakanyisiweko
Imitlolo
Ecocwako:
_ Iingcoco (iindatjana ezilula, iinolwana-nlwana, iinolwana-ndabuko)
_ Imilayo ekhula ngobudisi Amarherho
_ Iingcoco ngezehlakalo
_ Iimpikiswano neengcoco
_ Amarhobelo
_ Iingoma
_ Iinkondlo
_ Imidlalo (Isib: Ku.ku!! Mbela!!)
_ Iinhlathululo
_ Iinrarejo namahlaya
_ Okurhatjhwa mrhatjho (imidlalo, iimemezelo, iindaba, ubujamo bezulu, ama-interviews)
Etlolwako nebonakalako:
_ Iincwadi (ezinganamaqiniso nezinamaqiniso)
_ Amaphephandaba
_ Amamebhe
_ Iinthombe
_ Ama-flow-diagrams
_ Ama-mind-maps
_ Abomagazini
_ Amakhomigi
_ Amabuthelelo wegama (word banks)
_ Iinhlathululi-mezwi
_ Amakhasi wokumumethweko nama-indexes
_ Amadayari
_ Ukubuyekezwa okulula kweencwadi
_ Imikhangiso
_ Imitlolo emumethe amaqiniso (njengama-textbooks)
_ Imitlolo enikela ilwazi
_ Amaphephamtlolo
_ Amaforomo adinga ukuzaliswa (njengewamaphaliswano)
Iinrhatjhi:
_ Umabonakude
_ Amafilimu
_ Imikhangiso kamabonakude
_ Amavidiyo, ama-CD romu ne-internet (nayikhona)
UKULALELA
Umfundi ukghona ukulalelela ukuthola
ilwazi, ukuzithabisa kanye nokobana
akghone ukuphendula ngefanelo
nangelihlo elibukhali ebujameni
obahlukahlukeneko.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukulalela imilayo, iimemezelo nokuphendula
ngefanelo.
_ ukubonisa indlela yokulalela ngokungaphazamisi,
ahloniphe okhulumako, badlhegane ngokukhuluma,
abuzisise nakangakazwisisi.
_ ukulalela ngokujabula, iindatjana, imidunduzelo,
iinkondlo neengoma ezikhutjhwe kwamanye amasiko,
atjengise nokuzwisisa ngoku:
 lalela umqondo oqakathekileko nemininingwana
ekhethekileko endabeni.
 dlala iingcenye zendaba, ingoma, nanyana -
umdundu-zelo.
 zibandakanya kumakhorasi.
 dweba isithombe esihlathulula indaba abuye atlole
namaganyana ambalwa ngaleso sithombe.
 rhemisa iinthombe ngokulandelana kwazo abafake
amagama/imitjho ezihlathululako.
 phendula imibuzo evulekileko ngendatjana.
 bonisa amazizwakhe ngendatjana.
 khuluma aveze imibonwakhe ngokulandelana.
IsiGabasisekelo
26
IGreyidi-1
Umphumela Wokufunda Woku-1 Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukulalela isikhathi eside (ngaphandle
kokuthikanyezwa angasakghoni ukulalela)
nokuphendula imiyalo ngokulandelana
(njengokuthi lenziwa njani irhubhululo).
_ ukutjengisa imikghwa efaneleko yokulalela
ngokutjengisa ihlonipho kiloyo okhulumako,
ukunikela isikhathi, ukubuza imibuzo efuna
ihlathululo, ukurhunyeza nanyana ukuphawula
ngalokho okukhulunyweko.
_ ukulalelela ukwandisa ilwazi lakhe ngamanye
amalimi namasiko.
_ ukulalela iindatjana, iinkondlo, iingoma neminye
imitlolo ukuzijabulisa atjengise nokuzwisisa
ngoku:
 lalela isihloko nanyana umlayezo
oqakathekileko.
 lalela ukuthola imininingwana.
 cabangela bona kuzokwenzekani.
 khuluma ngendlela izehlakalo nanyana
imiqondo ilandelana ngayo emtlolweni.
 buza imibuzo ngomtlolo ococwako.
 veza imizwa ngomtlolo ococwako nokunikela
iinzathu.
 thola unobangela nemiphumela emitlolweni -
eco-cwako nanyana umlayezo.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakhona:
_ ukulalelisisa (ngaphandle kokuthikanyezwa
angasakghoni ukulalela) nokuphendula
imiyalwakhe ngefanelo.
_ ukutjengisa imikghwa efaneleko yokulalela
ngokobana atjengise ihlonipho yaloyo
okhulumako, banonde badlhegana ngokukhuluma,
babuze nemibuzo edinga ihlathululo neenqunto
nanyana ukuphawula ngakuzwileko.
_ ukutjheja nokuhlonipha amalimi weengodi.
_ ukulalela ngokuthakasela iindatjana, iinkondlo,
iingoma neminye imitlolo ecocwako nokuzwisisa:
 ukulalela isihloko nanyana umqondo
oqakathekileko.
 ukulalelela ukuthola imininingwana.
 ukucabangela bona kuzokwenzekani.
 ukubika ngokwamaphuzu wezehla-kalo
nanyana imiqondo ephuma emtlolweni.
 ukuphendula imibuzo ngomtlolo ococwako.
 ukuveza imizwakhe ngomtlolo anikele
neenzathu.
 ukuthola unobangela nemiphumela yokuthile.
evela emtlolweni ococwako nanyana
umlayezo.
 ukudweba iinthombe nokutjengisa bona
uyizwisisa kangangani indaba etlolweko/
ecocwa-ko nokuyitlola ngamagamakhe.
IsiGabasisekelo
27
IGreyidi-2 IGreyidi-3
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
UKULALELA
Umfundi ukghona ukulalelela ukuthola
ilwazi, ukuzithabisa kanye nokobana
akghone ukuphendula ngefanelo
nangelihlo elibukhali ebujameni
obahlukahlukeneko.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukulalela nokujabulela iinrarejo namahlaya.
_ ukulalela imilayezo nokuyidlulisa ngefanelo.
_ ukuthuthukisa iyelelo lakhe lamatjhada ngoku:
 hlukanisa amatjhada khulukhulu ekuthomeni kwegama.
 bona amagama avama ukurhobelana emidunduzelweni
neengomeni njengokuthi:
Siy' ekhaya ekhaya
Siy'ekhaya ekhaya
_ bona ubunye nobunengi bamabizo ngokuqala
iinthomo.
IsiGabasisekelo
28
IGreyidi-1
Umphumela Wokufunda Woku-1
Usaraga
Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukulalela nokujabulela iinrarejo namahlaya
ngokuphendula ngefanelo.
_ ukulalela isikhulumi angasiboniko (njengemrhatjhweni,
ku-intercom) nokuphendula imibuzo
nemilayo.
_ ukulalela imilayezo yemitato nokuyidlulisa
ngefanelo.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukulalela abathabele iinrarejo namahlaya
ngefanelo.
_ ukulalela isikhulumi angasiboniko (njengomrhatjho)
aphendule imibuzo alandele nemiyalo.
IsiGabasisekelo
29
IGreyidi-2 IGreyidi-3
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
UKUKHULUMA
Umfundi ukghona ukukhuluma
ngokuzithemba azwakale kamnandi
ngelimi elikhulunywako ebujameni
obuhlukahlukeneko.
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukucoca indatjana (ayaziko), ngemizwakhe neendaba
azizwako.
_ ukucoca ngemibono asebenzise ilimi elihlathulula
ngokunemba.
_ ukulingisela ukuvuma ingoma nemidunduzelo arhaye,
iinkondlo ngesidu.
_ ukusebenzisa ilimi ukuze azithabise nanyana
azicabangele ngokuthanda.
_ ukudlulisa imilayezo.
_ ukucoca ngokwakhe kwamvelela ngokulamana.
_ ukucoca indatjana ejayelweko enesingeniso, umzimba
nesiphetho, asebenzise neenthombe ukusekela.
IsiGabasisekelo
30
IGreyidi-1
Umphumela Wokufunda Wesi-2 Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukuhlathulula ngalokho okuvamileko akhe
akubona nemizwakhe neendaba azaziko.
_ ukusebenzisa ilimi ngokwengqondo ukuze
azithabise nanyana ukuzakhela isithombe
engqondweni (Isib: ukukhuluma amahlaya,
ukuklama iinkondlo neenrarejo, ukudlala
ngamaledere nokuzakhela imidunduzelo).
_ ukwakha nokucoca indatjana enesingeniso
umzimba nesiphetho, asebenzisa amagama
ahlathululakuhle, angabuyabuyeleli amagama.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukuhlathulula ngalokho akhe akubona, iindaba
nezehlakalo ezijayelweko, aveze nemizwa
ngemibonwakhe neyabanye.
_ ukusebenzisa ilimi ngokwengqondo ukuze
azithabise nanyana azakhele isithombe
engqondweni (Isib: ukukhuluma amahlaya,
azakhele iinkondlo neenrarejo ahlathulule nelimi).
_ ukwakha nokucoca indatjana enesingeniso
umzimba nesiphetho, asebenzisa amagama
ahlathululako angabuyabuyeleli amagama,
atjengise isakhiwo nabalingisi.
_ ukusebenzisa ilimi elinothileko (Isib: zitjho)
nokujama kuhle nakacoca indatjana.
IsiGabasisekelo
31
IGreyidi-2 IGreyidi-3
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
UKUKHULUMA
Umfundi ukghona ukukhuluma
ngokuzithemba azwakale kamnandi
ngelimi elikhulunywako ebujameni
obuhlukahlukeneko.
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuzibandakanya kunkulumo zeenqhema eklasini
ngoku:
 dlhegana, babuze imibuzo, batjengise ukuthinteka
ngamalungelo namazizo wabanye.
 letha umbiko wesiqhema ngemva kokucocisana
eenqhemeni.
 phendula imibuzo ebuzwa balaleli.
_ ukusebenzisa ilimi elifaneleko ebujameni nebantwini
abahlukahlukeneko ngoku:
 bamba i-interview nomuntu omkhulu eklasini.
 dlala indima ebujameni obufaneleko njengokwakha
ubungani.
 sebenzisa iphimbo nelizwi elifaneko
nakakhulumako.
IsiGabasisekelo
32
IGreyidi-1
Umphumela Wokufunda Wesi-2
Usaraga
Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukungeza eengcocweni zeklasi nesiqhema ngoku:
 cabanga iinhlokwana ekungakhulunywa ngazo
esiqhemeni.
 dlhegana nabanye abuze imibuzo efaneleko.
 phawula angeze nemibono.
 tjengisa ukuzwelela amalungelo nemizwa
yabanye.
 buyisa umbiko womsebenzi wesiqhema.
 buza imibuzo yokufuna ihlathululo.
 phendula imibuzo nokunikela iinzathu
zeempendulo.
 nikela iimpendulo ezakha abanye.
_ ukuthuthukisa iindlela zokurarulula imiraro.
_ ukusebenzisa ilimi elifaneleko ngiminqopho
ehlukahlukeneko (njengokurhoqisa, ukumema)
nabantu abahlukahlukeneko (Isib: ukubamba amainterviews
nokudlala indima ethileko).
_ ukusebenzisa iphimbo elifaneleko (Isib:
ukukhulumela phasi eklasini/ukukhulumela
phezulu ebaleni lokudlala).
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukungeza esiqhemeni neengcocweni zeklasi
ngoku:
 cabanga iinhlokwana ekungakhulunywa ngazo
esiqhemeni.
 dlhegana nabanye, abuze nemibuzo efaneleko.
 veza imibono nanyana anabise imibono
evelako.
 tjengisa ukuzwelela amalungelo nemizwa
yabanye.
 rhunyeza umsebenzi wesiqhema.
 buza imibuzo ukuthola ihlathulula nelwazi.
Aphendule imibuzo anikele neenzathu
zependulwakhe.
 nikela iimpendulo ezakhako ebanganini.
_ ukucocisana ngomnqopho othileko.
_ ukukhuluma ngomlomo (Isib: ukunikela iinhloko,
ukubamba ama-interviews, ukubika ngekhambo
ebelithethwe) ngoku:
 sekelwa nokulawulwa ngutitjhere, akhe
nemileyo efaneleko yokwethula ikulumo.
 hlathulula ayokwethula nokobana uyokwethula
njani.
 sebenzisa iinsetjenziswa ezibonakalako
ukusekela ukwethulwa kwengcoco.
 sebenzisa iinsetjenziswa ezibonakalako
ukwenza abalaleli bazibandakanye (Isib:
Ukubenza bakuqale ngemehlweni).
 sebenzisa iphimbo elinyuka lehle.
_ ukuzibandakanya kumpikiswano nanyana
eengcocweni njengekghono emphakathini.
IsiGabasisekelo
33
IGreyidi-2 IGreyidi-3
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
UKUFUNDA NOKUBUKELA
Umfundi ukghona ukufunda abukelele
ukuthola ilwazi nokuzithabisa bese
uphendula ngokwelihlo elibukhali
ngokukarisako, amasiko nemizwa ethinta
umoya kokutloliweko.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukusebenzisa amatshwayo abonakalako nakha
okuzwakalako ngoku:
 cabangela ngokubona ingaphandle lencwadi bona
ikhuluma ngani.
 sebenzisa iinthombe ukurhumutjha okutjhiwo
yindaba bese ucoca indaba.
 rhumutjha ilwazi elifaka imidwebo yegrafigi
(graphic) etholakala emitlolweni, iinrhatjhi
nemikhangisweni (Isib: Amakhalenda amathebula,
amaphostara we-HIV/AIDS.
_ ukudlala indima yokufunda ngoku:
 bamba incwadi kuhle amagama aqale phezulu.
 vula amakhasi wencwadi ngefanelo.
 qala amagama neenthombe.
 sebenzisa iinthombe nakakha imibono.
IsiGabasisekelo
34
IGreyidi-1
Umphumela Wokufunda Wesi-3 Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa amatshwayo abonakalako
neenthombe ukwakha into ezwakalako:
 ukucabagela ngaphambili ngokubona
ingaphandle lencwadi bona ikhuluma ngani
ngaphakathi.
 ngokuyelela ubudlelwana bemidwebo, imitlolo
yemidiya kanye neenkhangiso:
??ngokurhumutjha umlayezo oqakathekileko.
??ukubona umnqopho, abalaleli, la
bangatholakala khona.
 ukutjho yakhe ipendulo ngemitlolo kanye
nemidwebo yeenrhatjhi.
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukufunda imitlolo emagrafu, njengeenthombe
amamebhe, ama-flow-diagram, amatjhadi bese:
 uhlathulula ngomlomo nanyana ngoko mtlolo
lokho okutjhiwoko neminqopho.
??usebenzisa ilwazi ngeendlela ezifaneleko
(Isib: ummebhe wekomba).
??uhlaziya amatshwayo wokudizayina
imidwebo ngefanelo.
IsiGabasisekelo
35
IGreyidi-2 IGreyidi-3
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
UKUFUNDA NOKUBUKELA
Umfundi ukghona ukufunda abukelele
ukuthola ilwazi nokuzithabisa bese
uphendula ngokwelihlo elibukhali
ngokukarisako, amasiko nemizwa ethinta
umoya kokutloliweko.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukwenza umtlolo otlolweko utjho okuzwakalako
ngoku:
 funda indatjana notitjhere bese:
??ucoca ngommongo-ndaba.
??ubona imininingwana (Isib: Umlingisi oyikutani,
ukulamana kwezehlakalo, isakhiwo njll).
??uyatjho bona indatjana uyayithanda nanyana
akayithandi.
_ ukubona amaledere namagama bona akha umqondo
ozwakalako ngoku:
 funda imitlolo elula (Isib: Amalebula, iindatjana
njll) ngokweenzathu ezahlukanhlukeneko.
 funda imitlolwakhe neyabanye.
 sebenzisa amatjhada namakghono wokubona
amagama amatjha nangakajayeleki asetjenzisweko
(Isib: Amaledere adwetjweko, akumaphetheni,
iinthombe namatjhada wamaledere
akhambelanako).
IsiGabasisekelo
36
IGreyidi-1
Umphumela Wokufunda Wesi-3
Usaraga
Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ Ukwenza okuzwakalako ngomtlolo otloliweko
 ukuzifundela iindatjana nanyana bafunde
notitjhere bese:
??bahlathulula umlayezo oqakathekileko.
??babona imininingwana eqakathekileko (Isib:
umlingisi oqakathekileko, ukulamaniswa
kwezehlakalo, isizinda).
??babona bebacoce amagugu wamasiko
endabeni.
??babona ubudlelwana bakanobangela
nomphumela (njengokuthi kungani into
ethileko yenzekile endabeni).
??babona unobangela nomphumela (nokobana
kungani okusendabeni kwenzeka).
??bathathe iinqunto.
 batjho bona indatjana bayayithanda nanyana
awa na?
 Bafunde umtlolo ongathi uya ngokuba budisi
(njengomtlolo onganaqiniso noneqiniso,
imilayo elula, iimemo, amakarada
wokulotjhisana namaphazeli wamagama).
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukwenza umtlolo otlolweko uzwakale ngoku:
 phawula ngendatjana nanyana ikondlo
ayifundileko, bese utjengisa ukuzwisisa
ngokuphendula imibuzo:
??ngommongo-ndaba.
??ngemininingwana eqakathekileko (Isib:
Abalingisi, ukulamana kwezehlakalo,
isakhiwo namagugu wamasiko.
??ngobudlelwana kunobangela nomphumela.
??ngokuthatha iinqunto/isiphetho (Isib: Lendaba
isifundisani?)
??ngokutjho bona indaba uyayithanda nanyana
awa, anikele neenzathu.
 ukufunda imilayo ephathelene neempilo
neendingo zakhe.
 ukufunda imitlolo eminengi ehlukahlukeneko
(Isib: Enamaqiniso nenganamaqiniso,
okumumethweko).
IsiGabasisekelo
37
IGreyidi-2 IGreyidi-3
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
UKUFUNDA NOKUBUKELA
Umfundi ukghona ukufunda abukelele
ukuthola ilwazi nokuzithabisa bese
uphendula ngokwelihlo elibukhali
ngokukarisako, amasiko nemizwa ethinta
umoya kokutloliweko.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukuthuthukisa iyelelo lamatjhada ngoku:
 bona nokutjho amabizo wama-alfabhethi.
 bona umehluko hlangana neledere namatjhada.
 zwisisa bona amaledere ahlala anjalo kodwana
amatjha ajamela okungafaniko/anokuhluka.
 zwisisa amatjhada abunjwa maledere amabili.
 hlukanisa hlangana namagama athoma ngongwaqa,
atjho nokuthi labo bongwaqa balandelana
nabokamisa, okutjho bona balandele umthetho
we-CVC.
 buthelela amagama ngokukhambelana nanyana
ngokobundeni (Isib: isilwana: ikomo, inja, umqasa,
indlovu, ibhubezi, njll).
 bona ukuthi itjhada linye lingakhiwa maledere
amabili (Isib: bh, kh).
IsiGabasisekelo
38
IGreyidi-1
Umphumela Wokufunda Wesi-3
Usaraga
Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukubona nokwenza amaledere namagama abe
nokuzwakala emitlolweni ngoku:
 funda ngezinga lebelo elenyukako.
 fundela phezulu basebenzise iimpimiso
ezifaneleko.
 sebenzisa indlela ekungiyo yokuphimisa
amatjhada namagama kanye.
 nokuveza amakghono wokuphimisa ukubiza
amatjhada.
 sebenzisa amaqhinga wokuziulungisa
ngokwabo ekufundeni, ukuphumula
nokuzijayeza ukubiza amagama.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukufunda imitlolo kwaphela asebenzise
amaqhinga ahluka-hlukeneko wokuyenza ibe
nomqondo ngoku:
 funda umtlolo otlolweko ngokungangunguzi
nangokuzwisisa ngoku:
??phimisa amagama ngefanelo nakafundela
phezulu.
??fundela phezulu nangezitjho asebenzise
ukugandelela, ukuphumula nephimbo
elifaneleko.
??sebenzisa ikghono lokubona nokuzwisisa
igama emtlolweni angakawujayeli (Isib:
Ifonigi, okumumethweko nokucabangela).
??sebenzisa iindlela ezahlukahlukeneko zokuyelela
iindlela zokuzilungisa imitjhapho
yokufunda (Isib: Ukubuyabuyelela afunde,
aphumule nokuzijayeza igama ngaphambi
kobana aliphimisele phezulu).
IsiGabasisekelo
39
IGreyidi-2 IGreyidi-3
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
UKUFUNDA NOKUBUKELA
Umfundi ukghona ukufunda abukelele
ukuthola ilwazi nokuzithabisa bese
uphendula ngokwelihlo elibukhali
ngokukarisako, amasiko nemizwa ethinta
umoya kokutloliweko.
(Akasekho amazinga wokuhlola ngaphasi kwalekundla
yokufunda)
IsiGabasisekelo
40
IGreyidi-1
Umphumela Wokufunda Woku-3
Usaraga
Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ Ukuthuthukisa iyelelo lamatjhada ngoku:
 bona nokuphinyiswa kwabokamisa
nabongwaqa.
 bona itjhada elilodwa elitlolwa ngamaledere
amabili, njengo-kl, tj, bh, rh njj.
 bona amatjhada atlolwa ngamaledere
amathathu njengo-kgh, tlh, tjh njj.
 bona itjhada lokuthoma nelokugcina.
 bona amagama ahlobeneko/akhambelanako
abudisi.
 bona irhobelano ilijayelekileko
emidunduzelweni neengomeni.
 bona amagama abajayeleko abonakala abudisi.
_ Fundela ukuthola ilwazi nokuzithabisa ngoku:
 funda iincwadi zeenthombe neendatjana ezilula
abazikhethela zona.
 tjengisa ithando eendatjaneni zivela
emasikweni ahlukahlukeneko.
 thoma ukusebenzisa isihlathululi-mezwi
nokuyelela ukupeledwa neenhlathululo
zamagama.
 funda imitlolo ehlukahlukeneko ukuze
azithabise njengabomagazini, amakhomigi,
nemitlolo emumethe amaqiniso.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukufundela ukuthola ilwazi nokuzithabisa ngoku:
 khetha iincwadi azithandako (ezisuselwa
ehloko nezinamaqiniso) atjho nokobana
kungani athi uyayithanda nanyana akayithandi.
 funda iincwadi ezitlolwe batloli abavela
emasikweni angafani newakhe.
 funda imitlolo ehlukahlukeneko (Isib:
Amakhomigi, abomagazini namaphephandaba)
 nabisa ilwazi-magama ngokusebenzisa -
isihlathululi-magama azakhele sona.
 sebenzisa ithebula lokumumethweko, i-indeksi,
amagama aqakathekileko, iinhlokwana,
amatshwayana kanye namakhasi ukuze athole
ilwazi.
 dlala imidlalo enabisa ukufunda, ilwazimagama
namakghono.
 bona nokuthola ilwazi ngeendawo ezakhelwe
umphakathi (Isib: amalayibhrari).
_ thoma ukuhlaziya imitlolo ecocwako, etlolwako
nebukelwako ukuze athole amagugu amahle
wokuhlalisana kwemiphakathi (Isib: Umkhangiso
wesibha seputjhana i-OMO) bacocisane
ngokobana senzelwe abobani kanye nendima
edlalwa bomma nabobaba.
IsiGabasisekelo
41
IGreyidi-2 IGreyidi-3
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
UKUTLOLA
Umfundi ukghona ukutlola imihlobo
ehlukahlukeneko yemitlolo emumethe
amaphuzu aliniqiniso kanye nemumethe
okususelwe kusithombe-ngqondo
ngeminqopho eyahlukahlukeneko.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukutlola ngokuthuthuka ekutloleni kuhle kubonakale
ngoku:
 sebenzisa iintlabagelo zokutlola njengamakhrayoni
neempensela.
 akha iinhlavu zamaledere namakghono wokutlola,
amaphetheni wokudweba, ukukhuphela (tracing)
nokukopela amagama (copying).
 tlola amaledere wama-alfabhethi ngepumelelo.
_ ukwenza imisebenzi yangaphambi kokwazi ukutlola
ngoku:
 tlama nokusebenzisa imidwebo njengesisekelo
sokuthoma ukutlola.
 rhumutjha iinthombe ngokutlola imitjhwana
ezihlathululako.
 coca nabangani eklasini (ngababili nanyana
ngeenqhema) ngeenhloko kanye nemiqondo
yalokho akutlolako.
_ ukutlolela iinzathu ezahlukahlukeneko ngoku:
 tlola amarherho.
 tlola amalebula alula nanyana iinhlathululo
zemidwebo.
 tlama umtlolo olula njengekarada lamabeletho
(litlolwe belidwetjwe).
 sebenzisa amaqhinga alula wokuthola nokutlola
ilwazi njengolokwenza isaveyi yokobana mangaki
amalimi akhulunywa esiqhemeni.
 hlela ilwazi ngamagrafu alula njengamatjhadi.
 buthelela iinthombe ezitholakala lula emitlolweni.
IsiGabasisekelo
42
IGreyidi-1
Umphumela Wokufunda Wesi-4 Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa amaqhinga wokuthoma nakafuna
ukutlola ngoku:
 zibandakanya eengcocweni zamalungiselelo
wesiqhema ukuze athole umqondo.
 bonisana nabangani bakhe notitjhere.
 khetha isihloko angatlola ngaso ayedwa.
_ ukuklama umtlolo omfitjhani ngeminqopho
ehlukahlukeneko ngoku:
 tlola imiklamo nemitlolo emifitjhani
ngokweenzathu ezahlukahlukeneko ngoku:
??rhemisa lowo msebenzi ngokwamalanga
weveke.
??tlola imitlolo elula nemifitjhani njengekarada
lokuthokoza.
??tlola imitlolo elula efana namaresibhi
wokupheka.
??tlola iindatjana ezilula ezakhe zamvelela.
??tlola iindatjana ezilula azazela kwekhaya.
??tlola iinkondlo neengoma.
 lola isihloko esiveza okumu-methweko.
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa amaqhinga wokuthoma nakafuna
ukutlola ngoku:
 sebenzisa iindlela ezahlukahlukeneko
zokuthola ilwazi nokuthola isihloko
esifaneleko (Isib: Ukuje abuyekeza, acoce
nabangani, asebenzise neenthombe nazikhona).
 thoma aklame ngalokho azokutlola ngakho.
_ ukuklama umtlolo omfitjhani ngeminqopho
ehlukahlukeneko ngoku:
 khetha ibumbeko lomtlolo elizakufanela
abalaleli (njengedayari yokutlola imizwa
ngezahlakalo zangamalanga).
 tlola imitlolo emifitjhani ekhethelwe iinzathu
ezahlukahlukeneko (njengomtlolo weengatjana
ezimbili nanyana ezintathu, incwadi efitjhani
yeendatjana, amaresibhi, iinkulumopendulwano,
imiyalo).
 tlola isihloko esiveza okumumethweko la
kukghonakala khona.
IsiGabasisekelo
43
IGreyidi-2 IGreyidi-3
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
UKUTLOLA
Umfundi ukghona ukutlola imihlobo
ehlukahlukeneko yemitlolo emumethe
amaphuzu aliniqiniso kanye nemumethe
okususelwe kusithombe-ngqondo
ngeminqopho eyahlukahlukeneko.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukuklama nokubuyekeza ngoku:
 faka isandla ngemibono ekutlolweni kwendatjana
(athome ngokobana utitjhere abe ngobatlolelako).
 buyekeza imiklamo yendatjana yesiqhema ukuze
izwisiseke begodu ibe mnandi.
 tlola imitlolwakhe abayifundele utitjhere nabangani
bese bathoma ukuyibuyekeza.
_ ukutlola ukuze abanye bazwisise, basebenzise imitlolo
eyaziwako ngoku:
 sebenzisa amaledere ukwakha amagama
nemitjhwana elula.
 tjhiya iinkhala hlangana namagama.
 sebenzisa indlela yokutlola ngokuthoma
ngesinceleni uye ngesidleni nokuthoma phezulu
uye phasi.
 tlola yakhe imitjho ngokusekelwa mimida
ethalweko la kudingeka khona.
 thoma ukusebenzisa iimphumuzi eziqakathekileko
(Isib: Amagabhadlhela nongci).
IsiGabasisekelo
44
IGreyidi-1
Umphumela Wokufunda Wesi-4
Usaraga
Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukubuyekeza umtlolo ngoku:
 cocisana nabanye ngemitlolwakhe neyabanye
ukuze athole ilwazi elingcono.
 linga uku-editha umsebenzakhe
(njengokungeza nokukhupha amagama
athileko ukunikela ihlathululo, nokutjheja
ipeledo-magama neemphumuzi).
 buyekeza umtlolwakhe ngemva kobana
acocisane nabanye.
_ ukwenza imitlolwakhe igadangiswe ngoku:
 bambisana nabanye emsebenzinakhe
ngokuwufundela phezulu nanyana awubeke
eklasini ubonwe bangani bakhe.
 zitlolela zakhe iincwadi nanyana azenzele
wakhe amabuthelelo.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukubuyekeza umtlolo ngoku:
 cocisana nabanye ngomtlolwakhe nangemitlolo
yabanye ukuze athole ipendulo nanyana
ihlathululo.
 editha umsebenzakhe (njengokungeza
nokukhupha amagama athileko ukunikela
ihlathululo, nokutjheja ipeledomagama
neemphumuzi).
 buyekeza umtlolwakhe ngemva kokuthola
imibono yabanye.
_ ukwenza imitlolwakhe igadangiswe ngoku:
 bambisana nabanye emsebenzinakhe
ngokuwufundela phezulu nanyana awubeke
eklasini ubonwe ngabanye.
 bambisana emtlolweni otlolweko nabalaleli
abawufaneleko, njengomndeni nanyana
abangani (Isib: iincwadi, imilayezo, imilayo).
 tlola zakhe iincwadi nanyana azenzele wakhe
amabuthelelo.
IsiGabasisekelo
45
IGreyidi-2 IGreyidi-3
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
UKUTLOLA
Umfundi ukghona ukutlola imihlobo
ehlukahlukeneko yemitlolo emumethe
amaphuzu aliniqiniso kanye nemumethe
okususelwe kusithombe-ngqondo
ngeminqopho eyahlukahlukeneko.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukuthoma ukwakha ilwazi-magama abathome
ukupeleda amagama ukuze akghone ukufundeka
nokuzwisiswa ngabanye ngoku:
 tlola amagama wabantu, iindawo nezinto
azijayeleko.
 peleda amagama ajayelekileko ngefanelo.
 linga ukupeleda amagama angakajayeleki
ngokwepimiso (ngokusebenzisa ilwazi analo).
 zakhela wakhe amabuthelelo wamagama nanyana
isihlathululi-mezwi.
IsiGabasisekelo
46
IGreyidi-1
Umphumela Wokufunda Wesi-4
Usaraga
Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukwakha ilwazi-magama athome nokupeleda
amagama ukuze azwisiswe bangani ngoku:
 tjengisa ngamagama awatomule kulwazi lakhe
lelimi.
 peleda amagama ajayelekileko ngendlela
efaneleko.
 sebenzisa amagama wamatjhada afanako
ukube ihlathululo ayifani.
 zakhela lakhe ibuthelelo-magama
nesihlathululi-mezwi.
 sebenzisa isihlathululi-mezwi nokuyelela
ipeledo nehlathululo yegama.
_ ukutlola ukuze abanye bazwisise umtlolwakhe,
ngokusebenzisa isakhiwo nokutlolwa kwelimi
okwaziwako ngendlela evumelekileko ngoku:
 sebenzisa iindlela ezifaneleko zokutlola,
ukubumbeka nesakhiwo esifaneleko somtlolo.
 sebenzisa iimphumuzi eziqakathekileko
(amagabhadlela, nabongci).
 tjengisa ngokusebenzisa eminye imihlobo
yeemphumuzi njengeembabazo nabonobuza.
 sebenzisa ezinye iindlela zokutlola njengokuthi
'Ngelinye ilanga'.
 sebenzisa ilwazi lehlelo.
 sebenzisa eminye imitlolo efana namaresibhi,
ukuyelela ilimi.
_ ukutlola ngokuthuthukisa isandla sokutlola ngoku:
 sebenzisa iindlela ezifaneleko zokutlola
nokubamba epensela.
 tlola amagama ngokubonakala afundeke.
 tlola ngokungezeleleka kwebelo lokutlola
kancani kancani.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukuzakhela ilwazi-magama nokupeleda amagama
ngokwakhe ngoku:
 sebenzisa amagama ahlukahlukeneko
ekulumeni.
 tjengisa nokusebenzisa amagama aphuma
eendatjaneni, ekufundeni, iinrhatjhi, amahlaya,
iingcoco zabangani.
 zakhela ibuthelelo-magama nanyana
isihlathululi-magama.
 sebenzisa isihlathululi-magama ukuthola
ipeledo nehlathululo yamagama.
 sebenzisa imithetho yamatjhada nokupeleda
ukutlola amagama angakawajayeli.
_ ukusebenzisa isakhiwo esifaneleko selimi
neendlela zokutlola ezaziwako ngoku:
 buthelela imitjho enobudlelwana akhe
iingatjana.
 sebenzisa iimphumuzi ngefanelo (Isib: Ungci,
unobuza, ikhoma i-aphostrofi).
 sebenzisa ilwazi lehlelo.
 sebenzisa ilwazi leminye imitlolo.
 sebenzisa indlela ehle yokucoca.
 sebenzisa indlela emumethe ilwazi nelemuko
ngokutlola.
IsiGabasisekelo
47
IGreyidi-2 IGreyidi-3
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA
Umfundi ukghona ukusebenzisa ilimi
ukuze acabange abacabangisise begodu
akghone ukuthola, akhambise
abasebenzise ilwazi analo ukuze afunde.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukusebenzisa ilimi ukuthuthukisa imiqondo-magama
ngoku:
 tjengisa ukukhula kwelwazi lemiqondo-magama
afana nobungako, ubukhulu, ibumbeko, ikomba,
umbala, ibelo, isikhathi, unyaka, ukulamana.
 zwisisa nokusebenzisa ilimi elinemiqondo-magama
etholakala kunkundla ezahlukahlukeneko
zokufunda ezidingeka kileleveli kanye
nokulungiselela ileveli elandelako.
_ ukusebenzisela ilimi ukucabanga ngoku:
 zwisisa nokusebenzisa ilimi ukuze ucabangisise
ngokuthola unobangela nomphumela.
 hlela ilwazi (njengokubuthelela amabizo
weenyamazana ezifanako ndawonye).
 bona okukodwa okuphuma kokupheleleko
(njengomlenze oyingcenye yomzimba).
 bona ukufana nokuhluka hlangana nezinto ezimbili
ngokusebenzisa ilimi elifaneleko.
IsiGabasisekelo
48
IGreyidi-1
Umphumela Wokufunda Wesi-5 Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukusebenzisa ilimi ukuthuthukisa imiqondomagama
ngoku:
 zwisisa nokusebenzisa ilimi elinemiqondomagama
aphuma kunkundla ezihlukahlukeneko
zokufunda ezidingeka kileleveli
nokulungiselela ileveli elandelako.
_ ukusebenzisela ilimi ukucabanga ngoku:
 zwisisa nokusebenzisa ilimi ukuze
acabangisise njengokuthola unobangela
nomphumela nanyana ukulamana kwezinto.
 sebenzisa indlela esezingeni eliphezulu
lokucabanga nelimi elikhambelana nalo.
 bona ukufana nokuhluka ezintweni
ezingafaniko nokuhlukanisa izinto.
 madanisa izinto.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukusebenzisa ilimi ukuthuthukisa imiqondomagama
ngoku:
 zwisisa nokusebenzisa ilimi elinemiqondomagama
aphuma kunkundla ezihlukahlukeneko
zokufunda ezidingeka kileleveli kanye
nokulungiselela ileveli elandelako.
_ ukusebenzisela ilimi ukucabanga nokucabangisisa
ngoku:
 zwisisa nokusebenzisa ilimi ukuze
acabangisise njengokuthola unobangela
nomphumela kanye nokuthatha iinqunto.
 sebenzisa indlela yokucabanga esezingeni
eliphezulu nelimi elikhambelana nalo.
(njengaku-ndlela/ukucabangela: (Isib:
Nakungenzeka lokhu...kuza....).
 sebenzisa ilimi ukuhlathulula ukufana
nokuhlukana kwezinto bese uyahlaziya
abamadanise.
_ ukusebenzisela ilimi ukurhubhulula nokufunisisa
ngoku:
 buza imibuzo afune iinhlathululo; afune
nelwazi nanyana anikele yakhe imibono
(njengokuthi 'Nangenza lokhu...').
IsiGabasisekelo
49
IGreyidi-2 IGreyidi-3
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA
Umfundi ukghona ukusebenzisa ilimi
ukuze acabange abacabangisise begodu
akghone ukuthola, akhambise
abasebenzise ilwazi analo ukuze afunde.
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukusebenzisa ilimi ukurhubhulula nokufunisisa ngoku:
 buza imibuzo afune iinhlathululo.
 nikela iinhlathululo neensombululo.
 sebenzisa amaqhinga alula wokuthola nokutlola
ilwazi njengokwenza isaveyi yokuthola bona
mangaki amalimi akhulunywa esiqhemeni nanyana
athole ilwazi elifaneleko emitlolweni eminye,
iinthombe eziraranisweko nokuqedelela iphazeli
yamagama.
_ ukudlulisa ilwazi ngoku:
 rhemisa kuhle ilwazi balifake kumagrafu alula
njangamatjhadi, amagrafu njll.
IsiGabasisekelo
50
IGreyidi-1
Umphumela Wokufunda Wesi-5
Usaraga
Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukusebenzisa ilimi ukurhubhulula nokufunisisa
ngoku:
 buza imibuzo afune iinhlathululo; naye anikele
iinhlathululo.
 sebenzisa ilwazi ngokuhlukahlukana
kwemitlolo ukuthola ilwazi alifunako
nelifaneleko.
 sebenzisa amaqhinga alula ukuthola nokutlola
ilwazi (Isib: iindawo zomphakathi
njengamalayibhrari) asizwa mumuntu omdala.
_ ukudlulisa ilwazi ngoku:
 khetha ilwazi elikhethwe emtlolweni alidlulise.
 rhemisa ilwazi ngamagrafu alula
(njengamatjhadi namathebula weenkhathi).
Ngilokhu esikwaziko umfundi nangabe uyakghona:
_ ukwenza irhubhululo elincani nelilula ngoku:
 buza imibuzo esiza bona akghone
ukuhlathulula lokhu akurhubhu-lulako bese
uthola ilwazi elifaneleko (Isib: 'Sidingani
ukuze sithole ..../ukwenza.../Singalitholaphi
ilwazi la...).
 klama amagadango azawathatha nakenza
iphenyo afake nabanye (Isib: Kufanele
kwenziwe lokhu nalokhu).
 sebenzisa amaqhinga alula wokuthola ilwazi
ngoku:
??buza imibuzo ephathelene nesihloko.
??bamba ama-interviews.
??funa ilwazi kumalayibhrari (asizwe ngomdala
nakuye).
 sekela abahlathulule iimpikiswano ngokunikela
iinzathu neentjengiso.
 rhunyeza ilwazi alethule ngendlela ekarisako
nefaneleko.
_ ukudlulisa ilwazi ngoku:
 tlola nokuhlela ilwazi ngeendlela
ezahlukahlukeneko ngoku:
??khetha ilwazi enze namanothi.
??enza isithombe ngqondo salokho
akurhubhululako.
??dweba amathebula, imidwebo namatjhadi.
 rhemisa ilwazi ngamananeko ngaphasi
kweenhlokwana.
 sebenzisa ilimi ukuhlathulula imehluko
nokufana, ukuma-danisa njll.
IsiGabasisekelo
51
IGreyidi-2 IGreyidi-3
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
ISAKHIWO NOKUSETJENZISWA
KWELIMI
Umfundi ukghona ukusebenzisa
amatjhada, amagama kanye nehlelo lelimi
ukuze akghone ukwakha nokurhumutjha
imitlolo.
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukubona ukukhambelana kwamatjhada kumaledere
namagama ngoku:
 hlukanisa amagama akhulunywako
ngokwamalunga.
 sebenzisa imidumo nakafundako nanyana
apeledako.
_ ukusebenza ngamagama ngoku:
 azi bona igama lithoma kuphi ligcine kuphi atjhiye
nesikhala hlangana namagama amabili.
 peleda amagama awajayeleko ngefanelo.
 akha ubunengi bamagama ngokusebenzisa
iinthomo zamabizo.
 bona nokuhlukanisa iinthomo zamabizo.
 bona iinciphiso zamabizo bona zisebenzisa u-ana.
 buthelela amabizo weenthomo ezifanako.
 sebenzisa amagabhadlhela emabizweni wabantu
(Isib: uKhabonina).
IsiGabasisekelo
52
IGreyidi-1
Umphumela Wokufunda Wesi-6 Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukubona ukukhambelana kwamatjhada
kumaledere namagama ngoku:
 sebenzisa amatjhada ukupeleda amagama
angakawajayeli.
_ ukusebenza ngamagama ngoku:
 bona nokusebenzisa iinthomo neenlungelelo
ngendlela ekarisako.
 sebenzisa izakhi zokunciphisa u-ana/anyana.
 peleda amagama awajayeleko ngefanelo.
 sebenzisa isihlathululi-magama ukuqinisekisa
ipeledo lamagama.
 bona amagama atjho okufanako.
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukubona ukukhambelana kwamatjhada
kumaledere namagama ngoku:
 sebenzisa amatjhada ukupeleda amagama
abudisi.
_ ukusebenza ngamagama ngoku:
 sebenzisa imithetho yokutlolwa kwesiNdebele,
ukupeleda ngefanelo.
 sebenzisa iinlulu-lwazi ezahlukahlukeneko
ukuqinisekisa ipeledo.
 sebenzisa iinthomo neenlungelelo ukutlola
amagama.
 thuthukisa izinga nekghono lokusebenzisa
amagama atjho okufanako.
IsiGabasisekelo
53
IGreyidi-2 IGreyidi-3
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
ISAKHIWO NOKUSETJENZISWA
KWELIMI
Umfundi ukghona ukusebenzisa amatjhada,
amagama kanye nehlelo lelimi ukuze
akghone ukwakha nokurhumutjha imitlolo.
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngemitjho ngoku:
 tlola imitjho elula emifitjhani (Isib: Ubaba
uyasebenza).
 sebenzisa iimphumuzi ngefanelo, igabhadlhela
ekuthomeni komutjho nongci ekugcineni.
 sebenzisa amabizo nezabizwana (Umma
uyathanyela/Yena uyathanyela).
 sebenzisa iinkhathi ezilula zezenzo (Isib: isikhathi
sanje nesadlulako).
_ ukusebenza ngemitlolo ngoku:
 hlela kuhle imitjho ehlangahlangeneko.
 coca ngemitjho elungileko nengakalungi.
_ ukucocisana ngokusebenzisa ilimi ngoku:
 sebenzisa ilimi ukuveza ukuziphatha kuhle emphakathini
(Isib: Ngibawa...).
 hlukanisa ihlathululo elethwa kutjhuguluka
kwephimbo nepimiso egameni.
IsiGabasisekelo
54
IGreyidi-1
Umphumela Wokufunda Wesi-6
Usaraga
Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngemitjho ngoku:
 hlanganisa imitjho emibili emifitjhani
ngokusebenzisa isihlanganiso (Isib: Ugogo
usiphe ibisi begodu wasithelela netiye).
 sebenzisa indlela efaneleko yokulandula (Isib:
Ngiyafunda nodadwethu/Angifundi
nodadwethu).
 bona amabizo, iimbaluli, izabizwana,
abondaweni nokuzisebenzisa.
 sebenzisa isikhathi esisand'ukudlula sesenzo
(Isib: Sifundile/Sidlile).
 sebenzisa imitjho ehlukahlukeneko, emibuzo,
iintatimende neembabazo.
 sebenzisa iimphumuzi ngefanelo
(njengonobuza, ikhoma, amagabhadlhela njll).
_ ukusebenza ngemitlolo ngoku:
 hlanganisa imitjho ukwakha iingatjana.
 hlela kuhle imitjho isekelane ngokwemiqondo.
 bona amatshwayo wemitlolo ehlukahlukeneko.
_ ukucocisana ngokusebenzisa ilimi ngoku:
 sebenzisa ilimi ukuveza ukuziphatha kuhle
emphakathini (Isib: Ngibawa...).
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngemitjho ngoku:
 bona ihloko yomutjho, isenzo nomenziwa
emutjhweni.
 sebenzisa isivumelwano sehloko
nesakamenziwa.
 sebenzisa iinhlanganisi (hayi iinhlanganiso)
(njengo-na-; nga-) (Isib: Inja nokatsu
bayazondana).
 sebenzisa iinkhathi ezahlukahlukeneko zezenzo
(Isib: isikhathi sanje, esidlulileko, esizako,
esisand'ukudlula njll).
 sebenzisa imitjho ehlukahlukeneko (ebuzako,
eziintatimende, ezimbabazo njll).
 bona nokusebenzisa amabizo, izabizwana,
abondaweni njll).
 sebenzisa iimphumuzi ngefanelo
(njengonobuza, ikhona, amagabhadlhela njll).
_ ukusebenza ngemitlolo ngoku:
 hlanganisa imitjho ukwakha iingatjana
nokuyelela bona akaphumi endleleni yesikhathi
sesenzo kileso sigatjana.
_ ukucocisana ngokusebenzisa ilimi ngoku:
 sebenzisa ilimi ukuveza ukuziphatha kuhle
emphakathini (Isib: Ngibawa...).
IsiGabasisekelo
55
IGreyidi-2 IGreyidi-3
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
ISAKHIWO NOKUSETJENZISWA
KWELIMI
Umfundi ukghona ukusebenzisa amatjhada,
amagama kanye nehlelo lelimi ukuze
akghone ukwakha nokurhumutjha imitlolo.
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuthuthukisa ikghono lokuba nelihlo elibukhali
ngokusebenza kwelimi ngoku:
 bona umehluko hlangana nelimi elisetjenziswa
eklasini nalokha abafundi babodwa ebaleni
lokudlala nokuyelela bonyana kungani ilimi
lisetjenziswa ngeendlela ezingafaniko eendaweni
ezahlukahlukeneko.
_ ukusebenzisa 'ilimi lokuhlathulula' elinye
(metalanguage):
 njengamagama afana negabhadlhela, ungci,
isihlathululi-magama.
IsiGabasisekelo
56
IGreyidi-1
Umphumela Wokufunda Woku-6
Usaraga
Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuthuthukisa ikghono lokuba nelihlo elibukhali
ngokusebenza kwelimi:
 njengokucoca ngamagama ajayelwe
ukusetjenziswa nakuhlathululwa abesana
nabantazana, imibala ethandwa besana
nabantazana kanye nokucoca ngemiphumela
yeenhlathululo ezifana nalezo.
_ ukusebenzisa 'ilimi lokuhlathulula' elinye
(metalanguage):
 njengamagama afana negama, isithomo,
isilungelelo, ikamisa, isabizwana, ibizo
unobuza, ikhoma, isibaluli njll).
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuthuthukisa ikghono lokuba nelihlo elibukhali
ngokusebenza kwelimi:
 njengokuyelela indlela abangani basebenzisa
ngayo ilimi elingasingokomthetho
(njengokuvanga ilimi ngamanye amalimi).
_ ukusebenzisa 'ilimi lokuhlathulula' elinye
(metalanguage):
 njengamagama afana negama, isithomo,
isilungelelo, ukamisa, isabizwana, ibizo
unobuza, ikhoma, isibaluli, amagama
aphikisanako, atjho into eyodwa njll.
IsiGabasisekelo
57
IGreyidi-2 IGreyidi-3
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
ISAHLUKO 3
ISIGABA ESIPHAKATHI
(IGREYIDI 4-6)
ISINGENISO
Abafundi abakusiGaba esiPhakathi, basuke sebangena esigabeni sokukhula. Abahlaliseki, banamandla,
bazwelela msinya kubangani kanti nabo ngokwabo bathoma ukuzikara nokuzithemba. Bayazicabangela babuye
bafune nokuzazi bona babobani nokobana bafuna ukuba yini. Okuphathelene nokuzazi kuthoma ukuya
ngokuyelelwa, kanti-ke kubuye kuqakatheke ukungalibali ubudlelwana hlangana nelimi nokuzazi kilelilizwe
elimalimi-nengi namasiko-nengi.
Ezinye zezinto eziveza ubunjalo babafundi abakilesisigaba ngilezi:
_ bayatjheja bonyana izenzo zabo zibaphatha bunjani abanye.
_ bathoma ukutjheja iindingo, iinkanuko nemibono yabanye.
_ bathoma ukusebenzisana ekwenzeni imisebenzi yeenqhema lula.
_ bathoma ukuthabela iselele yokwenza umsebenzi ayedwa.
_ babonisa isifiso sokobana bafunde ngokuzilawula.
_ baba nokunaba nokuhlela ngendlela efaneleko ekwenzeni izinto.
_ bathoma ukurhabela ukuthola, ukutlola phasi nokusebenzisa ilwazi.
_ bathoma ukurhabela ukuphenya, ukumadanisa nokuhlola ngelihlo elibukhali.
UmNqopho
KilesisiGaba, abafundi bahlanganisa banabise amakghonwabo wokufunda nokwakha ukuzithemba
nokungangunguzi ekukhulumeni ilimi. Umsebenzi wekharikhyulamu unobudlelwana obuyingcenye
eqakathekileko ekufundeni komfundi.
Imitlolo Eminengi Ehlukahlukeneko
Abafundi kilesisiGaba bathoma ukufunda imitlolo eminengi ehlukahlukeneko sekunesiGabenisisekelo. Ilimi
lomtlolo nokumumethweko kuthoma ukuba budisi nokuba kude. Lemitlolo ingenisa abafundi kumitlolo
ecocwako netlolwako neendabeni eziqakathekileko zehlaliswano nebhoduluko.
Imisebenzi Ehlanganisiweko Yokufunda
Ukusiza ekubekeni amazinga wokuhlola ngefanelo, umphumela omunye nomunye unamakghono
ahlukahlukeneko njengomnqopho (ukulalela, ukukhuluma, ukufunda, ukubukela, ukutlola, ukucabanga
nokucabangisisa, ukwakheka kwelimi nokusetjenziswa kwalo). Nanyana kunjalo, lokhu, kumahlelo wokufunda
afanele ukuhlanganiswa ngokungeniswa ngaphakathi kwemisebenzi yokufunda ngokomnqopho nesizathu
esizwakalako.
IsiGaba EsiPhakathi
58
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Okumumethweko Okubanzi Nokuhlukahlukeneko
Okumumethweko okufaneleko, kufuze kutonyulwe kumininingwana eminengi ehlukahlukeneko ngokuqalelela
iindingo zomfundi ngamunye ngokunaba kwalokho okusebhodulukweni lakhe. Zama ukufaka ngaphakathi
izinto ezithinta ilizwe loke njengobuqhaka, i-HIV/AIDs nobugebengu. Akukafuzi zithathwe njengokhunye
kokumumethwe emtlolweni, kodwana njengengcenye yokugcina efaneleko yamaboni (experience) wokufunda.
Ngalendlela, ungenza abafundi bazibandakanye kamnandi ekusetjenzisweni kwelimi lamambala nokubenza
bathuthukise amakghonwabo welihlo elihlabako njengo:
_ kuthola iindlela zokuba mqondo-munye (stereotype).
_ kufunda indlela umtlolo udosela ngayo abafundi embonweni omunye othileko.
_ funa iinselele zokusetjenziswa kwelimi.
Ngalendlela, abotitjhere nabafundi bazaku:
_ zuza imiPhumela eli-12 yeLihlo lokuHlaba nemiPhumela yeTuthuko.
_ lungiselela imisebenzi eya ngokuba budisi nokufuna amaZinga wokuHlola kusiGaba esiPhakamileko.
IsiGaba EsiPhakathi
59
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
IMIPHUMELA YOKUFUNDA
Umphumela Wokufunda Woku-1: Ukulalela
Umfundi ukghona ukulalelela ukuthola ilwazi nokuzithabisa nokuphendula ngefanelo nangelihlo
lokuhlaba ebujameni obuhlukahlukeneko.
Amakghono wabafundi wokulalela aqalisiswa ngokudepha ukwenzela bona abafundi bakghone ukulalela
imitlolo ecocwako ngobubanzi (ehleliweko nengakahlelwa) ngokweminqopho ehlukahlukeneko.
Umphumela Wokufunda Wesi-2: Ukukhuluma
Umfundi ukghona ukukhuluma ngokuzithemba nangendlela eyanelisako ngelimi elikhulunywako
ebujameni obuhlukahlukeneko.
Njengobana umfundi akhula, ubujamo buya ngokuhlangahlangana nokufuna ukuzithemba okuthe tjha,
ekukhulumeni. Abafundi baragela phambili nokuthuthukisa amakghonwabo wokukhuluma nokuzwelela
ukuhlukahlukana kwamasiko bathome nokufunda ukujabulela ubulimi-nengi (multilingualism).
Umphumela Wokufunda Wesi-3: Ukufunda Nokubukela
Umfundi ukghona ukufunda nokuqalisisa ukuze athole ilwazi nokuphendula ngelihlo lokuhlaba
kokuphathelene nethando lobuhle, amasiko nokuzwelela amagugu emitlolweni.
Ukufunda imitlolo yeSewula Afrika nemitlolo yamaqiniso nefanekisako yamanye amazwe kudingakalela
ukukhuthaza ukuthuthukisa umoya womfundi ekuthuthukeni kwelimi, ukufunda ukuzwisisa amagugu
nokuzithabisa.
Umphumela Wokufunda Wesi-4: Ukutlola
Umfundi ukghona ukutlola imihlobo ehlukahlukeneko yemitlolo emaqiniso nefanekisako
ngokweminqopho engafaniko.
Abafundi baragela phambili ngokuthuthukisa amakghonwabo wokutlola ngeminqopho nabalaleli abahlukeneko.
Bathoma ukuthuthukisa nokuhlela imibono emitlolweni yamaqiniso nesuselwa ehloko ngokulandela
amagadango afaneleko.
Umphumela Wokufunda Wesi-5: Ukucabanga Nokucabangisisa
Umfundi ukghona ukusebenzisa ilimi ukuze acabange abacabangisise abuye athole, adlulise ilwazi
abalisebenzisele ukufunda.
Amakghono athuthuke khulu wokucabanga, ngokufaka 'ukucabanga ngokucabanga' nelwazi lokufunda
ukufunda nokutlola aqakathekile emsebenzini othinta woke amakharikhyulamu kufundo eyipumelelo.
Kufanele bafundiswe ngendlela ehlanganisako emisebenzini yokurarulula imiraro kufundo ngomnqopho
obonakalako noqakathekileko. Eengabeni ezilandelako, sihlathulula amaZinga wokuHlola womunye nomunye
IsiGaba EsiPhakathi
60
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
umPhumela wokuFunda ngenye nenye iGreyidi. Sibuya sinikele neembonelo zemitlolo engasetjenziswa
ekufundiseni kwelimi ngokuhlangeneko.
Umphumela Wokufunda Wesi-6: Isakhiwo Nokusetjenziswa Kwelimi
Umfundi ukghona ukusebenzisa amatjhada, amagama nehlelo lelimi ukwakha nokuhlathulula imitlolo.
Abafundi bazakufunisisa ngokusetjenziswa kwelimi, bakhe ilimi lokuhlathulula elinye ilimi, ukuze bakghone
ukuhlolisisa imitlolwabo neyabanye ngelihlo lokuhlaba ngokwehlathululo, ukuzwisiseka nenembo.
Bazakukghona ukusebenzisa lelo lwazi ukubonisa ngelimi ukwakha ihlathululo (ukuthoma egameni
nemitjhweni ukufika emtlolweni opheleleko) bebabone nokobana umtlolo nokungaphakathi kukhambelana
njani. Bazakutjheja nokobana ilimi litjhuguluka njani ngokukhamba kwesikhathi nangokuhlalelana kwamasiko
nokobana litjhugulula njani ebujameni obuhlukeneko.
Amazinga Wokuhlola Nemitlolo
Tjheja:
_ Eengabeni ezilandelako, amaZinga wokuHlola womPhumela wokuFunda ngamunye azokunikelwa
kugreyidi ngayinye. Iimbonelo zemitlolo engasetjenziselwa ukufunda ilimi ngokuhlangeneko zinikelwe.
Lokho akusizo iimbonelelo ezipheleleko, kodwana ungazingezelela ngokukhetha eminye imitlolo efaneleko
nekhona.
_ Abotitjhere kufuze bakhumbule bona akusibo boke abafundi abafunde uGreyidi R. Imiqondo-magama
(concepts), amakghono namaqhinga asetjenziswe kuGreyidi R kufanele ahlanganiswe ukuze kuthuthukiswe
ukufundiswa kwawo ku-Greyidi 1.
IsiGaba EsiPhakathi
61
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
AMAZINGA WOKUHLOLA NEMITLOLO
IGreyidi Yesi-4
Imitlolo Ephakanyisiweko
Imitlolo
Ecocwako:
_ Ingcoco
_ Iinkulumo
_ Iinkondlo
_ Amakhorasi
_ Iinganekwana (iinolwana-nlwana, iinolwana-ndabuko, iinolwana-mlando)
_ Imibiko yezehlakalo
_ Amahlaya, iinrarejo, iinkondlo ezihlekisako zemida emihlanu (limerics)
_ Imibiko yobujamo bezulu
_ Iinkulumokuhlola (interviews)
_ Iinkulu ezifitjhani
_ Iingoma
_ Umdlalo-magama
_ Imilayo (njengewemidlalo)
_ Iinkomba
Etlolwako/Ebukelwako:
_ Iinkondlo
_ Iindaba
_ Imibiko (njengeyesayensi, yobujamo bezulu, iingozi, imidlalo)
_ Iingcoco (njengeenolwana-nlwana, iinolwana-ndabuko, iinolwana-mlando)
_ Iindlela zokwenza okuthileko (njengeresipi, imilayo)
_ Amakhomigi/amakhathuni
_ Iincwadi
_ Amadayari
_ Iinthwalalwazi (njengeenhlathululi-mezwi, ama-encyclopedia)
_ Iincwadi zokufunda (zezinye iinKundla zokuFunda)
_ Imidwebo
_ Iindaba ezakhiwa ngeenthombe (collages)
_ Amamebhe-mqondo
_ Amamebhe
Iinrhatjhi:
_ Imidlalo kamabonakude wabantwana
_ Amakhathuni
_ Imikhangiso kamabonakude
_ Amakhompyutha nanyana ama-CD romu (nakakhona)
_ Imidlalo edlalwa bunqopha
_ Imikhangiso
IsiGaba EsiPhakathi
62
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
IsiGaba EsiPhakathi
63
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
IGreyidi Yesi-5
Imitlolo Ephakanyisiweko
Imitlolo
Ecocwako:
_ Iingcoco
_ Imibukiso yomrhatjho
_ Iinkondlo (njengeenanazelo, amabhaladi)
_ Iingcoco (ezifitjhani, iinolwana-nlwana, iinolwana-ndabuko, iinolwana-mlando)
_ Imilayo
_ Iinkomba
_ Iindaba
_ Imibiko-yobujamo bezulu, yemidlalo
_ Imivumo
_ Iingcoco/Amalektjha
_ Iimpikiswano
_ Imidlalo
_ Amahlaya
Etlolwako/Ebukelwako:
_ Iinkondlo
_ Iingcoco (njengenolwana-nlwana, inolwana-ndabuko, inolwana-mlando)
_ Iincwadi
_ Ihlaziyo leencwadi
_ Amadayari
_ Amajenali
_ Iindlela zokwenza izinto (imilayo, amaresibhi) Amaripoti
_ Iindlela yokwenza izinto (njengemilayo namarisipi)
_ Iinthwalalwazi (njeenhlathululi-mezwi, ama-encyclopaedia)
_ Iincwadi zokufunda (zezinye iinKundla zokuFunda)
_ Amaphostara
_ Iinthombe
_ Amagrafu namatjhadi
_ Amathebula
_ Amamebhe-ngqondo
_ Imidwebo
Iinrhatjhi:
_ Imidlalo kamabonakude
_ Amafilimu
_ Amakhathuni kamabonakude
_ Amakhompyutha, i-internet nama-CD romu nakakhona
_ Imidlalo yetjhatjhalazi
_ Imikhangiso
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
IGreyidi Yesi-6
Imitlolo Ephakanyisiweko
Imitlolo
Ecocwako:
_ Iingcoco
_ Imihlangano
_ Iinkulumo-pikiswano
_ Iindaba
_ Imidlalo
_ Imikhangiso yemirhatjho
_ Iindaba
_ Imilayo
_ Iinkomba
_ Iinhlathululo
_ Iimbongo (njengeenanazelo)
_ Ama-anecdotes
_ Iinkulumiswano
Etlolwako/Ebukelwako:
_ Amabhayografi
_ Amanoveli
_ Iindatjana
_ Imidlalo emifitjhani
_ Iinkondlo
_ Ama-atikili wamaphephandaba nabomagazini (njengomagazini wesikolo)
_ Amaripoti (wobugebengu, ingozi nemidlalo)
_ Iindlela zokwenza into (njengeresipi nemilayo)
_ Iinkomba
_ Iinthwalalwazi (njeenhlathululi-mezwi, ama-encyclopaedia)
_ Iincwadi zokufunda (zezinye iinKundla zokuFunda)
_ Imikhangiso
_ Iinthombe
_ Amagrafu
_ Amathebula
_ Amatjhadi
_ Imidwebo
_ Amamebhe
Iinrhatjhi:
_ Amafilimu
_ Amadokhyumentari (documentary)
_ Amakhathuni
_ Imikhangiso kamabonakude
_ Amakhompyutha, i-internet, ama-CD romu (nakakhona)
_ Imidlalo (performances)
_ Imikhangiso
IsiGaba EsiPhakathi
64
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
IsiGaba EsiPhakathi
65
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKULALELA
Umfundi ukghona ukulalelela ukuthola
ilwazi nokuzithabisa nokuphendula
ngefanelo nangelihlo lokuhlaba ebujameni
obuhlukahlukeneko
IsiGaba EsiPhakathi
66
IGreyidi-4
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuthabela ukulalela imitlolo ehlukahlukeneko
ecocwako abe aphendule ngefanelo (Isib: iindatjana,
iinolwana, iinkondlo ezihlekisako (limericks), imibiko
emifitjhani).
_ ukucoca ngomlayezo oqakathekileko nemininingwana
enqophileko yomtlolo akuthintanise nelemuko lakhe.
_ ukucoca ngendlela isikhulumi sisebenzisa ngayo
amazwi, imitjho nomzimba nokuthi lokho kumthinta
bunjani olaleleko (uzizwa bunjani emva kokulalela
isikhulumi? Ngikuphi akutjhwileko okwenza abe
namazizo lawo?).
_ ukucoca ngephimbo lokhulumako nokukhethwa
kwamagama ngokwabalaleli neminqopho
ehlukahlukeneko.
Umphumela Wokufunda Woku-1
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuthabela ukulalela imitlolo ehlukahlukeneko
ecocwako (iindatjana, amakhorasi, iinganekwana,
amahlaya, iinrarejo, imidlalo emifitjhani) abe
aphendule ngefanelo.
_ ukubona umlayezo oqakathekileko neenhloko
zemitlolo ekhulunywako akwenze kukhambelane
namaboni wepilwakhe yangamalanga.
_ ukubona amatshwayo wemitlolo ecocwako
(isakhiwo, ilimi, iphimbo, amagama) eyenza
ifaneleke ebujameni nabalaleli abahlukeneko.
_ ukucoca ngokusetjenziswa kwelimi ukuze
kwakhiwe ubujamo obuthileko.
IsiGaba EsiPhakathi
67
IGreyidi-5 IGreyidi-6
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuthabela ukulalela nokuphendula ngelihlo
lokuhlana emitlolweni ecocwako ehlukahlukeneko
njengeendatjana, iinolwana-mlando, iinkondlo,
imidlalo (yetjhatjhalazi), iimpikiswano, neengcoco
nje.
_ ukubona imimongo-ndaba abuze imibuzo bese
uthomanisa imibono nalokho okumabonakhe
(experiences) wepilo.
_ ukubona abacoce ngamatshwayo aqakathekileko
afana nokumumethweko, inyakazo lomzimba,
amagama nokusetjenziswa kwawo ngoku:
 coca ngokobana amthinta njani olaleleko
begodu ngasiphi isizathu.
 coca bona lamatshwayo azakutjhuguluka njani
ngokwabalaleli neminqopho ehlukahlukeneko.
 coca bona lamatshwayo ambeka kuphi
okhulumako nomlaleli (Isib: Ngokokuphatha
na- mandla, indlela yokuqala abalingisi).
 bona nokucoca ngokobana ukuba hlangothi
kwenzeka njani nemiphumelakhona kumlaleli
(Isib: Ikutani ivezwa njani? Lokho kukwenza
uzizwe njani? Abantu esiphila nabo ngabe
banjalo mbala na?
_ ukuphawula ngemiphumela yamatjhada
nokubukelwako (njengegido, ibuyelelo,
ifananatjhada nemadaniso).
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKULALELA
Umfundi ukghona ukulalelela ukuthola
ilwazi nokuzithabisa nokuphendula
ngefanelo nangelihlo lokuhlaba ebujameni
obuhlukahlukeneko
IsiGaba EsiPhakathi
68
IGreyidi-4
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukukhuluma ngamatjhada neenthombe-magama
nokuthi lokhu kumthinta njani olaleleko.
_ ukulalela ilwazi emitlolweni ehlukahlukeneko (Isib:
Imitlolo ngobujamo bezulu, izaziso zesikolo,
iinkulumokuhlola (interviews), akhumbule imilayezo
eqakathekileko, imininingwana enqophileko,
abaphendule ngefanelo.
_ ukuphetha imilayezo alandele neenkomba.
_ ukulalelisisa kunkulumo neengcocweni atjengise
ukuhlonipha nokuba nezwelo kumizwa yabanye
nokukarekela imibono yabanye.
_ ukucoca ngamagugu, amasiko, womphakathi
nawokuziphatha, indlela yokuqala izinto nemicabango
emitlolweni (ngabe yoke imindeni inomma, ubaba
nabentwana? Ngabe kukhona eminye imihlobo
yemindeni?)
Umphumela Wokufunda Woku-1
Usaraga
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukulalela ilwazi lemitlolo ehlukahlukeneko
(iinkomba, imilayo, iingcoco, iinkulumo-mbiko
zakamabonakude) ukuze abone umbono
oqakathekileko abe asebenzise ilwazi ngefanelo.
_ ukucoca ngokuhlaisana, ukuziphatha, amagugu
wamasiko, womphakathi nawokuziphatha,
nemiqondo emitlolweni ecocwako bese uphawula
ngalokho okufakwe nokungakafakwa emtlolweni
(Isib: Isifundo somtlolo lo siliqiniso na? Ngiziphi
izinto zokuhalisana ezingakathintwa?).
IsiGaba EsiPhakathi
69
IGreyidi-5 IGreyidi-6
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukulalelela ilwazi emitlolweni ehlukahlukeneko
ecocwako (Isib: Iimpikiswano, iinhlathululo,
imibiko, amadokhyumentari kumabonakude,
iinrhunyezo zemimongo-ndaba eqakathekileko
nokutlola imininingwana ekhethekileko).
_ ukulalela ngokuzimisela nangezwelo, ukwamukela
imibono eqhulana neyakhe abaphendule
ngefanelo.
_ ukucoca ngokuhlalisana, ukuziphatha nobuhle
bamasiko emitlolweni emitlolweni
ehlukahlukeneko bese utshwaya ngendlela lokho
kudluliswa ngayo emtlolweni (Isib: Ngabe
kukhona ukuba hlangothi na?).
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUKHULUMA
Umfundi ukghona ukukhuluma
ngokuzithemba nangendlela eyanelisako
ngelimi elikhulunywako ebujameni
obuhlukahlukeneko
IsiGaba EsiPhakathi
70
IGreyidi-4
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukukhuluma amaboni nelwazi ebujameni naphambi
kwabalaleli neminqopho ehlukahlukeneko ngoku:
 sebenzisa lula ilimi nakazicocela ngamalanga
woke.
 sebenzisa ilimi nakakhuluma ngokufanisa (Isib:
Ukucoca indaba, ukurhaya ikondlo nanyana
nakalingisako).
 bonisana nokunikela imibono ngeenhloko
ezejayelekileko zamabonakhe.
 khumbula abahlathulule izehlakalo ache azibona.
 nikela iinkomba nanyana imilayo.
 coca abamadanise imibonwakhe neyabanye.
_ ukusebenzisa amakghono namaqhinga wokuthintana
ngokweenqhema ngoku:
 dlhegana;
 nzinza esihlokweni;
 buza imibuzo efaneleko;
 hlala ekulumeni;
 phendula abanye ngezwelo nehlonipho;
 letha iimpendulo ngendlela eyakhako
nehlelekileko;
 sebenzisa iphimbo nokuqaleka kobuso ngefanelo;
 hlonipha abanye esiqhemeni;
Umphumela Wokufunda Wesi-2
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukhuluma ngokwakhe kwamvelela, imibono
nelwazi ebujameni obuyiselele
obuhlukahlukeneko ngokwabalaleli neminqopho
ehlukahlukeneko ngoku:
 sebenzisa ilimi ngokutjheja nakakhuluma
nabanye (Isib: ukubuka imizamo yomunye,
ukuphikisana nomunye).
 sebenzisa ilimi ngobukghoni (ukuveza
amazizo, imikhumbulo, umdlalo
wetjhatjhalazi).
 bonsana nabanye ngemibono anikele
neenhloko zezehlakalo ezingakajayeleki,
abhule, afanekise.
 hlathulula izehlakalo, alethe imibiko, anikele
iinkomba ngokuzwakalako.
 buza imibuzo emithombo enganampendulo
ezibhamba aphendule nangokucabangisisa.
_ ukusebenzisa iindlela zokukhulumisana
ngepumelelo eenqhemeni ngoku:
 dlhegana, ahlale esihlokweni, abuze imibuzo
efaneleko, ahlale ekulumeni, aphendule
ngezwelo nehlonipho.
 phendula ngendlela eyakhako nehlelekileko.
 sebenzisa iphimbo namatshwayo wobuso
ngokufaneleko.
 bonisa izwelo emalungelweni namazizo
wabanye nakasebenza ngesiqhema.
IsiGaba EsiPhakathi
71
IGreyidi-5 IGreyidi-6
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuoca ngelemuko, imibono ebudisi nelwazi
ebujameni obuhlukahlukeneko nalobo obuyiselele
ngokweminqopho nabalaleli abahlukahlukeneko
ngoku:
 sebenzisa ilimi eliveza amazizo adephileko
(Isib: ukukhuluma ngamazizo, nerhuluphelo).
 sebenzisa ilimi ukuveza amazizo. (Isib:
iinkondlo, iingoma).
 veza imibono ngeenhloko eziyiselele
ngendlela, elamanako ehlelekileko (Isib:
Ukukhuluma ngamaphostara, imibiko,
iimpikiswano).
 buza abaphendule imibuzo eyiselele.
 akha iimpikiswano ezizwakalako ukusekela
imibono.
_ ukusebenzisa amakghono wokukhuluma
emsebenzini weenqhema ngoku:
 landela imithetho yokuthintana nakusetjenzwa
ngeenqhema.
 phendula ngokuzwakalako.
 bonisa izwelo ekwahlukeni ngamasiko
nokuhlalisana (Isib: Ukuvumela afake
imehluko yelimi, amaboni neembonelo).
 sebenzisa ilimi lobuhlakaniphi ebujameni
obuqhulanako.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUKHULUMA
Umfundi ukghona ukukhuluma
ngokuzithemba nangendlela eyanelisako
ngelimi elikhulunywako ebujameni
obuhlukahlukeneko
IsiGaba EsiPhakathi
72
IGreyidi-4
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukunyakazisa umzimba ngefanelo nakakhulumako
nokutjengisa amakghono wokwethula ngoku:
 qala ngemehlweni anciphise amahloni.
 sebenzisa ijamo elifaneleko nobuso obutjengisa
ukukhululeka.
 sebenzisa ilizwi elizwakalako, ukuphumula
ngefanelo nokukhuluma ngokuzigedla.
_ ukusebenzisa isakhiwo esifaneleko samagama
mgeminqopho ehlukahlukeneko ngoku:
 sebenzisa ilimi ngefanelo nangokomthetho
ebujameni obuhlukahlukeneko (iphimbo, ukukhetha
amagama nelimi lomzimba).
 sebenzisa ilimi elifaneleko nakakhuluma ngendlela
ehloniphako (ukucolisa, ukubawa, ukusekela).
_ veza azame ukubalekele ilimi elinganazwelo
nelibandlululako.
Umphumela Wokufunda Wesi-2
Usaraga
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa ilimi lomzimba namakghono
wokwethula ikulumo ngoku:
 sebenzisa amehlo ukudosa abalaleli.
 sebenzisa iphimbo elifaneleko nobuso
obutjengisa ithabo.
 sebensisa ibelo nobungako bephimbo ukuveza
ukugandelela.
 phumula eendaweni ezifaneleko alungise
nebelo ngokweendingo zabalaleli.
_ ukusebenzisa ilimi elifaneleko ngokweminqopho
nabalaleli abahlukahlukeneko ngoku:
 sebenzisa ilimi ngefanelo kubujamo nabalaleli
angakabajayeli.
 sebenzisa ilimi elinesakhiwo esihle nezitjho
ngeminqopho efaneleko.
 sebenzisa ilimi ngokuyelela ukuveza amazizo
ajayelekileko abudisi (njengokukwata,
ukuthokoza, nesekelo).
 bona abaphose iselele ekusetjenzisweni
kwelimi elibandlululako.
IsiGaba EsiPhakathi
73
IGreyidi-5 IGreyidi-6
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa amakghono afaneleko wokwethula
ikulumo nenyakaziso lomzimba ngoku:
 ngabuyeli kubalaleli.
 nonde aphakamisa iphimbo nebelo
ukugandelela.
 qala indlela yokukuluma namakhgonwakhe
azame bese ulinga ukulungisa iimphoso
azitshwayileko.
_ ukusebenzisa ilimi elifaneleko ngokweminqopho
nabalaleli abahlukahlukeneko ngoku:
 sebenzisa ilimi elifaneleko ngokuqala abalaleli
nobujamo obungakajayeleki nalobo obuyiselele
ekulu, abonise itjhejo labalaleli
abahlukahlukeneko.
 sebenzisa ilimi ngokweminqopho
ehlukahlukeneko njengokukhu-thaza,
ukuphikisa, ukugqugquzela nokuzwela.
 veza ezinye iindlela zokuqalana
nokusetjsenziswa kwelimi elibandlululako.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUFUNDA NOKUBUKELA
Umfundi ukghona ukufunda nokuqalisisa
ukuze athole ilwazi nokuphendula ngelihlo
lokuhlaba kokuphathelene nethando
lobuhle, amasiko nokuzwelela amagugu
emitlolweni
IsiGaba EsiPhakathi
74
IGreyidi-4
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukufunda imitlolo ehlukahlukeneko yeSewula Afrika
neyangaphetjheya enamaqiniso nenganawo amaqiniso
ngokweminqopho ehlukahlukeneko (Isib: Iinkondlo,
iindatjana, iinolwana-nlwana, iinthwala-lwazi,
neencwadi njll) ngoku:
 funda ngokungasekelwa asebenzise iindlela
zokufunda nokuzwisisa ngokweminqopho
ehlukahlukeneko.
 funda ngokurhaba ukuze afunyane umqondo
ojayelekileko.
 funda kabuthaka ngokukhetha afune imininingwana
ethileko.
 qala ikhasi lokumumethweko, iinhloko ukuthola
umbonomazombe.
 cabangela phambili, asebenzise okutlolweko, afune
ihlathululo, akhe nesiphetho.
 fundela phezulu kuzwakale.
Umphumela Wokufunda Wesi-3
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukufunda imitlolo ehlukahlukeneko yeSewula
Afrika neyangaphetjheya emaqiniso nengasiyo
yamaqiniso ngokweminqopho ehlukahlukeneko
(Isib: Iinkondlo, ukubuyekezwa kweencwadi,
amanoveli amafitjhani, iphepha-mtlolo
(newsletter) iinthwala-lwazi, neencwadi
zokufunda) ngoku:
 funda ngokungasekelwa akhethe iindlela
zokufunda nokuzwisisa ngokweminqopho
ehlukahlukeneko.
 funda ngokurhaba ukuze afunyane umqondo
ojayelekile.
 funda kabuthaka ngokukhetha imininingwana
ethileko.
 qala ikhasi lokumumethweko, iinhloko
ukuthola umbonomazombe.
 sebenzisa ilwazi analo ukuthola ihlathululo
yemitlolo afune ihlathululo akhe isiphetho.
 cabangela ngaphambili ngokumumethweko
nesiphetho.
 akha amamebhe wendaba , nanyana amaphuzu
aqakathekileko ukuqinisekisa ukuzwisisa.
 fundela phezulu alungise ibelo ngokomnqopho
nabalaleli.
IsiGaba EsiPhakathi
75
IGreyidi-5 IGreyidi-6
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukufunda nokuphendula ngelihlo lokuhlaba
imitlolo ehlukahlukeneko yeSewula Afrika
neyangaphetjheya emaqiniso nengasiyo
yamaqiniso (Isib: Amajenali, iinkondlo, imidlalo
emifitjhane, amanoveli, amaphephandaba,
iincwadi zokufunda) ngoku:
 fundela phezulu nangesidu, alungise iindlela
zokufunda ezikhambelana nomnqopho
nabalaleli.
 sebenzisa iindlela zokufunda nokuzwisisa
ezifaneleko (Isib: Ukufundela ukuthola ilwazi,
ukufunda ngokurhaba ukuthola ilwazi
elithileko, ukubhula, ukuphetha, ukuthola
imitlhala ethileko, ukulandelela ukuzwisisa).
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUFUNDA NOKUBUKELA
Umfundi ukghona ukufunda nokuqalisisa
ukuze athole ilwazi nokuphendula ngelihlo
lokuhlaba kokuphathelene nethando
lobuhle, amasiko nokuzwelela amagugu
emitlolweni
IsiGaba EsiPhakathi
76
IGreyidi-4
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuveza imibono nokuphawula ngemitlolo
ebukelwako ehlukahlukeneko neenrhatjhi
ngokweminqopho ehlukahlukeneko (Isib: Iinthombe,
amaphostara, amakhathuni, amkhompyutha nama-CD
romu nakukghonalakalako) ngoku:
 rhumutjha imilayezo.
 bona acoce ubuthakgha bokuthakweko/
okudwetjweko njengemibala, isakhiwo,
ukukhethwa kweenthombe nokuthi lokhu
kuwuthinta njani umlayezo odluliswako.
_ ukuhlathulula amazizo womtlolo (Isib: Eliqiniso,
etlolweko, ebukelwako nanyana iinrhatjhi) anikele
neenzathu.
_ ukucoca ngokobana ukukhetha amagama nemifanekiso
kumthinta njani umfundi.
_ ukutjengisa ukuzwisisa, abone abacoce ngamatshwayo
afananomlayezo oqakathekileko, abalingisi, isizinda,
emitlolweni engasilo iqiniso.
_ ukunikela iinzathu zezehlakalo endabeni.
Umphumela Wokufunda Wesi-3
Usaraga
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
IsiGaba EsiPhakathi
77
IGreyidi-5 IGreyidi-6
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukubona abaphawule ngemitlolo ebukelwako
neenrhatjhi ngokweminqopho ehlukahlukeneko
(Isib: imikhangiso amavidiyo/amafilimu, imidlalo
kamabonakude, nakukghonalakalako
amakhompyutha nama-CD, njll) ngoku:
 coca ngomlayezo owethulwako.
 bona nokucoca ngeendlela zamakghono
wokuthala njengemibala, ukukhetha
kweenthombe, umhlobo nobukhulu
bamaledere, amatshwayo, isakhiwo.
_ ukuhlathulula, ahlaziye amazizo atholakala
emitlolweni.
_ ukucoca iindlela ezahlukahlukeneko abatloli
nabadlali ababukelwako benza imisebenzabo
ikhambelane nabafundi ngendlela
ezihlukahlukeneko.
_ ukubonisa ukuzwisisa imitlolo engasilo iqiniso
ngoku:
 coca ngombono oqakathekileko, isakhiwo,
ubujamo nabalingisi.
 akha amatjhuguluko ngesakhiwo nabalingisi.
 coca ngemimongo-ndaba (themes) neminye
iminingwana anikele nemibono yokusekela.
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukubukela acoce ngemitlolo eminengi ebukelwako
neenrhratjhi (Isib: Iinthombe, imikhangiso
kamabonakude, imidlalo yetjhatjhalazi
namadokyumentari, i-internet, nama-CD romu
(nakakhona njll) ngoku:
 rhumutjha nokucoca imilayezo.
 bona nokucoca ngamaqhinga afana
nokusebenzisa umkhanyo namatjhada,
ukukhetha iinthombe, ama-engele wekhemere,
ibumbeko namadizayini, amagrafigi njll,
nabonobangela kumlaleli.
_ hlathulula imirhumutjho nokuphendula ngawo
woke umtlolo, anikele neenzathu ezinzinze
emtlolweni nanyana akhe akubona mathupha.
_ coca bona amaqhinga asetjenziswa batloli,
abadizayini bamagrafigi nabathathi beenthombe
bona babubeka njani ubujamo bephasi nokubeka
umbukeli ngeendlela ezinengi.
_ ubonisa ukuzwisisa umtlolo netjhebiswano lawo
ebuphilweni, babo, umnqopho nokusebenza
kwayo ngoku:
 hlathulula imimongo-ndaba, isakhiwo, isizinda,
nabalingisi.
 coca ngombono womtloli, indlela ihlathululo
yakhiwa ngayo, nangendlela umfundi aba
sebujameni obuthileko (Isib: Umtloli ucoca
indaba njengombukeli nanyana umuntu
wangaphakathi? Umtloli wenza njani ukuze
umfundi azizwe ngaleyo ndlela)
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUFUNDA NOKUBUKELA
Umfundi ukghona ukufunda nokuqalisisa
ukuze athole ilwazi nokuphendula ngelihlo
lokuhlaba kokuphathelene nethando
lobuhle, amasiko nokuzwelela amagugu
emitlolweni
IsiGaba EsiPhakathi
78
IGreyidi-4
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuzwisisa ilwazi-magama acoce nangokukhethwa
kwamagama, imifanekiso, nemiphumela yamatjhada
eenkondlweni, eendatjaneni, nakunrhatjhi (Isib: Igido,
irhobelo ifananamdumo, iinthombe- magama
namahlaya).
_ bona izakhiwo ezahlukahlukeneko, ukusetjenziswa
kwelimi, umnqopho nabalaleli bemitlolo
eyahlukahlukeneko ngoku:
 thola iminqopho ehlukahlukeneko yemitlolo (Isib:
Iingcoco, iindatjana, iinkondlo, imikhangiso)
 thola indlela imitlolo ihleleka kwemitlolo
 thola indlela ukusetjenziswa kwelimi kuhluka
ngakho ngokuqala abalaleli nobujamo
obahlukahlukeneko
 thola ilimi elisetjenziswe emitlolweni ehlukahlukeneko
(Isib: Ikulumo-poro eenolwaneni,
ukulandelana kwamagama, ipambosi yokwenziwa
nemibiko).
_ ukubona nokucoca ngamagugu wemitlolo
ngokuphathelene namasiko, ukuhlalisana, ibhoduluko
nokuziphatha (Isib: Isifundo sendaba nokuqakatheka
kwaso ebujameni obuhlukahlukeneko, iindaba
zokuthembakala nokulinganisa ngobujamo nabalingisi
abahlukahlukeneko).
Umphumela Wokufunda Wesi-3
Usaraga
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuzwisisa ilwazi-magama acoce ngendlela
abatloli basebenziae ngayo ilimi ukuthola
imiphumela emihle (Isib: Isifaniso, igido,
isenzukuthi).
_ ukubona izakhiwo ezahlukahlukeneko,
ukusetjenziswa kwelimi, umnqopho nabalaleli
bemitlolo ehlukahlukeneko ngoku:
 thola indlela imitlolo ehlukahlukeneko ihleleke
ngayo (Isib: Iinolwana, iincwadi,
ukubuyekezwa kweencwadi (book review).
 thola imikghwa yeendlela ezahlukahlukeneko
zemitlolo (njengemitlolo engasiyo amaqiniso,
iindatjana.
 thola iminqopho ehlukahlukeneko yemitlolo,
ahlaziye bona ilimi nobujamo kuhluka njani
ngokweminqopho nabalaleli.
_ ukubona nokucoca ngamagugu wemitlolo
ephathelene namasiko, ukuhlalisana, ibhoduluko
nokuziphatha ngoku:
 bona nokucoca ombonomazombe nomnqopho
wakhona nemiphumela.
 bona nokucoca ubuhlangothi obahlukeneko
nendlela akhiwa ngawo.
 coca ngabatloli bamadanisa bebaphathe ngayo
ukuhlalisana namasiko.
IGreyidi-6
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ Ukubona nokuhlathulula izakhiwo
ezahlukahlukeneko, ukusetjenziswa kwelimi,
umnqopho nabalaleli bemitlolo ehlukahlukeneko
ngoku:
 hlukanisa nokuhlaziya umhlobo nokufaneleka
kwelimi nokusetjenziswa kwamagama
emtlolweni wabalaleli abathileko.
 hlukanisa nokuhlaziya amatshwayo wemitlolo
ehlukahlukeneko (Isib: ukuhleleka
nokwamukeleka emitlolweni efana nokutlolwa
kweenkondlo, amabhayografi, ama-atikili
wamaphephandaba njll).
_ ukuhlukanisa nokucoca ngelihlo lokuhlaba
ngamagugu wamasiko nokuhlalisana emitlolweni
ngoku:
 rhumutjha iminqopho yomtloli neminqopho
efihlekileko angakayiyeleli.
 hlukanisa imibono ehlukahlukeneko yemitlolo
ebudisi anikele wakhe umbono esuselwe
kubufakazi obuphuma emtlolweni.
 coca ngamagugu ahlukahlukeneko wamasiko
nokuhlalisana emitlolweni.
 hlaziya umphumela wobuhlangothi
nokucabangela ngaphambili acoce nokobana
kungajanyelwana bekutjhugululwe njani,
anikele yakhe imibono ngokusekela.
IsiGaba EsiPhakathi
79
IGreyidi-5
UKUFUNDA NOKUBUKELA
Umfundi ukghona ukufunda nokuqalisisa
ukuze athole ilwazi nokuphendula ngelihlo
lokuhlaba kokuphathelene nethando
lobuhle, amasiko nokuzwelela amagugu
emitlolweni
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuzwisisa abaphendule ngefanelo emitlolweni
yelwazi ngoku:
 thola imibono enqophileko nesekelako.
 fundela ukuthola imininingwana ethileko
njengobujamo bezulu, amamebhe.
 landela imilayo emifitjhani neenkomba
ezitlolweko.
_ khetha imitlolo efaneleko ngokweendingo zelwazi
(Isib: iinhlathululi-mezwi, ama-encyclopaedia
wabantwana, neenthwala-lwazi).
IsiGaba EsiPhakathi
80
IGreyidi-4
Umphumela Wokufunda Wesi-3
Usaraga
Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuzwisisa abaphendule ngefanelo emitlolweni
yelwazi ngoku:
 bona imilayezo eqakathekileko nemibono
esekelako atlole nemininingwana arhunyeze
nelwazi.
 funda abafeze imilayo alandele neenkomba
ngokusizwa kancani.
_ ukurhumutjha abacoce imitlolo ebukelwako
ebudisi (Isib: Amathebula, amatjhadi,
amaphostara, ama-bha grafu, amamebhe njll)
atjhugulule nomtlolo ongenye indlela awuse
komunye umtlolo (Isib: asuse kuthebula yedatha
ayise kugrafu).
_ ukukhetha imitlolo efaneleko yokufunda
asebenzise namakghono wokufunisisa ilwazi
kunhlathululi-mezwi, iinthwalalwazi,iincwadi
zokufunda eziphuma emithonjeni yomphakathi
yelwazi neenrhatjhi zegezi (la kukghonakalako).
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuzwisisa asebenzise nelwazi lemitlolo
ngefanelo ngoku:
 rhunyeza imibono eqakathekilkeo nesekelako.
 khetha bese utlola ilwazi elifaneleko.
 landela imilayo neenkomo ezibudisi
ngaphandle kokusizwa.
_ ukuhlathulula abahlaziye imininingwana yemitlolo
yamagrafigi (amagwalo) (Isib: amamebhe,
amagrafu, amatjhadi) abatjhugulule ilwazi alisuse
komunye umhlobo alise komunye.
_ ukukhetha imitlolo efaneleko ngomnqopho
wokuthola ilwazi alifunako emithonjeni eminengi
yomphakathi nakunrhatjhi zegesi (electronic
media) nakukghona-kalako.
IsiGaba EsiPhakathi
81
IGreyidi-5 IGreyidi-6
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUTLOLA
Umfundi ukghona ukutlola imihlobo
ehlukahlukeneko yemitlolo emaqiniso
nefanekisako ngokweminqopho
engafaniko.
IsiGaba EsiPhakathi
82
IGreyidi-4
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukutlola imitlolo ehlukahlukeneko ngomnqopho
othileko nabalaleli abahlukahlukeneko ngoku:
 tlolela ukuzithabisa, ukuhlathulula, ukuzidlalela,
ukufanekisa, nokuzicabangela (Isib: Ukutlola
incwadi, isigatjana esihlathululako, iinkondlomahlaya
(limmerics njll).
 tlola imitlolo yelwazi aveze imibonwakhe
ngokwabalaleli abahlukahlukeneko (Isib: Imibiko
emifitjhane, imilayo).
 tlola, abaklame imitlolo yeenrhatjhi
ezihlukahlukeneko (Isib: Amaphosatara,
amakhathuni namabhrotjha alula).
 tjhugulula ilwazi elitlolwe ngenye indlela alise
kwenye (Isib: Umtlolo otlolweko ube yithebula).
Umphumela Wokufunda Wesi-4
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukutlola imitlolo ngokomnqopho nabalaleli
abahlukahlukeneko ngoku:
 tlolela ukuzithabisa, ukuhlathulula, ukuzidlalela,
ukufanekisa, nokuzicabangela (Isib: idayari,
indatjana efitjhani elihlaya, indaba, ikondlo).
 tlola imitlolo yelwazi aveze imibonwakhe
ngokwabalaleli abahlukahlukeneko (Isib:
Izaziso, imibiko).
 tlola abe aklame imitlolo ebukelwako eveze
ilwazi ngokuzwakalako nangekghono (Isib:
Imikhangiso, amaphephamtlolo, umebhe
onamalebula neenthombe).
 tjhugulula ilwazi alisuse komunye umhlobo
alise komunye (Isib: Ukususa kuthebula alise
emtlolweni wesigatjana nanyana igrafu).
IsiGaba EsiPhakathi
83
IGreyidi-5 IGreyidi-6
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukutlola imitlolo ehlukahlukeneko ngomnqopho
nabalaleli abahlukahlukeneko ngoku:
 tlolela ukuzithabisa, ukuhlathulula,
ukuzidlalela, ukufanekisa, nokuzicabangela
(Isib: Amajenali, iinkondlo, iindatjana
zomlando, ikulumo-pendulwano, ama-eseyi
aphikisanako, iinolwana-nlwana).
 tlola imitlolo emumethe ilwazi aveze
imibonwakhe kuhle nangokulamana, ayivezele
abantu abahlukahlukeneko (Isib: Umbiko
werhubhululo, incwadi eya kumaphephandaba,
imilayo yobuthakgha).
 tlola abe aklame imitlolo ebukelwa asebenzise
ilimi, amatjhada, amagwalo nemiklamo
ngokwabafundi/abalaleli abahlukahlukeneko
(Isib: Ama-CD namakhavari weencwadi,
imikhangiso kamabonakude, umrhatjho,
iphepha mtlolo elineenthombe).
 bonisa ukuzwisisa ilimi nokusetjenziswa
kwamagama (Isib: Ukutjhugulula indaba
etlolweko ayibeke ngokwe-atikili
yephephandaba)
 cabanga abe ahlaziye imitlolo nesuselwa
ehloko.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUTLOLA
Umfundi ukghona ukutlola imihlobo
ehlukahlukeneko yemitlolo emaqiniso
nefanekisako ngokweminqopho
engafaniko.
IsiGaba EsiPhakathi
84
IGreyidi-4
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ wakha nokuhlela imiqondo ngokwekambiso yokutlola
ngoku:
 khetha abe abangelele isihloko nokucoca
ngemiqondo asebenzise amamebhe-mqondo,
amatjhadi namarherho (lists).
 hlela kuhle imibono ngokweengaba asebenzisa
imitjho elula nepandepande.
 khupha umklamo wokuthoma ngelimi elifaneleko
nemithetho evumelekileko ngomnqopho nabalaleli
abafaneleko.
 buyekeza umsebenzi ngetjhejo lelimi elifaneleko,
ukuhleleka nelimi neempendulo (feedback) ezivela
kubangani nanayana utitjhere.
 fundisisa umklamo wokugcina ngokuhlola ihlelo,
amatshwayo wokufunda, ukupeleda afake
neempendulo zabangani notitjhere.
 tlola umklamo wokugcina ngokubambisana
nabalaleli abafaneleko nanyana utitjhere.
_ ukwethula umsebenzi asebenzise isandla esihle
nesibonakalako ngokufaka okufaneleko (Isib: Ukutlola
isihloko, ukutjhiya iinkhala hlangana neengatjana,
ukutlolela ngaphakathi (indent) njll ngefanelo
Umphumela Wokufunda Wesi-4
Usaraga
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukwakha abe ahlele imibono ngekambiso
yokutlola ngoku:
 ngenelela abe ahlaziye isihloko, acoce
ngokusikinya imibono asebenzise amamebhe
wengqondo, amatjhadi, namarherho.
 akha isihloko ngokusebenzisa iinthwalalwazi
ezifaneleko, akhethe ilwazi elifaneleko ahlele
nemibonwakhe.
 akha umtlamo wokuthoma onombono
oqakathekileko oneengatjana ezikhambelana
kuhle.
 sebenzisa imitjho elula nepandepande
ngokuyelela iminqopho ethileko nabalaleli.
 buyekeza umsebenzi oqalene
nokumumethweko, ilimi elifaneleko,
ukuhleleka nelimi bese usebenzisa imibono
yabangani nanyana utitjhere.
 fundisisa abalungise iimphoso zomtlolo
wokugcina.
 khupha umtlamo wokugcina abacabange
nendlela ozokuhlolwa ngayo.
_ ukukhupha umsebenzi oqalekako, nofunde-kako
ngokobana uzokwethulwa (Isib: Ikhasi langaphandle,
isihloko nemigwalo efaneleko).
IsiGaba EsiPhakathi
85
IGreyidi-5 IGreyidi-6
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ uthuthukisa nokuhlela imibonwakhe
ngokwekambiso yokutlola ngoku:
 veza imibono ngesihloko abe athuthukise
imibono ngokusebenzisa iinthwalalwazi
ezinengi, akhethe ilwazi elifuneekako, ehlele
kuhle nemibono asebenzisa amamebhemqondo,
amatjhadi wokulamana kwemibono,
amatshwayo.
 akha umklamo wokuthoma ngokutjheja
umbono oqakathekileko, ilimi elifaneleko
nemithetho evumelekileko ngokweminqopho
nabafundi/abalaleli abahlukahlukeneko.
 buyekeza umsebenzakhe ngomnqopho
wokwenza ngcono ilimi, ukuhleleka
nokusetjenziswa kwamagama ngokulalela
okuvezwa bangani eklasini.
 khupha imiklamo eminengi ngokudingekako.
 phendula abafundi ngokutjengisa ukusekela
imizamo yabo.
 khupha umklamo wokugcina omumethe igalelo
lalokho okuvela kubangani notitjhere.
_ ukwethula umsebenzi ngetjhejo, ngekghono
nangokuhlanzeka (Isib: Ikhavari yencwadi, ikhasi
lokumumethweko, ukuhleleka, imifanekiso
efaneleko).
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUTLOLA
Umfundi ukghona ukutlola imihlobo
ehlukahlukeneko yemitlolo emaqiniso
nefanekisako ngokweminqopho
engafaniko.
IsiGaba EsiPhakathi
86
IGreyidi-4
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa ilwazi lelimi emazingeni
ahlukahlukeneko:
 Amagama:
??ukukhetha abasebenzise inani elibanzi lamagama
aphuma elimini, emisebenzini, emitlolweni
ecocwa bangani nabanye ngomlomo.
 Imitjho:
??wandisa imitjho ngokungeza iimphawulo
neenabiso kanye nemitjhwana etlhadlhulako.
??usebenzisa iinkathi zesenzo ngefanelo.
 Iingatjana (amapharagrafu):
??usebenzisa isihloko nemitjho ekhambelanako
esekela ukwakheka kwesigatjana.
??usebenzisa ilimi, ukupeleda namatshwayo
wokufunda afaneleko.
Umphumela Wokufunda Wesi-4
Usaraga
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa ilwazi lelimi emazingeni
ahlukahlukeneko bunje:
 Amagama:
??ukhetha ababonise ngamagama
ahlukahlukeneko avela kunthwalalwazi
ezahlukahlukeneko.
??usebenzisa isihlathululi-mazwi nethesaurus.
 Imitjho:
??unabisa (khulisa) imitjho ngokungeza
ngezinye iingcezu zekulumo, njengeembaluli,
iinabiso nemitjhwana ekhoseleko.
??usuka kwesinye isikhathi sesenzo, asebenzise
esinye esikhathi ngendlela efaneleko.
??usebenzisa ikulumo-poro nendlela yokubika
ngefanelo.
 Iingatjana (amapharagrafu):
??utlola umutjho osihloko afake nelwazi
elifaneleko ukwakha isigaba esizwakalako
nesihlangeneko.
??utjengisa iindlela ezahlukahlukeneko
zokuhlanganisa iingatjana.
??usebenzisa ihlelo, ukupeleda namatshwayo
afaneleko wokufunda.
IsiGaba EsiPhakathi
87
IGreyidi-5 IGreyidi-6
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa ilwazi lelim emazingeni angafaniko:
 Amagama:
??ukhetha abasebenzise amagama
ahlukahlukeneko avela kwezinye iinkundla
zefundo, nakilokho akuthandako nakhe
akubona okuveza umlayezo ozwakalako.
??upeleda amagama asetjenziswa mihla
namalanga ngefanelo ahlole nokupeledwa
kwamagama amatjha.
 Imitjho:
??usebenzisa imitjho elula nepandepande.
??unabisa (khulisa) imitjho ngokungeza
ngezinye iingcezu zekulumo, njengeembaluli,
iinabiso nemitjhwana eyamileko.
??usuka kwesinye isikhathi sesenzo aye
kwesinye ngaphandle kobutjhapha.
??usebenzisa indlela yekulumo-mbiko (passive
voice) nekulumo-poro (active voice)
ngefanelo.
??uhlukanisa ukulamaniswa kwamagama
emutjhweni ngomnqopho wokugandelela.
 Iingatjana (amapharagrafu):
??utlola umutjho osihloko, afake nelwazi
elifaneleko ukwakha isigaba esizwakalako
nesihlangeneko.
??utjengisa iindlela ezinengi zokuhlanganisa
nokuhlela iingaba nokusebenzisa
okubonakalako ukuze akhe umtlolo
opheleleko.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA
Umfundi ukghona ukusebenzisa ilimi
ukuze acabange abacabangisise abuye
athole, adlulise ilwazi abalisebenzisele
ukufunda.
IsiGaba EsiPhakathi
88
IGreyidi-4
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa ilimi ukuze acabange abacabangisise
bese udlulisa ilwazi ngoku:
 bona unobangela negalelo emtlolweni otlolweko
nelimi elisetjenzisweko (Isib: Nangabe..., bese..,
naku).
 hlukanisa hlangana nemibono emibili anikele
neenzathu sokukhetha lokho okungcoino.
 thola ihlathululo ebhaqileko akghone
nokuyihlathulula ngokuvezwa kwayo.
_ ukusebenzisa ilimi ukuphenya nokungenelela ngoku:
 akha imibuzo ezokusiza ukuthola ilwazi
elifunekako.
 thola imithombo efaneleko yelwazi ngokusebenzisa
amagama wokuthoma.
 khetha abe asaveye imitlolo eziinthwalalwazi
ngeminqopho ehlukahlukeneko yeenhloko.
Umphumela Wokufunda Wesi-5
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa ilimi ukuze acabange abacabangisise
ngoku:
 thola unobangela negalelo emtlolweni
ococwako notlolwako abe ahlathulule
netjhebiswano.
 fanekisa ngokusebenzisa ilwazi asele analo.
 veza umehluko phakathi kobuhle nobumbi
bento abe anikele neenzathu.
 buza abe akhe imibono engafaniko ngeenhloko
ezijayelekileko.
 coca ngonobangela wokumumthweko kulwazi
elithileko.
_ ukusebenzisa ilimi ukuphenya nokungelela ngoku:
 akha imibuzo efaneleko ezomsiza
ekufunisiseni ilwazi.
 sebenzisa ama-interview ukubuthelela ilwazi.
 hlela kabutjha imibuzo ukuze athole ilwazi
elifaneleko.
 coca ngesizo lama-interview ekutholeni ilwazi.
 funa ilwazi kweminye imithombo efaneleko.
IsiGaba EsiPhakathi
89
IGreyidi-5 IGreyidi-6
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa ilimi ukuze acabange abacabangisise
ngoku:
 hlukanisa unobangela nomphumela
wokumumethwe ziimfundo ezahlukeneko.
 khuluma umbono abawusekele ngobufakazi
obuqinileko.
 akha ipikiswano ezwakalako ngezinto
ezifaneleko neziyiselele.
 lunganisa imibono ephikisanako anikele
neenzathu.
 buza ubuqiniso nomphumela wokufunda
nobujamo bomtloli.
_ ukusebenzisa ilimi ukuphenya nokungelela ngoku:
 buza imibuzo efuna ukucabangisisa
neziinselele efuna iinhlathululo.
 buza imibuzo yokulandela efuna iimpendulo
ezidephileko.
 coca ngobuqiniso belwazi elithileko
ngokulilunganisa neminye imithombo yelwazi.
 lunganisa indlela amalimi amanye aveza ngayo
imiqondo-magama yeKundla yokuFunda.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA
Umfundi ukghona ukusebenzisa ilimi
ukuze acabange abacabangisise abuye
athole, adlulise ilwazi abalisebenzisele
ukufunda.
IsiGaba EsiPhakathi
90
IGreyidi-4
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukudlulisa ilwazi ngoku:
 coca abamadanise ilwazi elitholakala
kunthwalalwazi ezahlukahlukeneko.
 khetha imibono efunekako.
 tomula iimbonelo kunhlathululo.
 beka ilwazi ngokulamana okufaneleko.
 rhunyeza ilwazi ngeendlela ezahlukahlukeneko
(Isib: Imidwebo, iingatjana, amathebula njll).
 qala izinto ngozisusela elwazini elithileko abese
uthatha isiqunto.
_ ukusebenzisa ilimi ukuze akghone ukucabanga ngoku:
 bhula ngokuzokulandela nesiphetho ngokusekelwa
bufakazi abubutheleleko.
 akha okungakghonakala ebujameni obuthileko.
 thola iindlela ezahlukahlukeneko zokuveza
imibono. ngokusebenzisa ithesaurus acoce
nangehlathululo ebhacileko.
Umphumela Wokufunda Wesi-5
Usaraga
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukudlulisa ilwazi ngoku:
 buthelela abe alamanise imibono efaneleko
anikele neenzathu zokulamanisa.
 hlukanisa phakathi kwelwazi elijayelweko
nelikhethekileko.
 hlela ilwazi ngokweenhloko ezahlukeneko.
 lamanisa izehlakalo ezihlukahlukeneko abe
ahlathulule neengaba zokuhluka kwazo.
 hlela ilwazi ngeengaba, amathebula, amatjhadi,
imifanekiso nangeminye imihlobo yemitlolo.
 hlaziya abe athathe isiqunto ngokobana anikele
neenzathu ezisekelako.
_ ukusebenzisa ilimi ukuuze akghone ukucabanga
ngoku:
 fanekisa isiphetho sezinto ezenzeka
ngokulamana.
 bhula bona kungenzekani ebujameni
obufanekiswako.
 cabanga ngokudlulileko nokungaba ziimfundo
zakusasa.
 bonisa imiphumela yokubukelwako
namatjhada welimi.
 hlolisisa ukukhambelana kwamagama
nemiqondo-magama ukuthola elinye ihlangothi
lesihloko.
IsiGaba EsiPhakathi
91
IGreyidi-5 IGreyidi-6
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukudlulisa ilwazi ngoku:
 hlela kuhle nokuhlukanisa ilwazi abakghone
ukuhlathulula bona kungani lokho ngokunikela
neembonelo.
 madanisa nokufananisa ilwazi nemiqondo
abatjengise neenzathu zokumadanisa.
 hlanganisa imibono evela kunthwalalwazi
ezahlukahlukeneko ukuze kube
nokukhambelana.
 thatha iinqunto enze neemphakamiso.
 tjhugulula ilwazi elingelinye ilimi libe
ngelinye.
 tjhugulula ukutloleka kwelwazi libe ngenye
indlela (Isib: Ukusuka emtlolweni libe
ngamathebula, amagrafu njll).
_ ukusebenzisa ilimi ukuze acabange ngokwakhako
ngoku:
 bona yini ayicabangako ngemva kokufunda
nanyana ukulalela umtlolo.
 akha nokuhlathulula isiphetho asenyulako.
 cabanga abanikele ezinye iinsombululo
nakararulula umraro.
 bonisa ngokusebenzisa ilimi ngeendlela
ezinengi njengokwakha amagama amatjha
emalimini ahlukahlukeneko ukwakha
imiqondo-magama.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
ISAKHIWO NOKUSETJENZISWA
KWELIMI
Umfundi ukghona ukusebenzisa
amatjhada, amagama nehlelo lelimi
ukwakha nokuhlathulula imitlolo.
IsiGaba EsiPhakathi
92
IGreyidi-4
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngamagama ngoku:
 sebenzisa iinthomo, iziqu, neenlungelelo ukwakha
amagama.
 funisisa umsuka wamagama (Isib: Amaga-ma
abolekwe ku-Afrikaans, isiNgisini nemalimini
wabanzima).
 tlola amagama kusihlathululi-mezwi sakhe.
 sebenzisa amatjhada nemithetho yokupela ukupela
amagama ngefanelo.
 hlola ukupeledeka kuhle kwamagama
kusihlathululimezwi.
_ ukusebenza ngemitjho ngoku:
 thola ihloko nesilandiso emuthjweni.
 sebenzisa iinhlanganiso ukuhlanganisa imitjho
(Isib: Usebenze ngamandla ukuze azokuphumelela
eenhlahlubeni zakhe).
 sebenzisa iimvumelwano zehloko nezakamenziwa.
 sebenzisa ngefanelo imihlobo ehlukahlukeneko
yemitjho (Isib: Isitatimende, umbuzo, imilayo,
iimbabazo).
 hlukanisa abasebenzise amabizo, izabizwana,
izenzo, iinabiso njll.
 sebenzisa isikhathi-mvango.
 sebenzisa ikulumo-poro nekulumo-mbiko
ngefanelo
 sebenzisa amatshwayo wokufunda ngefanelo (Isib:
Amatshwayo wekulumo-poro, i-aphostrofi njll).
Umphumela Wokufunda Wesi-6
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngamagama ngoku:
 sebenzisa iinthomo, iziqu, neenlungelelo
ukwakha amagama.
 funisisa umsuka wamagama (Isib: Amagama
abolekwe ku-Afrikaans, isiNgisi nemalimini
wabanzima).
 tlola amagama kusihlathululi-mezwi sakhe.
 sebenzisa amatjhada nemithetho yokupeleda
ukuze apelede amagama ngefanelo.
_ ukusebenza ngemitjho ngoku:
 hlukanisa ihloko nesilandiso emuthjweni.
 sebenzisa iimvumelwano zehloko
nezakamenziwa la ihloko nomenziwa bangekho
khona emutjhweni
 bona nokusebenzisa amabizo, izabizwana,
izenzo, iinabiso, amanani, iinhlanganiso.
 sebenzisa isikhathi-mvango ngefanelo.
 sebenzisa woke amatshwayo wokufunda
awafundileko ngekghono.
IsiGaba EsiPhakathi
93
IGreyidi-5 IGreyidi-6
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngamagama ngoku:
 sebenzisa iinthomo, iziqu neenlungelelo ukuze
akhe amagama.
 funisisa umsuka wamagama (Isib: Abolekwe
ku-Afrikaans, isiNgisi nemalimini wabanzima).
 tlola amagama kusihlathululi-magama sakhe
 sebenzisa amatjhada nemithetho yokupeleda
ukuze apelede amagama ngefanelo.
_ ukusebenza ngemitjho ngoku:
 sebenzisa iimvumelwano zehloko
nezakamenziwa lapha ihloko nomenziwa
bangakatjhiwo khona emutjhweni (kodwana
kuqalwe okumumethweko).
 bona nokusebenzisa amabizo, izabizwana,
izenzo, iinabiso.
 sebenzisa isikhathi-mvango ngefanelo.
 hlukanisa abasebenzise imitjho epandepande
imitjhwana eziinhloko, ekhoseleko,
eneenhlanganiso.
 sebenzisa amatshwayo wokufunda ngefanelo
ukuhlukanisa imitjhwana emutjhweni
oyihloko.
 sebenzisa iimpambosi.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
ISAKHIWO NOKUSETJENZISWA
KWELIMI
Umfundi ukghona ukusebenzisa
amatjhada, amagama nehlelo lelimi
ukwakha nokuhlathulula imitlolo.
IsiGaba EsiPhakathi
94
IGreyidi-4
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngemitlolo ngoku:
 sebenzisa isihloko nemitjho esekelako ukwakha
isigatjana esizwakalako.
 hlanganisa imitjho yesigatjana ngeenhlanganiso
ezifaneleko.
_ ukwakha iyelelo nokusetjenziswa kwelimi ngoku:
 sebenzisa izaga nezitjho ngepumelelo.
 sebenzisa indlela yokukhuluma ngokomthetho
nangokobungani.
 zwisisa nokusebenzisa iimfenqo (Isib: isifaniso).
_ ukuba nelihlo lokuhlaba elimini njengokufunisisa
iindlela ezahlukahlukeneko zokubawa omunye bona
akwenzele okuthileko (Isib: Ungakghona...,
Kufanele...) nokutjheja netjhebiswano eliphakathi
kokhulumako nolaleleko?
Umphumela Wokufunda Wesi-6
Usaraga
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngemitlolo ngoku:
 sebenzisa isihloko nemitjho esekelako
ukwakha isigatjana esizwakalako.
 hlanganisa imitjho yesigatjana
ngeenhlanganiso ezifaneleko.
 tjhugulula iinkhathi zesenzo ngefanelo.
_ ukuba netjhejo ekusetjenzisweni kwelimi ngoku:
 sebenzisa izaga nezitjho ngepumeleo.
 sebenzisa ilimi elifanele abalaleli/abafundi,
umnqopho, nobujamo.
 zwisisa ukusetjenziswa iimfenqo (Isib:
Iimfaniso, ukwenza samuntu).
_ ukuba nelihlo lokuhlaba ngokusetjenziswa
kwelimi:
 injengokuhlolisisa ilimi elisetjenziselwa
iinkolelo zobulili, umhlobo, nobuhlangothi
obuthileko.
_ ukusetjenziswa kwelimi lokuhlathulula elinye
ilimi (Isib: inani, iinhlanganiso, isihloko, umutjho,
iinkhathi zezenzo, isenza-samuntu).
IsiGaba EsiPhakathi
95
IGreyidi-5 IGreyidi-6
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngemitlolo ngoku:
 sebenzisa isihloko nemitjho esekelako
ukwakha isigatjana esizwakalako.
 hlanganisa imitjho yesigatjana
ngeenhlanganiso ezifaneleko.
 tjhugulula iinkhathi zesenzo ngefanelo.
_ ukuba netjhejo lokusetjenziswa kwelimi ngoku:
 sebenzisa izaga nezitjho ngepumeleo.
 hlathulula bona ilimi lihluka njani ngebanga
labalaleli/abafundi, umnqopho nobujamo.
 zwisisa abe asebenzise iimfenqo (Isib:
Iimfaniso, ukwenza samuntu).
_ ukuba nelihlo lokuhlaba ekusebenzeni kwelimi
njengokungenelela bona ilimi lisetjenziswa njani
emikhangisweni ukugcugcuzela abantu bona
bathenge izinto abangazidingiko.
_ ukusetjenziswa kwelimi lokuhlathulula elinye
ilimi (Isib: umutjho oyihloko, umutjhwana
osekelako, iinhlanganiso, indlela engophileko
nepambosi yokwenziwa njll).
ISAHLUKO 4
ISIGABA ESIPHAKAMILEKO
(IGREYIDI 7-9)
ISINGENISO
Kilesisigaba abafundi bathatha koke abakufunde kumagreyidi aphasi, esele badlule kiwo, bakuhlanganise bese
balungiselela ifundo ethuthukileko kanye nokuqalana nephasi elibaphathele umsebenzi. Bazilungiselela ukuba
zizakhamuzi ezikhutheleko ephasini lombuso wenengi, bazibandakanye ngokuzinikela ngezinto zomphakathi
namabhoduluko, izinto ezifana ne-HIV/AIDS bese bazilwisa ngendlela efaneleko. Bafanele basebenzise ilimi
emphakathini, neendaweni ezihloniphekileko nezefundo.
Ngokusebenzisa ilimi, abafundi kufuze baziswe bona:
_ ngemisebenzi kanye namathuba wokuragela phambili ngefundo.
_ anjani amalungelwabo kanye nalokho okulindelwe kibo njengezakhamuzi elizweni elibuswa ngokwentando
yenengi kanye nesitjhaba esimasikonengi.
UmNqopho
Umnqopho walesisigaba kuhlanganisa kanye nokunabisa ilimi kanye nefundo. Ekuphetheni iGreyidi ye-9,
abafundi kufuze:
_ bakghone ukufunda kanye nokutlola ngeminqopho ehlukahlukeneko ngokuhlelekileko nangokungakahleleki,
ngokomphakathi nangokwakhe yedwa.
_ barhuluphele, babe bafundi abanamakghono, abangathola kanye nokuhlaziya ilwazi ngokwabo.
_ bakhuthale, babe balaleli belihlo elibukhali kanye nabakhulumi belimi abazithembileko nabacabangela
abalaleli babo.
_ bakghone ukuhlaziya ilimi, bazwisise nendlela lisetjenziswa ngayo kanye nokulisebenzisa ngokwabo.
IsiGaba EsiPhakamileko
96
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
IMIPHUMELA YOKUFUNDA
Umphumela Wokufunda Woku-1: Ukulalela
Umfundi ukghona ukulalelela ukuthola ilwazi kanye nokuzithabisa begodu aziphendulele ngefanelo
nangelihlo elibanzi kubujamo obuhlukahlukeneko.
Abafundi bazakulalela ngokuzimisela kanye nangelihlo elibanzi kumitlolo ecocwako ehlukahlukeneko babuye
barhunyeze, batlole phasi bebaziphendulele la kudingeka khona.
Umphumela Wokufunda Wesi-2: Ukukhuluma
Umfundi ukghona ukukhuluma ilimi elikhulunywako ngesibindi nangendlela ekarisako ebujameni
obuhlukahlukeneko.
Abafundi bazakukhuluma ngesibindi emphakathini babuye bacoce ngefanelo nangekareko nabangani babo.
Lokhu kudingeka khulu emsebenzini nakufundo ethuthukileko.
Umphumela Wokufunda Wesi-3: Ukufunda Nokubukela
Umfundi ukghona ukufunda nokubona ukuze athole ilwazi kanye nokuzithabisa abuye aziphendulele
ngelihlo elibanzi kokuphathelene nemizwa, amasiko kanye namagugu akghwatha umoya emitlolweni.
Ukufunda kusisekelo sokutlola kanye nendlela yokufunda yobuphilo boke. Abafundi kufuze bafunde imitlolo
enamaqiniso nenganawo amaqiniso yeSewula Afrika kanye neyakwamanye amaphasi ukuze bathuthukise
ilwazi labo kanye nokuzithabisa ekukhuleni.
Umphumela Wokufunda Wesi-4: Ukutlola
Umfundi ukghona ukutlola imihlobo eminengi yeencwadi ezinamaqiniso nezisuselwa ehloko
ngokweminqopho ehlukahlukeneko.
Ukutlola kuyindlela yokutjengisa nokufunda kanye nesiboniso sokukhulumisana. Ukutlola kubuye kube
yindlela yokuhlola abafundi, ngalokho kuqakathekile kufundo ethuthukileko nemsebenzini.
Umphumela Wokufunda Wesi-5: Ukucabanga Nokucabangisisa
Umfundi ukghona ukusebenzisa ilimi ukuze acabange abacabangisise ukuze athole abasebenzise ilwazi
lokufunda.
Amakghono amanengi wokucabanga kanye nelwazi lokufunda ziindlela zukuphumela efundweni yobuphilo
boke kanye nekuzuzeni ilihlo eliBanzi kumiPhumela yeTuthuko.
IsiGaba EsiPhakamileko
97
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Umphumela Wokufunda Wesi-6: Isakhiwo Nokusetjenziswa Kwelimi
Umfundi ukghona ukusebenzisa amatjhada, amagama nehlelo lelimi, ukutlola nokurhumutjha imitlolo.
Abafundi bazakufunisisa bona lisebenza njani ilimi bese basizana ukwazi ilimi lokuhlathulula ukuze bakghone
ukuhlaziya imisebenzabo neyabanye ngelihlo elibukhali ngekhlangothi lehlathululo nokunemba. Bazakubuye
bakghone ukusebenzisa lelilwazi ukutjengisa ngelimi ukwakha ihlathululo (kusukela egameni nomutjho ukuya
emtlolweni opheleleko) bese babona nokobana umtlolo nokumumethweko kuyakhambelana. Bazakuyelela bona
ilimi litjhuguluka njani ngokukhamba kwesikhathi nangokuhlangana namanye amasiko kanye nokobana
litjhuguluka njani ngokwalo lodwa.
Amazinga Wokuhlola Nemitlolo
Tjheja:
_ Eengabeni ezilandelako, amaZinga wokuHlola womPhumela wokuFunda ngamunye azokunikelwa
kugreyidi ngayinye. Iimbonelo zemitlolo engasetjenziselwa ukufunda ilimi ngokuhlangeneko zinikelwe.
Lokho akusizo iimbonelelo ezipheleleko, kodwana ungazingezelela ngokukhetha eminye imitlolo efaneleko
nekhona.
_ Abotitjhere kufuze bakhumbule bona akusibo boke abafundi abafunde uGreyidi R. Imiqondo-magama
(concepts), amakghono namaqhinga asetjenziswe kuGreyidi R kufanele ahlanganiswe ukuze kuthuthukiswe
ukufundiswa kwawo ku-Greyidi 1.
IsiGaba EsiPhakamileko
98
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
AMAZINGA WOKUHLOLA NEMITLOLO
Abanfundi kuGreyidi ye-7, 8 neye-9, kufanele bafunde babuye babone imitlolo eminengi ehlukahlukeneko
yeSewula Afrika neyamanye amaphasi. UmNyango weFundo kufanele unikele iinhloko zemitlolo (iincwadi)
ekufanele zifundwe.
IGreyidi ye-7
ImiTlolo EPhakanyisiweko
_ Iindatjana
_ Imitlolo ngepilo yomuntu (biographies) kanye nangepilo yomtloli ngokwakhe (autobiographies)
_ Amanovedlana
_ Iinkondlo
_ Imidlalo ekundla-nye/-mbili
_ Imitlolo-ndabuko
_ Iinolwana-ndabuko kanye neenolwana-mlando
_ Imitlolo ephuma kwemiye imitlolo njengabomagazini, amaphephandaba, iinkhangiso, amaphostara,
umrhatjho njll
_ Iingcoco zomrhatjho
IsiGaba EsiPhakamileko
99
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
IGreyidi ye-8
ImiTlolo EPhakanyisiweko
_ Iindatjana
_ Amanovela
_ Iinkondlo
_ Imidlalo
_ Umtlolo-ndabuko
_ Isifundo samafilimu
_ Imitlolo emifitjhani ephuma kibomagazini, amaphephandaba, iinkhangiso, amaphostara, amabhurotjha,
iinkulumo ezethulwa emihlanganweni, iinkulumo zemirhatjho, imiqaliso kamabonakude kanye
namavidiyoyo njll.
IsiGaba EsiPhakamileko
100
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
IGreyidi ye-9
ImiTlolo EPhakanyisiweko
_ Iindatjana
_ Amanovela amade
_ Iinkondlo
_ Imidlalo ekundla-ntathu ukuya kukundla-hlanu
_ Imitlolo-ndabuko
_ Isifundo samafilimu
_ Imitlolo emifitjhani ephuma kibomagazini, kumaphephandaba, imikhangiso, iinkulumo, amalektjha,
imidlalo kamabonakude/yomrhatjho, imibhino etjengiswa amadokhyumentari nemibhino ekumavidiyo.
IsiGaba EsiPhakamileko
101
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Okumumethwe mitlolo
Ngemva kokuphetha imitlolo ehlukahlukeneko ephethweko, umfundi ulindelwe bona athole lokhu
okulandelako emtlolweni:
_ izizinda ezizwakalako nezifaneleko ngokokuhlalisana kwabantu nomlando ozakuthuthukisa ilwazi labo
ngamafa wokuthuthuka kwelimi labo.
_ izakhiwo ezitjharageneko nezisekelako.
_ imimongo-ndaba edinga ukucabanga nezisikinyisa umqondo ngokuthuthukisa ukuzwisisa amagugu ngelihlo
elibukhali.
_ abalingisi abatjhuguluka nobujamo ngesimanga sokuhlobana kwabo endabeni.
_ ukubona imizwa efaneleko etjhugulukako, iphimbo kanye namagama.
_ ilimi elihlukahlukeneko kanye nokusetjenziswa kwemitjho engafaniko.
_ ulwazi-magama elifuna umqondo kanye nokusetjenziswa kwezitjho ngefanelo.
_ ilimi elizele izitjho nezaga.
_ ukusebenza kwelimi elidephileko nelijiyileko elitholakala eenkondlweni abakhethelwe zona.
_ ukubona ubuthakgha obutholakala emitlolweni eziinthombe njengamafilimu nokusetjenziswa kwemibala,
omhlophe nonzima nokuqakatheka kokwakhiwa, ukukhanyiswa, ukuqaleka kwesithombe, ukutjhideza
nokusunduzwa kwesithombe.
_ imitlolo esebenzisa iinthombe nokutlola (nezinye iindlela zokuthintana) kumadizayinabo.
_ imitlolo ekhona ukubenza bangenelele kumasiko aziwako neenrhatjhi.
_ iindlela ezahlukahlukeneko zokusetjenziswa kwelimi nemininingwaneni efana:
 nendlela ilimi libumba ngayo ihlathululo-umtloli usebenzisa iphuzu nombono ukwakha ihlathululo
ngendlela afuna ngayo.
 nendlela abafundi bakha ngayo iinhlathululo zamagama ngokususela emtlolweni nangendlela baletha
ngayo amaboni (experiences) abanawo namagugu emtlolweni.
 sebenzisa ilimi labotsotsi (isitsotsi) ekungeletja.
 neendlela zokuphendula umtlolo osebenzisa ukuzwisisa ukwakha nokurhumutjha imitlolo (njengokulwa
nokukhethulula ngobulili, nanyana ubutjhaaba).
 nokuhlukana kwamalimi, ukuhluka okukhambelana namalimi weengodi (dialects) ilimi leminyaka
(slang) ukutheleleka kwamalimi ngamanye.
IsiGaba EsiPhakamileko
102
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
IsiGaba EsiPhakamileko
103
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKULALELA
Umfundi ukghona ukulalelela ukuthola
ilwazi kanye nokuzithabisa begodu
aziphendulele ngefanelo nangelihlo
elibanzi kubujamo obuhlukahlukeneko
IsiGaba EsiPhakamileko
104
IGreyidi-7
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukulalela nokuthabela imitlolo egcugcuzelako,
ecatjangwa ngengqondo necocwako (njengekondlo
ecoca umlando wekutani (ibhaladi), iindatjana,
iinganekwana).
_ ukulalela ngokuzimisela nangokutjhejisisa ukuthola
ilwazi nemilayezo eqakathekileko bese baphendula
ngendlela efaneleko. Isib:
 ukutlola phasi, barhunyeze bese badlulisa lelo lwazi
ngefaneelo.
 ukuveza imibono yabo, ngokubuza imibuzo efuna
bona kucatjangisiswe nayiphendulwako.
_ ukubona indlela imitlolo ejayelweko ecocwako
ihleleka beyihlathulule ngayo ezinye zezinto esizaziko
(njengombiko wobujamo bezulu, iinkomba, amahlaya,
iingoma). Lokho kufaka amatshwayo asetjenziswa
ukuveza imizwa yethakaso (Isib: ikitazo, ukuphumula
kanye nemida egandelelako).
_ ukubona kanye nokurhumutjha ngefanelo ngaphandle
kokukhuluma ngomlomo (Isib: ukuqaleka kobuso,
ukujama komzimba).
Umphumela Wokufunda Woku-1
IsiGaba EsiPhakamileko
105
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukulalela nokuthakasela imitlolo ecocwako
esikinya imiqondo necatjangwako (Isib:
iinkondlo, iimbongo, ama-ephisodi amabili
nanyana amathathu, imidlalo yomrhatjho,
iinkulumo ezifitjhani, imikhangiso yemirhatjho,
iinkulumo-pikiswano (debates).
_ ukulalela ngokuzimisela ekutholeni ilwazi
elithileko nemilayezo eqakathekileko bese
baphendula ngefanelo. Isib:
 ngokutlola phasi, ukurhunyeza kanye
nokuthatha iinqunto
 ukuveza imibonwabo, babuze imibuzo efuna
irhubhululo nemicabango la kudingeka khona.
_ ukubona indlela imitlolo ejayelweko ecocwako
ihleleka beyihlathulule ngayo ezinye zezinto
(njengeendatjana, iimbongo, iinkulumo
ezifitjhani). Lokho kufaka amatshwayo
asetjenziswa ukuveza imizwa yethakaso
njengemida egandelelwako, itshimo, irhwala,
ukubona nokuhlaziya umphumela wamatjhada
emitlolweni ebukelekako njengamavidiyo.
_ ukubona kanye nokurhumutjha ngokungakhulumi
ngomlomo (Isib: ukuqalana ngamehlo, inyakaziso
lomzimba, ilizwi nokukhambe uphumula).
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukulalela nokukarekela imitlolo ecocwako
esikinya imiqondo nedephisa umcabango (Isib:
imidlao yemirhatjho, iinkulumo-bunqopha
(zomrhatjho), amadokhyumentari, iinkondlomidlalo
(dramatized poems), ukuhlaziywa
kweencwadi).
_ ukulalela ngokuzimisela ekutholeni ilwazi
elithileko nemilayezo eqakathekileko bese
baphendula ngefanelo. Isib:
 ukuthatha iinqunto.
 ukuveza ilwazi labo nemibonwabo, babuze
imibuzo efuna irhubhululo nemicabango la
kudingeka khona.
_ ukuhlaziya nokumadanisa bona imitlolo
ejayelweko ecocwako ihleleka beyihluke ngani
(Isib: iindatjana, amabhaladi, iinkulumo
ezifitjhani, iinkulumo-bunqopha zemirhatjho,
imidlalo yemirhatjho, iindaba zemirhatjho,
iinkulumo-pikiswano). Lokho kufaka amatshwayo
asetjenziswa ukuveza imizwa yethakaso
njengekitazo (pun), irhwala, unyazo, ukuhlaziya
nokumadanisa imiphumela yamatjhada
emitlolweni ehlukahlukeneko ebukelwako.
_ ukubona nokucoca ngomphumela wamaqhinga
wokungasebenzisi umlomo kubalaleli (Isib:
ukuqalana ngamehlo, inyakaziso lomzimba,
indawo nephimbo).
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKULALELA
Umfundi ukghona ukulalelela ukuthola
ilwazi kanye nokuzithabisa begodu
aziphendulele ngefanelo nangelihlo
elibanzi kubujamo obuhlukahlukeneko
IsiGaba EsiPhakamileko
106
IGreyidi-7
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukubona amagama, imitjho, amabizana athileko adosa
umlaleli nokuhlathulula umphumela wawo (njengelimi
elithinta imizwa (emotive language) ukuhlukanisa
phakathi kwephuzu nombono nokubona ubuhlangothi
nokulimaza).
_ ukubona nokwamukela ukuhlukahluka kwelimi
njengepimiso engafaniko kwamanye amagama,
amalimi weengodi namalimi webodala obuthileko
(slang).
_ ukubona amagugu nomlando, ihlalo nobunjalo
bamasiko weminye yemitlolo ekhethiweko.
Umphumela Wokufunda Woku-1
Usaraga
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukubona iinzathu zokobana kwenziwa yini
isikhulumi sikhethe amagama, imitjho, ibinzana
ukudosa umlaleli nemiphumela yakhona (Isib:
ilimi lokuvumisa, ukuhlukanisa phakathi
kwephuzu nombono, ukubona umbono
wesikhulumi nokubona ubuhlangothi nobungozi).
_ ukubona nokwamukela ukuhlukahluka kwelimi
elilodwa njengepimiso engafaniko kwamanye
amagama, amalimi weengodi nokukhuluma
ngamalimi webodala obuthileko (slang).
_ ukubona amagugu nomlando, ihlalo nobunjalo
bamasiko weminye yemitlolo ehlukahlukeneko.
IsiGaba EsiPhakamileko
107
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukucoca ngeenzathu zokobana kwenziwa yini
isikhulumi sikhethe amagama, imitjho, ibinzana
ukuze adose umlaleli nemiphumela yakhona (Isib:
ukugegegeda ngabomu, ukuhlukanisa phakathi
kwephuzu nombono, ukubona umbono
wesikhulumi, ukubona nokucoca ngobuhlangothi,
ubungozi kanye nokulahla umkhondo).
_ nokwamukela ukuhlukahluka kwelimi elilodwa
njengepimiso engafaniko kwamanye amagama,
amalimi weengodi nokuyelela ukulunga kwelimi
labantu abangalinganiko ngobudala (slang).
_ ukubona amagugu nomlando, ihlalo nobunjalo
bamasiko weminye yemitlolo ehlukahlukeneko.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUKHULUMA
Umfundi ukghona ukukhuluma ilimi
elikhulunywako ngesibindi nangendlela
ekarisako ebujameni obuhlukahlukeneko.
IsiGaba EsiPhakamileko
108
IGreyidi-7
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukucoca ngesibindi nokuzithemba ngemibono
nemizwa, basizwa begodu basebenzisa imitlolo
ecocwako (iindatjana, amahlaya, imidlalo).
_ ukucoca imibona, amaphuzu nemibono ngokuzwakala
nangokunemba okuthileko nakukhambelana
ngokusebenzisa amaphuzu ambalwa wemitlolo
ecocwako (Isib: iingcoco, iimpikiswano ezifitjhani).
_ ukutjengisa amakghono aziinsekelo wemitlolo
yemilomo ekhethweko njengoku:
 rhemisa imiyalo yomlomo neenhlathululo
ngamananeko.
 beka iimpikiswano ngokulamana.
 enza ama-interview ngokusebenzisa imibuzwana
elula, ukulalela nokutlola phasi ngokuyelela.
Umphumela Wokufunda Wesi-2
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukucoca ngesibindi nokuzithemba khudlwana
ngemibono nemizwa, nangokusizwa kancani
begodu basebenzisa imitlolo ecocwako (imidlalo,
iingoma nokudlala indima).
_ ukucoca imibona, amaphuzu nemibono
ngokuzwakala nangokunemba khudlwana
ngokukhambelana nokusebenzisa amaphuzu
ambalwa wemitlolo ecocwako (Isib: iingcoco,
iimpikiswano ezifitjhani).
_ ukutjengisa amakghono aziinsekelo wemitlolo
yemilomo ehlukahlukeneko njengoku:
 rhemisa ngamananeko imiyalo ebudisi
yomlomo neenhlathulula.
 hlathulula indlela yokwenza isitjengiso.
 enza ama-interview namalunga womphakathi
ngokusebenzisa amaqhinga asisekelo wamainterview.
IsiGaba EsiPhakamileko
109
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukucoca imibono nemizwa ngesibindi
nokuzithemba nangokuzilawula, basebenzisa
imitlolo ehlukahlukeneko ecocwako (imidlalo,
iinkondlo).
_ ukucoca imibona, amaphuzu nemibono
ngokunembileko nokukhambelana eenhlokwaneni
ezidinga ingqondo ngokusebenzisa imitlolo
emaphuzu ehlukahlukeneko ecocwako (Isib:
ukuhlathulula indlela kukhamnjiswa ngayo
itheknoloji njengokusetjenziswa kwekhompyutha
nanyana ividiyo).
_ ukutjengisa amakghono anabileko wemitlolo
ecowako ehlukahlukeneko njengoku:
 hlathulula iindlela itheknoloji isebenza ngayo
nokungenelela imibono ngokuyilamanisa (Isib:
indlela yokusebenzisa ikhompyutha).
 bamba ama-interview ngokukarisa
ngokusebenzisa amaqhinga athuthukileko (Isib:
ukubuza imibuzo esikinyisa ingqondo).
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUKHULUMA
Umfundi ukghona ukukhuluma ilimi
elikhulunywako ngesibindi nangendlela
ekarisako ebujameni obuhlukahlukeneko.
IsiGaba EsiPhakamileko
110
IGreyidi-7
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukutjengisa amakghono wokuthintana
ngokuzibandakanya ngokukhuthala eenkulumeni
zeenqhema, iingcoco iimpikiswano begodu
nakwenziwa lokho:
 aqalane nalokho okuqakathekileko (Isib:
imininingwana ngehlalo nemikhuba elungileko
emayelana nebhoduluko namalungelo wabantu).
 athathe iindima ezihlukahlukeneko.
 amukele imibono yabanye.
 ahlathulule indlela acabanga ngayo.
 ahlabe nanyana akghale.
 ahlanganise ikulumo ngokubuza imibuzo, anikele
ilungelo lokukhetha, avumele iimpendulo atjengise
nekareekelo leqiniso.
 atjengise ukuzwelela amalungelo nokutjheja
ngemizwa yabanye.
 aphikisane nokungazweleli nanyana ukusetjenziswa
kwelimi ngokwebandlululo.
Umphumela Wokufunda Wesi-2
Usaraga
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukutjengisa amakghono wokuthintana
ngokuzibandakanya ngokukhuthala eenkulumeni,
iingcoco, iimpikiswano amasaveyi weenqhema
begodu nakwenziwa lokho:
 baqalane nalokho okuqakathekileko (Isib:
imininingwana ngehlalo nemikhuba elungileko
emayelana nebhoduluko namalungelo
wabantu).
 babuze imibuzo efaneleko.
 badlale iindima ezihlukahlukeneko.
 bamukele imibono yabanye nabangavumi (la
kudingeka khona) baphikise ngokuhlonipha.
 basekele imibonwabo.
 banikele bebamukele ukuhlatjwa
(ukukghalwa).
 baphikelele ekwenzeni abanye bamukele into
ethileko.
 bahlanganise ikulumo ngokubuza imibuzo
eletha ihlathululo, inikele nokobana
ungakhetha, ivumele iimpendulo zihlale
zamukeleka nokutjengisa ikareko eliliqiniso.
 batjengise ukuzwelela amalungelo nokutjheja
imizwa yabanye eenkulumeni la kudingeka
khona.
 baphikisane nokungazweleli nanyana
ukusetjenziswa kwelimi ngokwebandlululo.
IsiGaba EsiPhakamileko
111
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukutjengisa amakghono athuthukileko
wokuthintana ngokuzibandakanya ngokukhuthala
eenkulumeni, iingcoco, iimpikiswano, amainterview
namasaveya ngeenqhema begodu
nakwenziwa lokho:
 aqalane nalokho okuqakathekileko (Isib:
imininingwana ngehlalo nemikhuba elungileko
emayelana nebhoduluko namalungelo
wabantu).
 abuze imibuzo efuna ukucatjangisiswa.
 arhole iingcoco.
 acocisane ngokungavumelani ukuze
bavumelane nanyana babonelelane.
 asekele imibonwabo ngokusebenzisa
ubufakazi, nemibono efanako evezwe bangani.
 amukele ukuphikiswa nokuhlatjwa
(ukukghalwa) la kufanele khona.
 ahlanganise ikulumo ngokubuza imibuzo,
ukunikela imibono ngokuthanda.
 abuyekeze ukuze kutholakale ihlathululo,
enikela ilungela lokukhetha, nokuvumela
iimpendulo zilethwe.
 ahlukanise bona kunini la kufanele azwelele
amalungelo nemizwa yabanye nokobana kunini
la kufanele aphikise nokungazweleli
nokubandlulula.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUKHULUMA
Umfundi ukghona ukukhuluma ilimi
elikhulunywako ngesibindi nangendlela
ekarisako ebujameni obuhlukahlukeneko.
IsiGaba EsiPhakamileko
112
IGreyidi-7
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukunikela iinkulumo zomlomo ngendlela enembako
ngokuyelela:
 ukuphimisa ngendlela ezwakalako.
 ukuphumula/ukudosa ummoya.
 ukutjhugutjhugulula iphimbo nokurhaba.
 umnqopho nabalaleli.
 indlela yokujama nelimi lomzimba.
 iingcoco zehlalo namasiko ahlukahlukeneko.
 iinungo zekulumo ezifaneleko njengesitlhori
nerhobho-ndaba.
_ ukubona nokuhlathulula ipumelelo yokuthintana.
Umphumela Wokufunda Wesi-2
Usaraga
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukunikela iinkulumo zomlomo ngendlela enemba
ngcono ngokuyelela:
 ukuphimisa ngendlela ezwakalako
 ukuphumula/ukudosa ummoya
 ukutjhugutjhugulula iphimbo nokurhaba
 umnqopho nabalaleli
 indlela yokujama nelimi lomzimba
 iindlela ezihlukahlukeneko zokwethula
ikulumo
 amagama
 iphimbo
 indlela ezamukelekako zamasiko
wokuhlalisana
 iinungo zekulumo ezifaneleko njengesitlhori,
irhobho-ndaba nethuweleliso (ukwenza into
encani ibe yikulu).
_ ukubona nokucoca nagamatshwayo asiza
ipumelelwakhe yokuthintana nabanye.
IsiGaba EsiPhakamileko
113
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukunikela iinkulumo zomlomo ngesibindi
nangokucabanga ngokuyelela:
 ukuphumula nokutjhugulula iphimbo
kwamanye amaphuzu.
 umnqopho nabalaleli.
 ukujama komzimba, ilimi lomzimba kanye
nokunyakaza kwamehlo ukuze udose ikareko
labalaleli.
 iindlela ezihlukahlukeneko zokwethula
ikulumo.
 amagama.
 iphimbo.
 izinga lokuhleleka.
 iindlela ezamukelakako zamasiko
wokuhlalisana.
 iinungo zekulumo ezifaneleko njengesitlhori,
irhwala nombuzo oziphendulako (rhetoric
question).
_ ukuzihlaziya ipumelelo yokuthintana kwakhe
nokulinga ukuzithuthukisa ngcono.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUFUNDA NOKUBUKELA
Umfundi ukghona ukufunda nokubukela
ukuze athole ilwazi kanye nokuzithabisa
abuye aziphendulele ngelihlo elibanzi
kokuphathelene nemizwa, amasiko kanye
namagugu akghwatha umoya emitlolweni.
IsiGaba EsiPhakamileko
114
IGreyidi-7
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuzijayeza ukufunda, ukucoca ngemitlolo
emthabisako nokuphendula ngemitlolo yayo yoke
imihlobo ehlukahlukeneko ngomnqopho
wokuzithabisa nokuthola ilwazi ngokwakhe.
_ ukufundela phezulu nangesidu ngeminqopho
ehlukahlukeneko basebenzisa amaqhinga afaneleko
wokufunda (Isib: ukusikima (skimming) nokusikena
(scanning), ukucabangela ngaphambili, ukuthatha
iinqunto ngobufakazi).
_ ukubona umnqopho nokumumethwe mtlolo.
_ ukutjengisa ukuzwisisa ilwazi lemitlolo ngoku:
 bona imilayezo eqakathyekileko acoce nangendlela
iinhlokwana zisekela ngayo umlayezo omkhulu.
 ngomhlobo wencwadi awufundako nokobana
kungani ayithanda.
_ ukubona imehluko yemitlolo ehlukahlukeneko kanye
namatshwayo amumehluko nokuhlathulula indlela
imitlolo ihlelwa ngayo (Isib: iinkondlo, ama-atikili
wamaphephandaba, iindatjana, imikhangiso,
imimongo-ndaba, ama-atikili wabomagazini).
Umphumela Wokufunda Wesi-3
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuzijayeza ukufundela ukuzithabisa nokuthola
ilwazi ngaso soke isikhathi, eencwadini zoke
azifundileko, acoce nangemibonwakhe kanye
nangeencwadi azithandako naphakamisa bona
abanye abazifunde.
_ ukufundela phezulu nangesidu ngeminqopho
ehlukahlukeneko ahlanganise amaqhinga
afaneleko wokufunda ezitholakeleke kumazinga
adlule kiwo.
_ ukucoca umnqopho, abalaleli nangokumumethwe
mtlolo.
_ ukutjengisa ukuzwisisa ilwazi lomtlolo omumethe
ilwazi ngoku:
 bona imilayezo eqakathyekileko acoce
nangendlela iinhlokwana zisekela ngayo
umlayezo omkhulu.
 buza imibono la kudingeka khona.
 enza izahlulelo nokuthatha iinqunto
ngemibono ngehlangothini lobufakazi.
 bona nokuhlathulula umbono othileko.
_ ukuhlathulula bona iminingwana eqakathekileko
kanye nokuhleleka kwemihlobo kusiza njani
ekusebenzeni komtlolo (Isib: Iinkondlo,
amanovedlana, ama-atikili wamaphephandaba,
iincwadi, amabhaladi nokuhlaziywa kweencwadi).
IsiGaba EsiPhakamileko
115
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuzijayeza ukufundela ukuzithabisa nokuthola
ilwazi ngaso soke isikhathi, kumihlobo yoke
ayifundileko yeencwadi, amadanisa imibonwakhe
enze neemphakamiso ezisekelweko zokobana
abanye abazifunde.
_ ukufundela, ngokwakhe, phezulu nangesidu
ngeminqopho ehlukahlukeneko ahlanganise
amaqhinga afaneleko wokufunda ezitholakeleke
kumazinga adlule kiwo.
_ ukucoca nokuhlathulula umnqopho, abalaleli
nangokumumethwe mtlolo.
_ ukutjengisa ukuzwisisa ilwazi lemitlolo
ehlukahlukeneko ngoku:
 bona imilayezo eqakathyekileko acoce
nangendlela iinhlokwana zisekela ngayo
umlayezo omkhulu.
 hlaziya imiqondo.
 coca ngamaphuzu wemibono ehlukahlukeneko.
_ ukucoca ngemitlolo ehlukahlukeneko
nokuhlathulula bona iminingwanayo
eqakathekileko ihleleke yasiza njani emtlolweni
(Isib: Inkondlo ede, amanovedlana, ama-atikili
wamaphephandaba, amadayari, iincwadi,
ukuhlaziywa kweencwadi, imidlalo emifitjhani).
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUFUNDA NOKUBUKELA
Umfundi ukghona ukufunda nokubukela
ukuze athole ilwazi kanye nokuzithabisa
abuye aziphendulele ngelihlo elibanzi
kokuphathelene nemizwa, amasiko kanye
namagugu akghwatha umoya emitlolweni.
IsiGaba EsiPhakamileko
116
IGreyidi-7
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukutjengisa ukuzwisisa umtlolo, umnqopho kanye
nokukhambelana kwawo nepilwakhe ngokucoca
isakhiwo, imimongo-ndaba, abalingisi kanye
nesakhiwo.
_ ukubona nokucoca amaqhinga asetjenziswa ukwakha
umphumela emitlolweni ebonakalako, etlolweni
nakunrhatjhi njenge:
 amaqhinga alula wemitlolo nokusetjenziswa
kwelimi (Isib: umdlalo-magama, namagama).
 ukudizayina amatshwayo (ukukhetha nokubeka
iinthombe, ubukhulu bemitlolo etlolweko, ifonti
nokusetjenziswa kombala).
 amaqhinga wekhemere namafilimi (ukuvala,
ukubamaba nokudosa isithombe).
_ ukuphendula imitlolo ngelihlo elibukhali ngoku:
 bona indlela yombono womtloli.
 bona imilayezo efihlakeleko emtlolweni.
 bona ubuhlangothi obujayelekileko nanyana
ubungozi.
 bona indlela umtloli akhetha ngayo amagama
ngomnqopho wokwakha umtlolwakhe.
Umphumela Wokufunda Wesi-3
Usaraga
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukutjengisa ukuzwisisa umtlolo, umnqopho kanye
nokukhambelana kwawo nepilwakhe ngokucoca
isakhiwo, imimongo-ndaba, amagugu, abalingisi
kanye nesakhiwo.
_ ukuhlaziya amaqhinga asetjenziswa ukwakha
umphumela othileko emtlolweni obukelwako,
otlolwako kanye neyeenrhatjhi njengo (ku):
 setjenziswa kwamaqhinga alula wemitlolo
nokusetjenziswa kwelimi.
 mphumela wamininingwana wokudizayina
(Isib: umhlobo nobujamo bemidwebo
nokusetjenziswa kwemibala).
 mphumela wamaqhinga wekhemere
namafilimi (Isib: ukuvala (close-up),
ukubamba (zoom shots) i-engele yekhemera,
nokutjengisa esele kuthwetjuliwe (flashbacks).
_ ukuphendula imitlolo ngelihlo elibukhali ngoku:
 bona umbono womtloli.
 bona imilayezo efihlakeleko emtlolweni.
 nobuhlangothi/ubungozi.
 coca indlela okumumethweko kuletha ngakho
umehluko emlayezwini.
 bona lokho okutjhiywo emtlolweni nokucoca
bona kungani?
 buza bona uyavumelana nemilayezo
esemitlolweni na?
IsiGaba EsiPhakamileko
117
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukutjengisa ukuzwisisa umtlolo, umnqopho kanye
nokukhambelana kwawo nepilwakhe ngokuhlaziya
ukuthuthuka kwesakhiwo, imimongondaba,
amagugu, abalingisi kanye nesakhiwo.
_ ukuhlaziya amaqhinga asetjenziswa ukwakha
umphumela othileko emtlolweni obukelwako,
otlolwako kanye neyeenrhatjhi njengo (ku):
 setjenziswa kwamaqhinga alula wemitlolo
nokusetjenziswa kwelimi.
 mphumela wemininingwana yokudizayina
(Isib: ukujama nemidwebo emtlolweni).
 mphumela wamaqhinga wekhemere
namafilimi (Isib: ihlangothi lokuqala,
umkhanyo, ukwenza sasilwana (animation)
ukuhlangana kokutlolweko namatjhada
neenthombe).
_ ukuphendula imitlolo ngelihlo elibukhali ngoku:
 hlaziya umbono womtloli.
 hlaziya imilayezo efihlakeleko
nobuhlangothi/ubungozi emitlolweni bese
unikela wakhe umbono.
 coca indlela ukuhlalisana namasiko enza ngayo
imehluko emitlolweni.
UKUFUNDA NOKUBUKELA
Umfundi ukghona ukufunda nokubukela
ukuze athole ilwazi kanye nokuzithabisa
abuye aziphendulele ngelihlo elibanzi
kokuphathelene nemizwa, amasiko kanye
namagugu akghwatha umoya emitlolweni.
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukubona nokucoca ngokuhlalisana, amasiko
ibhoduluko nemikhuba emihle yokuziphatha
etholakala emitloweni (njengombana kuvezwa
matshwayo ahlukahlukeneko womtlolo
njengokumumethweko, ilimi, imidwebo nabalingisi).
_ ukutjengisa kumakghonwakhe bona umfundi
wamambala.
IsiGaba EsiPhakamileko
118
IGreyidi-7
Umphumela Wokufunda Wesi-3
Usaraga
Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukucoca ngepilo-masiko (socio-cultural),
ibhoduluko nemikhuba emihle emumethwe
emitlolweni nokubona imininingwana yemitlolo
emumethe amagugu ekhamelana nawo (Isib:
okumumethweko, ilimi, imidwebo, umbono kanye
nabalingisi).
_ ukutjengisa kumakghonwakhe bona umfundi
wamambala.
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukwenza zakhe iinqunto ngehlalo-masiko (sociocultural),
ibhoduluko nemikhuba emihle
yokuziphatha evezwa mitlolo nokucoca ngolokho
okuthinta umfundi kanye nalokho okubangela
lokho (Isib: okumumethweko, ilimi, imidwebo,
umbono kanye nabalingisi).
_ ukutjengisa kumakghonwakhe bona umfundi
wamambala.
IsiGaba EsiPhakamileko
119
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUTLOLA
Umfundi ukghona ukutlola imihlobo
eminengi yeencwadi ezinamaqiniso
nezisuselwa ehloko ngokweminqopho
ehlukahlukeneko.
IsiGaba EsiPhakamileko
120
IGreyidi-7
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ Ukutlola imitlolo esuselwa ehloko ayicabangago
ngoku:
 tjengisa ukucabanga ngelihlo lengqondo,
imibono nemizwa ngaye nabanya.
 ngenelela kokususelwa ehloko,
nokusetjenziswa kwelimi ngendlela yelihlo
elibukhali, ukudlala ngendlela yokucoca
nokuhlathulula, ikulumo-pendulwano,
iinkondlo, iingoma neencwadi.
_ ukutlola imitlolo ekhethekileko nehlukahlukeneko
yamaqiniso (imitlolo etlolwe ngemitjhini
neenthombe) ngeminqopho ehlukahlukeneko
asebenzisa amadizayini nokubukelekako la
kufanele khona ngokwamaphostara, imikhangiso,
ukuhlaziywa kweencwadi, amaresibhi nemithetho
yokudlala imidlalo.
_ ukutjengisa amakghono wokuthoma ematshwayeni
ekhethekileko wokutlola umhlobo womtlolo
(Isib: Ukuthoma isakhiwo emtlolweni, akhe
iimfaniso-mqondo namarhobelo eenkondlweni,
asebenzise ilimi elilula nelizwakalako ekwakheni
umtlolwakhe).
Umphumela Wokufunda Wesi-4
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ Ukutlola imitlolo esuselwa ehloko
ehlukahlukeneko ayicabangago ngoku:
 tjengisa ukucabanga ngelihlo lengqondo,
imibono nemizwa ngaye nabanya.
 ngenelela kokususelwa ehloko,
nokusetjenziswa kwelimi ngendlela yelihlo
elibukhali, ukudlala ngendlela yokucoca
nokuhlathulula, iinkulumo-pendulwano,
iinkondlo, iingoma neencwadi.
_ ukutlola imitlolo ehlukahlukeneko yamaqiniso
(ngendlela yokutlola neenthombe) ngeminqopho
ehlukahlukeneko asebenzisa amadizayini
neenthombe la kufanele khona ngokuveza
izehlakalo, amaphrojekthi wamarhubhululo
amaphostara nokuhlaziywa kweencwadi.
_ ukutjengisa amakghono wokuthoma amatshwayo
akhethekileko wokutlola umtlolo othileko (Isib:
ukuvezwa kwabalingisi, isakhiwo nebumbeko
indabeni asebenzise neemfaniso-mqondo
eenkondlweni).
IsiGaba EsiPhakamileko
121
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ Ukutlola imitlolo ehlukahlukeneko esuselwa
ehloko ngoku:
 jengisa ukucabanga, imibono nemizwa yakhe
neyabanye.
 ngenelela kokususelwa ehloko,
nokusetjenziswa kwelimi ngendlela yelihlo
elibukhali, ukudlala ngendlela yokucoca
nokuhlathulula, iinkulumo-pendulwano,
iinkondlo, iingoma, iindatjana, iincwadi,
imidlalo ekhambisana namatjhada nemidwebo.
_ ukutlola imitlolo ehlukahlukeneko yamaqiniso
naleyo eziinrhatjhi ngeminqopho ehlukahlukeneko
asebenzisa amadizayini neenthombe la kufanele
khona ngokusebenzisa i-e-mail, amaripoti
ngezehlakalo zanje, iinkhangiso, amphostara,
ukubuyekeza iincwadi, amafilimu, okubonwe
ngamehlo, ikharikhyulamu vitha (CV), i-ajenda,
namaminidi womhlangano.
_ ukutjengisa amakghono asezingeni eliphezulu
ahlukahlukeneko wamatshwayo wokutlola
umhlobo womtlolo othileko (Isib: ukuvezwa
kwabalingisi, isakhiwo nebumbeko indabeni
asebenzise neemfaniso-mqondo eenkondlweni).
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUTLOLA
Umfundi ukghona ukutlola imihlobo
eminengi yeencwadi ezinamaqiniso
nezisuselwa ehloko ngokweminqopho
ehlukahlukeneko.
IsiGaba EsiPhakamileko
122
IGreyidi-7
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa indlela yokutlola ngokusizwa
nokubambisana ekutloleni umtlolo ngoku:
 khetha nokungelela eenhlokweni ngokucocacoca
ngaphambi kobana athome ukutlola.
 sebenzisa ezinye iincwadi ukubona indlela kutlolwa
ngayo.
 klama nokwakha isihloko ngokusebenzisa ilwazi
elivela kwezinye iincwadi.
 hlela imibono ngokulamana nangendlela elula
ezakwenza akhuphe umklamo wokuthoma.
 tjengisa emklameni bona abalaleli, ukusetjenziswa
kwelimi, ukuhleleka kuyelelwe begodu abyekeze
ngefanelo.
 coca ngowakhe umtlolo nowabangani bakhe
abonise nokuzwelela kumalungelo nemizwa
yabanye.
 buyekeza nokulungisa iimphoso emklameni
wokugcina ngokusebenzisa ilwazi lehlelo,
imithetho yokupeleda nelwazi-magama
elesezingeni leleyogreyidi.
 khupha (publish) umtlolo wokugcina
ngokutjhejisisa idizayini yangaphandle nokutloleka
ngaphakathi.
Umphumela Wokufunda Wesi-4
Usaraga
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa indlela yokutlola ngokuhlanganyela
nokuba wedwa ngoku:
 khetha nokungenelela iinhloko ngokucocacoca
atlole amaphuzu ngaphambi kobana athome
ukutlola.
 sebenzisa ezinye iincwadi ezithuthukileko
ukubona indlela yokutlola.
 tlama nokwakha isihloko ngokusebenzisa
ilwazi elivela kwezinye iincwadi.
 hlela imibono ngokulamana nangendlela elula
ezakwenza akhuphe umklamo wokuthoma.
 tjengisa emklameni bona abalaleli,
ukusetjenziswa kwelimi, ukuhleleka,
ubuhlangothi, nokuhleleka okuthuthukileko
kuyelelwe begodu abuyekeze ngefanelo.
 coca ngomtlolwakhe nowabangani abonise
nokuzwelela kumalungelo nemizwa yabanye.
 buyekeza nokulungisa iimphoso emklameni
wokugcina ngokusebenzisa ilwazi lehlelo,
imithetho yokupeleda nelwazi-magama
elesezingeni laleyogreyidi.
 khupha (publish) umtlolo wokugcina
ngokutjhejisisa idizayini yangaphandle
nokutloleka ngaphakathi.
IsiGaba EsiPhakamileko
123
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa indlela yokutlola ayedwa
nangendlela elula ngoku:
 khetha nokungenelela iinhloko ngokucocacoca
atlole amaphuzu ngaphambi kobana athome
ukutlola.
 sebenzisa ezinye iincwadi ezithuthukileko
ukubona indlela yokutlola.
 tlama nokwakha isihloko ngokusebenzisa
ilwazi elivela kwezinye iincwadi.
 hlela imibono ngokulamana nangendlela elula
ezakwenza akhuphe imiklamo yokuthom.
 hlaziya imiklamo embalwa ayelela umnqopho,
abalaleli, umbono, ubujamo bomfundi,
ukusetjenziswa kwelimi, ubuhlangothi,
ukuhleleka okuthuthukileko, nokubuyekeza
ngefanelo.
 hlaziya yakhe neyabanye imisebenzi nokwenza
iintjhukumiso, abonise nokuzwelela
amalungelo, imizwa nelimi lakhe nelabanye:
??buyekeza nokulungisa iimphoso emklameni
wokugcina ngokusebenzisa ilwazi lehlelo
nokumumethweko okusezingeni
laleyogreyidi.
??khupha (publish) umtlolo wokugcina
ngokutjhejisisa idizayini yangaphandle
nokutloleka ngaphakathi.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA
Umfundi ukghona ukusebenzisa ilimi
ukuze acabange abe acabangisise ukuze
athole abe asebenzise ilwazi lokufunda.
IsiGaba EsiPhakamileko
124
IGreyidi-7
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ Ukusebenzisa ilimi ukuze acabange abacabangisise
ngoku:
 thola nokucabanga ihlathululo nokuhlathulula
iminqopho yomtloli ngokurhumutjha imitlolo
etlolweni etlolweko, ebukelwako neyemilomo kiyo
yopke ikharikhyulamu.
 hlathulula unobangela nemiphumela.
 linganisa iindlela ngokuthatha isiqunto bona
ngiyiphi engcono kwezimbili.
 tjengisa nokuthuthukisa ikghono lokuba newakhe
umbono.
 sekela ipikiswano ngobufakazi obuhlukahlukeneko
neqinileko (njengamanani nokhunye).
 sebenzisa imibuzo, ukuzithuthukisa,
umcabangwakhe nowabanye.
 sebenzisa ilimi elizwakalako ukukhuluma imiqondo
ehlukahlukeneko nebudisi.
Umphumela Wokufunda Wesi-5
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa ilimi ukuze acabange abacabangisise
ngoku:
 sebenzisa amakghono wokucabanga ebujameni
obuhlukahlukeneko kiyo yoke ikharikhyulamu.
 coca nokuhlathulula ihlangothi lombono
womtloli/ukurhumutjha ubunjalo bomtloli
emitlolweni ehlukahlukeneko.
 hlathulula unobangela nomphumela wento
ethileko (Isib: Ngungani kwenzekile lokhu...?).
 kghona nukujamelana neempikiswano anikele
neenzathu zokuphikisa kwakhe (Isib:
Okungenza ngingavumi.....nokuthi).
 bona nokuhlathulula bona kungani ilwazi
elthileko lingathathwa njengeqiniso nanyana
lamukeleke.
 sebenzisa akhe akubona kwenzeka kuye ukuze
asekele umbonwakhe.
 buza ngokufuna ukurarulula imiraro
nokuthuthukisa ukucabanga ngezinto, imibono
namazizo anobudisi (Isib: Amalungelo
wobuntu, Okuphathelene nebhoduluko, ubidisi
bomuntu ngokwakhe, iinhlokwana ezibamba
yoke ikharikhyulamu).
IsiGaba EsiPhakamileko
125
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ Ukusebenzisa ilimi ukuze acabange
abacabangisise ngoku:
 sebenzisa amakghono wokucabanga ebujameni
obuhlukahlukeneko kiyo yoke ikharikhyulamu
nebujameni bakhe ngokwakhe.
 bona nokucoca ngombono oqakathekileko
womtloli nehlangothi manqophana nemitlolo
ehlukahlukeneko.
 hlaziya unobangela nomphumela wento
ethileko ngokungenelelikeko emitlolweni
neyeekharikhyulamu yoke (Isib: ukuyiqala
abonobangela abafihlekileko).
 akha nokusebenzisa iimpikiswano ngeendlela:
??ezizakwenza ukuhleleka kuzwisiseke
kumfundi nanyana umlaleli.
??ezikholelwa bona zizakuba neempendulo
nanyana iimpikiswano.
 nikela omunye umbono asekele nangokobana
kungenziwani.
 sebenzisa ilwazi lamaphuzu arhumutjhe
nangenanai-mbalo ukusekela ukuphika
kwakhe.
 thatha wakhe amaboni awamadanise
newabanye ukutjengisa iphuzu elithileko.
 sebenzisa imibuzo ngokufuna ukuhlaziya
nokuthuthukisa ukucabanga ngokwelihlo
elibukhali nokurarulula imiraro.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA
Umfundi ukghona ukusebenzisa ilimi
ukuze acabange abe acabangisise ukuze
athole abe asebenzise ilwazi lokufunda.
IsiGaba EsiPhakamileko
126
IGreyidi-7
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisa ilimi ukungenelela nokurhubhulula
ngoku:
 bona ilwazi elidingeka nawurhubhulula umraro.
 sebenzisa amagama afaneleko ukukhetha iincwadi
zelwazi elidingekako.
 lalela, ukufunda nokuqala imitlolo ehlukahlukeneko
ukuze athole imibono emihle.
 sebenzisa amaqhinga afaneleko naziwako
wokususela (referencing) nakakhupha ilwazi
kwenye incwadi (Isib: ukutlola umtloli, isihloko,
idadamu, umgadangisi, inomboro yekhasi/ newebsite,
njll).
 sebenza amaphrojekthi ahlanganisa zoke iinKundla
zeFundo bese uphuma nombiko ohlangeneko.
Umphumela Wokufunda Wesi-5
Usaraga
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisela ilimi ukurhubhulula nokungenelela
ngoku:
 buza imibuzo ephathelene nelizwe mazombe
nekharikhyulamu yoke (Isib: ukujeziswa
ngokubetha, iimpikiswano ngamabhoduluko).
 bona okungcono okungenziwa ngokuyelela
iindlela ezikhona ezingalingwa.
 enza amarhubhululo ngekharikhyulamu yoke
ngokwakhe.
 azi nokuthola ilwazi alifunako kumisuka
ehlukahlukeneko (Isib: emrhatjhweni, internet,
eencwadini, elayibhrari).
 qinisekisa ikghono lokusebenzisa ilwazi
elitholakala kweminye imisuka
yeenthwalalwazi nangabe uyadzubhula (Isib:
indlela yokudzubhula: umtloli, ikhasi, isihloko,
idadamu njll).
 thuthukisa ikghono lokusebenza kizo zoke
iinKundla zokufunda abe nomphumela
ohlangeneko.
IsiGaba EsiPhakamileko
127
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenzisela ilimi ukurhubhulula nokungenelela
ngoku:
 buza imibuzo edinga ukucatjangelwa
ephathelene nelizwe mazombe
nekharikhyulamu yoke (Isib: i-HIV/AIDS,
ukuwa kwamandla wemali njll).
 bona lokhana isikhulumi nanyana umtlolo
sithemeleza, sisebenzisa ubufakazi budlabha
nanyana senza iinkulumo ezinganabufakazi,
abuze nemibuzo efaneleko ukuthola ilwazi
eliliqiniso.
 buza nokuyelela okungcono okungenziwa.
 ngenelela iindlela ezihlukahlukeneko
ukutlama, ukuhlela nokwenza irhubhululo
ngesihloko (Isib: Lamalimi/lezinye iinkundla
zokufunda).
 cabanga ngemanye amahlangothi nakakhetha
ilwazi.
 nabisa imisuka yelwazi neendlela ukuthola
ilwazi elifaneleko (Isib: iinrhatjhi zelektronigi
nezinye ezifana namaphephandaba, amafilimu,
amalibhrari njll).
 sebenza ngemisebenzi eya ngokuba budisi
eenKundleni zokuFunda abe nomphumela
ohlangeneko.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA
Umfundi ukghona ukusebenzisa ilimi
ukuze acabange abe acabangisise ukuze
athole abe asebenzise ilwazi lokufunda.
IsiGaba EsiPhakamileko
128
IGreyidi-7
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukudlulisa ilwazi ngoku:
 tlola ilwazi ngendlela elula yokulithola (Isib:
amarherho, amamebhe, imitlolo, iinrhunyezo).
 hlela ilwazi ngamananeko (Isib: ngesikhathi
nokuqakatheka).
 tjhugulula ilwazi kwenye indlela yokutloleka alise
kwenye/kwelinye ilimi (Isib: lisuswe kumamebhe
lisiwe kumagrafu, kumarherho liye kumasamari).
 tjengisa ukucabanga ngokubuza nokuzibandakanya
kumibono.
 madanisa imibono ehlukeneko nokubona imehluko
nokufana.
 sebenzisa ilimi elifaneleko nakamadanisa okubili
(Isib: fana; hlukile njll).
 khetha ilwazi, elidlula amanye, eliphuma
eencwadini ezahlukahlukeneko bese uhlanganisa
imibono yakhona ngokulamana nokukhambelana
emtlolwenakhe.
Umphumela Wokufunda Wesi-5
Usaraga
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukudlulisa ilwazi ngoku:
 tjengisa ngeendlela ezinengi zokutlola phasi
nokwakha imitlolo (Isib: ukutlola ngaphasi
kobujamo obuhlukahlukeneko, ukusebenzisa
iinrhunyezo ukungeza ibelo lokutlola).
 tjheja njalo iminingwana ephathelene
nokusebenzisa imisuka eminye.
 dzubhula ahlanganise ilwazi, ngokulalela,
ukufunda nokutlola namakghono wokuqala
(Isib: ukutlola ngomunye umtlolo nanyana
ukurhumtjha).
 rhunyeza ilwazi nanyana imibonongokukhetha,
ukuhlela noku-editha nokuveza ukuba nelihlo
elibukhali.
 Akha imiqondo ngomlomo nangokutlola
ngendlela ethuthukileko mgokusebenzisa
ilwazi lelimi (Isib: ukusebenzisa imitjho
epandepande).
IsiGaba EsiPhakamileko
129
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukudlulisa ilwazi ngoku:
 thuthukisa ukutlola phasi namakghono
wokutlola (Isib: ukukhetha, ukuhlela,
ukuhlukanisa nokulamanisa ilwazi
ngokusebenzisa irherho, amamebhe-mqondo,
amagrafu njll) nokufaka hlangana imidzubhulo
ngefanelelo.
 ukukhetha ilwazi elifaneleko eencwadini
nebantwini ahlanganise imiqondo ngendlela
ezwakalako nekhambelanako neyakhe.
 tjhugulula ilwazi elitlolwe ngenye indlela
lisiwe kwenye indlela yokutlola (Isib: tlola
ngokwamagrafu nanyana ukurhumutjha).
 hlaziya ukuthembeka nobuqiniso belwazi
lomtlolo otlolweko noweenrhatjhi (Isib: Zala
nale emrhatjjhweni).
 tlola nokusebenzisa ilimi elithithukileko
ngokwesakhiwo nangokwehlelo ukuze
azwakale kuhle.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA
Umfundi ukghona ukusebenzisa ilimi
ukuze acabange abe acabangisise ukuze
athole abe asebenzise ilwazi lokufunda.
IsiGaba EsiPhakamileko
130
IGreyidi-7
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukucabanga ngoku:
 bona ngelihlo lengqondo, ukucabangela
ngaphambili, nokuzindla ukuze akhe
okuzwakalako.
 sebenzisa ukutlola ukuthuthukisa imiqondo (Isib:
amajenali, ukutlola ngesandla, umebhe-mqondo
(mind-map).
 cabanga okunganzeka nokungenziwa ukunabisa
ukucabanga
 cabanga imehluko nokuyisebenzisa ngokwaneleko
(Isib: imehluko kilokho ekhe akubona, amasiko,
ikareko nakuye ngokwakhe).
 sebenzisa ilimi kiyo yoke ikharikhyulamu
ukurarulula imiraro (Isib: ukutjhuguluka elimini
uye kwelinye).
 madanisa bona amalimi ahlukeneko awaveza njani
amathemu eenkundleni ezihlukahlukeneko zefundo
nokwakha ubudlelwano ukusiza ekuzwisisa
nokusiza ekurarululeni imiraro.
_ Ukusebenzisa ilimi:
 ukutjengisa akuzwako, akufundako nokubuza
imibuzo esikinyisa ingqondo.
 ukutjengisa ukuthuthuka kwekghono lakhe
njengesikhulumi, umlaleli nomtloli ebujameni
obujayelekileko abone nala angazithuthukisa
khona.
 ukutjengisa la akghona ngakhona njengomelekeleli
emsebenzini wesiqhema nokubona la
angazithuthukisa ngakhona.
Umphumela Wokufunda Wesi-5
Usaraga
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukucabanga ngendlela yokwakha ngoku:
 cabanga, cabangela nokuzwelana
ngokuthinteka ukwakha ihlathululo
nokurarulula imiraro.
 cabanga okungahle kwenzeke nokungadanelwa
ngakikho ukunabisa izinga lokucabanga (Usub:
Ukucabanga ungathi nokufisa ngathi...).
 cabangela kumehluko nokuyisebenzisa
ngokwakhako nepumelelo (Isib: ukuhluka
ngamaboni, amasiko, ikareko nobuntu).
 tlola ngokufuna ukubona angenelele imiqondo,
imizwa namaboni asuselwa ekucabangeni.
 madanisa bona amanye amalimi awasebenzisa
njani amathemu ukuhlathulula iinkundla
zokufunda, ukuhlanganisa ukuze kuzwisiseke
nokurarulula imiraro.
_ ukusebenzisa ilimi ukutjengisa:
 bona yini okuzwakeleko, fundweko nokubuza
imibuzo ngelihlo elibikhali nefuna
ukucatjangwa.
 ukuthuthuka kwekghono njengesikhulumi,
umlaleli nomtloli ngokobujamo
obuhlukahlukeneko nokuyelela la
angazithuthukisa khona.
 ukuhlanganisa ikghono lomfundi ngamunye
njengomengezi emisebenzini yesiqhema
nokubona amathuba amanye wokuzithuthukisa.
131
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukucabanga ngendlela yokwakha ngoku:
 cabanga, cabangela nokuzwelana
ngokuthinteka ukwakha ihlathululo
nokurarulula imiraro.
 cabanga okungahle kwenzeke nokungadanelwa
ngakikho ukunabisa izinga lokucabanga (Usib:
Ukucabanga ungathi... nokufisa ngathi...).
 sebenzisa iindlela ezinengi ukungenelela
nokunabisa imiqondo (Isib: ukutlola,
ukudrowa, ukudansa nokulingisa).
 cabangela imehluko nokuyihlanganisa
ukusetjenziswa kwayo nngokwakhako
nangepumelelo (Isib: ukuhluka ngamaboni,
amasiko, ikareko nobuntu).
 tlola ngokufuna ukubona angenelele imiqondo,
imizwa namaboni asuselwa ekucabangeni.
 madanisa bona amanye amalimi awasebenzisa
njani amathemu ukuhlathulula iinkundla
zokufunda, ukuhlanganisa ukuze kuzwisiseke
nokurarulula imiraro.
_ ukusebenzisa ilimi ukutjengisa:
 nokuhlaziya ubunjalo nobuqiniso belwazi
emisebenzinakhe neyabanye.
 ukubuyekeza ukufunda, ukutlola namakghono
wokulalela, iinjayelo, amaboni abese utlola
akukghonako nalokho afanele akuthuthukise.
 abuze nemibuzo edinga ukucatjangelwa
nokujamelana nemibono (ngokufaka
nokujamelana nobuhlangothi) kilokho
okubonwako, zwakalako nokufundwako.
 ukujamisa kuhle imibonwakhe la ifanele khona
ngemva kobana selezwile nanyana afundile
ngeyabanye imibono.
IsiGaba EsiPhakamileko
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
ISAKHIWO NOKUSETJENZISWA
KWELIMI
Umfundi ukghona ukusebenzisa
amatjhada, amagama nehlelo lelimi ukuze
akwazi ukwakha nokurhumutjha imitlolo
IsiGaba EsiPhakamileko
132
IGreyidi-7
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngamagama ngoku:
 sebenzisa amaqhinga ahlukahlukeneko ukupeleda
amagama angakawajayeli.
 zakhela wakhe amagama awapeledileko
nesihlathululi-mezwi samagama wayo yoke
ikharikhyulamu.
 sebenzisa isihlathululi-magama ne-thasaurus
ukunabisa ilwazi-magama nokupeleda amagama.
 sebenzisa iinrhunyezo ezijayelweko namaakhronimi
ngendlela efaneleko.
 bona nokusebenzisa amagama anobudlelwano
kanye namagama asebenza ekundleni eyodwa
yefundo ukuthuthukisa ilwazi-magama.
 bona iinthomo neenlungelelo ezahlukahlukeneko
ukuthola ihlathululo.
 hlaziya indlela amalimi aboleka ngayo amagama
kwamanye amalimi.
Umphumela Wokufunda Wesi-6
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngamagama ngoku:
 sebenzisa amaqhinga ahlukahlukeneko
ukupeleda amagama angakawajayeli.
 zakhela wakhe amagama awapeledileko
nesihlathululi-mezwi samagama wayo yoke
ikharikhyulamu atjho nokobana ngiwaphi
amagama anomraro.
 sebenzisa isihlathululi-magama ne-thasaurus
ukunabisa ilwazi-magama nokurhubhulula
ngokupeledwa kwamagama.
 sebenzisa iinrhunyezo ezijayelweko namaakhronimi
ngendlela efaneleko.
 hlukanisa nokusebenzisa amagama
anobudlelwano kanye namagama asebenza
ekundleni eyodwa yefundo ukuthuthukisa
ilwazi-magama.
 hlukanisa iinthomo neenlungelelo
ezahlukahlukeneko ukuthola ihlathululo.
 hlaziya indlela amalimi aboleka ngayo
amagama kwamanye amalimi.
IsiGaba EsiPhakamileko
133
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngamagama ngoku:
 sebenzisa amaqhinga ahlukahlukeneko
wokupeleda amagama angakawajayeli
nokucoca ngalawo maqhinga.
 zakhela wakhe amagama awapeledileko
nesihlathululi-magama samagama wayo yoke
ikharikhyulamu atjho nokobana ngiwaphi
amagama anomraro.
 sebenzisa isihlathululi-magama ne-thasaurus
ngepumelelo nokunabisa ilwazi-magama
nokurhubhulula ngokupeledwa, ukususelwa
nokutjhuguluka kwamagama.
 sebenzisa iinrhunyezo ezijayelweko namaakhronimi
ngendlela efaneleko.
 hlathulula nokusebenzisa amagama
anobudlelwano kanye namagama asebenza
ekundleni eyodwa yefundo ukuthuthukisa
ilwazi-magama.
 hlukanisa iinthomo neenlungelelo
ezahlukahlukeneko ukuthola ihlathululo.
 hlaziya indlela amalimi aboleka ngayo
amagama kwamanye amalimi nokobana
amagama atjhuguluka njani kuhlathululo
yokuthoma ngokukhamba kwesikhathi
nokwakhiwa kwmagama amatjha.
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
ISAKHIWO NOKUSETJENZISWA
KWELIMI
Umfundi ukghona ukusebenzisa
amatjhada, amagama nehlelo lelimi ukuze
akwazi ukwakha nokurhumutjha imitlolo
IsiGaba EsiPhakamileko
134
IGreyidi-7
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngemitjho ngoku:
 hlukanisa nokusebenzisa amabizo, izenzo, iindlela
zezenzo. Iimphawulo, izabizwana, iinhlanganiso,
iimbabazo, izenzukuthi, inani njll.
 hlukanisa nokusebenzisa imitjho ebalulako
nezabizwana zeembaluli (Isib: Kunabantu
abasebenza ngezandla kilendawo).
 sebenzisa imitjho ehlukahlukeneko
njengeziintatimende, imibuzo, imilayo
neembabazo.
 hlukanisa nokusebenzisa izakhi zomutjho
njengehloko, isenzo nomenziwa, umutjho omkhulu
noyamileko.
 sebenzisa iimphumuzi ngefanelo (Isib: ihayifeni,
isemikholoni, ungci njll).
Umphumela Wokufunda Wesi-6
Usaraga
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngemitjho ngoku:
 hlukanisa nokusebenzisa amabizo, izenzo,
iindlela zezenzo. Iimphawulo, izabizwana,
iinhlanganiso, iimbabazo, izenzukuthi, inani
njll.
 hlukanisa nokusebenzisa ngefanelo imitjho
ehlukahlukeneko eyame kwemikhulu (Isib:
Njengombana bekagula umane waya
kwadorhodere).
 hlukanisa nokusebenzisa imtjho ebalulako
nezabizwana zeembaluli ngendlela ekarisako
(Isib: Ngimbonile umsana okwenzileko lokho).
 hlaziya umehluko ngokwehlelo hlangana
nemitjho eziintatimende, imibuzo, imilayo
neembabazo.
 hlukanisa nokusebenzisa izakhi zomutjho
njengehloko, isenzo,umenziwa nomutjho
omkhulu noyamileko.
 sebenzisa iimphumuzi ngefanelo
njengokuhlukanisa umutjho omunye
kolandelako (Isib: ihayifeni, isemikholoni,
ungci njll).
IsiGaba EsiPhakamileko
135
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngemitjho ngoku:
 hlukanisa nokusebenzisa amabizo, izenzo,
iindlela zezenzo, iimphawulo, izabizwana,
iinhlanganiso, iimbabazo, izenzukuthi, inani
emitjhweni njll.
 sebenzisa ngefanelo imitjho ehlukahlukeneko
eyame kwemikhulu.
 sebenzisa ipambosi yokwenziwa ngokuyelela
indawo kamenziwa womutjho (Isib: Ikoloyi
ihlanjwe nguSipho).
 hlaziya umehluko ngokwehlelo hlangana
nemitjho eziintatimende, imibuzo, imilayo
neembabazo.
 hlukanisa nokuhlaziya izakhi zomutjho
njengehloko, isenzo,umenziwa nomutjho
omkhulu noyamileko nokuhlathulula
imisebenzi yakho emutjhweni.
 sebenzisa iimphumuzi ngefanelo
njengokuhlukanisa umutjho omunye
kolandelako (Isib: ihayifeni, isemikholoni,
ungci njll).
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
ISAKHIWO NOKUSETJENZISWA
KWELIMI
Umfundi ukghona ukusebenzisa
amatjhada, amagama nehlelo lelimi ukuze
akwazi ukwakha nokurhumutjha imitlolo
IsiGaba EsiPhakamileko
136
IGreyidi-7
Amazinga Wokuhlola
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngemitlolo ngoku:
 sebenzisa iinhloko nemitjho ehlukahlukeneko
(njengokubeka umutjho osihloko ekugcineni
komutjho) ukwakha iingatjana ezibumbeneko.
 sebenzisa iinhlanganiso neenhlanganisi ngefanelo
ukwakha ikulumo ihlangeneko endinyaneni.
 hlanganisa imitjho ngokusebenzisa amagama
afaneleko ngaphandle kokubuyelela amanye
amagama.
 lamanisa iingatjana ngendlela ezwakalako
nefaneleko.
_ ukuthuthukisa iyelelo nokusetjenziswa kwelimi ngoku:
 sebenzisa imitjho engalinganiko ngobude.
 hlukanisa hlangana nelimi langokomthetho
nelingasingokomthetho.
 sebenzisa ilimi elizele izitjho ukugegeda ukubeka
ikulumo ibe bhamba.
Umphumela Wokufunda Wesi-6
Usaraga
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngemitlolo ngoku:
 sebenzisa iinhloko nemitjho ehlukahlukeneko
(njengokubeka umutjho osihloko ekugcineni
komutjho) ukwakha iingatjana ezibumbeneko.
 sebenzisa iinhlanganiso neenhlanganisi
ngefanelo ukwakha ikulumo ezwakalako
nehlangeneko endinyaneni.
 hlanganisa imitjho ngokusebenzisa amagama
afaneleko ngaphandle kokubuyelela amanye
amagama.
 lamanisa iingatjana ngendlela ezwakalako
nefaneleko ngomnqopho wokutlola umtlolo
omude.
_ ukuthuthukisa iyelelo nokusetjenziswa kwelimi
ngoku:
 sebenzisa imitjho engafaniko nengalinganiko
ngobude.
 hlukanisa hlangana nelimi langokomthetho
nelingasingokomthetho elifanele emitlolweni
neenkulumeni.
 sebenzisa ilimi elinothileko ngezitjho
ngefanelo nangendlela ekarisako.
IsiGaba EsiPhakamileko
137
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukusebenza ngemitlolo ngoku:
 sebenzisa iinhloko nemitjho ehlukahlukeneko
(njengokubeka umutjho osihloko ekugcineni
komutjho) ukwakha iingatjana ezibumbeneko.
 sebenzisa iinhlanganiso neenhlanganisi
ngefanelo ukwakha ikulumo ezwakalako
nehlangeneko endinyaneni.
 hlanganisa imitjho ngokusebenzisa amagama
afaneleko ngaphandle kokubuyelela amanye
amagama.
_ ukuthuthukisa iyelelo nokusetjenziswa kwelimi
ngoku:
 sebenzisa imitjho engafaniko nengalinganiko
ngobude nokuyihlaziya.
 hlukanisa hlangana nelimi langokomthetho
nelingasingokomthetho nokuhlathulula bona
kukunini la kufanele kusetjenziswe ilimi
ngalinye.
 balekela ukusebenzisa ikulumo ezibuyelelako
nengakanqophi.
 sebenzisa ilimi elinothileko ngezitjho
ngefanelo nangendlela ekarisako.
ISAKHIWO NOKUSETJENZISWA
KWELIMI
Umfundi ukghona ukusebenzisa
amatjhada, amagama nehlelo lelimi ukuze
akwazi ukwakha nokurhumutjha imitlolo
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuthuthukisa ukuba nelihlo elibukhali elimini ngoku:
 hlukanisa imitlolo esebenzisa ilimi libhaqisa lokho
okufanele ngabe kuyatjhiwo.
 hlukanisa nokubona ilimi elisikinya uqondo
ngomnqopho wokukusebenzisela okuthileko.
 hlukanisa nokusebenzisa amagama atjengisa
ukwanda kokuzwelela ngobulili, ubutjhaba,
ibhoduluko, ipilo nokhunye okuphathelene
nokuphilisana namasiko.
_ ukusebenzisa ilimi lokuhlathulula (metalanguage)
ngoku; khuluma ngemitjho elula nepandepande.
IsiGaba EsiPhakamileko
138
IGreyidi-7
Umphumela Wokufunda Wesi-6
Usaraga
Amazinga Wokuhlola
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuthuthukisa ukuba nelihlo elibukhali elimini
ngoku:
 hlukanisa ihlathululo ebhaqileko etjhiwoko
nezinye ezikhambelana nayo.
 bona ilimi lokusikinya imizwa nokulitlola
ngaphandle kokuthinteka emoyeni.
 hlanganisa ukuhlukana nokusebenzisa
amagama atjengisa ukwanda kokuzwelela
ngobulili, ubutjhaba, ibhoduluko, ipilo
nokhunye okuphathelene nokuphilisana
namasiko.
_ ukusebenzisa ilimi lokuhlathulula (metalanguage)
ngoku:
 (Isib: i-thesaurus 'akhronimi' 'iindlela
zezenzo, iimbaluli, iimphawulo') njll.
Ngilokhu esikwaziko nangabe umfundi uyakghona:
_ ukuthuthukisa ukuba nelihlo elibukhali elimini
ngoku:
 hlukanisa ihlathululo ebhaqileko, etjhatjhalazi
nezinye ezikhambelana nayo.
 bona ilimi lokusikinya imizwa nokulitlola
ngaphandle kokuthinteka emoyeni.
 hlaziya ukusetjenziswa kwamagama asekelako
atjengisa ukuzwelela ngobulili, ubutjhaba,
ibhoduluko, ipilo nokhunye okuphathelene
nokuphilisana namasiko.
_ ukusebenzisa ilimi lokuhlathulula (metalanguage)
ngoku:
 (Isib: i-thesaurus 'akhronimi' 'iindlela
zezenzo, iimbaluli, iimphawulo') njll.
IsiGaba EsiPhakamileko
139
IGreyidi-8 IGreyidi-9
Amazinga Wokuhlola Amazinga Wokuhlola
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
ISAHLUKO 5
UKUHLOLWA KOMFUNDI
ISINGENISO
Umsebenzi womklamo wokuhlola kusiTatimende esiBuyekeziweko seKharikhyulamu yeliZweloke kuGreyidi
R-9 (iinkolo) wakhelwe kumileyo yefundo edzimelele kumiphumela. Ukuhlola kufanele kunikele iinkomba
zokuzuza komfundi ngendlela ebonakalako nefaneleko, begodu kuqinisekise bona abafundi bahlanganisa
bebasebenzise ilwazi namakghono. Ukuhlola kufanele kubuye kusize abafundi ukuthatha iinqunto
ngemisebenzabo, iminqopho yokuragela phambili nokuvuselela ukufunda aye phambili.
Ukusiza kukambiso yokuhlolwa komfundi, lesisiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke:
_ siveza imiPhumela yokuFunda namaZinga wokuHlola akhambelana nayo kuKundla enye nenye yokuFunda
kugreyidi enye nenye kuFundo eJayelekileko neBandulo (IGreyidi R-9).
_ sifaka ngaphakathi imiPhumela yelihlo eliHlabako neTuthuko ngaphakathi kwemiPhumela yokuFunda
namaZinga wokuHlola.
_ sifaka amaZinga wokuHlola ngaphakathi kwekambiso yokuhlola kugreyidi ngayinye. AmaZinga wokuHlola
ahlathulula izinga la abafundi kufuze batjengise khona inzuzo yemiPhumela yokuFunda neendlela
(ukudepha nokunaba) zokutjengisa inzuzwabo.
Umdwebo olandelako utjengisa ukukhambelana hlangana namatshwayo wedizayini yesiTatimende
esiBuyekeziweko yeKharikhyulamu yeliZweloke:
Ukuhlolwa Komfundi
140
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
IMIPHUMELA YELIHLO
LOKUHLABA NETUTHUKO
IINKUNDLA ZOKUFUNDA
IMIPHUMELA YOKUFUNDA
AMAZINGA
WOKUHLOLA
kuGreyidi enye nenye
IMILEYO YOKUHLOLA ESETJENZISWA KUFUNDO YEMIPHUMELA
Ihlathululo
UkuHlaziya kusiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke seGreyidi R-9 (Iinkolo)
kuyikambiso eragela phambili eyaklanywa bona ibuthelele ilwazi ngokusebenza kwabantwana
nangokulinganiswa ngamaZinga wokuHlola kwemiPhumela yokuFunda. Ifuna imehluko ehlathululwe
ngokuzwakala namaqhinga ahlukahlukeneko afaneleko enza abotitjhere bakghone ukunikela imibiko eyakhako
ebantwaneni nokubika kubazali nalabo abanetjisakalo.
ImiSuka EQakathekileko
Ifundo edzimelele kumiphumela iyindlela yokufundisa ehlathulula kuhle bona yini okufanele kuzuzwe bafundi.
Umleyo wokusebenza kwayo kukobana utitjhere ukhuluma ngaphambi kwesikhathi bona abafundi balindelwe
ukuzuza ini. Umsebenzi wabotitjhere kufundisa ukuze basize abafundi banelise iindingo zamaZinga wokuHlola
kukharikhyulamu: umsebenzi wabafundi kufunda lokho amaZinga wokuHlola akulindeleko. Ukuhlola
kusidingo esiqakathekileko kufundo edzimelele kumiphumela ngombana kufanele kukghonakale ukuhlola
lokhana umfundi azuze lokho okufunekako kugreyidi ngayinye.
Ukusiza abafundi bona bafinyelele kumakghonwabo ngokuzeleko, ukuhlola kufanele ku:
_ ngabi nokufihlakala kube nomnqopho ozwakalako notjhatjhalazi.
_ hlangane nokufundisa nokufunda.
_ nzinze kumazinha asele alungiselelwe ngaphambili.
_ hlukahluke ngokweendlela zokukwenza nokumumethweko.
_ be ngokweqiniso, kuthembeke, kulingane, kuthuthuke ngokwabantwana nokuzikhethela okufaneleko
nokunikela amathuba wokunaba.
UmNqopho WokuHlola
Umnqopho omkhulu wokuhlola abafundi kufanele kube kukhulisa nokuthuthuka komunye nomunye umfundi,
ukulusa iragelo phambili labafundi nokubasiza ekufundeni. Eminye imisebenzi yokuhlola ifaka:
_ ukuhlola okungaphambi kokuthoma ukufunda (baseline assessment of prior learning)
Ukuhlola okungaphambi kokuthoma ukufunda kuvame ukwenziwa ekuthomeni kwegreyidi nanyana isigaba
ukuthola lokho umfundi avane sele akwazi. Lokho kusiza abotitjhere ukuklama amahlelwabo wokufunda
nemisebenzi yokufunda.
_ ukuhlola ngokufuna amagibe (diagnostic assessment)
Ukuhlola ngokufuna amagibe kusetjenziselwa ukuthola unobangela neenthikamezo ezenza umfundi omunye
nomunye bona angarageli phambili. Lokhu kuhlola kulandelwa milayo, isekelo elifaneleko nokusetjenziswa
kwamaqhinga amahle wokurarulula.
_ ukuhlola ngokwemibiko ezakulandela (formative assessment)
Ukuhlola ngokwemibiko ebuyako kuyelela bekusekele ikambiso yokufunda nokufundisa begodu
esetjenziselwa ukutjela abafundi nabotitjhere ngokuragela phambili ukuze bakghone ukuzithuthukisa la
babuthakathaka khona. Imibiko eyakhako ivama ukulethwa kubafundi ukuze bazithuthukise.
Ukuhlolwa Komfundi
141
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
_ ukuhlola ngokupheleleko (summative assessment)
Ukuhlola okupheleleko kunikela isithombe mazombe setuthuko yomfundi ngesikhathi esithileko
esinikelweko, njengesikhathi sokuhlahlubiwa ekupheleni konyaka, isigamu sonyaka nanyana umfundi
nakaya kwesinye isikolo.
_ ukuhlolwa kwezinga lefundo (systematic assessment)
Ukuhlola izinga lefundo kuyindlela yokugada umsebenzi wehlelo lefundo zombelele. Esinye sezakhi
zalokhu, kuhlola indlela umfundi asebenza ngayo ngokumadanisa neenkomba zelizweloke. Ukuhlolwa
kwezinga lefundo kwenziwa ekupheleni kwesinye nesinye isigaba seFundo zombelele neBandulo.
Iintjengiso zeenkolo nabafundi ziyakhethwa ngokwamaphrovensi nelizweloke ukuze kuhlolwe izinga
lefundo.
UKUHLOLA OKURAGAKO
AmaTshwayo WokuHlola OkuRagako
Ukuhlola okuragako kuyindlela eqakathekileko la ukuhlola kwenziwa ngayo kusiTatimende seKharikhyulamu
esiBuyekeziweko seliZweloke. Kuthatha yoke imileyo yefundo enzinze kumiphumela nokuqinisekisa bona
ukuhlola:
_ kwenzeka ngesikhathi eside begodu kuragela phambili: Umfundi uhlolwa ngaso soke isikhathi
nemininingwana yokuragela phambili komfundi kuhlala kutlolwa phasi njalo nje kuze kuyokuphela unyaka.
_ kusekela ukukhula nokuthuthuka kwabafundi: Abafundi bazibandakanya ngokuzeleko ekufundeni
nekuzihloleni, ukuzwisisa iindlela ezisebenza ekuhloleni imisebenzi okungena ekuzihloleni, ukuzibekela
isikhathi, ukutjengisa ukufunda kwabo ngokuzikhukhumeza ngalokho okukhe kwabavelela.
_ kunikela umbiko wokufunda nokufundisa: Ukubuyisa umbiko kusidingo esiqakathekileko ekuhloleni
ngokubuyisa imibiko.Iindlela zokubuyisa umbiko zifaka ukubuza ngefanelo, ukuhlala emaphuzwini
walokho okucocwa nokutlolwa ngutitjhere njengezinto ekufuze zizuzwe misebenzi yokuhlolwa
nokugcugcuzela umfundi.
_ kuvumela ukuhlola okuhlangeneko: Lokhu kungafaka hlangana ukuhlola imiPhumela yokuFunda embalwa
akhambelanako ngaphakathi komsebenzi owodwa wokuhlola nokuhlanganisa iindlela ezihlukahlukeneko
zokuhlola, amaqhinga neensetjenziswa zokuhlola amazinga wokuhlola. Ukukghona okuthileko
kumiPhumela yokuFunda kungatjengiswa ngeendlela ezinengi nangeendlela ezahlukeneko zokuhlola
begodu namathuba kufanele anikelwe abafundi bonyana batjengise amakghonwabo.
_ kusebenzisa amaqhinga amumatha iindingo ezahlukahlukeneko zomfundi (ilimi, ingqondo, ukutshwenyeka
ngokwengqondo amazizo namasiko): Ukuhlola okuragako kuvumela abotitjhere bona babe nokuzwelela
kubafundi abaneendingo zefundo ekhethekileko nokugudlula iinthikamezo kufundo ngokweendlela
ezahlukeneko. Kunanyana ngisiphi isiqhema sabafundi kunebelo neendlela ezingafaniko zokufunda.
Abafundi akudingi bona bahlolwe boke ngesikhathi sinye nangendlela efanako.
Ukuhlolwa Komfundi
142
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
_ kuvumela ukuhlola okupheleleko: Ukubuthelela imiphumela yemisebenzi yokuhlola okuragako kunikela
isithombe mazombe seragelo phambili labafundi ngesikhathi esithileko esinekelweko. Ukuhlola
okupheleleko kufanele kuklanywe ngokuyelela okukhulu kusukela ekuthomeni konyaka kufake amaqhinga
wokuhlola ahlukahlukeneko - Isiboneleko; imisebenzi yokuzilungiselela, amaphrojekthi, iinhlahlubo
zesikolo neklasini - okuzakunikela abafundi amathuba amanengi wokutjengisa lokho abakufundileko.
AmaQhinga WokuHlola
Ukukhetha bona ngiwaphi amaqhinga angasetjenziswa, kuya ngokuzicabangela, kuhluka ngokwakatitjhere
omunye nomunye, igreyidi nesikolo nangokukghona ukubona kwakatitjhere. Ukuba khona kwesikhala nanyana
indawo neentlabagelo kuyasithinta lesisiqunto, kodwana nanyana iintlabagelo zifana, abotitjhere bayahluka
ngombana benza zabo iinqunto.
Iindlela ezikhethelwa ukuhlola imisebenzi kufanele zikhambelane namaZinga wokuHlola ekufanele ahlolwe
begodu iminqopho yokuhlola izwisiswe kuhle bafundi nabotitjhere ababandakanyekako. Ukukghona
kungatjengiswa ngeendlela ezinengi. Ngalokho kutjho bona kudingeka iindlela ezahlukahlukeneko ukuze
kunikelwe abafundi amathuba wokutjengisa amakghono ngokuzeleko.
ImiSebenzi EVamileko YokuHlola
UmNqopho wemiSebenzi eVamileko yokuHlola ku-:
_ qinisekisa bonyana ukujajwa kwabotitjhere kuhlala kusezingeni linye.
_ gcugcuzela izinga elilodwa lokuhlola.
_ qinisa amandla wezinga lokuhlola okuragako okunzinze esikolweni.
_ ngezelela ukuthembeka kwekambiso yokuhlola neensetjenziswa.
_ qinisekisa imisebenzi yokuhlolwa okunzinze eenkolweni ihlola amakghono neenzuzo.
_ qinisekisa amathuba anabileko kubafundi.
Imisebenzi efanako efanele iHlolwe, ingaklanywa elizweniloke, kuphrovensi esiyingini nanyana
ngokuhlangana, yenziwe esikolweni bese icutjungulwa ngaphandle.
UKUPHATHWA KOKUHLOLA
Abantu Abaphathelene Nokuhlola
Isikolo namatitjhere babopheleke ngokuzeleko ekuhloleni abafundi. Abotitjhere balindelwe bona bakhe
ikambiso enesiqiniseko, ethembakalako nekholwekako yokuhlola. Imigomo yamaphrovensi kufanele yenze
iqiniso lokubandakanyeka kwabafundi, isiqhema sokuhlola sesikolo, iinqhema ezibuya eeyingini nabazali,
njengabantu abafaneleko.
IHlelo LesiKolo LokuHlola
Isikolo esinye nesinye kufanele sakhe ihlelo lokuhlola okudzimelele kumileyo yokuhlola yamaphrovensi
nelizweloke. Kufanele libe nomKlamo wokuHlola wesiKolo nesiqhema sesiKolo sokwenza lelo hlelo lisebenze
ngefanelo. Leso siqhema kufuze sibe nabajameli besigaba esinye nesinye neKundla yokuFunda.
Ukuhlolwa Komfundi
143
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Ukutjengisa indlela ekarisako yokuhlola, ihlelo lesikolo lokuhlola kufanele lihlathulule kuhle:
_ indlela ukuhlola okuragako kuklameke kwabe kwasetjenziswa ngayo.
_ indlela kufanele iincwadi zamarekhodi zibulungwe ngayo, ukutholakala nokuvikeleka kwazo.
_ amakhowudu wokuhlola aklanywa yiphrovensi.
_ ukuphenywa kokuhlolwa esikolweni.
_ indlela ukucubungula kwenziwa ngayo esikolweni.
_ indlela neenkhathi zokwenza imibiko.
_ ukugadwa kweenkambiso zokuhlola.
_ ukubandulwa kwabasebenzi manqophana nokuhlola.
Iindawo zalapho ukubandulwa kudingeka kwenziwe khona esikolweni kufaka:
_ iindlela zokobana ngiziphi izinto ezisetjenziselwa ukuhlola.
_ ukuthola lokho okuzwenwe ngakho hlangana nabotitjhere kugreyidi bonyana ngikuphi okufanele kwanelise
imiPhumela yokuFunda.
_ indlela yokutshwaya nokutlola imiphumela yokuhlola nemibiko.
_ ukuthola indlela eyodwa yehlelo lokuhlola lesikolo.
UKUGCINWA KWAMAREKHODI
IiNcwadi ZamaRekhodi
Ukubulungwa kweencwadi zamarekhodi wokuhlola kuyinto efanele kikho koke ukuhlola, khulukhulu
ekuhloleni okuragako. Incwadi yamarekhodi nanyana ifayili kufanele ihlale izaliswe ngomunye nomunye
utitjhere. Kufanele imumathe:
_ ibizo lomfundi.
_ amalanga (amadadamu) ahlolwa ngawo.
_ ibizo nehlathululo yomsebenzi owawuhlolwa.
_ imiphumela yomsebenzi owawuhlolwa ngokweenKundla zokuFunda nanyana amaHlelo wokuFunda.
_ ukutshwaya ngomnqopho wokusiza.
Woke amarekhodi kufanele akghone ukutholakala, ukurhumutjheka, abekwe ngokuvikeleka, abe yifihlo ababe
lisizo ekufundiseni nakukambiso yokubika.
Ihlelo lesikolo lokuhlola lilawula yoke imininingwana yokobana incwadi yamarekhodi izaliswa njani.
Amakhowudi wokuhlola ngiwo asetjenziswako ukuveza indlela umfundi asebenza ngayo nakuqalwa
imiPhumela yokuFunda. Amakhowudu asetjenziswako kufanele azwisiswe bafundi nabazali.
AmaKhowudu ASetjenziselwa UkuHlola
Zinengi iindlela zokuletha imibiko yokuhlola kubafundi bezitlolwe botitjhere phasi.Ukukhetha indlela ekungiyo
nekarisako yokuletha imibiko yokuhlola ilawulwa zizinto ezimbalwa:
_ inani labafundi eklasini nesikhathi esithathwa ngutitjhere eklasini.
_ ubudisi nokunaba komsebenzi wokuhlola.
_ okumumethwe sifundo nanyana amakghono ahlolwako (Isib: iMathematics nanyana ukutlola).
Ukuhlolwa Komfundi
144
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
_ ukobana imibiko yabafundi yenziwa msinya kangangani.
_ indlela imibiko yomntwana ngamunye yenziwa ngayo.
_ indlela esetjenziswa ngutitjhere ukuhlathulula ukusebenza komfundi ngamunye.
_ noko kobana ukusebenza komfundi ngamunye kumadaniswe nabangani bakhe, ukusebenza kwakhe
kwaphambili nanyana neendingo zamaZinga wokuHlola nemiPhumela yokuFunda na?
Amanye wamakhowudu wokuhlola angcono ngeenzathu ezithileko kunamanye. Isibonelo, ukutshwaya
kungadepha kunikelwe umfundi ngamunye ukuze asebenze ngcono la ubuthakathaka khona. Ukutshwaya
kubuye kusize ekunikeleni umbiko manqophana nokusebenza komfundi ngokwamaZinga wokuHlola. Nanyana
kunjalo, ukutshwaya kuthatha isikhathi eside ukutlolwa begodu akusilula ukurekhoda. Amakhowudu afana
no'Kuhle khulukhulu (excellent), kuhle khulu (very good), kuhle (good), uyakghona (competent) no-akanelisi
(insufficient) alula ukuwatlola ukwenzela ukuhlola kuragele phambili ngomsebenzi odlulileko nangamaZinga
wokuHlola. Nanyana kunjalo, akunikeli iminingwana edephileko ngokutshwaya. Amamaksi (imiklomelo),
ngakwelinye ihlangothi, atloleka msinya phasi begodu abalwe, abuyelelwe abahlukaniswe msinya. Ayasiza
ekuhloleni ukusebenza komfundi nakamadaniswa nabanye eklasini nakwamanye amagreyidi nanyana isikolo.
Nanyana kunjalo, iqiniso kukobana anikela elincani ilwazi ngokusebenza komfundi nakumadaniswa namaZinga
wokuHlola.
Iimbonelo, hlangana nezinye ezinengi, zamakhowudu wokuhlola ngila:
_ akakazuzi (akakafunyani), pheze uzuzile (ufunyene), uzuzile;
_ usebenza ngokufaneleko, udinga ukulekelelwa (ukusekelwa);
_ A, B, C;
_ namagama (nenyana ihlathululwana) abunjelwe umsebenzi wokuhlolwa nanyana ukubika.
Nanyana ngiyiphi ikhowudu esetjenzisweko, ukubika ngomlomo kusiza khulu nakukhambisana nokutshwaya
okutlolweko. Kuyenzeka umfundi azithuthukise ngcono nakanikelwe ubuthakathaka bakhe ngokomtlolo
sekunokusebenzisa amamaksi wodwa. Nanyana amamaksi namaphesende asiza ekurekhodeni, njengombana
kuyinto elula ukutlola amamaksi encwadini yamarekhodi, ngokuvamileko akanikeli umbiko osizako kumfundi.
Okhunye okumraro ngamamaksi kukobana angaba linani elihlangeneko (aggregate) elithikanyezweko
(manipulated) begodu afihla okunengi manqophana nokusebenza komfundi neragelo lakhe phambili. Abafundi
nangabe sebaqede umsebenzi ongehla kowodwa wokuhlola, kuba lula ukusebenza amamaksi ngokweembalo,
ukuwahlanganisa nokusebenza i-avareji. Lokho nakwenziwako, amamaksi alahlekelwa bubuhle bawo
ekunikeleni umbiko oliqiniso. I-avareji nenani elihlangeneko (aggregate) kufihla iphuzu lokobana umfundi
ngabe uyitholile ifundo elindelwe kwelinye ihlangothi, hayi ngakwelinye.
Amamaksi anikela umqondo wokusebenza komfundi mazombe kodwana afihle iinzathu zokuhlolwa kwalokho
akufunyeneko (nanyana angakakutholi) abavimbele nokuyelela lokho afanele akufunde ngokokuhlolwa. Abuye
angahlathululi kuhle ngeragelo phambili lomfundi kukharikhyulamu ngokwayo. Isikhathi esinengi ukuthola
amamaksi afanako (nangabe ngamahle nakhona) kuthathwa njengeragelo phambili elihle nelikarisako.
Amamaksi ama-70 namakamadaniswa namaZinga wokuHlola weGreyidi yesi-5 namamaksi ama-70
namakamadaniswa namaZinga wokuHlola weGreyidi yesi-6 akufihla nya ukuragela phambili komfundi kilokho
angathana ukuzuzile enyakeni, ekuyinto ehlathululwa ngcono ngesitatimende, ikhowudu nanyana ukutshwaya.
Ukuhlolwa Komfundi
145
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
AmaKhowudu WeliZweloke
Nakurikhodwa nanyana kutlolwa imibiko yalokho okuzuzwa bafundi kumiPhumela yokuFunda ngokwegreyidi
ekhethekileko, amakhowudu alandelako kufanele asetjenziswe:
1 = ukusebenza komfundi akukenelisi iindingo zomPhumela wokuFunda zaleyo greyidi.
2 = ukusebenza komfundi kwanelise ngokungakapheleli iindingo zomPhumela wokuFunda zaleyo greyidi.
3 = ukusebenza komfundi kwanelise iindingo zomPhumela wokuFunda zaleyo greyidi.
4 = ukusebenza komfundi kudlule iindingo zomPhumela wokuFunda zaleyo greyidi.
AmaTjhedula wokuRagela Phambili
Ekupheleni komunye nomunye unyaka, itjhedula yokuragela phambili kufanele izaliswe, itlikitlwe yihloko
yesikolo neenkhulu zomnyango. Itjhedula yokuragela phambili ilirikhodi lelwazi elirhunyeziweko ngokuragela
phambili kwabafundi kugreyidi ngayinye esikolweni.
Itjhedula yokuragela phambili kufanele iphathe lokhu okulandelako:
_ ibizo lesikolo nesitembu sakhona;
_ irherho labafundi kugreyidi ngayinye;
_ amakhowudu weragelo phambili kuKundla enye nenye yokuFunda (IHlelo lokuKhowuda leliZweloke);
_ amakhowudu wokuragela phambili kugreyidi ngayinye (dlulela kugreyidi elandelako nanyana hlala kileyo
greyidi);
_ ukutshwaya ngalokho abakukghonako nangeenkundla ezidinga ukusekelwa kuKundla yokuFunda enye
nenye;
_ ilanga nomtlikitlo wehloko yesikolo, utitjhere nanyana umfundisi nesikhulu somnyango wefundo.
AmaZinga WomFundi
Izinga lomfundi lirekhodi lelwazi eliragako elinikela umqondo mazombe ngokuragela phambili komfundi
nokuthuthuka kwakhe ngokuziphatha ngokwamagugu, imikghwa nokuthuthuka ngokuhlalisana nomphakathi.
Lisiza utitjhere weklasi elandelako nanyana isikolo ekwazini ngcono umfundi, bese ngalokho umfundi
uthathwa ngendlela efaneleko. Izinga lomfundi ngamunye lifanele litjhejwe begodu kufanele likhambe
nomfundi ipilo yakhe yoke yefundo.
Lelilwazi elilandelako kufanele libe khona ezingeni lomfundi:
_ imininingwanakhe;
_ ubujamo bomzimbakhe nomlando wokwelatjhwa;
_ iinkolo afunde kizo nerekhodi lokuba sesikolweni;
_ ukuzibandakanya nokuzuza kwakhe emidlalweni;
_ umoyakhe nokuziphatha hlangana nabanye abafundi nanyana umphakathi;
_ ukubandakanyeka kwabazali bakhe;
_ iinkundla nanyana iindawo ezinye la adinga khona ukusekelwa;
_ iripoti yomsebenzakhe unyaka woke;
_ isirhunyezo serekhodi lokuragela phambili seminyaka yokufunda;
Ukuhlolwa Komfundi
146
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Yelela:
_ Izinga lomfundi lithatha isikhundla sazo zoke iincwadi zamarekhodi adlulileko aragela phambili
asetjenziswe ziinkolo, njengamarekhodi wamakarada, amakarada katitjhere namakarada ka-Edlab.
Umnqopho omkhulu wezinga lomfundi, kusiza umfundi ngokuthola ilwazi elihlukahlukeneko
elingaphakathi.
_ Imininingwana yomnikazi wezinga lomfundi akukafaneli nakancani kusetjenziselwe ukubandlulula umfundi.
_ Izinga lomfundi akukafuzi liraraniswe namapotfoliyo. Ipotfoliyo yindlela yokuhlola enikela umfundi
notitjhere ithuba lokuyelela umsebenzi owenziwe emisebenzini yokuhlola. Umsebenzi onjalo ubekwa kumafolder,
ifayili nanyana ibhoksi. Izinga lomfundi, ngakwelinye ihlangothi, lilirekhodi elimumethe ilwazi
manqophana nomfundi.
AMARIPOTI
ImiNiningwana EFanele UkuFakwa KumaRipoti
Abotitjhere kufanele babopheleleke kubafundi, abazali, kuhlelo lefundo nemphakathini ekuhloleni abafundi.
Lokhu kwenzeka ngendlela yokuripota. Ngaphandle kwamaripoti atlolweko, womlomo nanyana ukubonisa
poro (practical presentation), ukubekwa tjhatjhalazi komsebenzi wabafundi kungasetjenziswa.
Iripoti emumethe iragelo phambili lomfundi kufanele imumathe ilwazi:
_ ngefundo ezuzwe mfundi;
_ ngekghono lomfundi;
_ ngesekelo elidingwa mfundi;
_ ngombiko owakhako ekufanele utshwaye ngokusebenza komfundi nakaqalwa ngokumadaniswa nabangani
bakhe nomsebenzakhe wesikhathi esingaphambili nangeendingo ezifuneka kunKundla zokufunda.
Ukubikela abazali kufanele kube yinto eyenziwa njalo ukuze kugcugcuzelwe ukubandakanyeka kwabo kufundo
yabantwababo. Abotitjhere kufane babike ekupheleni kwethemu enye nenye ngokusebenzisa amakarada
wokubika.
Ngokuvamileko, angekhe kwakghoneka ukunikela ilwazi ngokuzuza kumPhumela wokuFunda omunye
nomunye. Nanyana kunjalo, amaripoti kufanele anikele ilwazi ngokuzuzwe eenKundleni zokuFunda nanyana
kumaHlelo wokuFunda (ngehlangothini lesiGabasisekelo).
AmaKarada WokuBika
Ubuncani balokho okudingeka emakaradeni wokubika ngilokhu:
1) Ilwazi lokuthoma eliqakathekileko
_ ibizo lesikolo;
_ ibizo lomfundi;
_ igreyidi yomfundi;
_ ilanga lomfundi lamabeletho;
_ unyaka nethemu;
_ ilanga nomtlikitlo womzali;
Ukuhlolwa Komfundi
147
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
_ ilanga nomtlikitlo katitjhere;
_ ilanga nomtlikitlo wehloko yesikolo;
_ ilanga lokuvalwa nokuvulwa kwesikolo;
_ isitembu sesikolo;
_ ubujamo bokuza esikolweni;
_ ihlathululo yamakhowudu wehlelo lamakhowudu welizweloke.
2) Ukukghona neendingo
_ Nikela ihlathululo yokukghonekako, iindingo zokuzenza ngcono nanyana iindawo ezifuna isekelo elifunwa
mfundi kuKundla enye nenye yokuFunda nanyana iHlelo lokuFunda.
_ Sebenzisa indlela yelizweloke yokukhowuda, ukuhlaziya nokusebenza kumiPhumela yokuFunda esele
yenziwe-akudingeki bona kunikelwe ikhowudu yomPhumela omunye nomunye wokuFunda. Kuripoti
yokuphela konyaka, ukusebenza komfundi kunKundla zokuFunda kufanele kuvezwe, ngokuqaliswa
kumaZinga wokuHlola.
3) Ukutshwaya kuKundla enye nenye yokuFunda nanyana iHlelo lokuFunda
_ Tshwaya kwenye nenye iKundla yokuFunda nanyana iHlelo lokuFunda, ngokugandelela khulu kubafundi
abadlulele ngale kweendingo nanyana abafuna isekelo. Ukutshwaya ngamakghono athileko neenkundla
ezidinga isekelo kufanele kuthathwe kanye kanye namaZinga wokuHlola. Lokho kutshwaya kuzakwenza
abazali, abafundi nabanye abaphathi befundi bazwisise ngeendingo ezifuneka kumfundi.
Ukuhlolwa Komfundi
148
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Irherho Lamathemu
149
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
IRHERHO LAMATHEMU
AMATHEMU ASETJENZISWA KUKHARIKHYULAMU NOKUHLOLA
Leli lirherho lamathemu elirhenyiswe ngokulamana kwamaledere asetjenziswa kusiTatimende esiBuyekeziweko
seKharikhyulamu yeliZweloke kuGreyidi R-9 (Iinkolo) kanye nemileyo yokuhlola umfundi.
Ukuhlola (assessment) - yikambiso yangamalanga eklanyelwe ukubuthelela ilwazi lomsebenzi womfundi
olinganiswa ngamaZinga wokuHlola.
Amazinga wokuhlola (Assessment Standards) - lilwazi, amakghono namagugu okufanele avezwe bafundi
ukutjengisa ukuzuza imiphumela yokufunda kugreyidi ngayinye.
Ukuhlola okusisekelo (Baseline Assessment) - kuhlola kokuthoma okusetjenziselwa ukuthola lokho abafundi
abakwaziko.
Ukuhlola okuragela phambili (Continuous Assessment) - sifanekiso sokuhlola esikhuthaza ukufakwa kokuhlola
ekufundiseni nekuthuthukiseni abafundi ngokubazisa ngamalanga ngalokho abakufundako.
Imiphumela yelihlo lokuhlaba (Critical outcomes) - miPhumela yelihlo elihlabako nemiPhumela yokuThuthuka
nemiPhumela yesiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke esikhuthazwa mThethosisekelo ifaka phakathi
ihlaziyo lamakghono wokuziphilisa njengokuthintana, ukucabangisisa, ukuphathwa kweemfundo nelwazi,
umsebenzi weenqhema, umphakathi nokuhlolwa kwamakghono.
Ikharikhyulamu 2005 (Curriculum 2005) - Lo, mtlolo wokuthoma wesiTatimende seKharikhyulamu
yeliZweloke emva kokugandelelwa. Umgomo wefundo we-1997 unikela umKlamo wokuThuthukiswa
kweFundo yabaThomako, iFundomazombe neBandulo, iFundosisekelo neBandulo yabaDala. IsiTatimende
seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke seGreyidi R-9 (iinkolo) sinqophe ekuqiniseni iKharikhyulamu
2005.
Imiphumela yokuthuthuka (Developmental Outcomes) - Imiphumela yelihlo lokuhlaba nemiphumela
yesiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko yeliZweloke esekelwe mThethosisekelo: Isiza abafundi
ukufunda ngepumelelo nokuba zizakhamuzi ezinokuziphendulela, ezinezwelo nezikhutheleko.
Izinga lokuphuma (exit-level) - Umfundi oqede iGreyidi ye-9 unikelwa isiTifikedi seFundomazombe
neBandulo.
Ukuhlola okwakhako (Formative assessment) - Lendlela yokuhlola, ihlola indlela umfundi aragela ngayo
phambili ngesikhathi sakhe sokufunda ngokobana anikelwe umbiko ozamenza akheke aragele phambili.
IsiGabasisekelo (Foundation Phase) - Sigaba sokuthoma sezinga leFundomazombe neBandulo -ngokuthoma
kuGreyidi R, 1, 2 no-3.
IZinga leFundo zombelele neBandulo (General Education and Training band) - Iminyaka elitjhumi
ekatelelekileko yokufunda, ifaka isiGabasisekelo, isiGaba esiPhakathi nesiGaba esiPhakamileko.
IsiTifiketi seFundo zombelele neBandulo (General Education and Training Certificate) - IsiTifikedi esitholwa
ekuphothuleni ngepumelelo izinga leFundomazombe neBandulo.
Ukuhlanganisa (Intergration) - Umtlamo womthethomgomo oqakathekileko wesiTatimende esiBuyekeziweko
seKharikhyulamu seliZweloke, ufuna bona abafundi basebenzise ilwazi namakghono avela kwezinye iinkundla
zokufunda nanyana eengcenyeni ezingafaniko zaleyo kundla yokufunda ekwenzeni imisebenzi.
IsiGaba esiPhakathi (Intermediate Phase) - Lesi, sigaba sesibili sezinga leFundomazombe neBandulo-esima
Greyidi 4,5 no 6.
Ilimi lokufunda nokufundisa (Language of Learning and Teaching) - Ilimi elisetjenziswa ekufundiseni
nekufundeni. Abanye abafundi bafundiswa ngelimi elengeziweko (kungasi ngelekhaya).
IinKundla zokuFunda (Learning Areas) - Iinkundla zelwazi ezibunane zesiTatimende seKharikhyulamu
esiBuyekeziweko seliZweloke (Iinkolo): Amalimi, iMathematics, iSayensi yeMvelo, iTekhnoloji, ubuKghwari
namaSiko, UkuziJayeza ngePilo, iSayensi yomNotho nezokuPhatha.
IinTatimende zeenKundla zokuFunda (Learning Area Statement) - IinTatimende zeKundla ngayinye
yokuFunda ziveza imiPhumela yokuFunda namaZinga wokuHlola.
ImiPhumela yokuFunda (Learning Outcomes) - ImiPhumela yokuFunda ivela kumiPhumela yelihlo lokuhlaba
neTuthuko. Iveza lokho okufanele abafundi bakwazi bebakghone nokukwenza ekupheleni kwegreyidi, isigaba
nezinga.
IZinga lomFundi (Leaner Profile) - Imininingwana epheleleko yokuraga komfundi, iphethe ilwazi ngomfundi,
ukuthuthuka ngokuhlalisana, iindingo ezifanele zisekelwe, amasampula womsebenzi nemibiko yonyaka.
Amahlelo wokufunda (Learning Programmes) - Amahlelo weemfundo, okufundwako, iindlela zokufundisa
eziklanywe yiphrovensi, iinkolo namatitjhere, asekelwe siTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko
seliZweloke.
Ihlelo lamatshwayo weliZweloke (National Coding System) - Lihlelo elilinganisweko leliZweloke
lamatshwayo elibika ngokuraga komfundi.
Imiphumela (Outcomes) - miphumela esekupheleni kwekambiso yokufunda efundweni edzimelele
kumiphumela, ebumba ikambiso yokufunda.
IFundo eDzimelele kumiPhumela (Outcomes-based Education) - yikambiso yefundo enqophe ekuzuzeni.
Inzinze emsebenzini, kukambiso yabafundi, nekulandeleni lekambiso ngokobana iKharikhyulamu 2005
nesiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke seGreyidi R-9 (Iinkolo) zinqophe
ekukhuthazeni ukufunda ipilo yoke yomfundi.
Irherho Lamathemu
150
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Ipotfoliyo (portfolio) - Yifayili nanyana ifolda yomsebenzi womfundi.
Iragelo phambili (progression) - Mklamo oqakathekileko wemileyo yesiTatimende seKharikhyulamu
yeliZweloke esiBuyekeziweko, osiza umfundi bona akghone ukuba nelwazi eliphakamileko, elidephileko
nelinabileko, amakghono nokuzwisisa kugreyidi ngayinye.
Itjheduli yeragelo phambili (progression schedule) - Sisetjenziswa (lithulusi) sokurekhoda iragelo phambili
labafundi kumagreyidi, esisetjenziswa ekupheleni konyaka, ngokufaka namatshwayo wokuragela phambili
kuKundla yokuFunda ngayinye nakugreyidi nokutshwaya ngalokho okufanele kwenziwe njengesizo.
Ukuhlola ngokubuthelela (summative assessment) - Ngokungafani nokuhlola ngokwemibiko ezakulandela,
ukuhlola ngokubuthelela, njengombana kuphathelene nokuragela phambili komfundi, kuvame ukukhutjhwa
ekupheleni kwethemu nanyana unyaka
Irherho Lamathemu
151
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
AMATHEMU WEKUNDLA YOKUFUNDA
Ukulalelisisa (active listening) - kulokhana umuntu azibeka ebujameni baloyo okhulumako alalelisise lokho
okukhulunywako.
Ilimi Lokwengeza (additional language) - Lilimi elifundwa mfundi ngaphandle kwelimi lakhe lokubelethwa.
Ubulimi-nengi bokwengeza (additive multilingualism) - Lilimi umuntu alifunda ngokungeza elimini lakhe
lokubelethwa. Lelilimi alithathi indawo yelimi lokubelethwa kodwana lifundwa kanye kanye nelokubelethwa.
Ifananatjhada (alliteration) - Indlela yokusebenzisa itjhada elithileko kanengi ekuthomeni/ekugcineni
komutjho/umuda nanyana hlangana nomutjho.
Abalaleli (audience) - Umuntu olalele/ obukele nanyana ofunda lokho okukhulunywako, okutjengiswako
nanyana okutlolweko (Isib: umrhatjho, umabonakude, iphephamtlolo njll).
Imitlolo yamaqiniso (authentic texts) - Imitlolo emaqiniso esetjenziswa iphasi loke (Isib: abomagazini,
amaphephandaba, ukurikhoda emirhatjhweni nakumabonakude).
Ukuqarha ilimi (code switching) - Ukusuka kwelinye ilimi uye kwelinye ngomnqopho othileko
(Isib: Ukutjengisa abalaleli bona okhulumako unabo
Ifundo yokuzitholela (emergent literacy) - lilwazi lomfundi azitholela lona ngokomtlolo. Abantwana babona
imitlolo ethileko kumabhodulukwabo bese bathoma ukuzwisisa bona inqophe ini. Bangaba neendatjana
abatjelwa zona nanyana abazifundileko bese bayazazela bonyana iindatjana zisebenza njani begodu zitholakala
kiziphi iincwadi. Ngalokho, nabeza esikolweni basuke bazi okunengi. Kuyenzeka bathome nokutlola
amabizwabo ngokusebenzisa yabo imiqondo ngamaledere nokupeleda (okutjho bona ukupeleda kokuzitholela)
begodu bangenza ngathi bafunda incwadi. Lokho kukuthoma komfundi ukufunda ukufunda nokutlola.
Ilimi elithinta imizwa (emotive language) - Lilimi elithikameza imizwa yaloyo olaleleko.
Ilimi elitjhili (foreign language) - Ilimi elikhulunywa ngaphandle kwemingcele yeSewula Afrika
Ilimi elijanyisiweko (formulaic language) - Ilimi elifundwa ngokulalela nje (Isib:Ukulotjhisa). Livama
ukukhambelana nobujamo.obuthileko (Njengokulotjhisa, ukulayelisa). Nasithoma ukufunda ilimi okunengi
esikufundako lilimi elinjalo. Kancani kancani sithoma ukuyelela amaphetheni nemithetho yelimi begodu
sikghone ukutjho imizwa yethu ngendlela elula.
Ifremu (frame) - sisekelo sesikhatjhana sokutlola nanyana ukukhuluma. Ukwenza isibonelo: utitjhere
anganikela ifremu ilandelako yekondlo ayifundisako:
Umbala obovu ujamele ingozi --------mbala o--------
Umbala obovu mbala weengazi --------mbala o--------
Irherho Lamathemu
152
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
Irherho Lamathemu
153
IsiNdebele-iLimi LokuBelethwa
Umbala obovu mbala wengozi --------mbala o--------
Umbala obovu mbala wethando --------mbala o--------
Ukutlola ngekululeko (free writing) - kulokhana abafundi banikelwa ithuba lokutlola abakucabangako
ngaphandle kokutjheja iimphoso abazenzako. Abafundi kufanele bagcugcuzelwe bona batlole ngokuthanda
kwabo.
Iincwadi ngokwamazinga (graded readers) - Iincwadi ezitlolwe ngehlelo nelwazi-magama elisezingeni
lomfundi (Isib:Amakhulu ama-5 wamagama asezingeni, i-1000 yamagama asezingeni). Zisiza ekwenzeni
abafundi bafunde ngezinga elifanele ilwazi labo lelimi.
Ukuhlangana (coherent) - umtlolo othi nawuwufundako kube nokukhambelana kwento etjhiwoko. Mtlolo
oletha umqondo ozwakalako nobumbeneko.
Isihlanganiso (conjunction) - Igama elihlanganisa imitjho emibili (Isib: kodwana, begodu njll).
Ihlathululo efihlakeleko (connotative meaning) - Ihlathululo etholakala ngokutjhejisisa nokuzwisisa amagama
athileko emtlolweni ngombana ifihlekile.
Okumumethweko (context) - Njalo nje umtlolo utlolwa wamukelwe ngokumumethweko. Okumumethweko
kufaka ubujamo obunabileko nobuseduze.Umtlolo ufanele ulungele kokubili lokhu.
Ihlathululo ebhamba (denotative meaning) - Ihlathululo elula esuselwa emagameni ngokutlolwa kwawo.
Ukufunda ukufunda (literacy) - Ikghono lokufunda ukufunda nokufunda ukutlola ngokweminqopho
ehlukahlukeneko. Kuyingcenye yekghono elijayelekileko ukwenza okuzwakalako ngephasi.
Ilimi lokuhlathulula (meta-language) - Ilimi elisetjenziselwa ukuhlathulula elinye ilimi. Lifaka hlangana
amathemu afana 'netjhada', 'igama' 'umutjho' 'umtlolo' nokumumethweko'.
Irhobelo (rhyme) - amagama nanyana imida njengeyekondlo egcina ngamagama afanako
Igido (rhythm) - Amatjhada azibuyelela ngokwephetheni ethileko ukunikela igido ekondlweni.
Ukusikena (scanning) - ukugijimisa amehlo emtlolweni ngokufuna ilwazi elithileko.
Ukusikima (skimming) - Ukufunda umtlolo ngokurhaba ngoba ufuna ukuthola umbonozombelele (overview)
walowo mtlolo.
Ilimi lesiqhema (slang) - Ilimi elisetjenziswa siqhema esithileko ngokweminyaka (Isib:Ilimi labantwana,
abotsotsi njll).
Ubuhlangothi (stereotype/bias) - Ukuba nombono ongafuni ukutjhuguluka kilokho okholelwa kikho.
Itshwayo (symbol) - Ngilokho okusetjenziselwa ukujamela okhunye (Isib: Ijuba litshwayo lethando).
Ubujamo bomtlolo (text structure) - Imitlolo itlolwa ngeendlela ezingafaniko ezinengi (Isib: Iinkondlo zitlolwa
ngamavesi). Ubujamo bomtlolo yindlela umtlolo utlolwe ngayo.
Irherho Lamathemu
154
IsiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)

IsiTatimende
SeKharikhyulamu
EsiBuyekeziweko
SeliZweloke
IGreyidi R-9
(Iinkolo)
Umbonozombelele
(UmNyango WeFundo)
Ikhutjhwe mNyango weFundo
Sol Plaatjie House
123 Schoeman Street
Pretoria
Private Bag X 895
Pretoria
Umtato: +27 (12) 312 5911
Ifeksi: + 27 (12) 321 6770
iWebsite: http://education.pwv.gov.za
Ilungelo lokukhutjhelwa (c) umNyango weFundo weSewula Afrika
Amakhophi walomtlolo angatholakala ku-Directorate:
National and Provincial Communication, Department of
Education, Pretoria.
Umtato: (012) 312 5410
ISBN 1-919917-35-7
Gazette No.: 23406, Vol 443, May 2002
Lomtlolo kufanele ufundwe njengengcenye yesiTatimende
seKharikhiyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke seGreyidi R-9
(Iinkolo).
LesisiTatimende seKharikhiyulamu seliZweloke sifaka;
1. Umbono zombelele
2. IinTatimende zeKundla yokuFunda ezibunane
UMLAYEZO OQALISWE KUMFUNDI
UmNyango weFundo uyazigqaja ngokwethula isiTatimende seKharikhyulamu
esiBuyekeziweko seliZweloke, kusukela kuGreyidi R-9 (Iinkolo), ngamalimi ali-11
weSewula Africa.
Ikambiso yokulunganisa ngokumumethweko (versioning)nokutjhugulula msebenzi
omkhulu nobudisi. Isikhathi esinengi amathemu nokuhlalisa kuhle imitjho
yekharikhyulamu ukuze izwakale, bekudinga bona kwenziwe ngilababantu egade
basebenza ngalencwadi. Ngemva kwalokho, leziincwadi zathunyelwa kibosolwazi
bemiphakathi ukuzihlola ukulunga namaqophelwazo.
UmNyango weFundo ubona leziincwadi njengokuthoma kwekambiso yokuthuthukisa
nokwakha amalimethu. Samukela begodu sigcugcuzela abantu ehlangothini lefundo
bona bazisebenzise njengemileyo yefundo eragela phambili.

Ibika 1
Isethulo 2
Isendlalelo 4
UmThethosisekelo, AmaGugu, ukwAkha isiTjhaba NeKharikhyulamu 7
UmHlobo WomFundi OLindelweko 9
UmHlobo KaTitjhere OLindelweko 10
IsaKhiwo SesiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko 10
SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
ImiLeyo YesiTatimende SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko SeliZweloke 11
UbuLungiswa BokuHlalisana, IBhoduluko EliPhilileko, AmaLungelo 11
WobuNtu NokuButheleleka
IFundo ENzinze KumiPhumela 12
AmaKghono AseZingeni EliPhezulu NelwAzi Labo Boke 13
UkuZwisisa NokuFinyeleleka 14
ITuthuko NokuHlangana 14
IsAkhiwo NomQondo-magama AseTjenziswa KunTatimende 15
ZeenKundla ZokuFunda
Yini UmPhumela WokuFunda? 15
Yini IZinga LokuHlola? 16
Izinga LokuHlola Lihluke Njani KumPhumela WokuFunda? 16
AmaHlelo WokuFunda 16
AmaHlelo WokuFunda NgokwesiGaba 17
ImiLeyo YamaHlelo WokuFunda 18
AmaHlinzekelo WesiKhathi 19
Ukuhlola 21
IsiTifikedi SeFundo NokuBandulwa SeliZweloke EsiJayelekileko 21
i
Ikhasi Umbonozombelele
Okumumethweko
Okumumethweko
IinKundla zokuFunda: IinHlathululo nemiPhumela 22
AmaLimi 22
Ihlathululo 22
ImiPhumela 23
I-Mathematics 23
Ihlathululo 23
ImiPhumela 24
ISayensi yemVelo 25
Ihlathululo 25
ImiPhumela 25
ISayensi yokuHlalisana 26
Ihlathululo 26
ImiPhumela 26
UbuThakgha namaSiko 27
Ihlathululo 27
ImiPhumela 28
IFundo NgePilo 28
Ihlathululo 28
ImiPhumela 29
ISayensi yomNotho nokuPhatha 29
Ihlathululo 29
ImiPhumela 30
ITheknoloji 30
Ihlathululo 30
ImiPhumela 31
ii
Ikhasi Umbonozombelele
Ukuklama ikharikhiyulamu yelizweloke msebenzi obudisi kwesinye nesinye
isitjhaba. Ngokunabileko, irherho lefundwethu nekharikhyulamayo iveza
umqondwethu ngathi njengomphakathi nombonwethu wokobana sibubona
njani ubujamo obutjha bomphakathi njengombana utjengiswa bantwabethu
nabafundi. Ngokukhetha kwayo lokho okufanele kube kukharikhyulamu,
inikela lokho esikubeka phambili nalokho esikubona kwakha ngokudephileko
'ifundo ethe tjha'.
Lekharikhiyulamu itlolwe maSewula Afrika ayitlolela amaSewula Afrika
athanda imileyo nokuphathwa kwedemokhrasi. Ifaka ngaphakathi, umbono
wabotitjhere nabafundi abanelwazi nabahlukahlukeneko, abanezwelo
lebhoduluko, abakghona ukuphendula nokujamelana nalokho okuyiselele
engahle ijamelane neSewula Afrika kileminyaka eziinkulungwana ezimatjhumi
amabili nanye.
Kodwana kufanele sibe namaqiniso walokho ikharikhiyulamu engakuzalisa
nalokho engekhe. Ukungalingani, nomtlhago wobuchaka efundweni
usadlangile emindenini nebantwaneni babo. Ikharikhyumau izakurhunyutjhwa
ngendlela ehlukileko isetjenziswe eendaweni ezahlukahlukeneko. Sizayenza ibe
ngcono ngendlela esikghona ngayo besiyenze isebenze ngekulu ipumelelo.
Sizakuzama ngawo woke amandla bona ikghone ukuveza umbonwayo
ngokobana yoke imininingwana ebumba ukufundisa nokufunda kuhlathululwe
Lokhu kudinga ukuzinikela nokuzibandakanya komuntu woke osebenza
ngezefundo. Sidinga ibambiswano elizeleko emBusweni, ebazalini, kibotitjhere,
ebafundini nemphakathini ngokuphelela kwawo. Ngithemba bona
lesisiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke esiBuyekeziweko siphethe koke
okufaneleko okuzakuthuthukisa lelo bambiswano.
UPHROFESA KADER ASMAL, MP
UNGQONGQOTJHE WEFUNDO
1
Ikhasi Umbonozombelele
Ibika
Ibika
Emhlanganweni okhethekileko mhlana amalanga ali-12 kuSeptemba ngonyaka
we-1997, iKomidi yeenHloko zemiNyango yeFundo yaphakamisa umKlamo
wesiTatimende seKharikhyulamu seliZweloke kusukela kuGreyidi R-9 bona
uvunywe nguNgqongqotjhe. Yanqotjhiswa yabe yamukelwa mKhandlu
waboNgqongqotjhe beFundo emhlanganwenabo mhlana amalanga ali-19
kuSeptemba ngonyaka we-1997 njengemitlolo emithathu yemigomo
ehlukahlukeneko yesiGabasisekelo, isiGaba esiPhakathi nesiGaba
esiPhakamileko.
Emhlanganweni owaba ngoJuni ngonyaka we-2000, iKhansela
yaboNgqongqotjhe beFundo yavuma bona isiTatimende seKharikhyulamu
yeliZweloke kusukela kuGreyidi R-9 kufanele sibuyekezwe
ngokweemphakamiso zeRipoti yeKomidi eBuyekezako (30 Meyi 2000) bona
ihlele beyihlalise kuhle iKharikhyulamu 2005.
IKomidi kaNgqongqotjhe yePhrojekthi yokuHlela nokuHlalisa kuhle
iKharikhyulamu 2005, ngemva kwalokho, yahlonywa bona yenze
lomsebenzi.Umsebenzi wokubuyekeza wathonywa ngoJanabari enyakeni we-
2001, uthonywa baklami bekharikhyulamu abapheze babe li-150 abatonyulwe
emphakathini wefundo. Mhlana amalanga ama-30 kuJulayi, umklamo
wesiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke samaGreyidi
ukusuka ku-R-9 (Iinkolo) yathunyelwa emphakathini iinyanga ezintathu bona
uyihlabe. NgoNovemba, kwabanjwa imihlangano yokubonisana
ngekharikhyulamu. Ngemva kokutholakala nokuhlaziywa kwemibono evela
emphakathini, iinqhema zeKomidi yePhrojekthi ezisebenza ngekharikhyulamu
zabuya zahlangana ngoDisemba ngonyaka we-2001 zazokufaka lokho
okuphakanyiswe mphakathi ukuzosenza ngcono. IsiTatimende
seKharikhyulamu, simphumela walawo magadango.
Lomtlolo neenTatimende zeKundla yokuFunda ezibunane ezikhutjhwe
njengesEngezo, ubumba isiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko
seliZweloke kusukela kuGreyidi R-9 (iinkolo). IsiTatimende seKharikhyulamu
esiBuyekeziweko seliZweloke kusuka kuGreyidi R-9 (Iinkolo) sizakuthatha
indawo yesiTatimende seKharikhyulamu seliZweloke, kusukela kuGreyidi R-9,
esavunywa ngonyaka we-1997 nasele ingeniswe erherhweni.
2
Ikhasi Umbonozombelele
Isethulo
Isethulo
Iqhinga nomklamo wokusetjenziswa ongeneleleko nokubandakanyeka
uzakwakhiwa nabo boke ababambisani bomphakathi ukuqinisekisa
ukuphumelela kwesiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko
seliZweloke iGreyidi R-9 (Iinkolo)
UmGomo wokuHlola wanje womhlaka-23 Disemba enyakeni we-1998 (iGazede
yomBuso ye-19640) nomGomo weLimi kuFundo, womhlana amalanga ali-14
kuJulayi 1997 (iGazede yomBuso ye-17997), ufuna bona ufundwe kanye
nesiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke. UmGomo
wokuHlola nawo ufuna ukufundwa kanye nesigaba esifaneleko sesiTatimende
esinye nesinye seKundla yokuFunda. Kuze kube mnyaka we-2008, umgomo
ophathelene nokuhlinzekelwa kweentifikedi uzakusetjenziswa ngaphandle
kwetjhuguluko. Ngemva kwalokho, ukunikelwa kweenTifikedi
kuFundozombelele neBandulo ngokukhambelana nesiTatimende
seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke kuzakuthoma ukusetjenziswa.
IFundozombelele nesiTifikedi seBandulo sokufunda ngokukatelelekileko
kukuphothula eenkolweni ezinzinze kumiphumela yokufunda etholakala
ngokuhlolwa ngokwamazinga weGreyidi ye-9.
UMNQOPHISI ZOMBELELE
THAMI MSELEKU
3
Ikhasi Umbonozombelele
UmBuso weDemokhrasi eSewula Afrika wamukela ihlelo lefundo
ehlukahlukeneko nengalinganiko.Ngaphasi kombuso webandlululo, iSewula
Afrika gade inemiNyango yeFundo eli-19 ehlukaniswe ngokomhlobo, indawo
nemibono. Lelihlelo lefundo lalilungiselela abantwana ngeendlela ezingafaniko
zokuthatha iinkhundla emphakathini, kwezomnotho nezombusalizwe
ngaphasi kwebandlululo. Emnyangweni omunye nomunye, ikharikhyulamu
beyidlala ekulu indima yokuqinisekisa ukungalingani. Okufundwako nendlela
yokufundisa, yayihluka ngokwendlela abafundi balindelwe ngayo
emphakathini.
Ukutjhuguluka kwekharikhyulamu, ngemva kwebandlululo, eSewula Afrika
kuthome ngemva kwamakhetho we-1994 lokha umKhandlu weliZweloke
weFundo neBandulo (National Education and Training Forum (NETF) uthoma
ikambiso yokubuyekeza isilabhasi nokuhlalisa kuhle iimfundo. Umnqopho
wekambiso khulukhulu kwabe kukukwakha isisekelo sesilabhasi yinye
yesitjhaba. Ukwengeza ekuhlanganisweni kwesilabhasi eyayikhona, abaklami
bekharikhyulamu basusa ilimi elinina ngokomhlobo nelinganazwelo
kusilabhasi. Ukuthathwa kweenqunto kokuthoma kwenziwa zathathwa
ngendlela yokuhlanganyela nokujamelana. Kodwana iNETF yayingakanqophi
ukuba yindlela yokwakha ikharikhyulamu.
UkuFunda ePilweni yoke (Lifelong Learning) ngokomKlamo weKharikhyulamu
yeliZweloke (1996) wawusitatimende sokuthoma esiqakathekileko
sekharikhyulamu yeSewula Afrika yentando yenengi. LomKlamo
wawusekelwa mileyo esuselwa kumKlamo weemPhakamiso weFundo
neBandulo (White Paper on Education and Training) wonyaka we-1995, umThetho
wokuPhothula weSewula Afrika (No. 58 we-1995) (iSouth African Qualifications
Act -SAQA), nomThethomgomo weFundo yeliZweloke (No 27 wonyaka we-
1996) (National Education Policy Act). NgokomKlamo weemPhakamiso (White
Paper) kugandelelwa isidingo setjhuguluko elikhulu efundweni nebandulo
eSewula Afrika, ukuze ihlalise kuhle beyitjhugulule ukufundisa nokufunda
eSewula Afrika. Wabuye wagandelela isidingo sokutjhida eminqopheni
nendleleni yakade kwayiwa efundweni esekelwe phezu kwemiphumela.
Wakhuthaza umbono;
Welizwe eliphumelelako, elihlangeneko, ledemokhrasi esezingeni
lokuphalisana ephasini loke, elinezakhamuzi ezifundileko, ezinekghono,
4
Ikhasi Umbonozombelele
Isendlalelo
Isendlalelo
ezicabangisisako, eziphila ipilo ebuyiselako, eyanelisako, ephasini
elinganamguruguru, ibandlululo nokuthatha izinto ngokungacabangeli
amahlangothi woke.
UmThethomgomo weFundo yeliZweloke (No 27 wonyaka we-1996) (National
Education Policy Act no.27 of 1996) wavumela ukutlhanywa kweentlabagelo
ezizakudizayina amaphuzu wekharikhyulamu azakusekela indlela enzinze
kumiphumela ebunje:
??ImiPhumela eHlaziyako yeKundla (Critical Cross-Field Outcomes) (kamuva
eyaziwa njengemiphumela ehlaziyako nethuthukisako (critical and
developmental outcomes) eyathonywa yakhiwa mthetho weSAQA we-1995.
??ImiPhumela eNqophileko (Specific Outcomes).
??IinTatimende ezaHlukahlukeneko (Range Statements).
??Iindlela zokuHlola (Assessment Criteria).
??IinKomba zokuSebenza (Performance Indicators).
??IsiKhathi esiLinganisiweko nesiKhathi sokuziKhethela (Notional Time and
Flexi-Time).
??UkuHlola okuRagako, ukuRikhoda nokuBika (Continuous Assessment,
Recording and Reporting).
Iintlabagelo zekharikhyulamu ezingeziweko zakhiwa ngeminyaka elamanako
zabese zifaka;
??IinGaba-siFundo (Phase Organisers)
?AmaHlelo-siFundo (Programme Organisers)
?AmaZinga aLindelweko wokuSebenza (Expected Levels of Perfomance)
?AmaHlelo wokuFunda (Learning Programmes)
Ngo-Oktoba 1997, isiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke samaGreyidi
ukusuka ku-R-9 yakhutjhwa ngokwesAziso somBuso se-1445 (Government
Notice 1445). UmGomo wokuHlola ehlelweni leFundo zombelele
nokuBandulwa weGreyidi R-9 neBandulo labaDala elisiSekelo, wangeniswa
ngoDisemba ngonyaka we-1998 (UmThetho 19640). Ngokungeniswa
eenkolweni ngonyaka we-1998, iKharikhyulamu ye-2005, nokuyenza isebenze,
kwabuyekezwa yiKomidi kaNgqongqotjhe ngonyaka we-2000. Umnqopho
wokubuyekezwa kwakusisakhiwo nedizayini yekharikhyulamu, ukujayeza
amatitjhere, ukubandula netuthuko, ukufunda iinsizakufunda, ukusekelwa
kwabotitjhere maphrovensi eenkolweni nokubekwa kweenkhathi ezithileko.
UmBiko weKomidi eBuyekezako kaNgqongqotjhe (Ministerial Review
Committee) wethulwa amalanga ama-31 kuMeyi 2000.
5
Ikhasi Umbonozombelele
IKomidi eBuyekezako yaphakamisa bona ukuqiniswa kwekharikhyulamu
kufuna bona kubunjwe kuhle umtlamo nobujamo nelimi lenziwe libe lula
ngokuveza isiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke, esitjhugululiweko.
Yabuye yaphakamisa bona lesisiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko
seliZweloke kufanele inciphise amatshwayo wedizayini yekharikhyulamu
ukusuka kabunane ukuya kwamathathu: imiphumela zombelele
nethuthukisako (critical and developmental outcomes), imiphumela yokufunda
namazinga wokuhlola (learning and assessment standards). Kwafuneka bona kube
nokukhambelana phakathi kwekharikhyulamu nokuhlola. Phezu kwalokho,
kwaphakanyiswa nokobana ukusetjenziswa kufanele kuqiniswe ukujayezwa
kwabotitjhere ngokufundisa nebandulo, ukutlolwa kweensiza kufunda,
nokusekelwa kwabafundisi yiphrovensi. Yabuye yaphakamisa nokugedliswa
kwesikhathi esasihlelelwe ukungenisa ikharikhyulamu.
NgoJuni ngonyaka we-2000, umKhandlu waboNgqongqotjhe beFundo (Council
of Education Ministers) wemukela iimphakamiso zeKomidi eBuyekezako.
NgoJulayi weminyaka ezi-2000, umKhandlu waboNgqongqotjhe beFundo
yazemukela lezo mphakamiso zekharikhyulamu zeKomidi yokuBuyekeza.
NgoJulayi weminyaka ezi-2000 iKhabinedi yakhetha;
Ukutlolwa kwesiTatimende seKharikhyulamu seliZweloke okuzokuqalana
nelimi elilula ngokweendingo zekharikhyulamu yamabanga neengaba
ezahlukahlukeneko zekharikhyulamu kuthome msinyazana. Isitatimende
kufanele sitjheje neenghonghoyilo zokudisibezwa kwekharikhyulamu,
besinikele ihlathululo ezwakalako ngomhlobo womfundi ngokwelwazi,
amakghono, amagugu, nokuqala kwakhe izinto- ekuyinto elindeleke
ekupheleni kweFundo zombelele neBandulo (General Education and Training).
Ukubuyekezwa kweKharikhyulamu ye-2005, kwaba nomphumela womKlamo
wesiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke samaGreyidi
ukusuka ku-R-9 (Iinkolo). LomKlamo wesiTatimende seKharikhyulamu
esiBuyekeziweko seliZweloke samaGreyidi ukusuka ku-R-9 (Iinkolo)
wanikelwa umphakathi, mhlana amalanga ama-30 kuJulayi enyakeni we-2001,
bona uwuhlabe la ungakahlaliswa kuhle khona. Ngemva kwalokho
wabuyekezwa ngokulandela iimphakamiso ezazivela emphakathini ngonyaka
we-2001/2002. Ngalokho, IsiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko
seliZweloke asisiyo ikharikhyulamu etja kodwana sikuhlelwa kabutjha
nokuqinisekisa iKharikhyulamu ye-2005. Sibambelele (IsiTatimende) kumileyo,
umnqopho nokusunduza iKharikhyulamu ye-2005 nokuqinisekisa
ukubopheleleka kwefundo enzinze kumiphumela.
6
Ikhasi Umbonozombelele
Njengombana ukubuyekezwa kwekharikhyulamu bekuragela phambili,
ngokweqiniso, umgomo womthetho omdala kusukela kuGreyidi R-9
bewusalandelwa eenkolweni. Lokhana isiTatimende seKharikhyulamu
esiBuyekezwako seliZweloke samaGreyidi ukusuka ku-R-9 (Iinkolo) siba
mgomo, sizakuthatha indawo yesiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke
samaGreyidi R-9 esavunywa ngonyaka we-1997. Ukuthoma kokusebenza
kwesiTatimimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke
samaGreyidi ukusuka ku-R-9 (Iinkolo) kusiGabasisekelo silungiselelwe unyaka
we-2004.
Lomtlolo ungenisa bewunikele isendlalelo seenTatimende zeenKundla
zokuFunda ezibunane ezibumba isisekelo sesiTatimende seKharikhyulamu
esiBuyekeziweko seLizweloke kugreyidi R-9 (Iinkolo) ezingeni leFundo
zombelele neBandulo.
UmThethosisekelo kamaziBuse weSewula Afrika we-1996 (umThetho we-108
we- 1996) unikela isisekelo sokutjhugulula nokuthuthukisa ikharikhyulamu
yeSewula Afrika etja. Isingeniso somThethosisekelo siveza bona iminqopho
yomThethosisekelo ku:
??qeda ukwehlukana egade kukhona kade, kwakhiwe umphakathi osekelwe
phezu kwamagugu wedemokhrasi, ubulungiswa bokuhlalisana namalungelo
wobuntu.
??thuthukisa ubujamo beempilo zazo zoke izakhamuzi nokutjhaphulula
amakhgono womuntu ngamunye
??beka isisekelo somphakathi wenengi novulekileko, umbuso wawo osekelwe
entandweni yenengi nokuvikeleka kwesizwe ngokulingana phambi
komthetho.
??kwakha iSewula Afrika yenengi ebumbeneko ezokuba sezingeni lokuzibusa
nokuzijamela emndenini wamanye amaphasi.
IsiQubulo (manifesto) salokho okumaGugu, iFundo neDemokhrasi (Department
of Education, 2001) siveza amagugu womThethosisekelo alitjhumi. Lawo
magugu ngila:
7
Ikhasi Umbonozombelele
UmThethosisekelo, AmaGugu,
UkwAkha IsiTjhaba NeKharikhyulamu
UmThethosisekelo, AmaGugu,
UkwAkha IsiTjhaba
NeKharikhyulamu
??iDemokhrasi
??ubuLungiswa bokuHlalisana nokuLingana
??ukungaNinani ngobuTjhaba nangoBulili
??ubuNtu (isiThunzi sobuNtu)
??umPhakathi oVulekileko
??ukuziPhendulela
??iHlonipho
??iLawulo lomThetho
??ukuBuyisana
IsiQubulo sibuye siveze amaqhinga ali-16 wokujayeza nokwazisa amaSewula
Afrika ngamagugu womThethosisekelo. Lamaqhinga avezwe kusiTatimende
seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke begodu afaka:
??ukukhuthaza isiko lokuthintana nokuba nelizwi eendabeni zesikolo
??ukuba sibonelo (role-modelling): ukukhuthaza ukuzibophelela nekghono
kubafundisi
??ukuqinisekisa bona woke umSewula Afrika uyakwazi ukufunda, ukutlola,
ukubala nokucabanga
??ukwenza zobuthakgha nezamasiko zibe yingcenye yekharikhyulamu
??ukufaka amalungelo wobuntu njengengcenye efundwa eklasini
??ukubuyisela zomlando kukharikhyulamu
??ukungenisa ifundo yezekolo eenkolweni
??ukukhuthaza ubulimi-nengi
??ukusebenzisa zemidlalo ukwakha ukubambana nokwakha ubutjhaba
eenkolweni
??ukuqinisekisa indlela yokuthola ifundo ngokulingana
??ukukhuthaza ukunganinani ngokobutjhaba eenkolweni
??ukutjhaphulula amakghono wabentazana nabesana
??ukuqalana ne-HIV/AIDs nokukhuthaza isiko lokuziphendulela
kwezomseme nokuhlalisana
??ukwenza iinkolo zibe yindawo ephephileko yokufunda, ukufundisa
nokuqinisekisa ilawulo lomthetho
??ukukhuthaza ukuziphatha nokuthuthukisa ibhoduluko
??ukukhuthaza umoya wokuthanda ilizwe lakho kabutjha nanyana ukuqinisa
ubulunga bobuzwe obufanako
UmThethosisekelo uveza amagugu wesitjhaba wokuhlalisana nokulindelwe
kundima (ezidlalwako), amalungelo nokuziphendulela kwamalunga wesitjhaba
seSewula Afrika ebuswa ngokwedemokhrasi. UmThethomlingwa
wamaLungelo wobuNtu (Bill of Rights) ubeka igugu elikhulu ekulinganeni,
8
Ikhasi Umbonozombelele
isithunzi sobuntu, ipilo, ikululeko nokuphepha kwabantu. Lamalungelo
namanye aphathelene nekolo nekolelo, ukukhuluma nokuhlanganyela, ukuhlala,
akghona ukusebenza nokuhlalisana ngokomnotho emphakathini.
Umuntu omunye nomunye unelungelo lokukhululeka ebuqhakeni, ukungabi
nekhaya, ukugula nendlala.
IsiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke sifuna
ukumumatha amagugu la ngokuthuthukisa ilwazi namakghono esifuna
ukuwathuthukisa. Sigcugcuzela omunye nomunye umfundi ukuyelela
nokuzwisisa umnotho wokuhlukahluka kwamasiko, iinkolelo nombono
wephasi zombelele la ibumbano leSewula Afrika litjengiseka khona.
Iselele yesiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke yindlela
yokobana iminqopho namagugu wobulungiswa bokuhlalisana, ukulingana
nedemokhrasi kungahlanganiseka njani kiyo yoke ikharikhyulamu.
Ukukhuthazwa kwamagugu akukaqakatheki ekuzithuthukiseni komuntu
yedwa kwaphela kodwana nokuqinisekisa bona ubutjhaba beSewula Afrika
bakhelwe phezu kwamagugu ahlukileko kilawo agade asekelwe yifundo
yebandlululo. Umhlobo womfundi olindelweko, ngiloyo onomfutho
ngamagugu noqalelela ikareko lesitjhaba esisekela ukuhlonipha idemokhrasi,
ukulingana, ukuhlonipheka kobuntu, ipilo nobulungiswa bokuhlalisana.
Ikharikhyulamu inqophe ekuthuthukiseni ikghono elizeleko lomfundi
ngamunye. Inqophe ukwakha umfundi ozokuraga nokufunda, ozithembako,
okhululekileko, ofundileko, okghona ukubala, onezwelo, nohlonipha
ibhoduluko abe akghone ukuzibandakanya emphakathini njengelunga lesizwe
elicabangisisako nelimajadu.
9
Ikhasi Umbonozombelele
UmHlobo WomFundi OLindelweko
UmHlobo WomFundi OLindelweko
Kiwo woke amazinga abafundisi babalekeleli abaqakathekileko
ekutjhugulukeni kwefundo eSewula Afrika. Abotitjhere banendima ekulu
ekufuze bayidlale. IsiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke silindele
abotitjhere ababandulweko, abanekghono, abazinikelako nabanezwelo begodu
nabazakukghona ukuzaliselela zoke iindima ezihlathululwa kumiLeyo
namaZinga wabaFundisi we-2000 (IGazede yomBuso No. 20844). Lokhu
kubona abotitjhere njengabalamuli befundo, abatologi nabadizayini
beenKundla zokuFunda neenhlinzekelo zakhona, abafundi, abaphathi
nabalawuli, abarhubhululi nabafundi abafunda ipilo yoke, amalunga
womphakathi, izakhamuzi nabafundisi, abahloli nezazi zekundla yokufunda.
IsiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke simumethe
lombonozombelele neenTatimende zeKundla yokuFunda ezibunane.
KuneenKundla zokuFunda ezibunane kusiTatimende seKharikhyulamu
seliZweloke. IKundla yokuFunda, yikundla yelwazi, amakghono namagugu
anobujamo obukhethekileko, ibuye ithintane nelwazi lezinye iinKundla
zokuFunda. KilesisiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko
seliZweloke, iinKundla zokuFunda ngilezi:
?Amalimi
??IMathematics
??ISayensi yemVelo
10
Ikhasi Umbonozombelele
IsAkhiwo SesiTatimende
SeKharikhyulamu EsiBuyekeziweko
SeliZweloke IGreyidi R-9 (Iinkolo)
IsAkhiwo SesiTatimende
SeKharikhyulamu
EsiBuyekeziweko SeliZweloke
IGreyidi R-9 (Iinkolo)
UmHlobo kaTitjhere OLindelweko
UmHlobo KaTitjhere OLindelweko
11
Ikhasi Umbonozombelele
??ITheknoloji
??ISayensi yokuHlalisana
??UbuThakgha namaSiko
??IJayelo ngePilo
??ISayensi yezomNotho nokuPhatha
Ubudlelwana hlangana namalungelo wobuntu, ibhoduluko eliphilileko
nobulungiswa bokuhlalisana kuyaqalelelwa esiTatimendeni ngasinye seKundla
yeFundo.
IinTatimende zeKundla yokuFunda zinikela ikomba yeendingo
nokulindelweko eenkolweni kusukela kuGreyidi R ukuya kweye-9 kuFundo
zombelele neBandulo.
IsiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke kuGreyidi R-9
(Iinkolo) sakhela phezu kombono namagugu womThethosisekelo
neKharikhyulamu ye-2005. Lemileyo ifaka:
Ikharikhyulamu ingadlala indima eqakathekileko ekwakheni itjhejo
letjhebiswano phakathi kwamalungelo wobuntu, ibhoduluko eliphilileko,
amalungelo wobuntu nokubutheleleka. Kwamanye amaphasi lokhu kwenziwa
ngeemfundo zemiphakathi (civics). IsiTatimende seKharikhyulamu
esiBuyekeziweko seliZweloke silinge ukuqinisekisa bona zoke iinTatimende
zeenKundla zokuFunda zitjengisa imileyo neenkambiso zobulungiswa
ImiLeyo YesiTatimende
SeKharikhyulamu Esi-
Buyekeziweko SeliZweloke
ImiLeyo YesiTatimende
SeKharikhyulamu Esi-
Buyekeziweko SeliZweloke
UbuLungiswa BokuHlalisana, IBhoduluko EliPhilileko,
AmaLungelo WoBuntu NokuButheleleka
UbuLungiswa BokuHlalisana, IBhoduluko EliPhilileko,
AmaLungelo WoBuntu NokuButheleleka
bokuhlalisana, ihlonipho yebhoduluko namalungelo wobuntu
njengokuhlathululwa kwawo mThethosisekelo. Khulukhulu, ikharikhyulamu
ilinga ukuthinteka nokuzwelela khulu eendabeni zobuchaka, ukungalingani,
ubutjhaba, ubulili, ubudala, ubuqhwala nakunselele ezifana ne-HIV/AIDS.
IsiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke sinyula
ukuthatha indlela ebuthelelako ngokuveza ubuncani beendingo zabafundi
boke. Ifundo ekhethekileko, ukuhlalisana, amazizo neendingo zomzimba
wabafundi zizakutjhejwa nakuklanywa nalapho kwakhiwa amaHlelo weFundo
(Learning Pogrammes) afaneleko.
Ifundo enzinze kumiphumela ibona iindlela zokufunda ziqakatheke
njengokumumethweko (content). Kokubili, ukufunda nokumumethwe yifundo
kugandelelwa kuvezwa kwemiphumela ekugcineni. KusiTatimende
seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke, imiphumela yokufunda
namazinga wokuhlola avela kumiphumela zombelele nethuthukisako.
Imiphumela mazombe nethuthukisako ilirherho lemiphumela evela
kumThethosisekelo nemthethweni we-SAQAwonyaka we-1995. Imiphumela le,
ihlathulula ilunga lesitjhaba elifanele lakhiwe ngilelihlelo lefundo nebandulo.
Imiphumela ehlaziyako ilindele abafundi abazakukghona uku:
??bona bararulule imiraro bathathe iinqunto ngokucabangisisa nangekghono.
??sebenzisana ngepumelelo nabanye njengamalunga wesiqhema, umkhandlu
ihlangano nomphakathi
??zihlela nokuziphatha ngemisebenzabo ngokuziphendulela nangepumelelo
??buthelela bahlaziye ilwazi ngokucabangisisa
??khuluma ngepumelelo basebenzise okubonwako, amatshwayo namakghono
welimi
??sebenzisa isayensi netheknoloji ngepumelelo nangokucabangisisa, babonise
ukuziphendulela ebhodulukweni nangepilo yabanye.
??tjengisa ukuzwisisa iphasi bona lingamahlelo wetjhebiswano, bayelele bona
ubujamo bokurarulula imiraro abukajami bodwa.
Imiphumela yokuthuthuka ilindele abafundi abakghona uku :
??cabanga nokufunisisa iindlela zokufunda ngepumelelo
??zibandakanya njengelunga lesitjhaba endaweni ahlala kiyo, ilizweloke
12
Ikhasi Umbonozombelele
Ifundo ENzinze KumiPhumela
IFundo ENzinze KumiPhumela
nephasi zombelele
??ba nezwelo lamasiko, bathande ubuhle bemiphakathi yoke.
??qala amathuba wefundo nemisebenzi
??akha amathuba werhwebo
IsiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke sizama
ukumumatha nokusekela umbono wedemokhrasi nezakhamuzi ekufanele
zivele emahlelweni weenkolo zethu.
Ngokusebenzisa isiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke,
isiTatimende seKundla yokuFunda sihlukanisa iminqopho, okulindelweko
nemiphumela ekufanele izuzwe ngemiphumela ekhambelana nemiphumela
yokufunda namazinga wokuhlola. Imiphumela yokufunda yeKundla
yokuFunda ngayinye izokufakwa ngaphambidlana kilomtlolo. Amazinga
wokuhlola aseenTatimendeni zeKundla yokuFunda zamambala ezikhutjhwe
njengesengezo salomtlolo.
Amazinga wemiphumela nawokuhlola agandelela ukubandakanyeka,
ukunzinza kumfundi nemsebenzini omphumela wefundo. Atjhiya isikhala
esaneleko sokuzicabangela nokutlhama ngehlangothini labotitjhere
lokurhumutjha bona yini efanele ifundiswe begodu njani.
Ifundo enzinze kumiphumela yeSewula Afrika inqophe ekuvuseleleni
imiqondo yabantu abatjha ukuze bakghone ukuzibandakanya ngokuzeleko
kwezomnotho nepilweni yokuhlalisana. Ilungiselelwe ukuqinisekisa bona boke
abafundi bakghone ukuthuthuka nokuzuza ngendlela bangakghona ngayo
bebalungele ukufunda ubuphilo babo boke.
IsiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke sinqophe
ukwakha izinga eliphezulu lelwazi namakghono kibo boke. Silindele okukhulu
kilokho okungafinyelelwa bafundi beSewula Afrika. Ubulungiswa
bokuhlalisana bulindele ukuthuthukiswa kwemiphakathi eyayidinywe ilwazi
namakghono. IsiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke
sinqophe ukwakha isisekelo esiqinileko sokwakha izinga eliphezulu
lamakghono nelwazi ekufanele lifinyelelwe bafundi boke. Lokhu ikwenza
ngokuveza ihlanganisela yobuncani belwazi namakghono ekufanele
afinyelelwe bafundi kugreyidi ngayinye, bekubekwe namazinga aphezulu
afinyelelekako kizo zoke iinKundla zokuFunda.
13
Ikhasi Umbonozombelele
Amakghono AseZingeni EliPhezulu NelwAzi Labo Boke
AmaKghono AseZingeni EliPhezulu NelwAzi Labo Boke
14
Ikhasi Umbonozombelele
IsiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke sinqophe
ukuzwisiseka nokufinyeleleka kudizayinayo nelimi. Amatshwayo amabili
wedizayini-imiphumela yokufunda namazinga wokuhlola-ahlathulula
ngokutsengileko iminqopho nemiphumela edingeka nabazokuragela ezingeni
elilandelako lehlelo lefundo. Okhunye, isiTatimende seKharikhiyulamu
esiBuyekeziweko seliZweloke sizakutholakala ngamalimi woke nangelimi
lemizwa (i-Braille).
Umleyo wokufunda ngokuhlangeneko umumethwe kufundo enzinze
kumiphumela. Ukuhlanganisa kuqinisekisa bona abafundi bahlangabezana
neenKundla zokuFunda njengokuhlangeneko nokuhlobeneko. Kusekela
bekunabise amathubabo wokuthola amakghono, ukuthola ilwazi
nokuthuthukisa imikghwa namagugu amumethwe ngiyo yoke
ikharikhyulamu.
Kuqakathekile bona ikharikhyulamu ibeke ngendlela eragela phambili lokho
okulindelwe kubafundi okunaba ngobudisi, ukudepha nangobubanzi.
Lobubujamo bekharikhyulamu bubizwa ngeragelo phambili lemiqondo
(conceptual progression). KusiTatimendeni seKharikhyulamu esiBuyekeziweko
seliZweloke, amazinga wokuhlola esitatimendeni sekundla ngayinye
yokufunda aveza ukuraga komqondo ekundleni yokufunda ngayinye kileyo
naleyo greyidi.
Kikho lokho, abafundi akukafaneli baqale amazinga wokuhlola awodwa.
Ukuthomanisa kufanele kwenziwe hlangana nakiyo yoke imiphumela
yokufunda neenKundla zokuFunda. Ukuzuzeka kwetjhebiswano okusezingeni
eliphezulu phakathi kokukhambelana kizo zoke iinkundla zokufunda
nokuragela phambili kwelwazi-magama, ukusuka kugreyidi enye ukuya
kwenye, kuqakatheke khulu kilekharikhyulamu.
Ukuzithuthukisa kwamatitjhere ngaso soke isikhathi, iinqhema ezilawula
iinkolo neenkhulu zomnyango wefundo, kulihlangothi eliqakathekileko kilomnqopho.
Ukuzwisisa nokufinyeleleka
Ukuzwisisa Nokufinyeleleka
ITuthuko NokuHlangana
ITuthuko NokuHlangana
IKundla enye nenye yesiTatimende sokuFunda ibunjwe ziingaba ezintathu:
Isingeniso: Lesisigaba singenisa isiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke
neKundla yokuFunda ekhethekileko, iminqophayo namatshwaywayo
akhethekileko.
Isigaba kumiphumela yokufunda namazinga wokuhlola: Lokhu kuveza
iindingo nokulindelwe bafundi kusiGabasisekelo (iGreyidi R-3), esiPhakathi
(iGreyidi 4-6) nesiPhakamileko (iGreyidi 7-9). IsiGabasisekelo siqalene
namakghono, ilwazi namagugu wokuqinisekisa ukuthuthuka kwefundo
engaphambili. Imiphumela yokufunda namazinga wokuhlola kufanele
athathwe njengobuncani nanyana ilwazi, amagugu namakghono adingekako
ekufanele afundiswe nanyana kungadingeki bona afundiswe woke. Itjengisa
lokho okudingeka ekurageleni phambili ngehlelo begodu akhiwe
ngokweendingo zeGreyidi ye-9.
IsiGaba ekuhloleni: Lesisigaba siveza imileyo yokuhlola begodu senza
iimphakamiso zokurikhoda nokubika ukuhlola.
Irherho Leenthwala-lwazi: Lesisigaba siphethe iinrhunyezo, ama-akhronimi
neglozari.
Umphumela wokufunda ususelwa kumiphumela-vama nakumphumelatuthuko
(developmental outcome). Uyihlathululo yokobana yini (ilwazi,
amakghono namagugu) abafundi ekufuze bakwazi, bakutjengise nokukwenza
ekuphetheni kweFundo zombelele neBandulo. Amabuthelelo wemiphumela
yokufunda kufanele aqinisekise ukubumbana nokuragela phambili
ekuthuthukiseni imiqondo-magama, amakghono namagugu ngokusebenzisa
amazinga wokufunda. Imiphumela yokufunda ayihlinzekeli okumumethweko
nanyana indlela yokufundisa.
15
Ikhasi Umbonozombelele
IsAkhiwo NomQondo-magama
AseTjenziswa KunTatimende
ZeenKundla ZokuFunda
IsAkhiwo NomQondo-magama
AseTjenziswa KunTatimende
ZeenKundla ZokuFunda
Yini UmPhumela WokuFunda?
Yini UmPhumela WokuFunda?
16
Ikhasi Umbonozombelele
Izinga lokuhlola lihlathulula izinga la abafundi kufanele batjengise khona
abakuzuze kumiPhumela yeFundo nangeendlela (ukudepha nobubanzi)
batjengisa ngayo abakuzuzileko. Amazinga wokuhlola aphathelene
namagreyidi atjengisa nabonisa iragelo phambili lomqondo-magama bona
lizakwenzakala njani eKundleni yokuFunda. Limumethe ilwazi, amakghono
namagugu adingeka ekuthuthukiseni imiphumela yokufunda. Akahlahli
indlela.
Imiphumela yokufunda ihlahla lokho abafundi abafanele bakwazi baphumelele
nokukwenza. Amazinga wokuhlola ahlathulula izinga lobuncani, ukudepha
nokunaba kwalokho ekufuze kufundwe. Eqinisweni lokhu kutjho bona
imiphumela yokufunda, isikhathi esinengi, ingahlala nanyana izakuhlala ifana
kugreyidi negreyidi ukube amazinga wokuhlola ahluka kugreyidi enye nenye.
Amazinga wokuhlola abuye angeze ekuthwaseni. Lokhu kutjho kuFundo
zombelele neBandulo, nesiTifikedi seFundo zombelele neBandulo.
Iintlabagelo zokufunda namahlelo wokuthuthukisa amatitjhere azakudlala
indima ekulu ekurhumutjheni nekunikeleni ihlathululo kumiphumela
yokufunda namazinga wokuhlola.
IsiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke iGreyidi R-9
(Iinkolo) sizakungeniswa eenkolweni ngamaHlelo wokuFunda. AmaHlelo
wokuFunda abumbeke abe ahleleka ngokulamana kwemisebenzi ethuthukisa
ukuzuzeka kwemiphumela yokufunda namazinga wokuhlola wesigaba.
Nanyana isiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke siveza
imiqondo-magama, amakghono, amagugu ngokwegreyidi negreyidi, amahlelo
IZinga LokuHlola Lihluke Njani KumPhumela WokuFunda?
IZinga LokuHlola Lihluke Njani KumPhumela WokuFunda?
AmaHlelo WokuFunda
AmaHlelo WokuFunda
Yini IZinga LokuHlola?
Yini IZinga LokuHlola?
wokufunda ahlathulula ubungako befundo nokuhlaziya ngokwesigaba
nesigaba. AmaHlelo wokuFunda abuya amumathe amatjhedula wemisebenzi
enikela izinga (pace) nokulamana kwalemisebenzi unyaka nonyaka kanye
nokunikela iimbonelo zemiklamo yeemfundo ekufanele zifundwe ngesikhathi
esithileko. Umnqopho ofihlakeleko nokuqakatheka kwesiTatimende
seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke sibuye sisekele amaHlelo
wokuFunda.
AmaHlelo wokuFunda kufanele nakanjani aqinisekise bona yoke imiphumela
yokufunda namazinga wokuhlola atjhejwa abalandelelwe ngokufaneleko
begodu ikundla yokufunda ngayinye ihlinzekelwe isikhathi esiyifaneleko
negandelelo elifaneleko. AmaHlelo wokuFunda azakuyama ebudlelwaneni
obukhona phakathi kwemiphumela yokufunda namazinga wokuhlola,
ngaphandle kokubonelela ukuthembeka kweenkundla.
KusiGabasisekelo, kunamahlelo amathathu wokufunda, ilitheresi nokutlola,
ukubala namaKghono wokuPhila.
KusiGaba esiPhakathi, amaLimi ne-Mathematics zimaHlelo ahlukeneko
wokuFunda. IinKundla zokuFunda kufanele ziqinisekise bonyana imiphumela
yekundla enye nenye ebekiweko, kufanele iphethwe ngokufaneleko. Iinkolo
zingazithathela iinqunto ngokwenani nobunjalo bezinye iinKundla zokuFunda
ngokuyamela ekuhlelekeni kwamagandelelo athileko wesikolo, nakhona
nangabe okubekwe phambili lilizweloke neendingo zokuthuthuka kwabafundi
esigabeni kutjhejisisiwe.
KusiGaba esiPhakamileko, kunamaHlelo ebunane wokuFunda anzinze
kunTatimende zeKundla yokuFunda.
Abotitjhere babophelekile ekubumbeni amaHlelo wokuFunda. UmNyango
weFundo uzakuhlinzekela umgomo wemileyo wokwakha lamaHlelo
wokuFunda ukusekela lekambiso. Amaphrovensi azakwakha eminye imileyo la
kudingeka khona ukuvulela ukwahlukahlukana.
17
Ikhasi Umbonozombelele
AmaHlelo WokuFunda NgokwesiGaba
AmaHlelo WokuFunda NgokwesiGaba
Amahlelo wefundo yabotitjhere azakwakha amakghono wabotitjhere, iinqhema
eziphethe iinkolo neenkhulu zomnyango wefundo ukwakha, ukwethula,
ukugadwa nokusekela ukuthuthuka kweenKundla zokuFunda.
Ukuqinisekisa ngokuzuza amazinga welizweloke abekwe siTatimende
seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke, imileyo yomgomo efaneleko
nelungele amaHlelo wokuFunda azakuklanywa ezingeni lelizweloke
ngokubambisana namaphrovensi. Lemileyo izakugandelela umthetho
wokufunda ngokuhlanganisako nokuzuza ukukhambelana hlangana
nobudlelwana kizo zoke iinkundla zokufunda nokuragela phambili
kwemiqondo-magama kugreyidi ngayinye. UmThetho womGomo weFundo
yeliZweloke (umThetho we-1996, isiGaba 3, indinyana 4) unikela
umNgqongqotjhe weFundo ukwenza, hlangana nokhunye, izinto ezifana
nemileyo yemigomo yelizweloke yokuklama lamaHlelo wokuFunda.
Lemileyo yemigomo izakunikela ilwazi nemileyo:
??ukuhlangana ngaphakathi nakizo zoke iinkundla zokufunda
??ukuhlanganisa amazinga wokuhlola
??ubudlelwana hlangana nemiphumela yokufunda
??ukuhlinzekelwa kwesikhathi
??ukuhlola
??imibandela ekufundeni
??ukudizayina iKundla yokuFunda
??umgomo nokubetha umthetho
??ukubandula, ukuthuthukisa nokwethulwa kwemisebenzi (delivery)
??ukuhlinzekela ngeendingo nokusekela
??ukuklama nokuhlela
Lemileyo izakusetjenziswa ngokokumumethwe mgomo okhona wemiklamo
yokusebenzela efana nemiThethomlingwa (White Papers) emithandathu
kuFundo, umThetho mGomo weFundo weliZweloke (1996), umThetho
weenKolo eSewula Afrika (1996) nomThetho wokuQatjha amaTitjhere
(1998).Imileyo yamaHlelo wokuFunda izakunikela umklamo wokusebenza
nokuhlalisa kuhle iindingo ezikhethekileko zomfundi.
18
Ikhasi Umbonozombelele
Imileyo YamaHlelo WokuFunda
ImiLeyo YamaHlelo WokuFunda
NgokwesiGaba sesi-4, somThetho wokuQatjha amaTitjhere (1998), isikhathi
sangokomthetho sakatitjhere esikolweni kuzaba ma-iri alikhomba.
NgokomThetho womGomo weFundo yeliZweloke, 1996, isikhathi
sangokomthetho sokufundisa ngokweveke yesikolo ma-iri ama-35. Lokhu
kuvezwe kuthebula elandelako;
IsiGabasisekelo: IGreyidi R, 1 neye-2 = 22 ama-iri 30 amaminidi bese
iGreyidi 3 = 25 ama-iri
IsiGaba esiPhakathi: 26 ama-iri 30 amaminidi
IsiGaba esiPhakamileko: iGreyidi ye-7 = 26 ama-iri 30 amaminidi bese
iGreyidi 8 neye-9 = 27 ama-iri 30 amaminidi
Ukuhlinzekelwa kwesikhathi eengabeni ze-GET (General Education & Training)
kunje:
19
Ikhasi Umbonozombelele
AmaHlinzekelo WesiKhathi
AmaHlinzekelo WesiKhathi
IsiGaba IGreyidi IsiKhathi
IsiGabasisekelo
IsiGaba esiPhakathi
IsiGaba esiPhakamileko
R, 1 neye 2
3
4, 5 neye 6
7
8 neye 9
22 ama-iri
25 ama-iri
26 ama-iri
26 ama-iri
27 ama-iri
30 amaminidi
30 amaminidi
30 amaminidi
30 amaminidi
20
Ikhasi Umbonozombelele
Isikhathi esingokomthetho sokufundisa kusiGabasisekelo sivezwe ngenzasi
ngokwamaphesende weenkhathi ezikuthebula elingehla:
Ukuhlinzekelwa kweenkhathi njengamaphesende wesikhathi (esivezwe
ngehla) kusiGaba esiPhakathi nesiPhakamileko kubunje:
Imileyo yokuklama inikelwe kumiLeyo yamaHlelo wokuFunda
Ihlelo
Lokufunda
Isikhathi
(%)
Ilitheresi
Ukubala
AmaKghono
wePilo
40%
35%
25%
Ikundla
Yokufunda/
Ihlelo
Isikhathi
(%)
AmaLimi
I-Mathematics
ISayensi
yezemVelo
ISayensi yezokuHlalisana
ITheknoloji
ISayensi
yezomNotho
nokuPhatha
IFundo
NgePilo
UbuThakgha
namaSiko
25%
18%
13%
12%
8%
8%
8%
8%
IsiTatimende seKundla yokuFunda enye nenye sifaka isigatjana
esihlungisisiweko sokuhlola. Ngaphakathi komklamo onzinze kumiphumela,
iindlela ezifaneleke khulu zokuhlola nezimumethe ukuhlukahlukana
kwamaphuzu wokumumethweko, ziyasetjenziswa. Ukuhlola kufanele kunikele
iinkomba zalokho okuzuzwa mfundi ngendlela ezwakalako nefunekako
begodu kuqinisekise bonyana abafundi bahlanganisa bebasebenzise ilwazi
namakghono. Ukuhlola kufanele ukusiza abafundi ukwenza iinqunto
ngokusebenza kwabo, imiphumela abazibekele yona ngokuthuthuka, bese
balinga nokufunda ukuya phambili.
IsiTatimende seKharikhyulamu esiBuyekeziweko seliZweloke sakha
ukukhambelana kwekharikhyulamu nomgomo wokuhlola omumethwe
kumGomo wokuHlola (iGazede yomBuso 19640 ka-1998). Umleyo ojayelekileko
wamatitjhere umumethwe ekugcineni kwesiTatimende seKundla yokuFunda
ngayinye.
Koke ukufundisa nokufunda kusukela kuGreyidi R-9 kuyangeza kumhlobo
womfundi olindelwe siTatimende seKharikhyulamu seliZweloke. Ukuhlolwa
kwalokhukufunda kwenzeka ngendlela engathikazisekiko eminyakeni yoke
elitjhumi yokufunda isikolo. Ukuhlola nokuhlinzekelwa ngesitifikedi
salokhukufunda okungezelelekako kwenzeka ekugcineni kweGreyidi ye-9, la
abafundi abenelisa iindingo ezibekiweko baklonyeliswa khona ngesiTifikedi
seFundo zombelele neBandulo (General Education and Training Certificate: GETC).
IsiTifikedi seFundo zombelele neBandulo sokufunda ngokugandeleleka
simphumela opheleleko weenkolo ezinzinze lapha imiphumela yokufunda
izuzeka khona ngokwamazinga wokuhlola wemiphumela yeGreyidi ye-9.
Kuze kube ngo-2008, umgomo ophathelene nokuhlinzekelwa ngeentifikedi
uzakusetjenziswa. Ngemva kwalokho, isiTifikedi seFundo eJayelekileko
neBandulo (General Education and training Certifcate), sizakuthoma ukuyama
kilesisiTatimende seKharikhyulamu eBuyekeziweko seliZweloke.
21
Ikhasi Umbonozombelele
Ukuhlola
Ukuhlola
IsiTifikedi SeFundo NokuBandulwa EsiJayelekileko
IsiTifikedi SeFundo
NokuBandulwa EsiJayelekileko
22
Ikhasi Umbonozombelele
AmaLimi
IsiTatimende seenKundla zokuFunda amaLimi sifaka:
??woke amalimi alitjhumi nanye angokomthetho: isiPedi, isiSuthu, isiTswana,
isiSwati, isiVenda, isiTsonga, i-Afrikaans, isiNgisi, isiNdebele, isiXhosa
nesiZulu.
??amalimi avunywe yiBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika (Pan South
African Language Board: PanSALB) neBandla lokuHlinzeka ngeenTifikedi
eSewula Afrika (South African Certification Authority: SAFCERT) njengamalimi
afana neLimi lemiZwa (Braille) nelamaTshwayo eSewula Afrika (South
African Sign Language).
Enarheni elimi-nengi (multilingual) njengeSewula Afrika, kuqakathekile bona
abafundi bafike emazingeni aphezulu wamakghono, okungasenani ngamalimi
amabili nokobana bakwazi nokukhuluma ngamanye wamalimi.
IsiTatimende seenKundla zokuFunda amaLimi silandela indlela yokungezelela
kubulimi-nengi ngokobana:
??Boke abafundi bafunde ilimi labo lokubelethwa kanye nalinye lokwengeza
langokomthetho
?Abafundi babe nekghono elikhulu ngelimi lokwengeza lokhana ilimi labo
lokubelethwa ligciniwe begodu lithuthukiswa
IsiTatimende seKundla yokuFunda amaLimi sithatha woke amalimi wangokomthetho
nje:
??ngamalimi wokubelethwa
??ngelimi lokuthoma lokwengeza
??ngelimi lesibili lokwengeza
Ihlathululo
Ihlathululo
IinKundla ZokuFunda:
IinHlathululo NemiPhumela
IinKundla ZokuFunda:
IinHlathululo NemiPhumela
23
Ikhasi Umbonozombelele
Ilimi labafundi lokubelethwa kufanele lisetjenziselwe ukufunda nokufundisa
ngaso soke isikhathi la kudingeka khona. Lokhu kuqakatheke khulu
kusiGabasisekelo la umfundi athoma khona ukufunda nokutlola. Lokhana
abafundi bafanele batjhuguluke elimini labo lokubelethwa baye
kwelokwengeza ngokufundiswa nokufunda, ukuklama okuneyelelo
kuyadingeka.
1. Ukulalela: Umfundi ukghona ukulalelela ukuthola ilwazi nokuzithabisa
begodu aziphendulele ngefanelo nangelihlo lokuhlaba kubujamo
obuhlukahlukeneko.
2. Ukukhuluma: Umfundi ukghona ukukhuluma ngokuzithemba
nangesibindi ngendlela ekarisako ebujameni obuhlukahlukeneko.
3. Ukufunda nokubukela: Umfundi ukghona ukufunda nokubukela
umtlolo ukuze athole ilwazi nokuzithabisa abuye aziphendulele ngelihlo
lokuhlaba kokuphathelene nemizwa, amasiko namagugu akghwatha
umoya emitlolweni.
4. Ukutlola: Umfundi ukghona ukutlola imihlobo eminengi yeencwadi
zamaqiniso nezisuselwa ehloko ngokweminqopho ehlukahlukeneko.
5. Ukucabanga nokucabangisisa: Umfundi ukghona ukusebenzisa ilimi
ukuze acabange, acabangisise, athole ilwazi, alidlulise abalisebenzisele
ukufunda.
6. Isakhiwo nokusetjenziswa kwelimi: Umfundi wazi abakghone
ukusebenzisa amatjhada, amagama nehlelo lelimi ukuze atlole
abarhumutjhe imitlolo
Ukulalela nokukhuluma, ukufunda nokubukela (ukuqala), ukutlola,
ukucabanga nokucabangisisa nelwazi lamatjhada, amagama nehlelo nanyana
asetjenzwe njengemiphumela ehlukeneko, kufanele ahlanganiswe ekufundiseni
nekuhloleni.
I-Mathematics
I-Mathematics msebenzi womuntu obandakanya ukutjhejisisa, ukujamisela
nokuphenya amaphetheni nobungako bobudlelwano kilokho okubonakalako
ImiPhumela
ImiPhumela
Ihlathululo
Ihlathululo
nokwehlalo phakathi kwezinto eziphathekako ngokwazo. Ngebanga lalokho,
imiqondo namalemuko amatjha we-mathematics ayakheka.
I-Mathematics isebenzisa ilimi layo elikhethekileko elibandakanya amatshwayo
nemiqondo ukuhlathulula iinomboro, amajamo (geometric shapes) namagrafu
ngokukhambelana kwawo. Imiqondo-magama ye-Mathematics yakhela phezu
kweminye, ngalokho yakhe isakhiwo esihlangeneko.
I-Mathematics imiphumela yokuphenya ngokwejayelo ehlukahlukeneko;
imisebenzi yokuzenzela ngokokuhlalisana, umbusalizwe nemiphumela emihle
nemimbi yomnotho. Akutjho bona ayinakho ukungaqakatheki nanyana ukungajayeleki.
1. Iinomboro, ukusebenza nobudlelwana: Umfundi ukghona ukubona,
ukuhlathulula nokujamisela iinomboro nobudlelwana bazo, abale,
alinganise, abale abayelele ngokuzithemba nesibindi ekurarululeni
imiraro.
2. Amaphetheni, imisebenzi ne-Aljibhra: Umfundi ukghona ukubona,
ukuhlathulula nokujamisela amaphetheni nobudlelwana bawo begodu
nokurarulula imiraro ngokusebenzisa ilimi namakghono we-Aljibhra
3. Isikhala namabumbeko: Umfundi ukghona ukuhlathulula nokujamisela
amakharektha nobudlelwana bawo phakathi kwamabumbeko ka-2D
newaka-3D emajameni ahlukahlukeneko
4. Ukulinganisa: Umfundi ukghona ukusebenzisa amayunidi afaneleko
wokulinganisa, iinsetjenziswa namafomula ngendlela afaneleko
yokulinganisa ebujameni obuhlukahlukeneko
5. Ukuphathwa kwemininingwana (idatha): Umfundi ukghona
ukubuthelela, arhunyeze, abonise abahlaziye ngelihlo lokuhlaba
imininingwana ayitholileko ukuze athathe iinqunto enze nendlela
yokucabangela phambili nokurhumutjha begodu nokubona amathuba
wokuhluka
24
Ikhasi Umbonozombelele
ImiPhumela
ImiPhumela
ISayensi YemVelo
Lokho, namhlanje, okwaziwa njengeSayensi kunemirabhu yakhona e-Afrika,
Arabic, Asian, American nemasikweni we-Europe. Ibunjwe kuphenya
ngomnqopho wokuzwisisa ngemvelo yephasi ngokuyiqala, kutlolwe phasi bese
kuhlahlutjwa nemiqondo esebenze ukuze ibe yingcenye yelifa leentjhaba zoke.
Ivamise (imvelo) ukusekelwa kukghonakala kokwenza iintatimende ezifitjhani
nezinembako ezivame ukuthinteka ngokokuhlolwa ubuqiniso (McGraw-Hill
Concise Encyclopaedia of Science and Technology, 2nd Edition, p.1647).
IsiTatimende seKundla yokuFunda amaSayensi wemVelo silindele indawo
yokufundisa nokufunda iyelele nokobana abantu beSewula Afrika baneendlela
ezihlukahlukeneko zokufunda nokuthintwa ngezamasiko. IKundla yokuFunda
amaSayensi wemVelo ithoma la ithi, boke abafundi bafanele babe nelungelo
lokuthola ifundo efaneleko yemvelo. Ifundo ethe tjha ifanele iye ngokomfundi.
Ifanele isize umfundi ukuzwisisa, hayi ilwazi lesayensi kwaphela nokobana
ibunjwa njani kodwana nangezinto zebhoduluko nephasi zombelele. Ikundla
yokuFunda kweSayensi yemVelo izimisele ukunikela isendlalelo abafundi
abangakghona ukwakhela phezu kwaso iimpilo zabo zoke.
IsiTatimende seKundla yokuFunda iSayensi yemVelo ithuthukisa ukufunda
ngokobusayensi. Lokhu ikwenza ngokuqala:
??ukuthuthuka nokusebenzisa iindlela zamakghono wesayensi eendaweni
ezihlukahlukeneko
??ukuthuthuka nokusebenzisa ilwazi lesayensi nokuzwisisa
??ukukarekela ubudlelwana nokuhlangana phakathi kwesayensi, umphakathi
nebhoduluko.
1. Ukuphenya ngokwesayensi: Abafunddi baziphatha ngokuzithemba
nesibindi ngendalo, barhubhulula ubudlelwana bararulule nemiraro
kusayensi, itheknoloji nebhoduluko
25
Ikhasi Umbonozombelele
ImiPhumela
ImiPhumela
Ihlathululo
Ihlathululo
2 Ukubumba ilwazi lesayensi: Abafundi bazi, bebarhumutjhe basebenzise
ilwazi lesayensi, itheknoloji nelebhoduluko.
3. Isayensi, umphakathi nebhoduluko: Abafundi bakghona ukutjengisa
ukuzwisisa indlela yokukhambelana hlangana neSayensi neTheknoloji,
umphakathi nebhoduluko.
ISayensi YokuHlalisana
ISayensi yokuHlalisana iyelela ubudlelwana phakathi kwabantu naphakathi
kwabantu nebhoduluko. Lobubudlelwana buhluka ngokwesikhathi nendawo.
Buthintwa bujamo bokuhlalisana, umbusalizwe, umnotho nebhoduluko
begodu namagugwabantu, iindlela zabo zokucabanga neenkolelo zabo.
Imiqondo-magama, amakghono nokukhamba kwesikhathi semilando
nemikghwa eqakathekileko yeJiyografi (Geography) kusiTatimende seKundla
yokuFunda iSayensi yezokuHlalisana. Ifundo ngokwebhoduluko namalungelo
wabantu ayingcenye yomLando neJiyografi.
IsiTatimende seKundla yokuFunda iSayensi yokuHlalisana iphathelene nalokho
okufundwa bafundi nangendlela bakufunda ngayo nendlela abafundi bakha
ngayo ilwazi. IsiTatimende seKundla yokuFunda sigcugcuzela abafundi bona
babuze, bathole iimpendulo zemibuzwabo ngomphakathi nangebhoduluko
abaphila kilo.
LesisiTatimende seKundla yokuFunda sizimisele ukungeza kututhuko
yezakhamuzi ezinelwazi, ezinelihlo elibukhali nezikghona ukuziphendulela
nokuzibandakanya ngokuncama kilomphakathi ohlukahlukene kangaka
ngokwamasiko. Sibuye sihlomise abafundi bona bangeze ekuthuthukeni
kwesitjhaba esizibusa ngokwedemokhrasi.
UmLando
1. Ukubuza ngokwemilando: Umfundi ukghona ukusebenzisa amakghono
wokubuza ngokwadlulako nokwanamhlanje
26
Ikhasi Umbonozombelele
ImiPhumela
ImiPhumela
Ihlathululo
Ihlathululo
2. Ilwazi lomlando nokuzwisisa: Umfundi ukghona ukutjengisa ilwazi
nokuzwisisa kwakhe umlando
3. Ukurhumutjha zomLando: Umfundi ukghona ukurhumutjha amaphuzu
athileko womlando.
IJiyografi
1. Ukubuza ngokweJiyografi: Umfundi usebenzisa amakghono wokubuza
imibuzo ephathelene nelwazi nomqondo-magama wejiyografi
nebhoduluko.
2. Ilwazi nokuzwisisa ngeJiyografi: Umfundi ukghona ukutjengisa ilwazi
nokuzwisisa ngejiyografi nebhoduluko.
3. Ukungenelela imininingwana: Umfundi ukghona ukwenza iinqunto
ezingokwelwazi ngemininingwana yokuhlalisana, ibhoduluko nemiraro.
UbuThakgha NamaSiko
IsiTatimende seKundla yokuFunda sobuThakgha namaSiko sibandakanya
ubuthakgha namasiko enziwa eSewula Afrika. Ubuthakgha namasiko
ayingcenye yobuphilo afake nobunjalo ngokomoya, izinto zezandla,
ukuhlakanipha nemizwa yomuntu emphakathini. Amasiko aziveza
ngobuthakgha nangeendlela zokuphila, ukuziphatha, amaphetheni, amafa,
ilwazi nekolelo. Amasiko akakajami, anemilando nokumumethweko begodu
ayatjhuguluka, khulukhulu navane ahlangana namanye amasiko.
Indlela elandelwa ngokujayelwa kusiTatimende seKundla yokuFunda
igcugcuzela abafundi bona:
??bayekele ukudonda ekuthatheni amafa wamasiko, babe nomdlandla
??batjengise ikghono lobuthakgha, ukudlala nezintweni zamasiko
??babone ukukhambelana phakathi komsebenzi wobuthakgha namasiko
??bazwisise ijiyografi, umnotho nobunjalo bokuhlalisana la ubuthakgha
namasiko kuvela khona
??babone ukuhlangana okuphakathi kokwenziwa kwamasiko, amandla
nokuphaliselwa kwamasiko
??bahlaziye unobangela wesikhathi emasikweni nobuthakgha
??bazwisise indlela ubuthakgha buziveza ngayo nendlela bujamelana ngayo
namasiko ngendlela ekhethekileko. 27
Ikhasi Umbonozombelele
Ihlathululo
Ihlathululo
Indlela yokubandamela kusiTatimende seKundla yokuFunda isuka kulwazi
elibanzi elibandakanya iindlela zobuthakgha ezimbalwa kubujamo
obuhlukahlukeneko bamasiko iye ngokudepha kwelwazi namakghono
kuGreyidi yobu-8 neye-9. Ukuhlonipheka kobuthakgha ngendlela ehlangeneko
yelwazi lokufunda iyayelelwa. IsiTatimende seKundla yokuFunda iphokophele
ekwakheni ukulingana hlangana nokuthuthuka kwelwazi laka woke woke
ngobuThakgha namaSiko nelwazi namakghono kobunye nobunye ubuthakgha.
1. Ukwakha, ukurhumutjha nokwethula: Umfundi ukghona ukwakha,
ukurhumutjha nokwethula umsebenzakhe ngendlela enye nenye
yobuthakgha
2. Ukutjengisa: Umfundi ukghona ukutjengisa ngelihlo lokuhlaba
imisebenzi yobuthakgha neendlela zamasiko, kwezandla, neendlela
zesikhathi sakade nesanamhlanje.
3. Ukuzibandakanya nokusebenzisana: Umfundi ukghona ukutjengisa
amakghonwakhe ayedwa nanyana anabanye ngokusebenza ayedwa
nanyana aneenqhema emisebenzini yobuThakgha namaSiko
4. Ukutjho nokukhuluma: Umfundi ukghona ukuhlaziya nokusebenzisa
iindlela ezinengi zokukhuluma nokutjengisa ubuThakgha namaSiko.
IFundo NgePilo
Umqondo-gama 'Isifundo ngokuphila' ubamba lokho okunqotjhwe kuzuzwa
siTatimende seKundla yokuFunda. Uleya bewulungiselele abafundi ipilo
nalokho okungahle kwenzeke. IsiFundo ngePilo, silungiselela abafundi ipilo
enetlha nenepumelelo emphakathini otjhuguluka ngokurhaba kangaka.
IsiTatimende seKundla yokuFunda seFundo ngokuPhila sithuthukisa
amakghono, ilwazi, amagugu nobunjalo behliziyo obenza abafundi babe
namandla wokwenza iinqunto ngelwazi nokuthatha amagadango afaneleko
ngoku:
28
Ikhasi Umbonozombelele
Ihlathululo
Ihlathululo
ImiPhumela
ImiPhumela
??thuthukiswa kwezamaphilo
??thuthukiswa kwezehlaliswano
??zithuthukisa
??thuthukiswa komzimba nokuwunyakazisa
??zijayeza ephasini lomsebenzi
Ngokuhlangeneko, leminqopho emihlanu yeenKundla zesiTatimende seKundla
yokuFunda ngokuPhila zihlalisa kuhle amalungelo wobuntu nebhoduluko
avezwe kumthethosisekelo
1. Ukuthuthuka kwepilo: Umfundi ukghona ukwenza iinqunto
ngokwelwazi manqophana naye, umphakathi nepilo yebhoduluko
2. Ukuthuthuka komphakathi: Umfundi ukghona ukutjengisa ukuzwisisa
nokubopheleleka kumalungelo womthethosisekelo nokuziphendulela
bese utjengisa ukuzwisisa amasiko neenkolo ezihlukahlukeneko
3. Ukuthuthuka ngokwakhe: Umfundi ukghona ukuthola amakghono
wepilo ukuze azuze abanabise ikghono lakhe lokuziphendulela
ngokuzwakalako kokumdinga ephasini lakhe.
4. Ukuthuthuka komzimba nokuwunyakazisa: Umfundi ukghona
ukutjengisa ukuzwisisa nokuzibandakanya kilokho okuthuthukisa
ukunyakaza nokuqina komzimba.
5. Ukujayela ephasini lomsebenzi: Umfundi ukghona ukwenza iinqunto
ngokwelwazi ngokuragela phambili ngokufunda nokukhetha iimfundo
zomsebenzi.
ISayensi YomNotho NokuPhatha
IsiTatimende seKundla yokuFunda iSayensi yomNotho nokuPhathwa kwawo
ibandakanya ukufundwa kweemfuno neendingo zabantu
ngokungahlanganyeli nabanye (private), ngokuhlangana nomphakathi nanyana
ngokubambisana nabanye kumnotho ngokuhlukahlukana begodu sitjengise,
ngelihlo lokuhlaba, ukusetjenziswa komnotho babantu nebhoduluko ngendlela
yobudlabha.
29
Ikhasi Umbonozombelele
ImiPhumela
ImiPhumela
Ihlathululo
Ihlathululo
IsiTatimende seKundla yokuFunda ngomNotho nokuPhatha kwawo
khulukhulu isebenza:
??ngobunjalo, indlela nokukhiqizwa kweempahla nokuthengiswa kwazo
??ngehlelo lezomnotho nokuhlalisana kwezomnotho eSewula Afrika
nakwamanye amaphasi
??ngokutjala nokuphathwa kwezomnotho namakghono wokuklamela
osebenza yedwa (private), umphakathi nanyana ngokubambisana.
??ngamakghono nelwazi elidingeka ukuphatha iimpilo zobuntu nebhoduluko
1. Ilwazi nokuzwisisa imizombe yezomnotho: Umfundi ukghona
ukutjengisa ilwazi nokuzwisisa umzombe wezomnotho ekuhlaliseni
kuhle ubudisi bezomnotho
2. Ukuzwisisa ukugcina ukukhula nokuthuthuka: Umfundi ukghona
ukutjengisa nokuzwisisa ukugcina ukukhula, ukwakha ngobutjha
netuthuko atjengise nelihlo elibukhali kunkambiso ezikhambelana
nalokhu
3. Ukuphatha, ukusebenzisa nelwazi lezeemali namakghono: Umfundi
ukghona ukutjengisa ilwazi nekghono lokusebenzisa ngokuthembeka
amakghono ahlukahlukeneko begodu nokusebenzisa amakghono
wezeemali.
4. Ilwazi namakghono wokubandulwa: Umfundi ukghona ukutjengisa
ilwazi lokubandulwa, amakghono nendlela yokucabanga.
ITheknoloji
ITheknoloji gade ikhona kwakade njengomsebenzi la abantu basebenzisa khona
ihlanganisela yelwazi, amakghono nomnotho okhona ukuklama iinsombululo
ezizakusekela iindingo zabo zangamalanga. Ezinye zaleziinsombululo
zingendlela yeempahla ukube ezinye ziyihlanganisela yeempahla namahlelo.
Nanamhlanje abantu baseseneendingo. Iinsombululo zisaklanywa
ngemisebenzi ehlanganisa ilwazi, amakghono neentlabagelo ezikhona.
Nanyana kunjalo, ilwazi, amakghono neentlabagelo ezisetjenziswa namhlanje
zihlukile ngebanga lokurhaba kwetuthuko netheknoloji. Umphakathi
30
Ikhasi Umbonozombelele
Ihlathululo
Ihlathululo
ImiPhumela
ImiPhumela
wanamhlanje uhlangahlangene begodu uhlukahlukene. Amaphuzu
wezomnotho nebhoduluko nemiqondo ehlukahlukeneko namagugu kufanele
kuthathelwe ehloko nakuklanywa iinsombululo zetheknoloji. Kungalokho
itheknoloji ihlathululwa ngokobana;
'Kusetjenziswa kwelwazi, amakghono neentlabagelo, ukusekela iindingo
zabantu ngokuklama iinsombululo ezibonakalako zemiraro, ngakwelinye
ihlangothi iyelele amaphuzu wehlaliswano yabantu nebhoduluko'.
1. Indlela yokukhamba kweTheknoloji namaKghono: Umfundi ukghona
ukusebenzisa iindlela zokukhamba kwetheknoloji namakghono
wemikhuba emihle yokuziphatha ngokuthembeka nokusebenzisa ilwazi
nokukhuluma ngamatheknoloji ngefanelo.
2. Ilwazi nokuzwisisa ngokweTheknoloji: Umfundi ukghona ukuzwisisa
asebenzise nelwazi letheknoloji elifaneleko ngokuzihlonipha
nangokuthembeka
3. ITheknoloji, umphakathi nebhoduluko: Umfundi ukghona ukutjengisa
nokuzwisisa ubudlelwana hlangana nesayensi, itheknoloji, umphakathi
nebhoduluko ngokukhamba kwesikhathi.
31
Ikhasi Umbonozombelele
ImiPhumela
ImiPhumela


IYINI I-AFRICAN NATIONAL CONGRESS?


* I-ANC yihlangano elwela ukutjhaphuluka kwesitjhaba. Yasungulwa ngonyaka ka 1912 ngomnqopho wokubumbanisa abantu be-Afrika begodu nokuthabalalisa umzabalazo wokuletha itjhuguluko kwezepolotiki, kwezokuhlalisana emiphakathini begodu netjhuguluko kwezomnotho. 
* Iminyaka ematjhumi alithoba I-ANC yadosa phambili umzabalazo wokulwa nebandlululo ngokwebala negandelelo, yahlela imizabalazo yokuphikisa ibandlululo, yamema yakhuthaza nemiphakathi yeentjhabangeentjhaba bona ifake isandla emzabalazweni begodu yangenela nomzabalazo weenkhali ukulwisa ibandlululo. 
* I-ANC yaphumelela ekuletheni idemokhrasi ngokuthumba amakhetho waka 1994, okwathi ngemva kwalapho i-ANC yanikelwa igunya lokuseka umThetho-sisekelo omutjha weSewula Afrika. UmThetho-sisekelo owamukelwa ngokusemthethweni ngonyaka ka 1996. 
* I-ANC yakhethwa godu bona ibe yihlangano ebusako ngenarheni mazombe nezingeni lamaprovinsi ngo 1999. 
* Imithetho-mgomo ye-ANC ibekwa malunga wayo begodu ubudosiphambili behlangano le bufanele buziphendulele emalungeni wayo. 
* Ubulunga be-ANC buvulekele woke umuntu weSewula Afrika oneminyaka yobudala engaphezu ko 18, kungakhethwa buhlanga, kungakhethwa bala namkha ikolo ethile, ikani nje umuntu loyo alandela iimbopho, imithetho-mgomo namahlelo wehlangano le. 
IYINI IMINQOPHO YE-ANC?
* Umnqopho omkhulu we-ANC kukwakha inarha ebumbeneko, lapho kunganabandlululo ngokwebala, ngokobulili, begodu inarha elandela ikambiso yedemokhrasi. 
* Lokhu kutjho ukutjhaphuluka kwamaAfrika begodu nokutjhaphuluka kwabantu abanzima ebukghobeni bezepolotiki nebezomnotho. Lokhu kutjho ukukhuphula izinga lezepilo lawo woke amaSewula Afrika, khulukhulu amaSewula Afrika atlhogako. 
* Umzabalazo wokuletha itjhaphuluko lelo ubizwa bona yi-National Democratic Revolution, okulitjhuguluko elirhabako lokuletha idemokhrasi esitjhabeni. 
YINI OKULAWULA UMTHETHO-MGOMO WE-ANC?
I-Freedom Charter (okumtlolo wetjhaphuluko), owamukelwa ngokusemthethweni yiKhongrese yaBantu ngo 1955, soloko ijame njengomtlolo omthetho-mgomo omkhulu we-ANC.
I-Freedom Charter ithi:
* Abantu bazakubusa 
* Zoke iinqhema zizakuba namalungelo alinganako esitjhabeni 
* Abantu bazakwabelana umnotho wenarha le 
* Ihlabathi le kuzakwabelwana ngayo hlangana nabantu abayiberegago (abayilimako) 
* Boke abantu bayalingana phambi komthetho 
* Boke abantu bazakuba namalungelo wobuntu alinganako 
* Kuzakuvuleka amathuba wemisebenzi begodu nabantu bavikeleke 
* Iminyango yezefundo namasiko izakuvulekela abantu 
* Kuzakwakhiwa izindlu, kube nokuvikeleka nokuhlaliseka 
* Kuzakuba nokuthula nokuzwana 
Ngonyaka ka 1994 i-ANC yamukela i-Hlelo loKwakha kabuTjha nokuVuselela (Reconstruction and development Programme - RDP) okusisekelo somthetho-mgomo olawula i-ANC ehlelweni layo lokutjhugulula iSewula Afrika. Amahlelo asemqoka we-RDP ngalandelako:
* ukuhlangabezana neendingo zabantu ezisemqoka 
* ukuthuthukisa ikghono labantu emisebenzini 
* ukwakha umnotho wenarha 
* ukwenza bona urhulumente nesitjhaba kube ngezilandela ikambiso yedemokhrasi 
ATJHO UKUTHINI AMATSHWAYO WE-ANC?
* Iflarha ye-ANC yenziwe ngemida emithathu elinganako enemibala elandelako: onzima, olihlaza satjani newerhawuda. Umbala onzima ujamele abantu beSewula Afrika abakade bathoma ukulwela itjhaphuluko, iinzukulwani ngeenzukulwani zabo. Umbala ohlaza satjani ujamele ihlabathi ekade ibutha abantu, namkha bebasuswa kiyo ngekani nje, bathumbi babo nombuso webandlululo. Umbala werhawuda wona ujamele imithombo eyenjiwa phasi kufakwa hlangana nayo yoke iminotho yemvelo yeSewula Afrika, okumithombo yabo boke abantu kodwana ebegade isetjenziswa ngendlela eqinisekisa bona lidlanzana labantu bebala elithile kwaphela abazuza kiyobe.
  
* Itshwayo i-ANC eyaziwa ngalo linomkhonto nesihlangu okujamele ipi yemandulo yokulwa nombuso wabathumbi, ipi yeenkhali ye-ANC yephiko lepi yeenkhali le-ANC, Umkhonto we Sizwe, begodu zijamele nomzabalazo we-ANC osaragela phambili nokulwa nokungalingani ngokwebala negandelelo. Imikhumbulo ibuyela emva ejimeni leKhongrese yaBantu, eyamukela i-Freedom Charter, begodu nejimeni lokuhlanganyela emzabalazweni wokulwela itjhaphuluko kiyo yoke imiphakathi yeSewula Afrika. Leli litshwayo lesiko eliqinileko le-ANC lokungabandlululi ngokwebala. Isandla esibambe umkhonto sijamele amandla wabantu ababumbeneko babambisene emzabalazweni wokulwela itjhaphuluko namathuba alinganako.
  
* Isiqubulo se-ANC esithi Amandla ngawethu or Matla ke arona sitjho bona 'woke amandla asebantwini', lokhu kugandelela lokho okutjhiwo yi-Freedom Charter lokha nayithi abantu ngibo abazakubusa. Lesi sibopho se-ANC sokwakha nokuqinisa idemokhrasi, begodu nokubandakanya abantu emzabalazweni wokulwela ukwenza ngcono iimpilo zabo. 
NGIZIPHI IZINTO EZILINDELEKE ELUNGENI LE-ANC?
Amagugu nemithetho-mgomo yamalunga we-ANC ifaka hlangana okulandelako:
* ukuzithoba nokuzinikela emzabalazweni wokulwisa ibandlululo ngokobuhlanga, ibandlululo ngokobulili begodu nokulwela idemokhrasi emphakathini, 
* ukulwela intanto neentjisakalo zabantu, ezitholakala ngaphakathi kwemithetho-migomo ye Batho Pele - okutjho bona abantu phambili, 
* ukuzibopha ekufezeni imithetho-mgomo yehlangano neenqunto ezithathwa babantu ngokuhlanganyela. 
Ilunga le-ANC kulindeleke bona lenze okulandelako:
* libe lilunga legatja le-ANC, libhadele imali yobulunga ezakurhelebha ekwakheni i-ANC, 
* lizibandakanye eenkulumiswaneni, ekwakhiweni nekufezakaliseni imithetho-mgomo ye-ANC namahlelo wakhona, 
* lamukele belivikele iinqunto zezakhiwo zehlangano le, 
* lilethe ibumbano ku-ANC nemzabalazweni wetjhaphuluko, lilwe nobukhwabanisi, ukuqatjhana emisebenzini ngobuhlobo, nokwakha iinqhenyana ngaphakathi kwesiqhema, 
* lilwe nebandlululo ngokobuhlanga, ngokobutjhaba, ngokobulili, ngokwekolo, ukungabekezelelani kwezepolotiki begodu namtjhana ngimuphi omunye umhlobo webandlululo, 
* ilunga lifanele lihlale linelwazi malungana namatjhuguluko enzekako kwezepolotiki, begodu lihlale lizithuthukisa ngokwamakghono ngokuhlala lifunda, 
* lifanele lihlale lithintana nabantu begodu lizibandakanye ngokupheleleko emphakathini, 
* libe sibonelo esitjhabeni, lingasebenzisi isikhundla salo ukuzingenisela imali namkha ukuzizuzela okuthile. 
NGIZIPHI IZAKHIWO ZE-ANC?
* Igatja lisisakhiwo esisemqoka se-ANC, lapho amalunga angazibandakanyo khona emisebenzini ye-ANC neenkulumiswaneni zezepolotiki. Igatja 'liyingcenye esemqoka' yomphakathi, ejamele iinrhuluphelo zawo, ekhulumela iimfuneko zawo begodu nekhuthaza bona umphakathi usebenzi ngokubambisana ukwenzela bona uthuthuke. Elinye nelinye igatja likhetha IKomiti eLawulako yeGatja (Branch Executive Committee) emhlanganweni walo waqobe mnyaka.
  
* I-Komiti eLawula isiFunda (Regional Executive Committee -REC) ikhethwa eKhonfarenseni yesiFunda qobe kuminyaka emibili, ikhethwa bajameli bemagatja esifundeni.
  
* I-Komiti eLawula iPhrovinsi (Provincial Executive Committee - PEC) ngokurhunyeziweko yona ikhethwa eKhonfarenseni yePhrovinsi ngemva kweminyaka emithathu, ikhethwa bajameli bamagatja kuphrovinsi.
  
* I-Komiti eLawulako ngeNarheni zombelele (National Executive Committee - NEC) yingcenye ephakeme kokugcina ye-ANC hlangana namaKhonfarense begodu iqalene nomsebenzi wokudosaphambili ihlangano. Ikhethwa njalo qobe kuminyaka emihlanu eKhonfarenseni yaNgenarheni zombelele. I-NEC ikhetha ikomiti esebenza ngenarheni zombelele i-National Working Committee (NWC) ngaphakathi kwayo okuyikomiti eqalene nokwenza umsebenzi waqobe lilanga wehlangano le.
  
* IKhonfarense yangeNarheni Zombelele (National Conference), ebanjwa njalo ngemva kweminyaka emihlanu, imkhandlu omkhulu othatha iinqunto ku-ANC. Abajameli ababuya emagatjeni benza 90 yamaphesente wamavowudu eKhonfarenseni yangeNarheni Zombelele. Kubanjwa nomhlangano omkhulu hlangana namakhonfarense ahlukeneko ngomnqopho wokutjheja amahlelo afanele ebekhona emkhandlwini lo.
  
* I-Hlangano yaBomma ye-ANC (ANC Women's League) isebenza ngengomkhandlu ozijameleko ngaphakathi kwesakhiwo se-ANC. Umnqopho omkhulu wayo kuthuthukisa nokuvikela amalungelo wabomma kiyo yoke imihlobo yegandelelo begodu nokuqinisekisa bona bazibandakanya ngokupheleleko ehlanganweni le. IHlangano yaBomma le ivulekele boke abomma abamalunga we-ANC.
  
* I-Hlangano yaBatjha ye-ANC (ANC Youth League) nayo isebenza njengomkhandlu ozijameleko ngaphakathi kwe-ANC. Umnqopho wayo omkhulu kubumbanisa nokudosai phambili abantu abatjha ukwenzela bona bakghone ukuqalana nemiraro yabantu abatjha, begodu iqinisekisa nokuthi abantu abatjha bayazibandakanya emisebenzini ye-ANC. Ihlangano le yamukela boke abandu abahlangana neminyaka yobudala eli 14 nema 35. 
UKUHLANGANYELA KWEENHLANGANO EZINTATHU
I-ANC ihlanganyela ne-South African Communist Party (SACP) ne-Congress of South African Trade Unions (COSATU). Enye nenye ihlangano ehlanganyela ne-ANC kweentathu-ezi, ihlala iyihlangano ezijameleko, enomthetho-sisekelo wayo, ubulunga bayo begodu namahlelo wayo. Ukuhlanganyela lokhu kusekwa eminqopheni efanako yokuletha itjhaphuluko elirhabako ledemokhrasi esitjhabeni (National Democratic Revolution), begodu kunqotjhwe ngakho ukuhlanganyela lokhu bona kubunjwaniswe amaSewula Afrika ngenarheni yokana ngokulandela umnqopho ofanako lo.
ITHOLAKALA KUPHI I-ANC
Amagatja we-ANC afanele atholakale kiwo woke amadorobha amakhulu weSewula Afrika, emadorobheni amancani nezabelweni ngokuhlukana kwazo. I-ANC inomtjhade wayo, amaphrovinsi alithoba nama-ofisi wesifunda amanengana.
 

Isensasi  enkolweni zethu
 
Ngo Septemba/Oktoba  abantwana e Sewula ne Afrika  yoke bazabe  bambandakanye e projekini ekarisako ebizwa bonyana I sensasi eenkolweni.
 
I Sensasi eenkolweni  iprojeke esiyilethelwa    ngebehlangothini lokubala le sewula ne afrika , ne hlangothi lezefundo . Izokubandakanya abafundisi  nabafundi , baberegisane boke ngenkumbeni zokufundela . abafundi ngaphasi kwelawulo laba fundisi baza kubuthelela  ulwazi ngabo, ngesikolo sabo, nangepilo yekhaya. Ulwazi olubuthelelwako liza ngeliqakatheke khulu  ku database yezweloke , njengolwazi olufanako olubuthelelwe mamazwe anjengabo  United kingdom ne Australia , nabo abazimbandakanye kwi projeki enjengale yekhethu.
 
Ulwazolu luyokuberegiswa ekuthuthukisweni kwensetshenziswa zokufundisa lokhu kuzokurhelebha abafundi  njengomntwanakho ukuthi azwisise Ibalobalo nangendlela oluberegiswa ngakho. Isensasi enkolweni izakurhelebha abafundi bonyana ba zwisise  ukuqakatheka kwe balobantu jikelele oluzakuba ngenyanga ka Oktoba . Ibalobantu lanonyaka libizwa i Sensasi 2001 .
 
Liyini ibalobantweli?
 
E Sewula ne Afrika  ,  Abantu babalwa ngemvakweminyaka emihlanu . Ngesikhathesi woke umuntu uyabalwa , nolwazi  ngobuhlalo babantu buyabuthelelwa . Ulwazi lolu Olubizwa  ngokuthi yi Data lisetshenziswa  mahlangothi woke wombuso . nemibuso yekhaya nabosomaqhinga ukuthola bonyana ngiziphi imfuneko ezifunekako nakhona kuphi..
 
Lokhu kusho bonyana ulwazi olubuthelweleko ngebalobantu liberegiselwa ukwazi  ukuthi kukuphi lapho kufuneka khona iinkolo , Imitholapilo , Ngiziphi iindawo lapho kungananthuthi nokuthi kukuphi lapho kufuneka khona amanzi wama payiphi  ne gezi . Ulwazi olubuthelelwako Kubalobantweli lingaberegiselwa kobonyana  zinfuneko bani ezingafuneka eendaweni zemakhaya nezedorobheni  nokuphelisa indlala .
 
Kubayini ngibandakanyeke ku Balobantu laka 2001 
 
 
*         Ukuhlogonyelwa ngemmali kendawo yekhenu . Ngokubandakanyeka uzakusiza  isitshaba sekhenu ekutholeni irhelebho  lemmali  zokuthuthukisa  isitshaba.
*         Ukuphatha ngezamalwelwe . Ukwazi ngesensasi kuzarhelebha  izazi ngepilo ukuthi zikwazi ukubona ukwanda kwamalwelwe anjengendeni ebomvu . Entweni ezinjengezikhukhula , Isensasi ingarhelebha ngolwazi lamasinyana nokuthi bangakhi abantu abafuna irhelebho.
*         Irhelebho elithuthukisiweko : Ulwazi lesensasi  litshela labo  abahleli ukuthi kukuphi lapha kufuneka khona iinkolo ezitsha . imitholapilo kanye nendawo zokuzithabisa .
*         Yenza urhulumende akuberegele : Isensasi 2001 indlela ehle khulu yokutshela abasiphetheko ukuthi sibobani sitlhogani . Ulwazi lwe sensasi lirhelebha  umbuso bonyana wazi ukuthi immali zisetshenziswe bunjani.
*         Irhelebha umndeni wakho.Innomboro zesensasi zingarhelebha umbuso ekuthuthukisweni kwamahlelo nemisebenzi yakusasa . Ulwazi oluvela kusensasi lihlahla umakhiwo wekusasa elihle.ukuhlela okungcono kungarhelebha wena nomndeni wakho.
 
Inini Isensasi 2001 ?
 
Abantu  abaqashiweko naba banduliweko ukuzokubuthelela ulwazi  ababizwa ngokuthi ma " enumerators " bazakuvakashela kwakho phakathi komhlaka 10 no 31 Oktoba 2001
 
Nawufuna Ulwazi olugcweleko nge Sensasi enkolweni . bethela umrhala ongabhadelwako ku 0800 201 402 ; Namkhana usibhalele ku Private Bag x 44 , Pretoria ,0001 ,Namkhana sivakashela ku website e www,censusatschool.org.za. namkhana si e-mailela ku censusatschool@statssa.pwv.gov.za. 
IPhephabhugu loMbuso
IPhephabhugu loMthetjhwana we-6290

-

iQobo lama-399
eTshwane, mhlaka 8 kuSeptemba 1998
Le-19231

-

ISAZISO SOMBUSO
UBUPHATHIMANDLA BESEWULA AFRIKA BEZOKUFANELEKA

UbuPhathimandla beSewula Afrika bezokuFaneleka
Le-R1127

Mhlaka 8 kuSeptemba 1998
IMITHETJHWANA ENGAPHASI KOMTHETHO WOBUPHATHIMANDLA BESEWULA AFRIKA BEZOKUFANELEKA, KA-1995
(UMTHETHO WAMA-58 KA-1995)
UbuPhathimandla beSewula Afrika bezokuFaneleka, ngaphasi kwesahlukwana se-14 soMthetho weSewula Afrika wobuPhathimandla bezokuFaneleka, ka-1995 (uMthetho Wama-58 ka-1995), ngokuvunyelwa nguNgqongqotjhe wezeFundo befuthi ngokubonisana noNgqongqotjhe wezemiSebenzi, benze imithetjhwana eseRherhweni leli.

IRHERHO
ISAHLUKO SOKU-1: OKUBONELELWEKO OKUJAYELEKILE
1. Iinhlathululo 
ISAHLUKWANA SESI-2: IINHLANGANO ZOKUQINISEKISA UBUPHAMBILI KWEZEFUNDO NEZOKUTHWASISA
2. Ukuvunyelwa 
3. Iindlela zokuvumela zeenHlangano zokuQinisekisa ubuPhambili beFundo nezokuThwasisa 
4. Isitifikeyiti sokuvunyelwa 
5. Ukululwa kokuvunyelwa 
6. Ukusulwa kokuvunyelwa 
7. UbuLungu beenHlangano zokuQinisekisa ubuPhambili beFundo nezokuThwasisa 
8. Ukuliswa kweenkhundla ngamalungu weenHlangano zokuQinisekisa ubuPhambili bezeFundo nezokuThwasisa 
9. Imisebenzi yeenHlangano zokuQinisekisa ubuPhambili bezeFundo nezokuThwasisa 
ISAHLUKO SESI-3: IMITHETHO YEKAMBISO NOKUSIZA NGEEMALI IMISEBENZI YEENHLANGANO EZIQINISEKISA UBUPHAMBILI BEZEFUNDO NEZOKUTHWASISA
10. Ukusiza ngeemali imisebenzi yeenHlangano zokuQinisekisa ubuPhambili bezeFundo nezokuThwasisa 
11. Imithetho yekambiso 
ISAHLUKO SESI-4: ABABONELELI BEZEFUNDO NEZOKUTHWASISA
12. Ukuvunyelwa kwababoneleli 
13. Iindlela zokuvunyelwa kwababoneleli 
14. Isitifikeyiti sokuvunyelwa komboneleli 
15. Ukululwa kokuvunyelwa kwababoneleli 
16. Ukuvunyelwa kwesikhatjhana kwababoneleli 
17. Ukuhlehliswa kokuvunyelwa kwababoneleli. 
ISAHLUKO SESI-5: IINHLANGANO EZILUNGISAKO
18. Ukukhethwa kweenhlangano ezilungisako 
19. Iincwadi zokukhethwa kweenhlangano ezilungisako 
20. Imisebenzi yeenhlangano ezilungisako 
21. Ukucinywa kokukhethwa kweenhlangano ezilungisako 
ISAHLUKO SESI-6: IINHLANGANO ZABAFUNDELE UMSEBENZI NEENHLANGANO EZIHLAHLUBAKO
22. Ukufakwa kweenhlangano zabafundele umsebenzi neenhlangano zeenhlahlubo ekubekweni kwamabanga, ukuqinisekisa ubuphambili kanye nokulungisa 
ISAHLUKO SE-7: OKHUNYE OKUBONELELWEKO
23. Ikambiso yokuphikisa 
24. Isihlokwana esifitjhani 
ISINGEZELELO
Iindlela zokulayeja zemithetho yekambiso yeenHlangano zokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa

ISAHLUKO SOKU-1
OKUBONELELWEKO OKUJAYELEKILE
Iinhlathululo
1. Emithetjhwaneni lena elinye nelinye igama namkha ikulumo ephiwe umqondo othile eMthethweni lona, izakuba nomqondo lowo, ngaphandle kwanobana umqondo wakhona ubonakale ungenye indlela: 
"ukuvunyelwa" kutjho ukuphiwa komuntu, ihlangano namkha iziko, isitifikeyiti, ngokuvamileko, isikhathi esithile, nakakhombise ubukghoni bokufeza umsebenzi othile ehlelweni lokuqinisekisa ubuphambili elenziwe ngubuPhathimandla beSewula Afrika bezokuFaneleka, malungana noMthetho wakhona;
"uMthetho" utjho uMthetho wobuPhathimandla beSewula Afrika bezokuFaneleka ka-1995, (Umthetho wama-58 ka-1995);
"umhlungi" utjho umuntu otloliswe nefaneleko iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nakwezokuThwasisa malungana neendlela ezibekelwe irhuluphelo leyo yiHlangano yokuBeka amaBanga ukulinganisa ipumelelo yamabanga nokufaneleka okuthile wesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka, kanti "umhlungi wekoro" usatjho umqondo ofanako;
"ukutloliswa kwesikhatjhana" kutjho ukutloliswa kweziko langasese lezefundo ephakameko njengoba kusitjho uMthetho wezeFundo ePhakeme, ka-1997, (we-101 ka-1997;
"kwekoro" kutjho ukuba sehlathululweni namkha ekorweni ethunyiweko yehlangano namkha yesiqhemu esibalwe emithethweni lena;
"iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nakwezokuThwasisa" itjho ihlangano evunyelwe ngokwesahlukwana sesi-5 (1) (a) (ii) soMthetho lona, ecalene nokutjhejisisa kanye nokuhlolisisa iimpumelelo ngokwamabanga nokufaneleka wesitjhaba, kanye nephiwe imisebenzi ethile emalungana nokutjhejisisa nokuhlolisisa amabanga namkha ukufaneleka wesitjhaba ngokwesahlukwana sesi-5 (1) (b) (i) soMthetho lo;
"ihlangothi" litjho indawo ethile yokufunda esetjenziswa njengendlela yokutlama yesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka;
"ukulungisa" kutjho umsebenzi oqinisekisa bona ukuhlungwa kwemiphumela ebalwe emabangeni nasekufanelekeni kwesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka kuyasebenza befuthi kuthembekile;
"ihlangano elungisako" itjho ihlangano ebekelwe lokho ekhethwe ngubuPhathimandla enerhuluphelo yokulungisa;
"iHlangano yesiTjhaba yamaBanga" itjho ihlangano etloliswe malungana nesahlukwama sesi-5 (1) (a) (ii) soMthetho lo, ecalene nokuthola amabanga nokufaneleka kwezefundo nasekuthwasiseni, nephiwe imisebenzi ethile ephathelene nokutloliswa kwamabanga nokufaneleka esitjhabeni ngokutjho kwesahlukwana sesi-5 (1) (b) (I) soMthetho lona;
"imiphumela" itjho imikhiqizo yokugcina ebonakala ngomqondo yomsebenzi wokufunda;
"okucalisiswa ntange" kutjho umsebenzi namkha irhuluphelo ephakathi kwekoro eqothelwe yihlangano namkha yisiqhemu emizamweni yayo;
"ihlangano yemisebenzi efundelweko" itjho ihlangano yangokomthetho etloliselwe lokho malungana nomthetho osebenza eenhlanganweni ezinjalo, namkha ihlangano yangokuzithandela eyenza imisebenzi ebalwe emthethweni lona yeenhlangano lezo kodwana ingakatloliswa njalo;
"umboneleli" kutjho ihlangano eveza amahlelo wokufunda agcina ngamabanga nokufaneleka wesiSeko sesiTjhaba sokuFaneleka, ibe yengamele ukuhlungwa kwalokho;
"ukuqinisekisa ubuphambili" kutjho umsebenzi wokuqinisekisa bona izinga lobukghoni elibaliweko liyafezeka;
"ukuhlolisisa ubuphambili" kutjho umsebenzi wokuhlahluba iinkomba ezitjengisa izinga lobukghoni obenziwe.
"ihlelo lokwengamela ubuphambili" litjho umvango wemisebenzi eyenzelwa ukuqinisekisa bona izinga lobukghoni obubaliweko liphumelele
"amabanga atlolisiwe" atjho amabanga namkha ukufaneleka atlolisiwe wesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka;
"ikoro" itjho indawana ehlathululiweko yemisebenzi yomphakathi, yerhwebo namkha yezefundo esetjenziswa ukubeka imikhawulo yeHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa; kanti
"iHlangano yokuBeka amaBanga" itjho ihlangano etloliswe malungana nesahlukwana sesi-5 (1) (a) (ii) soMthetho lona, ecalene nokubeka amabanga nokufaneleka kwezefundo nezokuthwasisa, nephiwe imisebenzi ethile emalungana nokubekwa kwamabanga namkha ukufaneleka wesitjhaba ngokutjho kwesahlukwana sesi-5 (1) (b) (i) soMthetho lona.

ISAHLUKO SESI-2
IINHLANGANO ZOKUQINISEKISA UBUPHAMBILI KWEZEFUNDO NEZOKUTHWASISA
Ukuvunyelwa
2. (1) IinHlangano zokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa zizakuvunyelwa ekorweni ngayinye ngubuPhathimandla ngerhuluphelo yokutjhejisisa nokuhlolisisa iimpumelelo malungana namabanga namkha ukufaneleka wesitjhaba, nezakuphiwa imisebenzi ethile emalungana nokutjhejisisa nokuhlolisisa amabanga namkha ukufaneleka wesitjhaba malungana nesahlukwana sesi-5 (1) (b) (i) soMthetho 
(2) Ekorweni lapho ingekho ebekiweko iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa namkha lapho ibhalelwa iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa ukwenza imisebenzi yayo, nalapho ubuPhathimandla bubona ingathi kuyafuneka, ubuPhathimandla buzayenza imisebenzi neendiba lezi ezivame ukuphiwa iinHlangano zokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa
(3) Ihlangano namkha isiqhemu seenhlangano esifuna ukuvunyelwa njengeHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa izakubekwa kwenye yeenkoro ezilandelako lezi:
a. ekorweni yezomphakathi 
b. ekorweni yezomnotho; namkha 
c. ekorweni yehlelwana lezefundo nezokuthwasisa 
Iindlela zokuvunyelwa zeenHlangano zokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa
3. (1) Ihlangano namkha isiqhemu seenhlangano ezijamelele ikoro ebalwako emthethweni wesi-2 (3), ehlangabeza iindlela zokuvunyelwa ukuba yiHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuthwasisa ebalwe emthetjhwaneni wesi-(2), ingenza isibawo ebuPhathimandleni ukuthi ivunyelwe njengeHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa. 
(2) Ihlangano leyo izakutjengisa bona:
a. kunetlhogeko yokwakhiwa kweHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa ekorweni efuna ukusebenza kiyo; 
b. ukuthi inakho ekuqothele phambili emisebenzini yayo yokuqinisekisa ubuphambili kuthathelwa phezu kokuhlobana kwayo nekoro eboniwek nerhuluphelo yekoro leyo; 
c. ayifuni ukuphinda imisebenzi namkha amahlangothi wemisebenzi yeHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa eseyikhona, ngaphandle kwanobana ubuPhathimandla bukubona kufuneka ukuphindaphinda lokho; 
d. inawo amandla wokwenza imisebenzi ephiwe yona ngubuPhathimandla; 
e. ineentlabagelo ezaneleko zokusebenza zesikhathi ezabe ivunyelwe sona; 
f. inehlelo lokwengamela ubuphambili elithinta kodwana lingagcini- 
i. ngeenkambiso zokwengamela ubuphambili ezihlathulula ubuphambili obufuna ukufezwa yiHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa; 
ii. iinkambiso zokwengamela ubuphambili ezizakwenza bona iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa ikghone ukwenza iinkambiso ezihlathululiweko zayo zokwengamela ubuphambili; kanye 
iii. neendlela zokubuyekeza eziqinisekisa bona iinkambiso kanye neenkolelo ezibekiweko zokwengamela ubuphambili ziyasebenza befuthi zihlala ziphumelela; 
g. umsebenzi wangaphandle wokuqinisekisa ubuphambili uhlukile befuthi awusimelelanga emsebenzini wokubonelela ngezefundo nezokuthwasisa; 
h. malungana nomsebenzi wokuqinisekisa ubuphambili, inokujanyelelw kwesitjhaba emkhakheni wokwenziwa kweenqunto, ukujanyelelwa okuzakuqinisekisa ukuziphendulela esitjhabeni nokusebenza ngokungafihli; nokuthi 
i. imisebenzi yayo izakuphumelelisa iinrhuluphelo zesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka. 
(3) Ihlangano efuna ukuvunyelwa njengeHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa izakwamukela ngokutlola phasi -
a. ilungelo lobuPhathimandla ukuhlolisisa ngesinye nesinye isikhathi imisebenzi yeHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, bubuyekeze neenkolelo neenkambiso zayo zokwengamela ukuqinisekisa ubuphambili; 
b. ilungelo lobuPhathimandla ukubonelela ngokulayejwa ngeendaba eziphathelene nomsebenzi weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa; kanye 
c. nelungelo lamalungu weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa ukubonana ngokunqophile nobuPhathimandla ngeendaba ezithinta ukuphumelela kweHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa: Ikani sekwenziwe amagadango azwakalako wokulungisa iindaba lezo emkhakheni weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa. 
Isitifikeyiti sokuvunyelwa
4. (1) Enye nenye iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa izakuthi ekuvunyelweni kwayo iphiwe isitifikeyiti sokuvunyelwa ngubuPhathimandla. 
(2) Isitifikeyiti sokuvunyelwa sizakukhombisa amabanga athile nokufunekako enzelwe ukuvunyelwa lokho: Ikani amabanga lawo nokufaneleka azakugcina kilokho okuqothelwe khulu yiHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, ngaphandle kwanobana ukululelwa ukuvunyelwa kwenziwe ngokutjho komthetjhwana wesi-5.
(3) Enye nenye iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa izakuthi enyangeni yokuthoma yekhalenda yonyaka wesithathu wokuvunyelwa nanjalo ngemva kweminyaka emithathu, ithumele umbiko ebuPhathimandleni itjho amabanga wokuthi kubayini ukuvunyelwa lokho kufanele kuhlale kukhona, ikhombise nemiphumela eyenziwe yiHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa eminyakeni emibili edlulileko.
Ukululwa kokuvunyelwa
5. (1) IHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa efuna ukululelwa ukuvunyelwa bona kufake namabanga namkha ukufaneleka okungacalisiswangwa ngubuPhathimandla hlangana nalokho ekuqotheleko, izakwenza isibawo salokho ebuPhathimandleni ikhombise ukungakghona kwayo ukufeza iindlela zokuthola ukuvunyelwa lokho ngokomthetjhwana wesi-3 (1) nowesi-(2). 
(2) Ngemva kokuvunyelwa ukulula lokho isitifikeyitii sokuvunyelwa sizakuvunyelwa sizakuqiniswa ngokufaneleko.
Ukusulwa kokuvunyelwa
6. Ukuvunyelwa kweHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa kungasulwa nakwenzeka bona, ngombono wobuPhathimandla iyabhalelwa ngukwenza umsebenzi wayo ngokwanelisako. 
Ubulungu beeNhlangano zokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa
7. Amalungu wehlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa azakuba ngamalungu wehlangano namkha wesiqhemu seenhlangano ezivunyelwe njengeHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa akhethelwe ukube sehlanganweni leyo yihlangano namakha yisiqhemu seenhlangano ezihlangabeza iimfuneko zomthetjhwana wesi-3 (2). 
Ukuliswa kweenkhundla ngamalungu weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa
8. UMphathisihlao namkha elinye nelinye ilungu leHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa obalwe emthethweni we-7 uzakulisa isikhundla sakhe nange - 
a. ilifa lakhe lidliwa namkha azinikelela kilabo abakolodako 
b. avalelwa njengomuntu ogula engqondweni ngokutjho komunye nomunye umthetho 
c. nakangatshwilwa yimihlangano emithathu ngokulandelana yeHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo ngaphandle kwemvume yeHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa; 
d. nakathokoza ngokwenza isaziso esitloliwe esiye eHlanganweni yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuthwasisa 
e. nakazakuthi ekukhambeni kwesikhathi sokuphatha kwakhe, atholwe amlandu ngomlandu bese ugwetjelwa ijele angabi nehlawulo; namkha 
f. ngokombono weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa uyabhalelwa ngukwenza umsebenzi wakhe. 
Imisebenzi yeenHlangano zokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa
9. (1) IHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa:
a. izakuvumela ababoneleli abayakhako bamabanga athila namkha ukufaneleka, abatloliswe nesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka; 
b. iphuhlise ukulingana hlangana nababoneleli abayakhako; 
c. itjhejisise isizo elenziwa ngababoneleli abayakhako; 
d. ihlolisise ukuhlunga nokufezakalisa ukulungisa hlangana nababonelel abayakhako; 
e. itlolise abahlungu abayakhako bamabanga athile atlolisiwe nokufaneleka malungana neendlela ezibekelwe irhuluphelo leyo; 
f. bathwale indiba yokutloliswa kwabafundi abayakhako; 
g. isebenzisane nehlangano namkha iinhlangano ezifaneleko ezibekelwe ukulungisa kizo zoke iinHlangano zokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuthwasisa kubalwa, kodwana kungagcini, ukulungiswa kokuqinisekisa ubuphambili emabangeni athile namkha ekufanelekeni okuthile ekuvunyelwe ihlangano yinye namkha ezimbalwa zokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa; 
h. iphakamise amabanga amatjha namkha ukufaneleka okutjho okufanele kucalisiswe, yiinHlangano zesiTjhaba zamaBanga, namkha ukusekwa butjha kwamabanga akhona namkha ukufaneleka okukhona kucalisiswe yiinHlangano zamaBanga zesiTjhaba 
i. ukuba nomthombo wemibiko ovunyelwa ngubuPhathimandla 
j. ukuthumela imibiko ebuPhathimandleni njengokutjho kweemfuneko zobuPhathimandla; kanye 
k. nokwenza eminye imisebenzi engayiphiwa ngubuPhathimandla ekukhambeni kwesikhathi nesikhathi. 
(2) Ekwenzeni imisebenzi yayo iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuthwasisa -
a. izakubambelena emithetjhwaneni wesi-2 kufikela kowe-12 wemiThetjhwana yeenHlangano zesiTjhaba zamaBanga (R452 yamhlaka 28 kuMatjhi 1998, iPhephabhugu loMbuso Le-18787); 
b. ingathumezela misebenzi ethile ebalwe emthetjhwaneni woku (1) komunye obonelelako oyibumbako namkha kwenye ihlangano ngemvume yantange yokuvunyelwa ngubuPhathimandla, kodwana ayifanelanga ithumezele ukuziphendulela kwayo ebuPhathimandleni; befuthi 
c. nayibekwe ngaphasi komunye uMthetho wePalamente, ukuphatha ihlelo elivangwe kanye lababoneleli bezokufaneleka kweenhlobohlobo izakuthumezela umsebenzi wokutlolisa abahlungi abayakhako, ababalwe emthetjhwaneni woku (1) (e), kwabayibonelelako nakhiba ihlelo labo lokwengamela ubuphambili lifaka okutjhejisiswa komsebenzi lona kwaziswe nobuPhathimandla beSewula Afrika bezokuFaneleka. 

ISAHLUKO SESI-3
IMITHETHO YEKAMBISO NOKUSIZA NGEEMALI IMISEBENZI YEENHLANGANO EZIQINISEKISA UBUPHAMBILI KWEZEFUNDO NEZOKUTHWASISA
Ukusiza ngeemali imisebenzi yeenHlangno zokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa
10. (1) IHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa efuna ukwenza isivumelwano nobuPhathimandla malungana nemisebenzi efanele ivezwe namkha iliswe ngaphasi kwamandla ephiwe iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa ngubuPhathimandla izakuletha ihlelo lokusebenza elitjengisa iinrhuluphelo ezifanele zifezwe esikhathini esibuyekezwako esivame ukuba yiminyaka emithathu, nelizakuba nesabelo seemali.
(2) Ihlelo lomsebenzi elibalwe emthetjhwaneni woku-(1) lizakukhombisa imisebenzi ephakanyisiwe efanele ivezwe namkha iliswe kanye nomphumela weemphakamise lezo ekufezeni iinrhuluphelo zesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka kukhulunywa khulu ngokuphuhlisa ukufinyeleleka, nokunyakaza, kanye netlha ekwezefundo, zokuthwasisa nakwezamabizelo wemisebenzi.
Imithetho yekambiso
11. Enye nenye ihlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, nayisebenza njalo, izakulawulwa yimithetho yayo yekambiso ezakukhambelana neeNdlela zokuLayeja ezimumethwe esiNgezelelweni semiThetjhwana lena.

ISAHLUKO SESI-4
ABABONELELI BEZEFUNDO NEZOKUTHWASISA
Ukuvunyelwa kwababoneleli
12. IHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa ingathi ekwenziweni kwesibawo ivumele ihlangano yokubonelela ehlangabeza iindlela ezibalwe emthetjhwaneni we-13.
Iindlela zokuvunyelwa kwababoneleli
13. Ihlangano ingavunyelwa njengomboneleli yiHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa nakhiba ekuqotheleko kukhambelana nokuqothelwe ngumboneleli: Ikani ihlangano efuna ukuvunyelwa:
a. itloliswe njengomboneleli malungana nomthetho osebenza esikhathini leso sokwenza isibawo sokuvunyelwa 
b. inehlelo lokwengamela ubuphambili elifaka, kodwana lingagcini 
i. ngeenkambiso zokwengamela ubuphambili ezihlathulula lokho okubingwe ngumboneleli ukukufeza; 
ii. iinkambiso zokwengamela ubuphambili ezenza umboneleli azisebenzise iinkolelo ezihlathululiwe zokwengamela ubuphambili; namkha; 
iii. ukubuyekeza iindlela eziqinisekisa bona iinkolelo neenkambiso zokwengamela ubuphambili ezibekiweko zisetjenziswe befuthi zihlale ziphumelela; 
c. ikghona ukuphuhlisa, yenze ibe ihlolisise amahlelo wokufunda agcina ngathile atlolisiweko amabanga namkha ukufaneleka; 
d. ibe - 
i. neentlabagelo ezifunekako zeemali, zokuphatha nezokwenza 
ii. iinkambiso kanye nokwenziwako ekukhetheni iinsebenzi, ukuzincoma nokuzithuthukisa 
iii. iinkambiso kanye nokwenziwako kokwamukelwa kwabafundi, amahlelo wokubalayeja nokubasekela; 
iv. iinkambiso nokwenziwako kwezokwengamela kwamahlangothi angaphandle asebenzako; 
v. iinkambiso nokwenziwako ekwengameleni ezokuhlunga; 
vi. iindlela ezifaneleko zokubika; kanye 
vii. vii. nokukghona ukufeza imiphumela efanele, kusetjenziswa iintlabagelo ezikhona neendlela ezithwathwa yiHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa njengezifunekako ukuphuhlisa, ukwenza kanye nokuhlunga amahlelo wokufunda agcina ngathile atlolisiweko amabanga namkha ukufaneleka abalwe endimeni ka (c); kanye 
e. nokuthi zangekhe iphiwe ukuvunyelwa namkha yenze isibawo sokuvunyelwa kwenye iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasiswa ebalwe emthetjhwaneni wesi-2. 
Isitifikeyiti sokuvunyelwa njengomboneleli
14. (1) Omunye nomunye umboneleli otlolisiwe uzakuthi ekuvunyelweni kwakhe aphiwe isitifikeyiti sokuvunyelwa ngefaneleko iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, isitifikeyiti esizakuvunywa ngubuPhathimandla nesizakutjho bona: 
a. ingumboneleli oyihlangothi lefaneleko iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa; befuthi 
b. namabanga namkha ukufaneleka aphiwe ukuvunyelwa. 
(2) Omunye nomunye umboneleli otlolisiweko uzakuthi enyangeni yokuthoma yekhalenda yonyaka wesihlanu wokuvunyelwa ngemva kwalokho, athumele ubiko kwefaneleko iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa abeke izizathu zokuthi kubayini ukuvunyelwa lokho kufanele kuhlale kukhona, akhombisa nemiphumela efezwe ekukhambeni kweminyaka emine edlulile.
Ukululwa kokuvunyelwa kwababoneleli
15. (1) Umboneleli ovunyelweko ofuna ukululelwa ukuvunyelwa kwakhe kufake namabanga namkha ukufaneleka okungazange kucalisiswe yiHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa ekuthole kikho ukuvunyelwa kilokho ekuqotheleko, izakuthumela isibawo salokho eHlanganweni yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa ethole kiyo ukuvunyelwa, akhombise ukukghona kwakhe ukufeza iindlela zokululelwa ukuvunyelwa lokho. 
(2) IHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa avunyelwe ngiyo umboneleli lowo, izakuthi ngemva kokubonisana nobuPhathimandla, ilungiselele ukululwa kokuvunyelwa lokho njengoba kufuneka ngayo iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa yokuqothelweko kwamabanga namkha ukufaneleka okwenziwa: ikani -
a. iindlela zokuvunyelwa ezibalwe emthetjhwaneni we-13 (1) zifeziwe; 
b. abahlungi abatloliswe eHlanganweni yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa behlangano evumele umboneleli bahlunga amabanga namkha ukufaneleka okutlolisiwe okwenzelwa isibawo sokululelwa; namkha 
c. abahlungi abatloliswe eHlanganweni yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuthwasisa yokuqothelweko kwamabanga namkha ukufaneleka okwenzelwa isibawo, bakwenza ukuhlunga lokho. 
(3) UbuPhathimandla, bubonisene neHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa yalokho okuqothelwe phambili ebalwe emthetjhwaneni wesi-(2) buqinisekise bona iindlela zokuvumela ezibalwe emthetjhwaneni we-13 zamabanga athile nokufaneleka, zifeziwe.
(4) IHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa avunyelwe ngiyo umboneleli owenza isibawo sokululelwa ukuvunyelwa izakuhlala iyiHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuthwasisa yokuqothelwe phambili yomboneleli lowo ngemva kokulula ukuvunyelwa.
(5) Ekutholeni ukululelwa ukuvunyelwa, isitifikeyiti sokuvunyelwa sizakuvunyelwa njengoba kusitjho umthetjhwana we-14 (1) (b).
Ukuvunyelwa kwesikhatjhana kwababoneleli
16. (1) Nakwenzeka bona iHlangano yokuqinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa ekwenziwe kiyo isibawo sokuvunyelwa, inombono wobanyana umboneleli otlolisiweko namkha umboneleli ofuna ukutloliswa kwesikhatjhana akazihlangabezi zoke iindlela zokuvunyelwa, iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa leyo ingapha umboneleli lowo ukuvunyelwa kwesikhatjhana kwesikhathi esithile esingadluli iminyaka emibili lapho azakungena ehlelweni lokuthuthukisa elivunyelwe yiHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo elenzelwe ukuthi akghone ukuhlangabeza iindlela ezifuneka ekuvunyelweni: Ikani, ngokombono weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, iindingo zomfundi zizabe zivikelekile ekusetjenzisweni kwehlelo lokuthuthukisa. 
(2) Omunye nomunye umboneleli, ekuvunyelweni isikhatjhana, uzakuphiwa isitifikeyiti sokuvunyelwa isikhatjhana ngefaneleko iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, isitifikeyiti esizakuvunyelwa ngubuPhathimandla, nesizakutjho bona:
a. ngumboneleli oyilungu ovunyelwe ngefaneleko iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa; 
b. amabanga namkha ukufaneleka enzelwe ukuvunyelwa kwesikhatjhana; kanye 
c. namalanga ekuzakuthoma ngawo ukusebenza ukuvunyelwa lokho kwesikhatjhana nokuphela kwakhona. 
Ukusulwa kokuvunyelwa kwababoneleli
17. (1) Ukuvunyelwa komboneleli kungasulwa nakwenzeka bona, ngombono weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa emvumeleko, kwavunywa nangubuPhathimandla, uyabhalelwa ngukwenza umsebenzi wakhe ngendlela eyanelisako. 
(2) Umboneleli angabawa bona ukuvunyelwa kwakhe kwathile amabanga nokufaneleka kusulwe.

ISAHLUKO SESI-5
IINHLANGANO EZILUNGISAKO
Ukukhethwa kweenhlangano ezilungisako
18. Nabungabona kufanelekile ubuPhathimandla, bungakhetha ihlangano yokulungisa: Ikani 
a. ihlangabeza ezinye iindlela ezifaneleko zeHlangano yokuBeka amaBanga eziphakanyiswe eHlanganweni yesiTjhaba yamaBanga ngokutjho komthetjhwana wama-24 (1) wemiThetjhwana yeenHlangano zesiTjhaba zamaBanga, 1998 (R.452 wamhlaka 28 kuMatjhi 1998, iPhephabhugu loMbuso Le-18787), ivunyelwa ngubuPhathimandla; 
b. ingenza umsebenzi wokulungisa ngendlela eqinisekisa bona ukuhlungwa kwemiphumela ehlathululwe emabangeni nekufanelekene kunokulunga, kuyasebenza befuthi kuyathembeka; nokuthi 
c. inokujanyelelwa kwesitjhaba emkhakheni wokwenza iinqunto, ukujanyelelwa okukhombisa amagugu walabo ababuyelelwako nabathinteke ngokunqophileko emisebenzini yehlangano elungasako leyo. 
Iincwadi zokukhethwa kweenhlangano zokulungisa
19. (1) UbuPhathimandla bungabeka ihlangano namkha iinhlangano zokulungisa isikhathi esithile nokwamabanga namkha ukufaneleka ebubona bufuneka ekuqinisekiseni ukwenziwa kwemisebenzi yokulungisa. 
(2) UbuPhathimandla buzakupha enye nenye ihlangano yokulungisa ekhethwe ngibo incwadi yokukhethwa ebala ilanga kanye nesikhathi sokusebenza kanye namabanga namkha ukufaneleka afanele alungiswe ngiyo.
Imisebenzi yeenhlangano zokulungisa
20. Iinhlangano zokulungisa - 
a. zizakucalisisa ukuthi kghani iinqunto ezimalungana namabanga athile namkha ukufaneleka ezenziwe yihlangano yinye namkha ezimbalwa zokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa zilungile, ziyasebenza befuthi zithembekile na ngemiphumela ebalwe emabangeni nekufunalekeni kwakhona. 
b. zenze iimphakamiso ebuPhathimandleni malungana - 
i. nokuthuthukisa okufunekako ekusebenzeni kweHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa; 
ii. ukuvunyelwa kweHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa; 
iii. ukutjhugululwa kwamabanga namkha ukufaneleka kucalisiswe yiinHlangano zesiTjhaba zamaBanga; kanye 
iv. nezinye izinto ezingabekwa ngubuPhathimandla ukukhamba ukukhamba kwesikhathi nesikhathi; kanye 
c. nokwenza eminye imisebenzi yokulungisa engabekwa ngibo ubuPhathimandla ukukhamba kwesikhathi nesikhathi. 
Ukucinywa kokukhethwa kweenhlangano ezilungisako
21. (1) Ukukhethwa kwehlangano elungisako kuzakuphela ngesikhathi nangelanga elibalwe encwadi yokukhethwa, ngaphandle kwanobana kutjhiwo ngendlela indlela ngokutlolwe ngubuPhathimandla. 
(2) Ukukhethwa kwehlangano yokulungisa kungaliswa nakwenzeka, ngokombono wefaneleko iHlangano yokuBeka amaBanga namkha iHlangano yesiTjhaba amaBanga, kuvuma nobuPhathimandla, iyabhalelwa ukwenza umsebenzi wayo ngokwanelisako.

ISAHLUKO SESI-6
IINHLANGANO ZABAFUNDELE UMSEBENZI NEENHLANGANO ZOKUHLAHLUBAKO
Ukufakwa kweenhlangano zabafundele umsebenzi neenhlangano zeenhlahlubo ekubekweni kwamabanga, ukuqinisekisa ubunjalo kanye nokulungisa
22. Iinhlangano zabafundele umsebenzi neenhlangano zeenhlahlubo zingabawa- 
a. ukwaziwa njengamalungu weHlangano yokuBeka amaBanga njengoba kutjhiwo emthetjhwaweni wama-20 namkha wama-22 (1) wemiTjhwana weenHlangano zesiTjhaba zamaBanga, 1998 (R.452 yamhlaka 28 kuMatjhi 1998, iPhephabhugu loMbuso Le-18787); 
b. ukuvunyelwa yiHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa okubalwe emthetjhwaneni wesi-2; kanye 
c. nokukhethwa njengehlangano yokulungisa ebalwe ngumthetho we-18. 

ISAHLUKO SE-7
OKHUNYE OKUBONELELWEKO
Ikambiso yokuphikisa
23. (1) Ihlangano efuna ukuphikisa isiqunto sehlangano ebalwe emthetjhwaneni wesi-2 nowe-12 izakwenza isibawo esitlolelwe ubuPhathimandla malungana nalokho iveze namabanga wokuphikisa kwayo phakathi kweenyanga ezintathu zekhalenda ngemva kokwenziwa kwesiqunto leso. 
(2) Nakungenzeka bona ubuPhathimandla bukuvume ukuphikisa lokho kwesiqunto sehlangano ebalwe emthetjhwaneni wesi-2 nowe-12, ihlangano leyo-
a. izasitjhugulula ngokufaneleko isiqunto leso; 
b. ibike itjhugululo leyo kiyo yoke imitlolo efaneleko lapho isiqunto sokuthoma sibikwe khona; 
c. yenze zoke iintjhuguluko ezifunekako emitlolweni yoke efaneleko; ibe  
d. ikhiphe ubunjalo obubuyekeziweko bemitlolo yoke efaneleko. 
Isihloko esifitjhani
24. ImiThetjhwana lena izakubizwa ngokuthi yimiThetjhwana yeenHlangano zokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, ka-1998. 

ISINGEZELELO
IINDLELA ZOKULAYEJA ZEMITHETHO YEKAMBISO YEENHLANGANO ZOKUQINISEKISA UBUPHAMBILI KWEZEFUNDO NEZOKUTHWASISA
IINHLATHULULO
1. Eendleleni zokulayeja lezi, ngaphandle kwanobana umqondo utjho okhunye - 
"uMphathisihlalo" utjho uMphathisihlalo weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa.
"iKomiti" itjho enye nenye ikomiti yeHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa;
"iKomiti ePhetheko" itjho ikomiti ebekelwe ukwenza imisebenzi ethile ebekwe egameni leHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa;
"ilungu" litjho ilungu leHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa;
"isiQunto" sitjho isiqunto seHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa;
"uNobhala" utjho ilungu leHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa okhethelwe irhuluphelo lena.
AMALUNGU WEHLANGANO YOKUQINISEKISA UBUPHAMBILI KWEZEFUNDO NEZOKUTHWASISA
2. IHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, ukwenzela irhuluphelo yomsebenzi wokuqinisekisa ubuphambili, izakuba noMphathisihlalo, iSekela loMphathisihlalo, uNobhala kanye namanye amalungu akhethwe ngubuPhathimandla, kusiya ngefuneko yokuthi uMphathisihlalo uzakukhethwa ntange ngamalungu weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, hlangana namalungu wayo namkha avela kwenye indawo. 
IIMPHATHISWA EZIPHETHEKO
3. Umphathisihlalao weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa uzakwengamela emihlanganweni yeHlangano yokuqinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa. Nakhiba uMphathisihlalo akekho komunye umhlangano iSekela loMphathisihlalo lizakwengamela. Nabangekho bobabili, amalungu akhona angakhetha omunye hlangana nawo abe ngumphathisihlalo emhlanganweni lowo. 
IMIHLANGANO YEHLANGANO YOKUQINISEKISA UBUPHAMBILI KWEZEFUNDO NEZOKUTHWASISA
4. Ihlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa izakuhlangana eendaweni nangeenkhathi ezibekwe yisiQunto isikhathi nesikhathi.
5. Imihlangano engavamanga ingamenywa ngokuthnada koMphathisihlalo namkha ngemva kwesibawo esisekelweko samalungu angasingaphasi kwesiquntu sokuthathu lapho umhlangano uzakubanjelwa ngesikhathi nasendaweni ebekwe nguNobhala, msinyana ngokunokwenzeka ngemva kokuthola isibawo leso.
6. UMphathisihlalo, ngemva kokubonisana neKomiti ePhetheko, uzakuba nelungelo lokutshwilisa omunye nomunye umhlangano weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa nakhiba izinto ezisehlelweni lomhlangano ezizokurerwa zibonakala zingawufanelanga umhlangano onjalo, ikani amalungu azakwaziswa ngokutshwiliswa lokho, okunganani, iveke ngaphambi kwelanga lokuhlangana kweHlangano yokuQinisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, nangombandela wokuthi imihlangano angeze yatshwiliswa namkha yaliswa ngesibanga sezehlakalo namkha izinto ezingaphezu kwamandla weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa ngaphandle kwanobana iinquntu ezimbili kwezintathu zamalungu zikuvumela lokho.
7. Omunye nomunye umuntu ofanele abekhona emhlanganweni lowo ukuze kuphetheke iinrhuluphelo zawo angamenywa yiHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa bona abekhona emhlanganweni omunye nomunye weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa.
8. Yoke imitlolo ethunyelwa emalungwini izakubekeka ngendlela efanele isikhundla nobunjalo bokumumethweko, ngokuzwana bona kuphezu kwamalungu woke ukuqinisekisa bona imitlolo leyo isetjenzwa ngokubekeka lokho. 
ISAZISO SEMIHLANGANO
9. Isaziso somunye nomunye umhlangano weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuthwasisa esizakukhambisana nehlelo leendaba ezizokurerwa lapho, sizakuthunyelwa nguNobhala kwelinye nelinye ilungu namkha emntwini ofanele abekhona, amalanga ayi-14 ngaphambi kwelanga elibekelwe umhlangano, ekhelini elitloliswe kuNobhala. Ikani endabeni yomhlangano ongavamanga kube yisimemo samsinyana esitlolwe ngendlela equntwe nguMphathisihlalo, kodwana, singabi ngaphasi kwamalanga amathathu, singenziwa.
10. Ukungatholi isaziso sanoma ngiwuphi umhlangano, esithunyelwe kuhle ekhelini elifanele elitlolisiwe lelungu elinye nelinye, angeze kwaphazamisa namkha kwenze ukuqhubeka komhlangano kungasasebenzi. 
INCWADI YABEZILEKO
11. Elinye nelinye ilungu elikhona emhlanganweni weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezefundo nezokuThwasisa uzakutlikitla incwadi yabezileko ezakubakhona ukwenzela lokho. 
IMBALO EFUNEKAKO
12. Isiquntu sinye samalungu, kungabalwa uMphathisihlalo, sizakwenza imbalo efunekako emihlanganweni yoke ejayelekileko yeHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa. Emihlanganweni engajayelekanga isiquntu sokuthathu samalungu weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, kungabalwa uMphathisihlalo, sizakuba yimbalo efunekako
13. Nakwenzeka imbalo yamalungu akhona esikhathini nasendaweni ebekelwe umhlangano inganeli ukwenza imbalo efunekako, umhlangano lowo uzakuragela phambili ngombandela wokuthi soke isiqunto esenziwe emhlanganweni lowo sizakuthathwa njengesisalungiswako befuthi sizakuthunyelwa eHlanganweni yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa ukuthi sirerwe godu kuvezwe nemibono anduba sivunyelwe. 
IMIBIKO EMENYEZELWAKO
14. Lapho kufuneka bona kumenyezelwe imibiko malungana nezinto eziphathelene nemisebenzi nemihlangano yeHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, izakumenyezelwa nguMphathisihlalo weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, abonisene noMphathisihlalo wobuPhathimandla 
OKUKHULUNYWE EMHLANGANWENI
15. Okukhulunywe komunye nomunye umhlangano kuzakutlolwa bese kuthunyelwa emhlanganweni olandelako ukuyothola ukuvunyelwa. Unobhala uzakuthumela okukhulunywe emhlanganweni emalungwini ngesikhathi awathumela isaziso sokumema umhlangano olandelako.
16. Okukhulunyiweko angeze kwaba yilizwi ngelizwi lokukhulunywe emhlanganweni, kodwana kuzakuba yisirhunyezo esitloliweko sokwenzeka lapho, iinQunto nezenzo ezifunekako, ngokukhumbula bona elinye nelinye ilungu lizakuba nelungelo lokubawa bona umbono walo othile uvezwe kokwakhulunywa lokho. 
UKUPHIKISANA KWEHLANGANO YOKUQINISEKISA UBUPHAMBILI KWEZEFUNDO NEZOKUTHWASISA KANYE NOKUVOWUTA
17. Ekubanjweni komhlangano omunye nomunye weHlangano yokuqinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, imithetho ejayelekileko yokuphikisana izakusebenza.
18. Ukwenziwa kweenqunto kuzakuba ngokuzwana nombandela wokuthi lapho kungatholakali ukuzwana khona kuzakuvowutwa. Lapho ukuvowuta kubonakala kufuneka kuzakwenziwa ngokuphakamisa izandla ngaphandle kwanobana kukhombelwe ukuvowuta kwesiphiri okwenziwe yilungu bese kusetjenziswa khona ukuvowuta ngesiphiri
19. Umphathisihlalo, nakuvowutwako, angeze aba nevowutu lokuzicabangela uzakuba nelokuvuna.
20. Nakangekho uMphathisihlalo, uMphathisihlalo osabambileko (kungaba yiSekela loMphathisihlalo namkha omunye) angeze aba nevowutu lokuvuna, kodwana uzakuba nelokuzicabangela.
21. Kuyafuneka elungwini leHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa bona aveze ukungabuyelelwa kwakhe ngendaba ererwa yiHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa abe athembise ukuzikhipha epikisanweni yakhona: Ikani ilungu lelo lizakukhitjhwa nasekuthathwa isiqunto endabeni leyo yiHlangano yokuqinisekisa ubuPhambili kwezefundo nezokuthwasisa.
22. Ngaphandle kwanakubekwe ngenye indlela emithethweni lena, isiqunto senengi lamalungu akhona emhlanganweni weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa sizakuba yisiqunto seHlangano yokuQinisekisa ubuNjalo kwezeFundo nezokuThwasisa. Imibono yabambalwa ingatlolwa phasi ngemva kwesibawo samalungu wakhona.
23. Nangaphezu kwemithetho ebonelelwe lapha, nakunendaba evelako hlangana nemihlangano ejayelekileko efuna isiqunto seHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, nengathi ngokombono kaMphathisihlalo, ifanele iliywe kuze kufike umhlangano olandelako ojayelekileko weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, uMphathisihlalo angavumela uNobhala ukuthumela ngeposo etlolisiwe namkha ngesithunywa kwelinye nelinye ilungu isaziso esikhombisa indaba leyo befuthi abawe ivowutu leposo ekungenziwa ngalo isiqunto. Isaziso leso sizakutjho isikhathi sokwenza ivowutu leposo lelo, elingeze laba ngaphasi kwamalanga ayi-10 kusukela elangeni lokuthunyelwa kwesaziso. Isiqunto senengi lamalungu weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa sizakuthathwa njengesiqunto seHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa. Umphumela wokuvowuta ngendlela leyo uzakumenyezelwa emhlanganweni olandelako weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa 
UKUBEKWA KWEKOMITI EPHETHEKO
24. iKomiti ePhetheko izakuba namalungu iyoke befuthi ibekwe ngiwo. Izakuba noMphathisihlalo namanye amalungu wembalo ethile ebekwe abe aphakanyiswa yiHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa: Ikani - 
a. iKomiti ePhetheko leyo, ukuya ngemilayo yeHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, izakwenza imisebenzi yeHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa phakathi kwemihlangano: Ikani zoke iinqunto ezithethwe eendabeni zekolelo zizakuba yilungelo leenHlangano zokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa; 
b. uMphathisihlalo, namkha nakangekho uMphathisihlalo, lowo osabambe njengoMphathisihlalo okhethwe ngamalungu uzakwengamela yoke imihlangano yeKomiti ePhetheko. 
c. uMphathisihlalo uzakubika ngemisebenzi yeKomiti ePhetheko komunye nomunye umhlangano ojayelekileko weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa; befuthi 
d. imbalo efunekako yeKomiti ePhetheko izakuba noMphathisihlalo kanye nesiquntu samalungu wekomiti leyo. 
UMSEBENZI KANOBHALA
25. Umsebenzi wokutlola okhambelana nokusebenza kweHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa emisebenzini yayo, izakwenziwa, kuye ngemilayo kaMphathisihlalo weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, ngunobhala.
26. Umsebenzi kanobhala ngukusiza iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa - 
a. ngokwenza imisebenzi yobunobhala; 
b. ukulayeja ngezokuphatha; 
c. isizo lezokuphatha ngepumelelo; 
d. ukusiza emahlelweni wezokuphatha: kanye 
e. nokwenza eminye imisebenzi engabekwa yiHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa isikhathi nesikhathi. 
UKUTJHUGULULWA KWEMITHETHO
27. Imithetho lena ingangezelelwa namkha itjhugululwe komunye nomunye umhlangano weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa, ibonisene nobuPhathimandla, ngenengi elivelako lamalungu akhona, ikani itjhugululo yakhona iyihlangothi lendaba ethile esehlelweni leendaba ezizokurerwa, enomtlolo owathunyelwa emalungwini nehlelo lomhlangano, nangombandela wokuthi kungabi ngamalungu angaphasi kwesiquntu akhona emhlanganweni lowo 
UKUBUYEKEZA IINQUNTO ZEHLANGANO YOKUQINISEKISA UBUPHAMBILI KWEZEFUNDO NEZOKUTHWASISA
28. Esinye nesinye isiqunto esenziwe emhlanganweni weHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa sifanele siphiwe inomboro ehlkuileko yeenqunto zeHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa. Ilungu elifuna kube nesiqunto esibuyekezwako lifanele lenze isaziso esitloliwe sesidingo lesi siphethe izizathu ezipheleleko zokufuneka kokubuyekezwa lokho, kunobhala amalanga ayi-14, okunganani, phambi komhlangano weHlangano yokuqinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa. Nakwenzeka bona iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa itjhugulule isiqunto, itjhuguluko leyo ifanele ibikwe kokukhulunywe emhlanganweni, kwenziwe neentjhugululo kilokho okutloliweko bese kukhitjhwa nemitlolo ebuyekeziweko. 



Ukuzwisisa umthethomgomo
weSewula Afrika wezokuthuthwa
kwesila
Ukuzwisisa umthethomgomo
weSewula Afrika wezokuthuthwa
kwesila
Imithethokambiso yePhepha
lemiNqopho kaRhulumende
 Ukuthuthwa kwesila kufanele bona kwakhelwe phezu kwalokho
okufunwa mphakathi begodu kukhambisane nokuyeleliswa kwezepilo
engcono. Ukuze abantu barhelebheke ngehlelo lokuthuthwa kwesila
eliphuhlisiweko, woke umuntu ufanele bona azwisise ukukhambisana
kwepilo yomuntu, zepilo ehle kunye neendlwana zokuzithuma.
 Imiphakathi ifanele bona ibandakanyeke ngokuzeleko emaprojekthini.
UmNyango weenDaba zamaNzi namaHlathi uyalawula kuphela. Izakhamuzi
zinamalungelo kodwana neembopho zokutjheja ipilo yazo.
 Ukuthuthwa kwesila kufanele bona kunikelwe ngokuhlanganyela
nokuphakelwa kwamanzi kunye neminye imisebenzi kamasipala.
 Ukuthuthwa kwesila akukhulunywa ngendaba yeendlwana
zokuzithuma kwaphela; kufanele bona kukhambisane nokufundiswa
ngezebhoduluko kunye nezepilo.
 Ukunikelwa imisebenzi yokuhlambulula kulilungelo lobuntu.
 Urhulumende kamasipala unesibopho somthethosisekelo sokunikela
ihlelo lemisebenzi yokuhlanjululwa.
 Iimali zomphakathi eziyindlala zifanele bona zisetjenziswe ngetjhejo
elikhulu lokuthoma ngalabo abasengozini khulu.
 Iimali zesitjhaba eziyindlala zifanele bona zabiwe ngefanelo nangokulunga
enarheni yoke.
 Amanzi amnotho ngesibangeso-ke, afanele bona avikelwe
ngokuhlanjululwa.
 Abasilaphazi bafanele bona babhadele ukuhlambulula amanzi kunye
nebhoduluko abalisilaphazileko.
 Ukuthuthwa kwesila kufanele bona kujame kuhle ngehlangothini
leemali.
 Ibhoduluko lifanele bona livikelwe ngesikhathi amarherho wokuhlambulula
ahlonywa nangesikhathi asebenza.
Kuba yini sinomraro?
Umraro wokuthuthwa kwesila eSewula Afrika unemibangela emibili eqakathekileko:
Zepilo ezimbi (abantu abanengi
abatjheji bona batlhoga ukuhlanza
izandla ngemva kokuzithuma
nanyana ukutjhugulula idugwana
lomntwana, begodu abanengi
badlumbana kulungile ukuzithumela
emmangweni).
Ukutlhoga imithangalasisekelo (
akunazindlu zokuzithuma
namanzi wokuhlanza izandla).
Ukwakhiwa kweendlwana zokuzithuma ezingcono kungaba yingcenye yependulo.
Ngakelinye ihlangothi kufanele bona kube nokuphuhliswa kwelwazi ngezepilo emphakathini,
nokuphuhliswa kokubandakanyeka komphakathi kwezelwazi lezamaphilo emahlelweni
wezokuthuthwa kwekucukucu.
Ngiyiphi ipengu?
Urhulumende ubophelekile ngokuya komThethosisekelo bona aqinisekise bona woke amaSewula Afrika
athola ihlelo lemisebenzi yokuthuthwa kwesila elaneleko. LomThethomgomo uzakutjheja khulu indaba
yokuphakelwa ngokwaneleko nokutholakala kwemisebenzi yokuthuthwa kwesila emakhaya, eenkolweni
kunye nemaklinigi, ukuphuhlisa ukubuthwa kunye nokulahlwa kwesila emakhaya, kunye nokufundisa
umphakathi ngezepilo.
Urhulumende uhlela ukukghonakalisa imisebenzi ephakemeko ezakwenzelwa imiphakathi
ngokusebenzisana nayo imiphakathi kunye nokusebenzisa ihlelo lemisebenzi yokuthuthwa kwesila
elizakuragela phambili isikhathi eside (elingaduriko begodu neliphethwe mphakathi). Iindawo ezizakutjhejwa
khulu kuzakuba semapulasini, iindawo ezisamadorobha kunye neendawo zabosomitlhatlhana, lapho
isidingwesi sisikhulu khona khulu.
Ukuthuthwa kwesila kuqakatheke khulu epilweni yesitjhaba. Ukufikelela ezingeni lokuthuthwa kwesila
elihle, kufanele bona lokhu kuthathwe njengekambiso yokuthuthukisa mazombe. Ngesibangeso-ke,
ukuthuthwa kwekucukucu kungelinye lamahlelo wezetuthuko aphuhliswa ngurhulumende. Ipumelelo
ilele esekelweni lemiphakathi. Ubukghoni bokuthutha isila bufanele bona bakhiwe emiphakathini
ngokurhabako khona izakhamuzi zizakukghona ukufaka isandla ehlelweni lesitjhaba lokuthuthwa kwesila.
Amahlelo wokuthuthwa kwesila azakuphungula imiraro yezehlaliswano kunye nezemikhumbulo
ekhambisana nokuthuthwa kwesila ngendlela engasiyihle. Iindlwana zokuzithuma ezikude namakhaya,
amathuba atjhodako womphakathi, ukulahlwa kwesila ngendlela engasiyo kunye neminye imikghwa
emimbi yokulahlwa kwesila iphetha ngokobana kube nokulahleka kokuzisebenzela komuntu emsitheleni
ngokuthanda kwakhe kunye nesithunzi sobuntu, ukuvela tjhatjhalazi kunye namathuba angezelelweko
wobungozi ekuphepheni kwepilo yomuntu.
Ngibuphi ubuncani bezinga lokuleya
lakhona elamukelekako kwezokuthuthwa
kwesila?
 Ukuhlanzeka okufaneleko okufana nokubulunga iindlwana zokuzithuma
zihlanzekile kunye nokuhlanza izandla ngemva kokuphatha iinsila nanyana
ukuvakatjhela endlini yokuzithuma.
 Irherho lokulahla imihlambuluko yabantu, amanzi aziinsila kunye nesila
elitholakala lula, elibulungeka lula, eliphephile begodu nelamukelekako
kwezebhoduluko
 Indlwana yokuzithuma eyaneleko komunye nomunye umkhaya
Ingabe umgomo wokuleya wokuthuthwa
kwesila yomkhaya uzakuzuzani?
Kuba yini ukuthuthwa kwesila
kuqakathekile?
Ukuthuthwa kwesila kuqakathekile ekubeni nepilo ehle. Imiraro yezepilo ekhambisana nokungahlanjululwa
ngefanelo ibala hlangana nokhunye, irhudo, idayisenthri, ithayifasi, ikholera, umalaleveva, isichenene
seengazi, ukuhlaselwa ziinyokana, amalwele wamehlo, amalwele wesikhumba kunye namathuba
angezelelweko wokubanjwa malwele ebantwini abanomulwani wobulwele bentumbantonga. Ukuhlanjululwa
kulethela abantu ipilo ede.
Ukuthuthwa kwesila kuqakathekile godu ekwakhiweni komnotho. Imiphumela yezomnotho yokuthuthukiswa
kokuhlanjululwa ibala hlangana nokhunye, ukonga eendlekweni zepilo, umkhiqizo ophakemeko
wabasebenzi, ukungena isikolo ngefanelo, zokuvakatjha ezithuthukileko kunye nokuphunguka kweendleko
zokulatjhwa (ukuhlanjululwa) kwamanzi.
Ikambiso karhulumende kamasipala
yokufezakalisa ihlelo lokuthuthwa
kwesila
1. 2.
3. 4.
5. 6. 7.
Ukuveza
isidingo
8. 9. Nikela isekelo
elifaneleko
ukuqinisekisa
bona kuneragelo
phambili
elingaquntukiko
10.
Rhelisa lemiraro
ngokuqakatheka
kwayo
Ukusukela emathomeni
kuqinisekiswa iragelo
phambili lesikhathi eside
ezingeni lokuhlela
Ihlelo lokurarulula
lemiraro nge- IDP/WSDP
Ukukhanjelaniswa
kwamabhajethi
Ukuqinisekiswa
bona
kunabasebenzi
abaneleko nanyana
amahlelo
wokurhelebha
kwesikhatjhana
Fezakalisa
ihlelo,
kuthonywe
nge...
Ukulawula
kunye
nokubika
Funisisa ngemiraro
yendawo yokuthuthwa
kwesila
Ukuphuhliswa kokuthuthwa kwesila msebenzi wawo woke umuntu. Abanesabelo kikho
kubalwa hlangana nabanye, imiphakathi kunye nemikhaya (khulu khulu): amakontraga
wemiphakathini; urhulumende kamasipala, weprovinsi kunye newesitjhaba; ikoro
ezijameleko neenhlangano ezingasizo zakarhulumende.
Ngubani ofanele bona aphuhlise
ukuthuthwa kwesila?
Iimbopho zomThethosisekelo:
Imikhaya kunye nemiphakathi
 Abomasipala bafanele bona banikele ihlelo lemisebenzi yokuleya
 Urhulumende wesitjhaba kunye nebamaprovinsi bafanele bona basekele
abomasipala ngemithetho kunye nangezinye iindlela
Ukuthuthwa kwesila okufaneleko kuthoma ngekhaya. Imikhaya kunye nomphakathi
unomthwalo kokuthoma begodu okuqakathekileko, ukutjheja ipilo yawo, ibhoduluko
kunye nokuthuthwa kwesila okungcono. Banomthwalo wokuphuhlisa umukghwa
wokuthuthwa kwesila yabo njengombana nangabe lokhu kungakaneli, kungafaka
amaphilo wabo kunye nawomphakathi, isitjhaba soke engozini. Kunamagadango
angathathwa wokuphuhlisa zepilo, njengokuhlamba izandla ngemva kokuya
endlwaneni yokuzithuma, ngaphambi kokuthinta ukudla nangemva kokuhlubulisa
umntwana idugwana. Amalunga womphakathi angarhatjha lombiko wepilo ehle
begodu benze namanye amalunga womphakathi utjheje ngokuqakatheka
kokuthuthwa kwesila kunye nemikghwa emihle yezepilo.
Iindlwana zokuzithuma zangekhaya zimthwalo wekhaya. Umasipala ufanele bona
asekele amalunga womphakathi ukuthola ibhoduluko lokuphila elihlanzekileko
nelinepilo ngo(ku):
 Kuba namaprojekthi avela emiphakathini lapho abakhi bendawo babandulwa
khona ukwakha iindlwana zokuzithuma eziphephileko nezinepilo. Labakhi
bendawo leyo bazakurhelebha imikhaya bona bakhe iindlwana zabo
zokuzithuma. Lokhu kudala amathuba wemisebenzi.
 nikela ilwazi ukurhelebha imikhaya nabakhi ukwakha iindlwana zokuzithuma
eziqinileko, eziphephileko nezikarako.
 rhelebha ngeemali zokuthola ipahla efunekako ukuqinisekisa bona iindlwana
zokuzithuma ziba ngezinepilo, ziphephile begodu ziyatholakala.
Ngaphezu kwalokhu, imikhaya inomthwalo wokwazisa abomasipala ngeendingo
zabo eziphathelene nokuthutnwa kwesila. Imiphakathi kunye neenhlangano
zomphakathi zifanele bona zirhelebhe abomasipala ekuhleleni, ekufezakaliseni,
ukulusa kunye nokuhlola amaprojekthi wokuthuthwa kwesila. Amalunga womphakathi
afanele nawo abike nanyana ngimuphi umraro werherho lekucukucu kunye
nebhoduluko, kibomasipala babo. Imakhaya afanele bona iqinisekise bona izindlu
zokuzithuma ziyasebenza begodu zihlanzekile.
Imisebenzi kunye neembopho emazingeni
ahlukeneko karhulumende
Urhulumende weprovinsi
Urhulumende weprovinsi ufanele bona anikele ngeemali, abasebenzi kunye
nesekelo lobuthekniki kibomasipala. Ufanele bona aqinisekise bona
kukhanjiswana nemithethomigomo yesitjhaba, kwakhiwe imithetho
yokusebenza, khambelanisa ukuhlela kunye nokulusa iragelo phambili
esifundeni.
Urhulumende wesitjhaba
Urhulumende wesitjhaba ufanele bona ahlome imithetho kunye namazinga;
alawule, akhambelanise begodu aluse amahlelo wesitjhaba; anikele isekelo
kwamanye amazinga karhulumende; alawule ukwenziwa kwemisebenzi
begodu afake isandla sakhe lapho kunomraro khona wokubhalelwa.
Urhulumende kamasipala
Urhulumende kamasipala ufanele bona arhelebhe imikhaya ukuphuhlisa ukuthuthwa
kwesila yawo. Abomasipala bafanele bona basebenze nemiphakathi kunye nemikhaya
ukuphuhlisa ukuqakatheka kokuthuthwa kwesila kwezepilo, kunye nemiphumela emihle
kunye nobulula bendlu yokuzithuma ephephile nekarisako. Babuye babe nomsebenzi
wokurhelebha imikhaya bona babe nendlela yokulawula isila. Ngokukhambisana
nalekambiso, bafanele bona benze imiphakathi nemikhaya ngokuqakatheka kokuthuthwa
kwesila nemiphumela engaba nayo kwezepilo. Ngokusebenzisana nemiphakathi,
abomasipala bafanele bona bahlome amahlelo wokuthuthukisa zepilo, ukuthola iindingo
zezindlu zokuzithuma, rhelisa iindingwezi ngokuqakatheka kwazo bese kuthi ngamaprojekthi
anqophileko, kurhelejwe imikhaya ukwakha izindlu zokuzithuma. Ukuhlela kwakarhulumende
kamasipala kufezakaliswa ngehlelo lamaQhinga wokuThuthukisa ngokuHlangana -
amaQhinga wokuThuthukisa imiSebenzi yamaNzi (amanzi kunye nesila) ayingcenye
yakhona. Ukuze kufezakaliswe amahlelo wokuthuthukiswa kokuthuthwa kwenesila,
abomasipala bafanele bona babhajethe begodu bathole neemali zalokhu. Iimali zitholakala
emithonjeni eminengi, okungabalwa hlangana nokhunye ukubuthelelwa komthelo kunye
nakurhulumende wesitjhaba nabamaprovinsi. Ekufezakalisweni kwehlelo lokuthuthwa
kwenesila, abomasipala bafanele bona baqinisekise bona ibhoduluko liyavikeleka.
Amaqhinga webhizinisi womuntu ngamunye angakhiwa kwenye nenye iprojekthi,
ngokuthintana neprojekthi elawula zokuthuthwa kwenesila, ekhethwe emphakathini
yakhethwa ngiwo godu lowo mphakathi. Amaqhinga webhizinisi azakuhlathulula iindlela
ezizakulandelwa kunye nokungafakwa mphakathi, okufunekako, ngetjhejo leendingo
zomphakathi othileko. Umasipala uzakurhelebha ngokunikela ilwazi lamakghono
wokuphatha ukuqinisekisa ipumelelo yamaprojekthi. Imilayezo yokuphuhlisa zepilo ifanele
bona ifakwe ngamandla begodu ilawulwe ngetjhejo lezepilo isikhathi soke.
ImiNyango eqakathekileko
karhulumende
UmNyango weenDaba zamaNzi nezamaHlathi ngiwo oqalela
ukutlhogonyelwa kwamanzi wesitjhaba nomNyango odosa
phambili ekorweni yokuthuthwa kwesila. Ngokusebenzisana
nabanye besitjhaba abanesandla kilokhu, umNyango weenDaba
zamaNzi nezamaHlathi ufanele bona uhlome amazinga
wokuthuthwa kwesila, usekele amaprovinsi kunye nabomasipala
ekuthuthukiseni imisebenzi yokuhlanjululwa, tjheja imiphumela,
inikela abantu ubukghoni, inikela isekelo leemali, isungula
amaprojekthi wokuhlola ngezokuthuthwa kwesila okungaduriiko
begodu nokwenza isiqiniseko sokobana ukuthuthwa kwesila
kufezakaliswa ngendlela efaneleko. UmNyango usekela
abomasipala ekuthuthukiseni amaqhinga wezokuThuthukiswa
imiSebenzi yezaManzi, okuyingcenye yeHlelo lokuThuthukisa
ngokuHlanganyela.
UmNyango wamaProvinsi naboMasipala uzakuthatha
uzibophelele khulu ekuphuhliseni amaqhinga ahlanganisiweko
wokuthuthukisa abomasipala, ukuqinisekisa bona aborhulumende
bamaprovinsi nababomasipala banobukghoni obeneleko,
ukukghonakalisa ukwabiwa ngokulingana nezabelo zeemali
zemithangalasisekelo yabomasipala nokuluswa kwakho.
UmNyango wezePilo uzakukghonakalisa ilwazi ngezepilo
yomphakathi, wakhe isidingo sokuhlanjululwa ngokubeka amahlelo
wokuyelelisa abantu ngezepilo, ukwakha iindlela ezizakulandelwa
ekuhlanjululweni, usekela abomasipala, unikela imitlolo
yokubandula nokufundisa umphakathi ngezepilo.
UmNyango wezeeMali zakaRhulumende uzakusekela
abomasipala ekuhleleni kunye nekuphatheni iimali zabo.
UmNyango wezeziNdlu wesiTjhaba uthuthukisa amazinga
wokuthuthukisa zezindlu (ubuncani bezinga lokuhlanjululwa
kuzakuba yi- VIP umkhaya ngamunye ngaphandle kobana
kunobujamo behlabathi obungavumeli lokho). Uzakubuye
ukghonakalise ihlelo labasebenzi lokusekelwa ngeemali
kwezezindlu elilawulwa minyango yamaprovinsi neyabomasipala.

[[LAST PAGE IS MISSING!!!]]
UKUPHATHWA KWELWAZI
UMNYANGO WEZOKUTHINTANA
 
IMIBUZO EBUZWA NJALO NJE: UKUPHATHWA KWELWAZI
Khuyini ukuPhathwa kwelwazi?
Ukuphathwa kwelwazi yikambiso ethinta imikhakha yoke yokukghonakalisa iinhlangano bona ziphuhlise indlela yokwakha, ukwemukela, ukuqinisekisa, ukubeka kunye nokusebenzisa ilwazi ngomnqopho wokufezakalisa iinrhuluphelo zazo ngendlela erhabako begodu neletha imiphumela emihle.
Ngiliphi irhelebho eliqakathekile elitholakala ekuphathweni kwelwazi?
Iinhlangano zithola imiphumela msinyazana begodu nangefanelo, ngendlela ephuhlisa
* Ukukhiqiza 
* Ukusebenza ngefanelo 
* Ukusungula 
* Ukuphalisana nezinye iinhlangano 
Imiphumela erhelebha ababandakanyekako, ibala hlangana nokhunye:
* Amabhizinisi akhuphula izinga lokwenza inzuzo; 
* Urhulumende aphakamisa izinga lokwenza imisebenzi; 
* Isayensi ikhuphula izinga lokusungula; kunye 
* Abasebenzi belwazi bakhuphula ukuzithuthukisa komuntu ngamunye kunye nokuba nomfutho wokusebenza. 
Lokhu kuphuhlisa umnotho, kuphungula ukutlhaga, begodu kukhuphula izinga lokutholakala kwemisebenzi.
Ingabe ukuphathwa kwelwazi yipengu etlanywe marhabarhaba?
Ukuphathwa kwelwazi kuzakuragela phambili begodu akusiyo into etlanywe marhabarhaba. Ephasini mazombe, ukuphathwa kwelwazi kuyasungulwa begodu kuyemukelwa, kanti-ke gadesi, ayisekho enye indlela (ngaphandle kwakho). Ukuphathwa kwelwazi yindlela ezakulandelwa ngitjho nesikhathini esisezako
Ingabe ukuphathwa kwelwazi kuthintana njani nesiKhathi sokwAzisa?
Ikhompyutha yomuntu ngayedwana, i-Inthanethi kunye netuthuko erhabako yetheknoloji eyenzeka gadesi inarha yoke, khulu khulu e-Amerika, idosela kilokhu okubizwa kanengi njengesiKhathi sokwAzisa. Isikhathesi sele sithathwa njengeseyamela esiKhathini seLwazi. Njengombana umphakathi unyakaza usuka esiKhathini samaBubulo usiya esiKhathinesi esibizwa bona ngeseLwazi, ezingeni eliphakemeko, ukuPhathwa kweLwazi sele kuthuthuke kwaba sezingeni eliphakemeko, ukulawula lamatjhuguluko.
Ingabe ukuPhathwa kweLwazi yinto etja?
Imithethokambiso yokuPhathwa kweLwazi ayisimitjha, njengombana kuvezwa yilwazi elathuthukiswa babantu bekadeni (isibonelo: ukusetjenziswa komlilo, isimbi kunye nethusi) okudluliswa esizukulwaneni esinye kusiwe kwesinye begodu kube ngokwaziwako. Ukuphathwa kwelwazi ngerherho njengomthomborhelebho kuwela ekorweni etja nesavukako, nanyana inemiphumela erhabako etheknolojini yokwazisa kunye neyokuthintana, kunye nokuthakaselwa okukhulako kokuqakatheka kwelwazi njengomthomborhelebho ekuhleleni.
Yini ilwazi?
ILWAZI mthomborhelebho oqakathekile begodu nohlonitjhwa ngendlela efanako nenikelwa imithomborhelebho yesintu efana nenarha, ukusebenza nanyana imali. Ukuphatha isidingo, iphadlhalajo kunye nokukhamba kwelwazi sele kuba yinto yokuhlela eqakathekileko eenhlanganweni, begodu ingazuzwa ngokusebenzisa ukuPhathwa kweLwazi.
Ingabe ukuPhathwa kweLwazi kuhlukile kuneTheknoloji yemiBiko
Nanyana iTheknoloji yemiBiko ikghonakalisa ukuPhathwa kweLwazi, iTheknoloji yemiBiko iyincenye kwezinye ezingaphezu kwama- 60 ezimumethwe kuPhathwa kweLwazi, kubalwa hlangana nokhunye, ukuphathwa kwabasebenzi, i-Anthropholoji neSayikholoji. UkuPhathwa kweLwazi kuphathelene nabantu kunye namasiko njengombana kunjalo neTheknolojini yemiBiko.
Ingabe ukuphathwa kwelwazi yitheknoloji nanyana ngokwenziwako?
Ukuphathwa kwetheknoloji akusiyo nje itheknoloji nanyana okwenziwako nje, kodwana kuyikambiso kunye nesethi yamatheknoloji esekela ukwabelana ngelwazi lokuhlela leenhlangano khona zizakwazi ukusungula okutjha.
Ingabe ukuphathwa kwelwazi kukhambelana njani nabantu?
Zokuphathwa kwelwazi kwakhelwe phezu kwabasebenzi bezelwazi, okungibo abanesabelo esikhulu ehlanganweni ngombana banikelwe umsebenzi ngekghono labo lelwazi begodu barhelebha ukwenzela amakhastama umsebenzi ehlanganweni.
* Zokuphathwa kwelwazi zimanqophana nabantu abazihlelako bona bazaziphatha njani, nakumanyaniswa nerherho lokuphathwa ngendlovu ayiphikiswa. 
* Ukutjhugulula indlela egade zenziwa ngayo esikhathini sangaphambili, okutlhoga bona kube nehlelomkhumbulo elitjha nanyana isiko elitjha lokusebenza elakhelwe phezu kokuzithemba. 
* Ukwabelana kokwaziswa kuzakurhelebha abasebenzi ehlanganweni bona bakghone ukusebenzisa ilwazi elikhona kunokobana kwenziwe into evele ikhona, ngokwenza njalo, kuphuhliswe ilwazi. 
* Lokhu kuzakukhulisa ukusetjenziswa kuhle kwesikhathi, isib, ukukhiqiza kunye nokusungula, okukukhiqiza ilwazi elitjha. 
Ingabe ukuphathwa kwelwazi kutjhebisana njani nehlelo lehlangano?
Elinye iphuzu elimmongo ehlelweni lokuphathwa kwelwazi, kukuqakatheka kokusebenzisa ngokuhlanganyela iqhinga lokuphathwa kwelwazi kunye namaqhinga webhizinisi weenhlangano, azakukghonakalisa iinhlangano bona zithuthukise ukuphumelela kwazo, ngesibangeso-ke zihlale zikhona.
Yini umahluko phakathi kwedatha, umbiko kunye nelwazi?
Idatha kutjhiwo izinto ezibonakalako nanyana amaphuzu asusiweko ebujameni obuthileko, ngesibangeso-ke akarhelebhi bunqopha ekunikeleni umlayezo othileko. Umbiko kutjhiwo idatha esele ibekwe emajameni anikela umkhumbulo othileko, kanengi ngejamo lomlayezo. Ilwazi ngilokho esifikelele lapho sikukholwa khona begodu sikuhlonipha ngesibanga sokuhleleka kwebuthelelo lemilayezo ngeboni, ukuthintana nanyana ukuthatha isiqunto. Ilwazi lingathathwa njengento engabulungwa begodu isetjenziswe kanti-ke godu njengekambiso yokwazi kunye nokwenza ngasikhathi sinye - lokhu okukusebenzisa ubukghoni.
Khuyini ukuqinisa ngeLwazi?
Ukuqinisa ngelwazi irhelo lemithetho ekholelwa bona ingeqinisileko, mumuntu ubuncani bakhona oyedwa, ngejamo lomlayezo onesaziso somunye umuntu bona azwisise begodu athathe igadango. Ezinye iinlinganiso zokuhlola zifanele bona zisetjenziswe ukuhlola ubuqiniso belwazi ngaphambi kobana kungemukelwa njengelwazi.
Ingabe izinga lelwazi lingalinganiswa?
Iye, ngokuya kwekghono lalo lokurhelebha ihlangano nanyana umuntu ngamunye bona afezakalise iminqopho yakhe kuhle.
Ingabe kukhona indlela yokuthintana kwezokuphathwa kwelwazi nanyana i-website?
Indlela yokuthintana kwezokuPhathwa kwelwazi sele ihlonyiwe ukunikela ihlelo lokusebenzisana nomNyango wezokuThintana. Lokhu kuzakusebenza njengomthombo wokuPhathwa kweLwazi, kunikele ilwazi ngokuPhathwa kweLwazi begodu kurhelebhe ekuthini wena ube nendlela yokuveza yakho imibono ngokuPhathwa kweLwazi eSewula Afrika.
 
I-URL ye-Inthanethi: http://www.km-debate.co.za 
- - - - - - -2000-10-30 
1[1] EknowledgeCenter, Arizona, U.S.A., c 2000, (iinhlathululo ezinengi ezinikelwe lapha)
1[2] College of Business Administration, Northeastern University, Boston, MA; Sloan Management Review; Management Codified Knowledge; Michael H. Zack; c. September, 1998.
UMBIKO OMALUNGANA NOKULAWULWA KWEEENKHUNGO
ZOKURHATJHA
Iinkhungo zokurhatjhwa kweendaba eSewula Afrika zikhombisa umlando
onokubogaboga nokutlhogeka kwebumbano emphakathini begodu nekwabiweni
kwamandla wokubusa. Umsebenzi omkhulu omalungana namatjhuguluko
akhambisana nedemokhrasi athinda yoke imikhakha yepilo, kufakwa hlangana
neenkhungo begodu nendlela yokuziphatha kwalabo abasebenza eenkhungweni
zokurhatjha iindaba.
Umbuso uzibophile ekusunguleni isikhungo esizakurhelebha abandu ebebagandelelwe
ngaphambilini bona nabo bakghone ukurhatjhelwa iindaba bathole nelwazi. Umbuso
uzibophile godu nekwandiseni iinkhungo zokurhatjha iindaba nelwazi. Koke lokhu
kwenziwa ngokulandela isiqundo esithethwe yiKhabinethe ngokulandela
iimphakamiso ze-Comtask zango 1996. Isiqundo lesi sikhambisana nomThethosisekelo,
umThetho wamaLungelo woBundu begodu neHlelo lokwaKha kaButjha
nokuVuselela kanti godu isiqundo lesi sikhuthazwa liHlelo langeNarheni zombelele
lokuThuthukisa nokuVikela amaLungelo woBundu, ekulihlelo elikhuthaza
ukukhuluma ngokutjhaphuluka, livumela ukuhluka kweenkhungo zokurhatjha
iindaba, begodu liqinisekisa nokuthi kutholakale iinsetjenziswa ezizakurhelebha bona
iminqopho leyo ifezeke. Igadango lombuso leli lanyela imizamo yomphakathi
yangaphambilini eyahlulekako ngeminyaka yabo 1990 yokusungula isikhungo
okukhulunywa ngaso lesi.
Ukuphumelela komzamo wokusungula isikhungo sezokurhatjha esizijameleko,
esihlukileko begodu esingabizi imali enengi ngokweqileko i-Media Development and
Diversity Agency (MDDA) kudzimelele ekubeni khona kwebandla labandu
abahlonitjhwako kwezokurhatjha begodu nokubakhona kwamalunga womphakathi
aziwako abazakutjheja ihlangothi leemali, ukukhuthaza begodu nokurhubhulula,
bakhe umthombo welwazi ozakuthuthukisa ukurhatjhwa kweendaba bewukhuthaze
neendlela ezihlukeneko zokurhatjhwa bewuqinisekise bona lokhu kuba yipumelelo.
Isikhungo leso sizakufanela bona silandele iimbopho ezikhuthaza ukubusa
ngokubumbana nangokuthola imvuma maqange ebandwini begodu nangokuthola
iimberegiswa ezitlhogakalako ekwenzeni umsebenzi loyo. Akube mkhandlu namkha
isikhungo esizakusebenza singasi ngaphasi kombuso khulu, iinkhungo zokurhatjha
namkha ngaphasi kwalabo abanikela ngeemali.
Njengombana iphaseli litjhuguluka liba sitjhaba esisebenzisa ilwazi khulu, yeke
kuqakathekile bona zoke izakhamuzi ephasinapha zithola ilwazi elaneleko begodu
zithola nemibono ekhaliphileko ukwenzela bona zikghone ukuthatha iinqundo
ezingeni labomasipala, langenarheni mazombe begodu nezingeni leentjhabangeentjhaba.
Umbuso wenze bona ilwazi elimalungana nehlelo lokwakha kabutjha
nokuvuselela libe setjhatjhalazini.
I-MDDA ngenjehlelo leenkhungo ezenza imisebenzi eminengi isikhungo sisinye
emphakathini ama-Multi-Purpose Community Centres, ingakwazi ukurhelebha
isitjhaba. Isikhungwesi singakwazi nokurhelebha ekwakheni isakhiwo ehlangothini
lezokuthindana esizakurhelebha ekwenzeni bona iinkhungo zokurhatjha ziveze
ilemuko nemibono yalabo ebegade bagandelelwe ngaphambilini. Namtjhana
isikhungo i-MDDA singekhe silethe itjhuguluko kwezokurhatjha ngokwaso, kodwana
singarhelebha ekutholakaleni kweemali, ekukhuthazeni, ekwelulekeni begodu
nekurhubhululeni ngendlela ezakuletha itjhuguluko kwezokurhatjha
ngokuthabaleleko.
Ukuhlathululwa kokuthuthukisa zokurhatjha nokuvumela iindlela
ezihlukeneko zokurhatjha iindaba:
Ukuthuthukiswa kwezokurhatjha iindaba kudzimelele ekukhuthaleleni ukulungisa
imitjhapho yokuphayela ngaphandle namkha ukugandelela iinqhema ezithile namkha
amarhuluphelo wazo kwezokurhatjha, niyilungisa imitjhapho leyo nibaphathi,
amamininjere namkha abasungulu bamahlelo emirhatjhweni ehlukeneko. Ukuvumela
ukubakhona kwemihlobo ehlukeneko yemirhatjho kutjho ukuqinisekisa bona
iinrhuluphelo zabandu boke neenkhungo ngokwehlukana kwazo zithola ilwazi
nemibono ehlukeneko etholakala emphakathini. Ukuphumelela kwehlelo lokuvumela
imihlobo ehlukeneko yemirhatjho, lizakuphumelela nangekunemirhatjho ehlukeneko,
emikhulu nemincani begodu kuneendlela ezihlukeneko zokusabalalisa ilwazi.
Iinkhungo zokurhatjha eSewula Afrika:
Namtjhana okunengi kwenziwe ukulinga ukulungisa imiraro eliya ukuthuthuka
kweenkhungo zokurhatjha iindaba, nokulinga ukukhuthaza imihlobo ehlukeneko
yeenkhungo zokurhatjha ngemva kokungena kombuso wedemokhrasi, kunengi
okusaseleko. Izakhiwo zesikhungo sokurhatjha ngasinye zisatlhayela khulu.
Ukuphathwa kweenkhungo zokurhatjha nakho kusese sezandleni zabandu abathile
begodu akuzifezi iindingo zeenqhema ezihlukeneko neenrhuluphelo zabandu
ngokuhlukana kwazo. Ukujanyelwa kwabandu abahlukeneko nakho kusatlhayela
ezingeni labaphathi, ekutlolweni kwemibono emaphephandabeni begodu
nokujanyelwa kwabandu ngokufanako emazingeni woke wabasebenzi nakho
kusatlhayela.
Umlando weSewula Afrika ukhombisa bona amandla wokukhangisa, amathuba
wokuthola amalayisense wokurhatjha begodu nokutjhuguluka kokuphathwa
kweenkhungo zokurhatjha nakho akukhombisi amatjhuguluko atheni. Lokhu
kukhombisa khona bona isikhungo esinjenge-MDDA siyatlhogakala.
Ukudzubhula elemukweni:
Ilemuko leentjhaba-ngeentjhaba likhombisa bona amahlelo asekela ukuthuthukiswa
kweenkhungo zokurhatjha iindaba nasekela iinkhungo zokurhatjha iindaba
ngokuhlukana kwazo akusiyindo etja. Iinkhungo ezibunjalo zasungulwa eYuropa
ngeminyaka yabo 1950, lokhu kubangwa kukuthi iinkhungo zokukhangisa ngokwazo
zizodwa ngeze zathuthukisa ukuba khona kweenkhungo ezihlukeneko zokurhatjha
ngokwaneleko. Iqiniso kukobana iinkhungo zokukhangisa zizodwa ziqala ihlangothi
elilodwa lokurhatjha, lokhu kukhandela itjhaphuluko lokurhatjha iindaba nokuveza
imibono ehlukeneko.
Umzamo wangaphambilini wokusungula iinkhungo ezibunjalo wabhalelwa ngebanga
lokutlhayelelwa ziimali. Lokhu kwaveza etjhatjhalazini bona iinkhungo ezibunjalo
zingasungulwa kwaphela nange umbuso ubambisene neenkhungo zokurhatjha nezinye
iinhlangano ezibambisene nombuso.
Ubunjalo be-MDDA netjhebiswano hlangana nayo neminye
imikhandlu:
I-MDDA kuzakuba yihlangano ezijameleko, esebenza ngokulandela imigomo
(iimbopho) namahlelo wombuso. Namtjhana kunjalo ngeze yabanetjhebiswano
elidluleleko nombuso, neenhlangano ezizijameloko namkha neenhlangano ezinikela
ngeemali. Umnqopho wayo kuzakuba kuthuthukisa iindlela ezihlukeneko zokurhatjha
ngendlela yokutlola, yokurhatjha emoyeni begodu nokusebenzisa "iindlela ezitja
zokurhatjha".
I-MDDA izakuba neBhodi ekhethwe ePalamende ngendlela ebendakanya abandu
ngobunengi begodu ebekwe nguMongameli. IBhodi leyo izakukhetha umnQophisi
omKhulu oLawulako (CEO). UmnQophisi omKhulu oLawulako loyo
ngokurhelebhana neBhodi bazakukhetha amanye amalunga anelemuko elingeneleleko
hlangana nabo.
Abakhethiweko labo bazakubambisana nemikhandlu esephikweni lezokuthindana,
iphiko lokukhitjhwa kwamalayisense, lokwenziwa kwamafilimu namavidiyo,
basebenzi ngokubambisana batjhje nokuthi bangagcini sele benza umsebenzi ofanako.
Ngaphandle kokuthi i-MDDA leyo izakuqalana nomsebenzi osemqoka wokusekela
iinkhungo zokurhatjha, umkhandlu loyo uzakuseka irhubhululo begodu wenze
neemphakamiso uziqalise embusweni, eeenkhungweni zokurhatjha nakwezinye
inhlangano eziphathelene nokurhatjwa kweendaba.
I-MDDA leyo izakubambisana neminye imikhandlu bunqopha namkha ingasi
bunqopha ekuthuthukiseni iinkhungo ezihlukeneko zokurhatjha iindaba, phakathi
kwazo iinhlangano lezo kuzakuba khona nomKhandlu oziJameleko wezokuThindana
weSewula Afrika i-Icasa ngokurhunyeziweko. I-MDDA izakubamba iForamu yaqobe
kumnyaka lapho iinhlangano ezibandakanyekako zizakutjheja khona kabutjha umbiko
wonyaka we-MDDA.
Labo abazakuzuza begodu nendlela yokusekela umkhandlu lo:
Abandu abazakuzuza khulu bunqopha namkha ingasi bunqopha emkhandlwini lo
kuzakuba mphakathi begodu neehlangano ezirhatjhako zingakaqali iphrofidi,
iinhlangano ezincani ezirhatjhako ngomnqopho wokuthola iphrofidi, lapha kufakwa
hlangana nemirhatjho yomoya, amathelevitjhini, labo abasabalalisa ilwazi ngendlela
yokutlola begodu nabasebenzisa iindlela ezitja zokurhatjha. Lokhu kuzakwenziwa
kuqalwe khulu amahlelo azakuzuzisa imiphakathi ebeyigandelelwe ngaphambilini
nemikhakha yakhona - kufakwa hlangana abomma, abandu abahlala eendaweni
ezisemakhaya, abandu abarholopheleko, abandu abangakwaziko ukufunda, abandu
abasebenza imisebenzi engatjho litho nabatlhogako, ibarhelebhe ngelwazi
nokubarhelebha kwezokuthindana.
Isekelo abazalithola kuzakuba ngelifaka hlangana iimali nalelo elingafaki hlangana
iimali, lizakuba ngelisekela nggemali bunqopha nelingasekeli bunqopha, isekelo
leemali elirhabako, isekelo lokwandisa abandu abenza umsebenzi wesikhungo,
likhuthaze ukuziphendulela komphakathi eendabeni zokurhatjha emoyeni, ukurhatjha
ngendlela yokutlola nezinye iindlela ezitja zokurhatjha; ukubandulwa, ukuhlolwa
kwamaprojekthe begodu nokwenza irhubhulula elimalungana neendlela zokurhatjha.
I-MDDA izakuthatha iinqundo ezimalungana nokufuna iimali zokusekela
ukurhatjhwa kweendaba, kuye ngokuthi ithole imiphumela enjani lokha nayihlolisisa
ukusebenza kweenkambiso zayo imirhatjho leyo.
Ukungezelela kilokho, i-MDDA izakutjheja izindo ezifanako ezingeni langenarheni
mazombe nezingeni lephrovinsi, nmakha iqale iimbopho ezingasebenza emazingeni
ahlukeneko ukwenzela ukuvikela abasabalalisi beendaba abasakhasako nemiphakathi
ebeyingatjhejwako ngokunikelwa ilwazi.
Iimbopho ze-MDDA ezimalungana nokubuthelela iimali nokukhupha imali-mboleko
neemphakamiso zakhona zizakutjheja ukuthuthukisa iindlela ezihlukeneko
zokurhatjha begodu ithuthukise nokuba khona kwemihlobo neeendlela ezihlukeneko
zokurhatjha. Iimbopho namkha ikambiso leyo izakuba ngethuthukisa ukudzimelela
kwamahlelo begodu isekele khulu namahlelo akhambisana nokusetjenziswa okuhle
kweemali. Okhunye okuzakutjhejwa kuzakuba kujanyelwa kweencenye zoke
zomphakathi ngokulingana begodu kukhuthazwe nokuzibandakanya komphakathi
emahlelweni layo ngokulinganako.
Isabelo seemali se-MDDA:
I-MDDA izakufanela bona ibe neemali ezaneleko ezizakutjheja iindingo
ezimalungana nokurhatjha, ukubandulwa kwabandu, iindleko zamhlelo ahlukeneko,
begodu zifeze namahlelo wokuthuthukisa ifundo ekhuthaza amahlelo wezokurhatjha
angenisa imali. Izakuhlongoza bona kwenziwe irhubhululo elizakuthuthukisa
ukurhatjhwa kweendaba ikhuthaze nokuthi kube namahlelo ahlukeneko
wezekurhatjha. Kuzakuqalwa godu nokuthi aphumelela kangangani amahlelo
asekelwe ngeemali. Iindleko ezimalungana nokuhlolwa nokusebenza kwamahlelo layo
akukafaneli kudlule i 12% yeendleko zoke sezihlangene.
Iinsetjenziswa ezidingekako ekupheliseni umraro okhandela ituthuko kwezokurhatjha
nokukhuthaza imihlobo ehlukeneko yeendlela zokurhatjha zingadla imali ebalelwa ku
500 yeengidi zamaranda esikhathini esiminyaka emihlanu. Ubujamo obukhona
bukhombisa bona i-MDDA yona ingakghona ukuqalana neendleko ezilinganiselwa ku
60% yeendleko lezo okuyimali engane 300 yeengidi zamaranda eminyakeni emihlanu,
okutjho bona yi R60 m ngonyaka.
Lokhu kutjho bona ihlangano ngayinye izakukhupha R20 m, lapha kubalwa umbuso,
iinkhungo zokurhatjha begodu neenhlangano ezinikela ngeemali.
Sizakukhumbula-ke bona isabelo esivela embusweni kuzakuba ngesokusekela
imirhatjho yemiphakathi, isabelweso sele sikhitjhiwe savela sele sivela emNyangweni
wezokuThindana okuyimali engange R7 million ngomnyaka.
IMITHETHO YOKUZIPHATHA EMALUNGWINI WE-SANDF WEJINIFOMU
Ngiyazibophelela ekusebenzeleni nekuvikeleni ngehlonipho, ngesithunzi, isibindi kunye nokuthembeka, inarha yekhethu kunye nabantu bayo ngokuya komThethosisekelo nomthetho.
Ngisebenzela i-SANDF ngokuthembeka kunye nangokuzikhakhazisa, njengesakhamuzi kunye nomuntu oragwa lithando lomsebenzi.
Ngihlonipha ikambiso yezepolitiki yedemokhrasi kunye ne-SANDF engaphasi kwelawulo lalabo abangasiwo amasotja.
Angeze ngakhwezela namkha ngaphazamisa ikareko yanofana ngisiphi isiqhema sezepolitiki namkha ihlangano.
Ngizithatha njengomuntu ozaziphendulela ngakho koke engikwenzako.
Ngizakuhlonipha zoke iinyalelo zangokomthetho begodu ngizakuhlonipha neenkhulu zami.
Ngizakwala ukulalela iinyalelo okusetjhatjhalazini bona azikho emthethweni.
Ngizakwenza umsebenzami ngesibindi begodu ngizakurhelebha abakhambisani bami epini, ngitjho namkha lokho kungabeka ipilo yami engozini.
Ngizakuphatha boke abantu ngokulunga begodu nangehlonipho yamalungelo kunye nesithunzi sobuntu sabo sikhathi soke, ngaphandle kokukhetha umbala, ubuhlobo, ubulili, ikolo, isiko, ilimi nanyana ijamo kezobulili.
Ngizakuhlonipha begodu ngisekele labo abangaphasi kwami begodu ngibaphathe ngefanelo.
Angeze ngasebenzisa amandla nesikhundla sami butjhuleni begodu angeze ngasebenzisa iimali zomphakathi ukuzisuthisa mina ngokwami, namkha ukufezakalisa iminqopho yezepolitiki namkha amanye nje amabanga.
Ngizakubika kwabafaneleko abaphetheko ngezenzo zobulelesi, ubukhohlakali kunye nokuziphatha kumbi.
Ngizakulwela ukuphuhlisa amakghono we-SANDF ngokulandela irherho lokuziphatha kuhle, ukuvikela ipahla, ukuthuthukisa amakghono kunye nelemuko, kunye nekwenzeni imisebenzi yami kuhle nangezinga eliphakemeko.
IINJAMISO ZEPI
Emajameni lapho kunetjhayisano eliphelelisa ngokobana kusetjenziswe iinhlabani, mina ngizakulandela iinjamiso zomthetho wobuntu weentjhaba njengombana utlolwe eemVumelwaneni zeJiniva.
Ngizakulwa namasotja amanaba kwaphela begodu ngizakuhlasela labo abalwako.
Ngizakuhlasela ngomnqopho wezepi ngendlela ezakwenza bona kubalekelwe ukulimala khulu ngokungakghoneka, kwabantu abangalwi kunye nepahla.
Angeze ngahlasela namkha ngakhubaza labo bamanaba abazinikelako. Ngizabamuka iinhlabani zabo bese ngibaphatha njengeembotjhwa zepi.
Angeze ngabulala, ngahlunguphaza namkha ngitlhorise iimbotjhwa zepi.
Angeze ngatjhugulula iinkula zeengidi ngomnqopho wokwandisa ubuhlungu.
Ngizakubutha begodu ngitlhogomele abalimeleko, abaphahlakele mkhumbi begodu nabagulako, ababangani namkha amanaba.
Ngizakuphatha boke abangasiwo amasotja ngobuntu.
Angeze ngazibandakanya namkha ngavumela ukukatwa (emabhayini) namkha ukuthathwa ngamandla kwepahla ngokungakafaneli.
Ngizakuhlonipha yoke ipahla yesiko kunye neendawo zokulotjha.
Ngizakuhlonipha boke abantu kunye nezinto ezinetshwayo lesiPhambano esiBovu (i-Red Cross), itshwayo leSegere eBovu (i-Red Crescent) kunye namanye amatshwayo weensebenzeli zobuntu.
Ngiyazi bona ukungalandeli iinjamiso lezi bulelesi. Kukhupha amasotja lawo kunye nephasi lawo isithunzi, begodu kwenza bona athwale umlandu wokungagwetjwa njengeenlelesi zepi. Ngesibangeso-ke, ngizakubika ukwephulwa kweenjamiswezi eenkhulwini zami.
ISISEKLO SEFUNDO EPHAKEMEKO: Okuzokwenzeka
OKUMUMETHWEKO
1. Siyini isisekelo sefundo ephakemeko? (NQF) 
2. Kubayini iSewula Afrika ikhethe isisekelo sefundo ephakemeko? 
3. Ize njani I NQF? U k'hlathulala kafitjhani ngayo 
4. Ngiziphi iinrhuluphelo 3e NQF? 
5. Ngibuphi ubudlelwana hlangana ne NQF kunye nefundo e cale nje iimphumela kwaphela? 
6. Iyini imiphumela ehluzileko? 
7. Zicaleka njani iimfundo ze NQF? 
8. I NQF Yethu le icaleka njani? 
9. Ingabe yini ubuphathimandla bezefundo e Sewula Afrika (SAQA)? 
10. I SAQA ihlelwe njani begodu yini umsebenzayo? 
11. Kusetjenziswa njani ikambiso yoi'hlolisiswa kwalokho okuphambili? 
12. I SAQA iqinisekisa njani bona labo aborthindekako bayayamekla iimthethwabo na? 
13. I SAQA iqinisekisa njani bona lookho ekwenzako kukhambisana ne NQF? 
14. I SAQA ikwamekela njani uk'khumbulwa kwefundiso yaphambilini (RPL)? 
15. Khuyini okhunye okwenziwa yiOfisi te SAQA? 
16. Amaphepha womthetho kunye nokhunye okushatjhiweko kwe SAQA 
17. Irherho leenhlathululo neenrhunyezo 
18. Iincwadi ezisetjenzisiweko kunye nokutloliweko. 

Sitlhoga ukutholisisa bona singalakha njani ihlelo elicalisisa ubuthakgha, elifinyeleleka emuntwini woke begodu elizokhuphula itjhuhuluko yabandu abatjha babe zizakhamuzi ezingakha inarha. Singahle sikhulume ngeendlela ezahlukileko esakhula ngazo,sibabandu soke.
Ngok'cala izindo ezihle, lokho kungenza bona sitlhongmela nok'calisisa ilmhinwo zethu.
Mamphele Ramphele

Ubunqopho be SAQA
Ukuqinisekisa ituthuko nokwenzakaliswa kobuphatimandla befundo ephakemeko okulethe itutheko epheleleko komunye nomunye umpundi begodu nekwazaneni kunye nok'thuthukisa umnotho wetjhaba sokana.

1. Siyini isiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka (iSTF)?
Siyisiseko, okutjho ukuthi, iqobo lemikhawulo - iqobo leenkolelo kanye neendlela zokulayeja eziveza umbono, isisekelo sokucabanga kanye nesakhiwo sehlangano - sokwakha, lapha ke, ihlelo ELFANELEKO. Ukuthuthukisa nokuBEREGISWA okungeneleleko kwenziwa phakathi kwemikhawulo leyo. Singesesitjhaba ngoba singumthombo wesitjhaba, sijamelele umzamo wesitjhaba ekuhlanganiseni ezefundo nezokuthwasisa zibe yisakhiwo esihlangenko esifaneleko okwaziwako. Yisiseko sokufaneleka, okutjho ukuthi, imibiko yokuzuzwe ngumfundi.
Ngamafitjhani ke, iSTF yiqobo leenkolelo neendlela zokulayeja elitloliswa ngazo lokho okuzuzwe ngumfundi ukwenzela ukwaziwa yisitjhaba soke ngamakhono nelwazi elitholiweko, ngokwenza njalo kuqinisekiswe ihlelo elihlangeneko elikhuthaza ukufunda kwafuthi epilweni.

2. Kubayini iSewula Afrika ikhethe isiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka?
Ngo-1994 umphakathi wephasi loke wabona ukuzalwa kombuso omutjha wentando yesitjhaba wamukela iSewula Afrika njengelungu elitjha lomphakathi wesphasi loke. Ekwamukeleni irhahla lelo, inarha lena yajamelana nokutjhijilelwa okutholakala ebujamweni obunjalo.
Iinarha ezinengi ephasini loke zifunana neendlela ezingcono zokufundisa abantu bekhabo befuthi zitlame amahlelo wezefundo nezokuthwasisa ngendlela azabapha amandla wokuba nesibanzana emphaliswaneni wezomnotho wephasi loke. Ngaphezu kwalokho, iphasi liyindawo ehlala itjhuguluka futhi, ngezombusazwe, ngezezwe nangezobuchwephetjhe. Eqinisweni, ukuthuthuka kwamsinyana kwezobuchwephetjhe ekhulwiniminyaka lamatjhumi amabili kwenze bona amahlelo wezefundo athwale ubunzima njengebo alinga ukuziseka butjha adobhelele iintjhuguluko lezo ngomzamo wokuveza abantu abanobuthakgha obungcono, abaphumelelako nabakghona ukujamelana nobujamo. Ipumelelo, ngitjho nokuziphilisa, ephasini elinjalo kufuna iSewula Afrika ibe nehlelo lezefundo nezokuthwasisa elibonelela ukufunda okuphambili okukhambisana neentjhuguluko ezivelako zebhoduluko langaphandle, nelikhuphukisa ukuthuthukiswa kwesitjhaba esizinikele efundweni yafuthi epilweni.
Nabaziko abafundi bona zikhona iindlela ezicacileko zokufunda ezihlomisa ngamandla wokufinyelela, nawokutjhida nokuphumelela kwezefundo, ezokuthwasisa nakwezamabizelo wemiberego, bayakateleleka bona benze ngcono amakgono nelwazi labo njengoba ukuzenza ngcono ngalindlela kuvula amathuba wokuthola umsebenzi. Isisekelo esandileko samakhono salabo abasebenzako sitjho okunengi, okufana nobukghoni obungcono bokusebenza nokucabanga kwesitjhaba, ngokwenza njalo kwande amathuba wethu ayaphumelela emphakathini wephasi loke
USir Chrostopher Ball (1996) ekuhlathululeni ihlobo lejamo lomfundi ofanelana nonyakakhulu wama-21, wakhuluma ngabantu ababiza bona bangama"flexible generalists". UBall wayekholwa bona abantu abanjalo bayafuneka ekufezeni irhuluphelo yefundo yafuthi epilweni ezakutholakala ezakhamuzini eziphumelelako zonyakakulungwana ozako, njengoba ukubakhona komuntu kululeka njalo. Ama-flexible generalists ngabantu abahlome ngelwazi, namkhono kanye namagugu afunekako afaneleko khonokho eentjhugulukweni zamabizelo wemisebenzi nokwenza, ngokuzithuthukisa kwabo, ituthuko ebonakalako epilweni yenarha le nephasi loke. Itjhuguluko yokucabanga isuka efundweni yokuthola umberego - kuphukiswe ikhono lokwenza umsebenzi othile - ukufikela efundweni yokukghona ukuthola ummberego - ukuphukisa ikhono lokutjhugulula amakhono atholiweko ebhodulukweni elitjha lomberego. Ihlelo elitjha lezefundo nezokuthwasisa lifanele likghone ukusekela umcabango wombuso wababeregi okghona ukujamelana nobujamo atjhugulukako.
Isisekelo samakhono esandileko salabo ababeregako sitjho okunengi, okufana nobukghono obungcono bokuberega nokucabanga kwesitjhaba.

3. Siza njani iSTF? Umlando omfitjhani
ISTF sibonakalisa umtlhala waso ukubuyela emuva ehlanganweni yezemisebenzi yekuthomeni kwabo-1970, iinlilo zeenhlangano zabasebenzi zifuna umrholo ophilisako bezinande zibekelwa ngecadi ngabaqatjhi, ngebanga lokuthi abasebenzi bebangakafundeli imiberego kuthi ngalokho ke iinlilo zabo zingazwakali. Lokho kwagcina ngokwenza bona abas beregiabanzima babone ukuthwasisa kuyindlela yokuphumelelisa iinlilo zabo zemirholo engcono. Umzabalazo wokukatelela abaqatjhi bona bavumele iinlilo zababeregi waragela phambili kubo-1980 kanti ngo-1989 iHlangano yababeregi beSimbi ngeSewula Afrika (iNational Union of Metalworkers of South Africa - NUMSA) yabumba ihlangano yabaphenyisisi enabasebenzi neemphathiswa zehlangano yababeregi, ukubeka iimphakamiso ezimalungana nokuthwasiswa. Ngomcabango wokuthi ukulolwa kwamakhona kungabanga imirholo engcono, isibawo esibumbeneko senziwa, sithathelwa phezu kokulolwa kwamakhono ngamahlandla, kukhambisana nokukhutjhulelwa kwamahlandla. Isiphakamiso leso sagcizelela isidingo sokungatholi ifundo yokuthoma kwaphela, angeze bakghona ngayo abasebenzi ukufinyelela ihlelo eliphakanyisiweko, kodwana ephathekako nezakwaziwa esitjhabeni ekuthwaseni ukuze abasebenzi bangabi sembusweni womqatjhi munye. Isiphakamiso leso samukelwa ngokomthetho yiHlangano yeeNhlangano zababeregi ngeSewula Afrika (iCOSATU) ngoJulayi 1991.
Ukuhluka kokucabanga kusuka efundweni yokuthola umsebenzi - ukuthola ikhono lokwenza umsebenzi othile - kuye efundweni yokungawuthola umsebenzi - ukuthola ikhono lokukghona ukutjhugulula amakhono wakho akgone akujamelana nobujamo obutjha bomsebenzi.
Phakathi neminyaka yabo-1970 kwabonakala isidingo setjhuguluko kwezefundo idoswa phambili yikoro yangasese yezefundo. Ukunghonghoyila kwarhagaliswa yimiguruguru yabafundi baseSoweto ngo-1976, eyalandelwa ngukunghonghoyila kwabafundi benarha yoke. Ngo-1980 ihlelo loke lezefundo lalingasafunwa befuthi lalandulwa. Ukulwa kwekoro yangasese yezefundo kwagcina ngokubunjwa kweNational Education Policy Initiative-NEPI (uMzamo weKambiso yezeFundo yesiTjhaba)owazinikela ekwenzeni iimphakamiso zokusekwa butjha kwehlelo lezefundo langokomthetho. Ukususela eenkulumisanweni neenhlobo ezinengi zeenqhemu ezithintekako ebumbanweni lentando yesitjhaba, imibiko nesiseko seNEPI esigadangiswe ngo-1992 yathathelwa eenkolelweni zokungabandlululi ngebala, ngobulili, intando yesitjhaba nokulungisa, kanye nesidingo sehlelo elibumbeneko lezefundo nezokuthwasisa elingabandlululi. iCOSATU yayisebenzisana khulu nomsebenzi weNEPI - ibumbano elaragela esikhathini samakhetho wentando yesitjhaba ngo-1994.
Nanyana kwakunokunghanghabala kwafuthi eenlilweni zabasebenzi nabafundi abafuna itjhuguluko, umbuso owawuphetheko waya ngokuya ulemuka bona ukulandulela kwawo iinlilo lezo kwakungafaneli begodu gekhe kwakghona ukuhlala kukhona. Isimemezelo sikaMengameli De Klerk ngo-1990 serhuluphelo yombuso yokufuza umbuso we-apartheid sarhagalisa begodu saba yitshwayo letjhuguluko yekambiso malungana neenlilo zabasebenzi nabafundi. UMnyango wezaMandla wababeregii, ngoMkhandlu wesiTjhaba wezokuThwasisa (iNTB) w wawukhe wathoma, ukusukela eminyakeni ka-1980, imizamo embalwa, enjengokuseka butjha ihlelo lokubandulelwa umsebenzi libe yihlelo eliya ngobukghoni lokuthwasisa elenziwa yimikhandlu yokuthwasisela amabubulo ezijameleko. Nokhoke iinhlangano zabasebenzi zalibona lingalunganga ihlelo lelo, hhayi kwaphela ngoba lingathintri abasebenzi, kodwana nangobana iimphakamiso ezivela emizamweni leyo zazicabanga ngokubandlululwa kwaphela zitjhiya ukufuneka kwefundo eqakathekile, eyaithathwa njengesikhonkwana sokuthwasela amakhono. Ngemva kokungazwani okwathatha isikhathi eside, uMnyango wezamaMandla wababeregi neenhlangano zeenhlangano zababeregi zaphinda zahlangana godu ngo-1992 ngomzamo wokuvuselela umsebenzi lowo.
UMnyango wezeFundo wathi khonokho wathoma umberego wawo wokubonisana ngezekambiso, owagcina ngeEducation Renewal Strategy-ERS (iQhinga lokuSeka Butjha ezeFundo). Iinhlangano ezibumbeneko zentando yesitjhaba ekorweni yezefundo zamenywa bona zizibandakanye emberegweni lowo kodwana zalandulela isimemo leso ngamabanga sokuthi umzamo lowo awukathembeki ebantwini. Ngaphezu kwalokho iERS yayifuna ihlelo lemikhakha emithathu - ezefundo, ezamabizelo nabazalelwe amabizelo - ihlelo elabonakala lingakarisi eenhlanganweni ezibumbeneko zentando yesitjhaba. Ikoro yabaqatjhi kwezefundo yalinga, nokho, ukuzibandakanya emberegweni lowo, ifuna isisekelo esinganasiphetho esifana nesaberegiswa eScotland naseNew Zealand.
Umhlangano wango-1992 woMnyango wezaMandla wababeregi kanye neenhlangano zeenhlangano zabasebenzi wagcina ngokubunjwa kwesiQhema soMsebenzi esijamelele woke amahlangothi, esaba neenqhema ezibunane ziphiwe umsebenzi wokwenza iqhinga elitjha lesitjhaba lezokuthwasisa. Iinqhema zababeregii leyo zazijamelele iinhlangano zababeregi, abaqatjhi, uMbuso, ababoneleli bezefundo nezokuthwasisa, uMnyango wezeFundo weANC kanye noMnyango wezeFundo, neenhlangano ezibumbeneko zentando yesitjhaba. IsiQhema soMsebenzi sesi-2 senza isivumelwano malungana nesisekelo esibumbeneko. Ngo-1994 kwagadangiswa imitlolo emithathu eyayibeka isisekelo soMthetho wePSAF (RSA 1995): isiSeko sezeFundo nezokuThwasisa seKolelo yeANC (1994). UMtlolo oRerwako womZamo weQhinga lesiTjhaba lezokuThwasisa (1994) kanye neHlelo lokusebenzisa lezeFundo nezokuThwasisa leCEPD (1994). UMbiko weKambiso yoMbuso kwezeFundo nezokuThwasisa (1995) kanyenoMbiko weKambiso yoMbuso kwezoKwakha Butjha nezokuThuthukisa (1994) yavela, yombili igcizelela isidingo sokwenziwa nokusetjenziswa kweSTF.
IsiQhema soMberegi waboNgqongqotjhe sabekelwa kubyo Mthetho osaLungiswako weSTF owenziwa Mthetho noMthetho weSewula afrika wobuPhathimandla bezokuFaneleka (Wama-58 ka-1995) mhlaka 4 kuOktoba 1995. Ukukhethwa kwabantu bobuPhathimandla bokuthoma kwenziwa ngoMeyi 1996 umhlangano wokuthoma wobuPhathimandla obungaphasi koMphathisihlalo uMnu SBA Isaacs wabanjwa ngoAgasti 1996. Isisekelo sohlengano wokuthome sabenjwa ngo Meyi 1996 ngaphos, komganishlalo u Mnu SBA Isaac Wabe ngo Agasti 1996

4. Ngiziphi iinrhuluphelo zeSTF?
Iinrhuluphelo zeSTF njengoba zibalwe eMthethweni wePSAF zingalindlela:
* Ukubumba isiseko sesitjhaba esibumbeneko seempumelelo ekufundeni 
* Ukuphukisa ukufinyeleleka, nokunyakazeka kanye nokuthuthuka emizamweni yezefundo, zokuthwasisa nezamabizelo yemberego 
* Ukwenza ngcono ubunjalo bezefundo nezokuthwasisa 
* Ukurhabisa ukulungiswa kwebandlululo elingakalungi lakade kwezefundo, nezokuthwasisa nasemathubeni wokuthola umberego 
* Ukulekelela ekuthuthukisweni okupheleleko komfundi omunye nomunye kanye nokuthuthukiswa kwesitjhaba soke kwezomphakathi nakwezomnotho. 

5. Buyini ubuhlobo hlangana neSTF nefundo eya ngemiphumela?
Ukufaneleka kanye namabanga atloliswe eSTF kuhlathululwa malungana nemiphumela yokufunda efanele ikhonjiswe ngumfundi ofanelekako. Ngikho nje kunokuzinikela okufunekako ehlelweni lezefundo nezokuthwasisa elibunjwe emcabangweni wemiphumela yokufunda.
Okhunye okusolwa ehlelweni lakade lezefundo leSewula Afrika bekungukuthi iinhlangano ezithile zaziphiwe amathuba angcono kunezinye ngesibanga sekambiso yokwabiwa okungalofani kweentlabagelo zeenhlangano zokufunda, lithathelwe ebandlululweni ngombala. Ngaphezu kwalokho, ngesibanga sokubandlululana eemalini, kwanda umcabango wokuthi amabanga atholwa eenhlanganweni lezo bekangcono khulu kunawezinye iinhlangano. Ekugcineni abafundi abavela eenhlanganweni lezo babephathwa ngcono ekufinyeleleni amathuba wokuragela phambili ngefundo nasekutholeni umberego. Ngamanye amagama, lapho kufanele kutholwe khona kwakuqakatheke ukudlula ukuthi khuyini akwaziko nangakwenza umfundi okufaneleko. Ngaphezu kwemiraro yokufinyelela, kwakunomraro wokunyaza ngoba iinhlangano zazizikhethela ngokwazo ukwamukela namkha ukulandula okufaneleko okutholwe kwezinye iinhlangano; abaqatjhi babenza ngabomu bafune iimfundiswa ezivela eenhlanganweni ezithile banyefule ezivela kwezithile iinhlangano. Umphumela wezenzo ezinjalo kwezomnotho nakwezomphakathi esitjhaba sekhethu uyazibonakalela. Ngesibanga salokho kunento esitjelako kwezomlando ngokuhlukaniswa kwesitjhaba sekhethu, ukuthi sicalisise ukuthi khuyini akwaziko nangakukghona umfundi kunoba sicale ukuthi umfundi lowo wafunda kuphi. Kuyafuneka bona kulungiswe indaba engakafaneli emphakathini yokusebenzisa okufaneleko egade iyihlangothi lomlando wethu.
Amagama amatjha akhulunywako afuna bona ifundo ephakemeko ivumele igama elithi ilwazi lithinte nelwazi langokwenza, imiphumela ethile yomsebenzi wokufunda kanye nekhono leenhlobo zamahlangothi woke
Enye into esikatelela bona sithathele iSTF phezu kwemiphumela ivele emikghweni neenkulumiswaneni zephasi loke. Ikulumo kaRonald Barnett yobukghoni kwezefundo ephakemeko itjengisa ihlobo leentjhuguluko ezenzeka emahlelweni wezefundo nezokuthwasisa ephasini loke:
Amagama amatjha akhulunywako kwezefundo ephakemeko ayitshwayo lokuthi umphakathi wanamhlanje sewufuna iinhlathululo ezitjha zelwazi nokucabanga. Imicabango yekhono, ukwaziswa kwamabizelo, ukungadluliseka, ubukghoni, imiphumela, ungakghona ukufunda ngokwenza nezerhwebo, kuhlanganiswa koke, kungamatshwayo wokuthi iinhlathululo ezijayelekileko zelwazi zibonakala zingakwazi ukuhlangabeza imiraro yamahlelo acalwe ngumphakathi wanamhlanje. Njengoba iinhlathululo ezijayelekileko zelwazi zigcizelela ilimi, khulukhulu ngendlela yokutlola, indlela evulekile yokuthintana, namasiko anemithetho neemilo, amagama amatjha asetjenziswako afuna ifundo ephakemeko ukwenzela bona igama elithi ilwazi litjho ilwazi ngokwenza, imiphumela ethile yomsebenzi wokufunda, nekhono leenhlobo zoke zamahlangothi". (Barnett, 1994:71).
Nakhiba iSewula Afrika ifanele ibe nesikhundla sayo emphakathini wephasi loke, itlhoga ukubambelela emagameni amatjha akhulunywako abalwe nguBarnett: ubukghoni nemiphumela. Iinarha zeEurope, ePacific, eAustralasia naseTlhagwini yeAmerika atjhugulukile namkha selatjhidile ehlangothini lesiseko sesitjhaba sezokufaneleka, esisekelwe ngukuzinikela efundweni eya ngemiphumela. ISewula Afrika angeze yakghona ukungatlhogomeli ituthuko le. ISTF seSewula Afrika igcizelela umcabango wobukghoni obusetjenziswako - ikhono lokusebenzisa emcabangweni ofaneleko imiphumela yokufunda etholakala ekuphumeleleni ukufaneleka - sesiyasiza eempikisanweni naseentuthukweni lezi.
Iminotho nemiphakathi ephumelelako yanamhlanje itlhoga Igelembo kwemikhakha yangabomu, ekutlanyweni kwezomphakathi, ekutlanyweni kwezokuphathwa kweni, nasendleleni ukufunda kutlanywa ngakho kube kuvunyelwe.
Okukhambisana nokwazi bona ilwazi lifuna ukuhlathululwa butjha ngukwazi bona iindawo zokufundela zinengi befuthi zihlukile. Iinhlathululo ezijayelekileko zelwazi ziveze ngokubonakalako iinhlangano zangokomthetho zokufunda njengeendawo ezibalulekileko zokufundela. Umcabango lona uqiniswe yindaba yokuthi eentweni ezinengi, ukufaneleka kutholakala ehlanganweni ngaphambi kokuthi okhunye ukufunda ebhodulukweni lokwenza kutholwe ngumfundi. Ngamanye amagama ke isihlokwana esincani ngesokuthi nasekutholakele ukufunekako lokho, ukufunda sekuphelile - kanti ngaphandle kwanobana umfundi atlolisele doufaneleko okutjha kwangokomthetho, ukufunda kwepilweni yoke sekuphelile. Ukubandlulula okumalungana nokuthatha okufana njengerhuluphelo egade ibingiwe akukhambisani nokwenzekako nalokho futhi okubonwa ngoMbiko weKambiso yoMbuso kwezeFundo nezokuThwasisa (1995:15) njengeendingo zezefundo nezokuthwasisa zomnotho nomphakathi ophumelelako.
"Iminotho nemiphakathi ephumelelako yanamhlanje itlhoga ukuqedwa kwemikhakha yangabomu, ekutlanyelweni kwezomphakathi, ekutlanyweni kwezokuphathwa komsebenzi, nasendleleni ukufunda kutlanywa ngakho kube kuvunyelwe. Itlhoga izakhamuzi ezinesisekelo esiqinileko sefundo ejayelekile, isifiso nokukghona ukuragela phambili ukufunda, ukuzijayeza kanye nokuthola ilwazi, amakhono kanye nobuchwephetjhe obutjha, ukukghona ukusuka komunye umsebenzi ungene komunye, ukwazi ukuziphendulela ekuzenzeleni ngokwakho, nokubeka ube uphumelele amabanga aphezulu, kanye nokusebenza ngokubambisana".
Umuntu nakavumako bona kunamahlangothi angaphezu kwelinye welwazi kuthi ngesibanga leso ukufunda kuragele phambili ngaphambi nangemva kokuthola ukufuneka eendaweni ezihlukileko zokufunda, yeke ukuze kuphumelele ukubumbana nokukhambelana ehlelweni ukuze ukufinyelela nokukghona ukunyakaza kube yizinto ezenzekako, kuyafuneka bona kutjhunyayelwe imiphumela yeempumelelo zokufunda.
Ekugcineni ke uMthetho weSewula Afrika wezokuFaneleka (uMthetho wama-58 ka-1995) uyatjengisa bona omunye wemisebenzi wobuPhathimandla beSewula Afrika bezokuFaneleka ngukuqinisekisa bona amabanga nokufaneleka okutloliswe eSTF kungaphalisana namaphasi woke. Njengoba umukghwa wephasi loke sewutjhigamela ekuhlathululeni ukufaneleka malungana nemiphumela yokufunda etholakele, ukutjhunyayelwa kokufaneleka kwaseSewula Afrika namanye amaphasi kuyaphukisa nakhiba kufanele kwethu kuhlathululwa malungana nemiphumela yokufunda.
ISTF ngokuzinikela kwaso efundweni nekuthwasiseni okuya ngemiphumela yindlela ekhethwe yiSewula Afrika ukwakha itjhuguluko ehlelekile ebujameni lehlelo lezefundo nezokuthwasisa. Itjhuguluko ehlelelweko lena yenzelwe ukuphendula indlela elisebenza ngayo ihlelo lezefundo nezokuthwasisa njengehlelo, ukuthi litlanywe njani kanye nombono okhuthaza abalingeneleko abangaphakathi kwehlelo lelo nabenza imisebenzi yabo kanye nemisebenzi ephakathi kwehlelo lelo.

6. Iyini imiPhumela eQakathekile?
ImiPhumela eQakathekile yamaHlangothi woKe kwezeFundo nezokuThwasisa, evame ukwazi ngelithi yimiPhumela eQakathekile, ingenye godu indlela ekutholwa ngayo ukulandelana esisekweni sakhona. ImiPhumela eQakathekile lena ihlathulula ubunjalo obuvezwa yiSTF ukuthuthukisa abafundi ngaphakathi kwehlelo lezefundo nezokuthwasisa, kunganandaba nendawo namkha okumumethweko okufundwako, kutjho ukuthi imiphumela ethathwa njengefunekaka khulu ekuthuthukisweni kwekhono lokufundela futhi epilweni. Imiphumela le yenzelwe ukunqophisa ukucabanga kwalabo ababeka iinkambiso, abaleya amahlelo weemfundo, abaphuhlisi bezokufunda kanye nabafundi ngokwabo.
Kuyafuneka ebabekini bamabanga ukuhlanganisa , okunganani eminye imiPhumela eQakathekile emabangeni abawanyulako kanti abaphakamisi bakhana bafanele baqinisekise bona yoke imiPhumela eQakathekile icalisiswe kuhle emkhakheni othintekile ngaphakathi kufanele uphakanyiswe.
Abaphakamisi bezefuno a bafanele baqinisekise bona yoke imiPhumela eQakathekile icalisiswe kuhle emkhakheni othintekile ngaphakathi kokufaneleka okuphakanyiswako.
ImiPhumela eQakathekile ekhethwe ngubuPSAF ngelandelako:
* Ukutholisisa nokurarulula iinkinga lapho iimpendulo zakhona zitjengisa bona iinqunto ezifanele kusetjenziswa ukucabanga okuqakathekile nokunobuthakgha kusetjenzisiwe; 
* Ukusebenzisana nabanye ngepumelelo njengelungu lesiqhema, lehlangano namkha lomphakathi; 
* Ukutlama nokuziphatha ngokwakho nemisebenzi yakho ngendlela efaneleko nephumelelako; 
* Ukubuthelela, ukuhlunga, ukutlama kanye nokuhlolisisa ilwazi ngokuhlukanisa; 
* Ukukhuluma ngepumelelo usebenzisa amakhono wokubonwako, kwe-mathematics namkha kwamalimi eenhlobeni zekulumo yomlomo namkha etloliweko; 
* Ukusebenzisa ilwazi nobuchwephetjhe ngepumelelo nangokuhlukanisa, utjengise ukuba nokuziphendulela kwezebhoduluko nezamaphilo wabanye abantu; 
* Ukhombise ukuzwisisa iphasi leli njengeqobo lamahlelo akhambelanako ngokwazi bona imicabango yokurarulula iinkinga ayikhambi iyodwa. 
Ukwenzela ukulekelela ekuthuthukisweni ngokuphelela komfundi omunye nomunye nokuthuthukiswa komphakathi woke kwezomphakathi nakwezomnotho, kufanele kube yirhuluphelo elisekele elinye nelinye ihlelo ukwenza umuntu azi ngokuqakatheka:
* Kokukhombisa nokufunisisa iinhlobohlobo zamaqhinga wokufunda ngepumelelo; 
* Ukuzibandakanya njengezakhamuzi ezinokuziphendulela epilweni yendawo, yesitjhaba kanye neyemiphakathi yephasi loke; 
* Ukukghona ukuzwelana ngokwamasiko nangokuthanda okuhle kweenhlobo zemicabango yezomphakathi; 
* Ukuphenyisisa amathuba wezefundo nezamabizelo, kanye 
* Nokuthuthukisa amathuba wezokurhweba. 

7. Sicaleka bunjani iSTF?
Imithetho yomHTB iyatjengisa bona ukufaneleka:
* Kuzakutjho umvango otlanyiweko wemiphumela yokufunda onerhuluphelo ebekiweko neyenzelwe ukupha labo abafaneleko abafundi ubukghoni bokwenza kanye nesisekelo sokuragela phambili ngefundo; 
* Ukumupha amandla umfundi ofaneleko ngokumenzela isithunzi, ukwaziwa nokumenza afuneke befuthi akghone ukuthola umsebenzi; 
* Ukubonelela amakhakhazela emphakathini nasemnothweni; 
* Ukukhambisana neenrhuluphelo zeSTF; 
* Ukufaka yomibili imiphumela ethile neqakathekileko emahlangothini woke ephuhlisa ukufunda kwafuthi epilweni. 
* Lapho kufuneka khona, kube nokulingana kwezephasi loke; 
* Ukufaka ngefanelo ukuhlunga okuvangiwe ukwenzela bona irhuluphelo lokufuna okutholiwe iphumelele. Ukuhlunga kufanele kufake neenhlobo zeendlela zokubumba nezokuhlanganisa ezifana neenkhundla, ukufanisela, ukuhlunga kwasemsebenzini kanye neenhlahlubo ezitlolwako nezikhulunywako; 
* Kukhombise emithethweni elawula ukuphiwa kufanele lokho bonakungatholwa ngokupheleleko namkha kancani kancani ngokwamukelwa kwefundo yangaphambili, umcabango ofaka, kodwana ungagcini ngemiphumela yokufunda etholakele ngokufunda kwangomthetho, kwangasese, okuzivelelako kanye nesendlalelo sasemsebenzini. 
Ukufaneleka kuzakukhombisa umvango otlanyiweko wemiphumela yokufunda enerhuluphelo ebekiweko eyenzelwe ukuhlomisa umfundi ofanelekako ngobukghona obusetjenziswako kanye nesisekelo sokuragela phambili ngefundo
Emithethweni lapha kubonwe ukutloliswa kufanele kwakhiwe eenkorweni zamabanga kanye nokutloliswa kufanele koke, kungakhiwangwa eenkorweni zamabanga. Ibanga lekoro litjho umbiko otlolisiweko wemiphumela efunekako yezefundo nezokuthwasisa kanye neendlela zakhona zokuhlunga ikhambisana nezokuphatha neminye imibiko njengoba kusitjho imithetho. Zombili iindlela zesakhiwo sokufaneleka, nokho, zifuna ukuphawulwa kwemiphumela yokufunda, kanti eyesibili yona indlela ifuna kubalwe imiphumela yomkhakha wokuqeda befuthi neendlela ezikhambelana nayo zokuhlunga.
Kunepikiswano ekulu ngobukhono nokufuneka kokuzwana malungana nemiphumela yokufunda emkhakheni wesitjhaba, kanti ngaphezu kwalokho, ngokuhlathulula imiphumela yokufunda ngendlela yamabanga wobukghoni obusetjenziswako. UbuPSAF bubeke isidingo sokuzibandakanya emsebenzini wesitjhaba wabathintekako kilokho kufaneleka nemabangeni afanele atloliswe neSTF kwaphela - ukwaziwa ngokwesitjhaba kufuna ukwamukelwa ngabesitjhaba abathintekako. Ngaphezu kwalokho abakhi bafanele kanye namabanga bangakhetha ukuqina namkha ukugubeka ekubekweni kokufaneleka kanye namabanga, bavumele ukuzikhethela namkha ukungazikhetheli. Amandla wemisebenzi yeSTF ngukuthi abajameleli babo boke abathintekileko abaqakathekile endaweni yokufunda, hhayi abambalwa abakhethiweko, bazakuthatha iinqunto lezo. Okhunye godu, ngomsebenzi ofaneleko wokubuyekeza, koke ukufaneleka kanye namabanga kufanele kunande kubuyekezwa ukwenzela bona iindlela ekuvunyelenwe ngazo neemfuneko zakhona ziyakghonakala, ziyakhambelana befuthi ziyafuneka. Nakhiba kuyavunyelanwa bona kufuneka iintjhuguluko, kunethuba elaneleko lokwenziwa kweentjhuguluko lezo.
Indaba ebanzi khulu ivezwa ngumcabango wemiphumela yokufunda namabanga wokukghona. Abanye abantu baveza ikinga yokuthi imiphumela yokufunda kufuneka namabanga athile ingahlathululeka bulula khulu ngendlela yamabanga wokukghona, isibonelo, amabanga asalungiswako wokufaneleka kwezobuNjiniyera. Nokhoke endabeni yokhunye kufanele, lokho kubudisi khulu ngoba imiphumela yokufunda iyazibonakalela namkha ayinqophanga poro. Omunye nomunye umzamo wokulinga ukuthola isivumelwano sesitjhaba uzakugcina ngokulahleka kobuthakgha nobunjalo, kanti eqinisweni, ngubuthakgha lobo nobunjalo bakhona obunikeza ubuhle. UbuPSAF bunombono wokuthi ihlathululo yokufanela yeSTF ifanele iphendule umbuzo lo, okutjho ukuthi ukufaneleka kuzakujamelela umvango ohleliweko wemiphumela yokufunda onerhuluphelo ebekiweko nowenzelwe ukuhlomisa umfundi ofaneleko ngobukghoni obusetjenziswako nesisekelo sokuragela phambili ngefundo.
Ubukghono obusetjenziswako butjho ukuthi ubukghoni obuyisisekelo, ubukghoni obusebenzako kanye nobukghoni obutjengisako bufuneka boke ekuphetheni ngefanelo umsebenzi komunye nomunye umcabango wepilweni yamambala
Ekuhlathululeni irhuluphelo kufanele, ababeki bamabanga bazakufanelwa ukucabangisisa ukuthi iyini irhuluphelo leyo befuthi isiza njani ekuthuthukisweni komfundi nokuragela kwakhe phambili ngefundo.
Ngaphezu kwalokho umcabango wobukghoni obusetjenziswako uveza ukululwa kwemicabango yezokuziphatha yelwazi evame ukuhlotjaniswa nemiphumela neembonelo zobukghoni. Ubukghoni obusetjenziswako butjho ukuthi ubukghoni obuyisisekelo, ubukghoni obusebenzako kanye nobukghoni obutjengisako bufuneka bona ekuphetheni ngefanelo umsebenzi, komunye nomunye umcabango wepilweni yamambala. Ubukghoni obuyisisekelo buhlathululwa njengokuzwisisa lokho okwenziwako nokuthi kubayini. Ubukghoni obusebenzako buhlathululwa njengekhono elikhonjisiwe lokwenza into ethile. Ubukghoni obutjengisako buhlathululwa njengekhono lokuvanga namkha lokuhlanganisa okwenziwako ngokuzwisisa lokho okwenziwako ukwenzela ukufunda ezenzweni zakhona nokuvumela itjhuguluko nobunye ubujamo angaziwa angahle avele.
Ngikho ukutjhijilelwa kwababeki bamabanga kungukuthola ukulingana hlangana neendingo zomphakathi kanye neendingo zomuntu; ukuthuthukiswa kwemiphumela yokufunda enqophe ngokwaneleko ukutjengisa irhuluphelo kufanele lokho, kodwana ejayeleke ngokwaneleko ukuvumela ukugobeka ekuvezeni okuthandwako kokumumethweko, indlela yokuhlunga, ukulingana hlangana neendingo zobukghoni bokwenza kanye nesidingo sobukghoni obuyisisekelo nobutjengisako, ukwamukelwa kwesakheko sokufaneleka, mhlamunye ngokuba nokuzikhethela, okukhuthaza ubuthakgha, ubumvelo kanye nokuphenyisisa ngaphandle kokudlelezela irhuluphelo eqakathekile kufanele lokho.
Kufanelelo kanye namabanga kutloliswa emikhakheni ethile yesiseko befuthi kutlonyeliswa ngamaphuzu. Abafundi, ngesikhathi basafunda, bangatlonyeliswa ngamaphuzu ekukhambeni kwesikhathi basafundela ukufaneleka.

8. Sicaleka njani iSTF sethu?
UbuPSAF bamukele isiseko esinemikhakha ebunane, umkhakha woku-1 nowobu-8 ngokulandelana kwayo, ithathwa njengenganasigcino. Umkhakha woku-1 uphethe imikhakha emithathu yokunikeza iintifikeyiti kwezeFundo yokuThoma nezokuThwasiswa kwabaDala (FTTD) kanye nesiTifikeyiti seFundo nokuThwasisa okuJayelekile (TFTJ).
Umkhakha weSTF
Ibutho
Ihlobo lokuFaneleka
8 
7
6
5
 IFundo ePhakeme nezokuThwasisa
* Iziqu zokuphenyisisa zangemva kobudorhodera 
* UbuDorhodera 
* Iziqu zobuMaster 
* Okufanele kuFundelwe 
* Iziqu zeHonours 
* Iziqu zokuthoma zesitjhaba 
* Amadiploma aphakeme 
* Amadiploma wesitjhaba 
* IinTifikeyiti zesitjhaba 
IsiTifikeyiti sezeFundo ePhambili nezokuThwasisa (TFPT)
4 
3
2
IFundo ePhambili nezokuThwasisa
* Iintifikeyiti zesitjhaba
IsiTifikeyiti seFundo eJayelekile nezokuThwasisa (TFJT)
1 
 
IFundo eJayelekile nezokuThwasisa
iNtanga ye-9 | UMkhakha wesi-4 weFTTD
_____________________________ 
Iintifikeyiti zesitjhaba

9. Buyini ubuPhathimandla beSewula Afrika bezokuFaneleka (iPSAF)?
UbuPhathimandla beSewula Afrika bezefundo buyihlangano yamalungu angama-29 akhethwe nguNgqongqotjhe wezeFundo nezemiSebenzi. Amalungu aphakanyiswa ngabatholiweko abathintekako besitjhaba kwezefundo nezokuthwasisa. Imisebenzi yobuPhathimandla eqinisweni ikabili:
Ukutjhejisisa ituthuko yeSTF ngokubeka nokumemezela iinkambiso neendlela zokutlolisa iinhlangano ezicalene nokubekwa kwamabanga afuneka kwezefundo nezokuthwasisa kanye nokuvunyelwa kweenhlangano ezicale ukutjhejisisa nokuhlolisisa iimpumelelo emabangeni afanele lokho.
Ukutjhejisisa ukusetjenziswa kweSTF ngokuqinisekisa ukutloliswa nokuvunyelwa kanye nokuphiwa imisebenzi kweenhlangano lezo, ekukhulunywe ngazo ngehla, kanye nokutloliswa kwamabanga kanye nokufaneleka esitjhabeni asesisekweni lesi. Godu bufanele buthathe amagadango wokuqinisekisa bona okubonelelweko kokuvunyelwa kuyathobelwa, kuthi lapho kufuneka khona, amabanga afanele ukutloliswa abe ngawezinga lephasi loke.
UbuPSAF bufanele bulayeje aboNgqongqotjhe bezeFundo nezemiSebenzi. UbuPhathimandla lobu bufanele benze imisebenzi yabo ngokusebenzisana nokubonisana neenhlangano zoke ezithintekako zezefundo, zezokuthwasisa nezokukhipha iintifikeyiti zamabanga ezizakuthintwa yiSTF. Godu kufanele
buthobele amalungelo namandla ahlukeneko weenhlangano ezimalungana nomoMthethosisekelo kanye nemiThetho yePalamende. I-ofisi yobuPSAF icalene nomberege wokubereisa iinkambiso neenqunto zobuPhathimandla lobu.
Ilwazi, elikhambelana nobuphilo banamhlanje, lakhiwa ngobuhlobo obuhlangana kanye nobuphakathi kweenqhemu ezihlukileko emphakathini,okutjho ukuthi, ukwakha ilwazi akusese yinto egagadlhelwe yiinqhemu ezingahlathululwanga ngokwaneleko "zezazi"
Ngo-1998 ubuPSAF bamemezela imiThetho yeenHlangano zesiTjhaba zamaBanga (HTB) lapho kwabonelelwa khona ukutloliswa kweenHlangano zesiTjhaba zamaBanga neenHlangano zokuBeka amaBanga. IinHlangano lezo zizakuba nomsebenzi wokubeka nokwenyula kufanele kanye namabanga wokutoliswa eSTF. Imithetho yeHlangano yokuQinisekisa ubuNjalo kwezeFundo nezokuThwasisa (iHQNFT) nayo yamenyezelwa ngo-1998 befuthi yayibonelela ukuvunyelwa kweenhlangano zokuQinisekisa ubuNjalo kwezeFundo nezokuThwasisa. Iinhlangano lezo zizakuba nomsebenzi wokuvumela ababoneleli bezefundo nezokuthwasisa amabanga kufanele okutloliswe eSTF, ukutjhejisisa ukubonelela, ukuhlolisisa ukuhlunga kanye nokukhuphukisa ukulungisa kibo boke ababoneleli nabahlungi abatlolisiwe.

10. Ngiziphi izakhiwo zobuPSAF befuthi uyini umsebenzi wazo?
Imisebenzi yokubeka nokuqinisekisa ubunjalo emabangeni eSTF isebenzisa imithetho emibili eqakathekile:
Ilwazi, elifunekako ebuphilweni banamhlanje, lakhiwa ngobuhlobo hlangana naphakathi kweenqhemu ezihlukileko zomphakathi, kusukela eemfundisweni nebaphenyisisini kufikela kwezerhwebo, kusukela ebasebenzini ukuya ezazini ezifundileko, kusukela embusweni ukufikela eenhlanganweni zomphakathi, ukusukela ebafundini ukufikela kwabagogodileko, kutjho ukuthi ukwakha ilwazi akusasiyo into egagadlhelwe yiinqhemu ezingahlathululwa ngokwaneleko "zezazi";
Ihlelo lesitjhaba lezefundo lifanele lilinganise isidingo sefundo ephambili yesitjhaba ezakhamuzini zoke ngesidingo sokugobeka ukubonelela amajamo ahlukahlukene khulu acalwa ngabafundi nokuzikhethela okunabile kweenhlobohlobo kilokho okubumba ifundo efaneleko kufanele, okutjho ukuthi ukulingana hlangana neendingo zomphakathi neendingo zomuntu.
Kuthoma emithethweni le ucalisiswa ezakhiweni ezibekwe ngubuPSAF. UbuPSAF ngokwabo bakhiwe ngabajameleli abavela kwezefundo nezokuthwasisa ngeSewula Afrika lapha. Ubulungu beeHTB butjengisa ubuhlobo obutjha lobu ekwakheni ilwazi - iiHTB zakhiwe ngabajameleli abavela eenhlanganweni ezisithandathu zesitjhaba ezithintekako ezinerhuluphelo ehlangothini leli: imiNyango yoMbuso, iinHlangano zabaRhwebi, iinHlangano zabaSebenzi, ababoneleli bezefundo nezokuthwasisa kanye neenqhema zamagugu athile, neenhlangano zomphakathi/ nabafundi. Ngokujayelekileko ke abambalwa babakhozi laba bahlezi phasi babonisana ngeendingo zezefundo nezokuthwasisa zenarha le. Ngaphezu kwalokho amalungu weHTB aphakanyiswa eenqhemeniwini zamagugu ezithinteka kwezefundo nezokuthwasisa ehlangotjhaneni, godu kukhunjulwa bona ukwakhiwa kwelwazi okufaneleko kwenziwa ngokubonisana nibanengi.
Ukuzinikela kweSTF efundweni nekuthwasiseni okuya ngemiphumela njengendlela yokwakha itjhuguluko ehlelekile ebujameni behlelo lezefundo nezokuthwasisa ngeSewula Afrika kucalana nomthetho wesibili. Ngokuhlathulula amabanga wesitjhaba nokufaneleka malungana nemiphumela yokufunda ngendlela yokubandakanya, iSTF ibeka iindingo zesitjhaba malungana nokulingana phambi kwezakhamuzi zenarha lena. Isitjhaba asingeze sisanyamezela ubujamo lapho iinhlobo zobukghoni obukhona hlangana nabaphethe kufanele okufanako bubanzi kangangoba abaqatjhi babafundi abafanelekile abakghoni ukuqiniseka bona ngibuphi ubukghoni lobo; isitjhaba angeze sisakghona ukunyamezela ukubandlululwa kwabafundi ngesibanga semicabango yokuthi buyini ubukghoni babo; angeze sisakghona isitjhaba ukungabi namsebenzi namabanga nokufaneleka atholakala ephasini loke. Ngamafitjhani ke, imiphumela yokufunda, amabanga nokufaneleka, koke kufanele kucace ngendlela yokuthi akunakuzaza ukuthi khuyini okulindeleke ebafundini abafanelekileko.
Ngokwakha iinhlangano zokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa (HQPFT) ubuPSAF Ilemukile bona ukutholakala kwamabanga afunekako kumsebenzi wababoneleli abafundileko nabafundi kanye nabanye abathinteka ehlangothini leli. Ukufaneleka okuhlukile namabanga ahlukileko azakuveza iindingo ezihlukileko ekuthuthukiseni nasekuvezeni ihlelo leemfundo, ekuhlungeni nasekufundiseni. Okukhathaza ubuPSAF akusikho ukuqinisekisa bona boke ababoneleli balandele ihlelo lesitjhaba okuveza kodwana ukuqinisekisa bona abafundi abaphiwa amabanga kufanele atloliswe eSTF bayakghona ukukhombisa imiphumela yokufunda yamabanga lawo namkha kuyafuneka lokho kukhambisana neendlela neemfuneko ezihlathululiwe. Yeke ubuPSAF angeze batlolisa amahlelo wokufunda eSTF; nokhoke iiHQPFT zizakuhlolisisa amahlelo wokufunda wababoneleli abahlukeneko ngendlela yokuvunyelwa, ngokwenza njalo kuqinisekiswe bona abafundi nabanye abasebenzisi behlelo elizakwenza bona omunye nomunye umfundi othethwe njengophumeleleko ngemva kokungenela ihlelo lokufunda, utjengise imiphumela yokufunda efunwa yibanga namkha ngokufaneleko kwakhona. Isiqhema esingcono siqinisekisa bona kube njalo, yisiqhemu esakhiwe ngabajameleli babantu abathintkako, abasebenza endaweni efaneleko namkha yamabanga lawo, okutjho ukuthi iHQPFT eqothele indawana leyo. Ngesibanga leso, malungana nemisebenzi yayo yokuqinisekisa ubuphambili, iHQPFT ifanele ibe nokujanyelelwa kwesitjhaba emkhakheni wokwenza iinqunto, ukujanyelelwa okuzakuqinisekisa ukuziphendulela esitjhabeni nokwenza ngokungafihli.
Ngokuhlathulula amabanga wesitjhaba nokufaneleka malungana nemiphumela yokufunda ngomsebenzi wokubandakanya nabanye, iSTF sazisa okutlhogwa yisitjhaba malungana nobuphambili, ukudlula izakhamuzi zenarha lena.
UbuPSAF bunemikhono emibili, okutjho ukuthi wokuBeka amaBanga nowokuQinisekisa ubuPhambili. Izakhiwana ekubekeni amabanga yiinHlangano zesiTjhaba zamaBanga (HTB) kanye neenHlangano eziBeka amaBanga (HBB), kanti izakhiwana emkhonweni wokuqinisekisa ubuphambili yiinhlangano zokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa (HQPFT). UbuPSAF bunganyula ukubeka iinhlangano zokulinganisa nabukubona kufanele lokho. Imisebenzi yobuPSAF ibalwe eMthethweni wobuPSAF befuthi seyibaliwe ngehla lapha. Imisebenzi yeeHTB namaHBB ibalwe emiThethweni engaphasi koMthetho wobuPhathimandla beSewula Afrika zefundo (uMthetho wama-58 ka-1995); iiHTB. iPhephabhugu loMbuso Le-18787 (mhlaka 28 kuMatjhi 1998) kanti iindlela zokuvunyela kanye nemisebenzi yeHQPFT kanye neyababoneleli bezefundo zibalwe emiThethweni engaphasi kobuPhathimandla beSewula Afrika zefundo (uMthetho wama-58 ka-1995) iiHQPFT. iPhephabhugu loMbuso Le-19231 (mhlaka 8 kuSeptemba 1998).
ESTF koke ukufunda kutlanywe amahlangothi ayitjhumi nambili. UbuPSAF bubeke iiHTB, yinye ngayinye emahlangothini wokutlama. Amahlangothi ayitjhumi nambili wokutlama ngila:
HTB 01 ezeLimo nezoKongiwa kweMvelo
HTB 02 ezamaSiko nezobuThakgha
HTB 03 iimFundo zezokuPhatha zezeRhwebo nezokuThengisa
HTB 04 iimFundo zezokuThintana kanye namaLimi
HTB 05 ezeFundo, zokuThwasisa nezokuThuthukisa
HTB 06 ukuKhiqiza, ubuNjiniyera kanye nobuChwephetjhe
HTB 07 iimFundo zezaBantu nezoMphakathi
HTB 08 ezoMthetho, iLwazi lezePi nezokuPhepha
HTB09 iLwazi lezamaPhilo nemiSebenzi yoMphakathi
HTB10 iLwazi lezeJamo, lokuBala, le-Computer kanye nelePilo
HTB 11 ImiSebenzi
HTB 12 UkuLeya noKwakha okwenziwako
YiiHTB eziyi-12, ngayinye emahlangothini woyi-12 wokutlama wokufunda.
 
ukuBeka amaBanga
ukuQinisekisa ubuPhambili

Imisebenzi yeeHTB ifaka nale:
* Ukuhlathulula nokwenza iimphakamiso ebuPSAF malungana nemikhawulo yehlangothi kanye, phakathi kwalo, nesiseko samahlangotjhana; 
* Ukwazi nokubeka iiHBB esisekeni somsebenzi sehlangothi, kanye nokuqinisekisa bona imisebenzi yeeHBB ifeza iindingo zobuPSAF; 
* Ukwenza iimphakamiso zokutloliswa kufanele kanye namabanga ePSAF; 
* Ukutjhejisisa ukulungiswa nokubuyekezwa okufaneleko kanye namabanga; 
* Ukuthintana neeHQPFT; 
* Ukuhlathulula iimfuneko kanye neendlelazokulungisa zamabanga nokufaneleko. 
IiHBA azibeki amabanga namkha kufanele kodwana zitjhejisisa imisebenzi esemkhakheni wehlangotjhana.
Imisebenzi yeeHBB ifaka nelandelako:
* Ukubeka amabanga kanye nokufaneleka ngokutjho kweemfuneko zePhathimandla emahlangothini nasemikhakheni ebekiweko. 
* Ukulungisa nokubuyekeza amabanga; 
* Ukwenza iimphakamiso zamabanga afanele eeHTB; 
* Ukwenza iimphakamiso zeendlela zokutloliswa kwabahlungi neenhlangano zabahlungi. 
IHQPFT ingakhiwa ekorweni yezomphakathi, ekorweni yezomnotho namkha ekorweni yehlelwana lezefundo nezokuthwasisa. Ikolelo yokungaphindaphindi khulu izakusebenza ekwakheni iHQPFT, okutjho ukuthi iHQPFT ivunyelwa ngalokho ezakuqothela kuye ngobuhlobo bayo nekoro yakhona ukuthi imisebenzi yayo engaphindi imisebenzi yeHQPFT eseyikhona. Imisebenzi yeHQPFT ifaka nelandelako lena
* Ukuvumela ababoneleli 
* Ukukhuhlisa ubuphambili hlangana nababoneleli abayibumbako 
* Ukutjhejisisa ukubonelela 
* Ukuhlolisisa ukuhlunga nokuphukisa ukulungisa hlangana nababoneleli abayibumbako 
* Ukutlolisa abahlungu 
* Ukupha abafundi iintifikeyiti 
* Ukusebenzisana neenhlangano ezifaneleko zokulungisa 
* Ukwenza iimphakamiso zamabanga amatjha nokufanele eeHBB namkha ukulungisa amabanga aselakhona. 
* Ukuba namaziko wemibiko 
* Ukuthumela imibiko ePSAF 
IiHQPFT azibeki amabanga; ziqinisekisa ubuphambili obenziwako nokuhlungwa kwamabanga nokufanele okutlolisiwe. Ngaphezu kwalokho iHQPFT ayikwazi ukuba ngumboneleli; umsebenzi wayo oqakathekile ngukuqinisekisa ubuphambili bokubonelela nokuhlunga ababoneleli ebavumeleko.
Ekufuneni ukuvunyelwa eHQPFT, ababoneleli bafanele bafeze iimfuneko ezilandelako:
* Babe batloliswe njengomboneleli njengokutjho kwemithetho yakhona; 
* Babe nehlelo lokwengamela eliphambili; 
* Bakghone ukubumba, ukwenza kanye nokuhlolisisa amahlelo wokufunda agcina ngamabanga namkha ngokufaneleka okubalwe eSTF; 
* Babe neentlabagelo ezifaneleko zeemali, zezokuphatha nezejamo; 
* Babe neenkambiso zokukhetha iinsebenzi, ukukhutjhulwa kwazo  nokuthuthukisa; ukuthoma komfundi, ukumlayeja namahlelo wokumsekela; zezokuphathwa kwemisebenzi eyenzelwa ngaphandle kanye nokwengamela ukuhlunga; 
* Babe neenkambiso ezifaneleko zokubika; 
* Babe nekghono lokufeza imiphumela efunekako basebenzisa iintlabagelo neenkambiso ezikhona. 
Ezinye iindlela zokuhlunga ziveza isidingo esikhulu ehlelweni ukuqinisekisa bona kunokuzwisiseka okulungileko nokungaphenduphendukiko kwebanga elifunekako hlangana nabahlungi eenhlanganweni ezihlukeneko zababoneleli nezitloliswe eHQPFT ezihlukeneko

11. UbuPhambili buzakuqinisekiswa njani ekuhlungeni?
IPSAF Iyazwakala ekutholeni iindlela zokuhlunga ezingasetjenziselwa ukuqinisekisa bona kucalisiswe nokutholwa kwezinye iindlela kunezijayelekileko zeenhlahlubo ezitlolwa kanye esikhathini. Eqinisweni ukubuyekezwa kwemiphumela eqakathekileko kukhombisa ngokucacileko ukungafaneleki kweendlela ezinjalo zokuhlunga inengi lamakhono lawo. Ezinye iindlela zokuhlunga ziveza isidingo esikhulu ehlelweni ukuqinisekisa bona kube nokuzwisiseka okulungile nokungaphendupukiko kwebanga elifunekako hlangana nabahlungi eenhlangaweni ezihlukeneko zababoneleli nezitloliswe eHQPFT ezihlukeneko, okutjho ukuthi, ukukhandelwa kokutjhabalala kwamabanga. Nakusetjenziswa amabanga ahlukeneko ehlelweni loke, ukuthembeka nesithunzi sehlelo loke kuzakuba sengozini. Ukwenzela bona kungenzeki lokho, ubuPSAF bubeke iinkhandeli ezimbalwa.
Elinye nelinye ibanga namkha ukufaneleka okuthunyelelwa ukutloliswa kweSTF kufanele:
* kukhulume iindlela zokuhlunga zemiphumela yokufunda 
* kubalwe iindlela zokutlolisa zabahlungi bemiphumela leyo 
* kukhombise iindlela zokulungisa kubalwa nesiphakamiso sehlangano namkha iinhlangano zokulungisa zemiphumela leyo. 
Yeke abaphakamisi bafanele babe namabanga banendiba eqakathekileko yokubeka amabanga acacileko nangatjho izinto ezinengi kanye neemfuneko zakhona zokuhlunga.
Ngaphezu kwalokho, hlangana nemisebenzi yeHQPFT kunelandelako:
* ukuhlolisisa ukuhlunga kanye nokuphulisa ukulungiswa hlangana nababoneleli abangamalungu 
* ukutlolisa abahlungi abangamalungu malungana neendlela ezibekelwe lokho; 
* ukusebenzisana nehlangano namkha iinhlangano ezifanele zikhethelwe ukulungisa kizo zoke iiHQPFT 
Ngikho nje emsebenzini kuqinisekisa ubuphambili kugcizelelwa khulu umsebenzi wokulungisa newo kusetjenziswa kwamabanga angcono kibo boke ababoneleli.
Ekugcineni, ubuPSAF ilungelo lokukhetha ihlangano yokulungisa nayikubona kufanele lokho ukwenzela bona kuqinisekiswe ukuhlungwa kwemiphumela yamabanga faneleko ebalwe eSTF, kulunge, kusebenze befuthi kuthembeke kizo zoke iiHQPFT ezihlukeneko njengababoneleli.
Indaba yokuthi uMthetho wobuPSAF usibeka ngokucacileko isidingo sokuthi ubuPSAF benze umsebenzi bawo ngomoya wokubonisana nokusebenzisana ikhombisa ukuzinikela kombuso omutjha wentando yesitjhaba eenkolelweni zokujanyelelwa nokuzibandakanya kwabo boke abathintekako nabafaneleko eenhlanganweni zomphakathi.

12. Bukuqinisekisa njani ubuPSAF ukwamukeleka kweenkambiso zabo kilabo abathintekako?
UMthetho wePSAF ubeka ngokucacileko ukuthi iSTF sifanele sibekwe ngemva kokubonisana nokusebenzisana neenhlangano namkha namabandla lawo acalene nezefundo, ezokuthwasisa kanye neentifikeyiti zamabanga ezithintwa yiSTF.
Indaba yokuthi uMthetho wePSAF busitjho ngokucacileko isidingo sokuthi wePSAF kufanele benze umsebenzi wabo ngomoya wokukhulumisana nokusebenzisana, ikhombisa ukuzinikela kombuso omutjha wentango yesitjhaba eenkolelweni zokujanyelelwa nokuzibandakanya kwabo boke abathintekako nabafaneleko eenhlanganweni zesitjhaba. Ukugcizelela ukubandakanywa kwabanye kusukela emlandweni wokukhethulula iinkoro ezikulu zomphakathi ekwenziwe kweenqunto eziqakathekileko kwezefundo nezokuthwasisa. Isibonelo, amakhono afanele apheliswe kanye nokumumethweko kwehlelo lokufunda esikhathini sakade kwakwakhiwa ngagade babizwa ngokuthi "yizazi" ehlangothini lelo, ngokuvamileko iimfundiswa ezibekwe eenhlanganweni zangokomthetho zokufunda, okutjho ukuthi "ababoneleli" befuthi, kungekho namkha kunokubonisana okuncani khulu "nabasebenzini" abafaneleko lokho, okutjho ukuthi irhwebo, iinhlangano zabasebenzi, abafundi. Lokho kwabanga ukunande kusolwa bona akunalapho kuhlangana khona okufundiswe emazikweni wangokomthetho wokufundela nokufuneka epilweni yokusebenza namkha yokuragela phambili ngefundo. Ngaphezu kwalokho, kwakunokusebenzisana nokubonisana okuncani khulu eminyangweni yaphambili yezeFundo naMandla weenSebenzi; hlangana namabubulo namkha amakampani nombuso; hlangana nababoneleli befundo yangokomthetho nababonelela ngezokuthwasisa. Lokho ke kutjho ukuthi kwakunganandlela yokufundelanisa ifundo ebabonelelini abahlukeneko namkha eemfundweni zoke - kufanele bekwenzelwe iinkoro ezithile, kwenzelwe iindawo ezithile namkha kwenzelwe iinhlangano ezithile kukhulunywa kancani namkha kunganakulumo hlangana neendawo ezihlukeneko zokufundela.
Nanyana sekwande umoya wokubonisana nokusebenzisana ekwenzeni iinqunto eSewula Afrika etjha, isizathu esihlakaniphileko sokujanyelelwa kwaboke ekwenziweni iinqunto zemiphumela yokufunda kufanele okuthile, ngumbuzo ofaneleko. Ukuze iSewula Afrika ikwazi ukuziphendulela eentjhugulukweni zebhoduluko, kuyafuneka bona woke amaphimbo afakwe ehlangothini lezokufunda azwakale, umbuso, iimfundiswa, ikoro yabarhwebi, ikoro yezemisebenzi, ababoneleli befundo nezokuthwasisa, ukubala abambalwa nje. Indlela ebandakanya woke umuntu ekubekweni kwamabanga nasekwakhiweni kufanele akwenzaka bona imikghwa emitjha ikhunjulwe msinyana, ngokwenza njalo kuqinisekiswe bona iSewula Afrika isesitlhuweni setuthuko yephasi loke.
UMthetho wobuPSAF uyisibonelo somthetho okghonisako - awubeki umleyo ovela "phezulu le" kodwana kunalokho uphuhlisa ukuthuthukiswa kweSTF njengesakhiwo somphakathi esenzelwe, befuthi nesizakuhlala senzelwe ukukhulumisana kwabantu, bakhulumela abantu.
IPSAF inikele emsebenzini wokubonisana nesitjhaba ekuthuthukiseni ikambiso yayo. Kufanele kanye namabanga kuyafuneka ukudlula emsebenzini wokungabonisani ngokwaneleko nabathinteka emsebenzini lo kanye nomsebenzi wokubonisana ngokunabileko, lapho umphakathi woke uphiwa ithuba lokubuyekeza uveze owayo imibono malungana namabanga aphakanyiswako. Ngaphezu kwalokho woke amabanga kufanele athunyelwa esiqhemeni somsebenzi othile esineenhlangano ezijamelele abarholopheleko neenkoro ezazidlelezelwa zomphakathi ukuthi nazo zibeke owazo umbono ngaphambi kokutlolisa, ngomzamo wokuqinisekisa bona amabanga afaneleko aphakanyisiweko awabandlululi ngokuafanelanga kwenye nenye ikoro yomphakathi.
Ekwenzeni imisebenzi yayo yokuqinisekisa ubuphambili, iiHQPFT zifanele zibe nokujanyelelwa kwesitjhaba kwabathintekako. Irhuluphelo ekulu yokujanyelelwa lokho ngukuqinisekisa ukuziphendulela emphakathini nokusebenza ngokungafihli. Ngaphezu kwalokho yoke imitlolo yekambiso IPSAF yenziwa ngomsebenzi wokubonisana nabafaneleko abathintekako, ngokungafihli, kanti ngesikhathi isalungiswa imenyezelwe ePhephabhugwini loMbuso ukuzwa umbono wesitjhaba. Boke abanyulelwe izakhiwo IPSAF, ngaphandle kwamalungu wePhathimandla, bamenyezelwa ePhephabhugwini loMbuso anduba bathathwe, ukwenzela ukuzwa imibono yesitjhaba. Okhunye godu, yoke imitlolo efuna umbono wesitjhaba nemigadangiso yoke yoPSAF ePhephabhugwini loMbuso ifakwe ku-website ethi (http://www.saqa.org.za). Ngalindlela IPSAF buqinisekisa ukungafihleli isitjhaba nakho ukusibandakanya emsebenzini wabo.
Ihlelo lezefundo nezokuthwasisa elakhiwe ngomsebenzi wokubandakanya nokukhulumisana nabanye ukubonelela iindingo zaboke abathintekako liyathandeka befuthi liyathembeka esitjhabeni elisebenza kiso kunangathana kungenye indlela. Ngaphezu kwalokho ubuPSAF, ihlangano engiyo ekhokhelako ehlelweni leSewula Afrika, ingumbabaleli ongakhethululi, okutjhi ukuthi engasi ngumnyango namkha umkhono wombuso, ayisingumzamo wezerhwebo namkha zemisebenzi, namkha ihlobane nekoro yababoneleli bezefundo. Ngesibanga lesi ke ubuPSAF abuthembelanga emahlelweni weenkoro lezo nganyinye ngayinye kanti ngokunjalo ke iyakghona ukuhlala inesithunzi sayo ekupkiseni iinkulumiswano hlangana nabathintekako kwezefundo nezokuthwasisa, abatholakala ngasikhathi beendingo ezingafaniko.
UMthetho wePSAF uyisibonelo somthetho okghonisako. Awubeki umlayo "phezulu" kodwana kunalokho ukhuphkisa ukwakhiwa kweSTF njengesakhiwo somphakathi esinomsebenzi, nesizakuhlala sinomsebenzi okhulunyelwe ngabantu bakhulumela abantu. Ungumvango wesendlalelo, womcabango kanye nokwenza kwamaSewula Afrika avela epilweni ehlukahlukile yezomphakathi nezomnotho ejamelele imibono ehlukileko yephasi. Iinkhonkwana zesakhiwo lesi ngukubandakanya ngentando yesitjhaba, ukufunisisa ngobuhlakaniphi nangokutholakala kweentlabagelo - imicabango eqakathekile ekuthuthukisweni kwePSAF nokusetjenziswa kweSTF.

13. Buqinisekisa njani ubuPSAF bona ubuphambili bube yirhahla kiso soke iSTF?
Iinrhuluphelo zeSTF zisisekelo somcabango ohambili ehlelweni elitjha. Ngaphezu kwalokho iSTF isekela ukuphindaphindwa okuphambili obunabileko obufaka nokubekwa kwamabanga kanye nokuqinisekisa phambili. Elinye nelinye ibanga elikufaneleko, anduba litloliswe eSTF, lilinganiswa neenkolelo ezibalwe eenrhuluphelweni zeSTF ukuqinisekisa bona lihlangabeze iindlela zesiseko ezifaneleko esibumbeneko esisekela ukufunda kwafuthi epilweni. Ngendlela efanako, isisekelo qokuqinisekisa sesitjhaba nesephasi sokuphunyelelwa kwamabanga lawo sisimelele endleleni ekhombisa iinkolelo neenrhuluphelo lezi.
Ijamo lokubandakanya boke abantu ekuphindaphindweni kobuphambili liqinisekisa bona indiba yokubeka amabanga nokutholakala kwefundo nokuthwasisa okuphambili, isemahlombe wabathinteka kwezefundo nezokuthwasisa abazibandakanya emisebenzini yobuPSAF
Ngokuhlanganisa iinkolelo lezi embergweni owenzelwe umphakathi, amabanga akhiwe ngemiberego nangamahlelo abandakanyako najanyelelwa kwabanye weeHTB neeHBB bese atloliswa esisekweni, azakuhlala anokutholakala nokuphumeleleka, kibo boke ababeregi ihlelo lokufunda ngehlelo leHQPFT. Ngakwelinye ihlangothi ihlelo leli likhombisa izakhiwo ezinokubandakanywa nokujanyelwa. Kuqinisekise kwamabanga neempumelelo lapho ukuphindwaphindwa okuphambili kwesiseko lesi kwenziwa. Kusekuvaleni ukuphindaphinda lokho lapho ihlelo leli livumela ukwenziwa ngcono kwafuthi ekwakhiweni kwamabanga afaneleko, kanye nokutholakala nokuhlunga amabanga afaneleko abawasebenzisako amabanga nokuafanele lokho. Ngamanye amagama iSTF yihlelo lokuqinisekisa nokuhlala liqinisekisa abafundi nabanye ababeregi behlelo lezefundo nezokuthwasisa bona imitlomela, iimphiwo kanye neentifikeyiti ezitholakala emberegweni wokufunda, ibambelela emabangeni atloliwe esisekweni lesi, nokuthi zoke iinhlobo zokubonelela, ziveza ukufunda kwamabanga angavunyelwa. Ijamo lokubandakanya boke abantu ekuphindaphindeni okuhambili liqinisekisa bona indiba yokutholakala kwefundo nokuthwasiswa okuphambili ibe semahlombeni wabathinteka kwezefundo nezokuthwasisa abazibandakanya emberegweni yePSAF.

14. IPSAF imukela njani ukwaZiwa kweFundo yangaPhambili (iZFP)
Ihlango neenrhuluphelo yeSTF kunesidingo sokuphuhlisa ukufinyeleleka, nokunyakaza kanye nokuthuthuka kwezefundo, zokuthwasisa nezamabizelo wemiberego kanye nesidingo sokurhabisa ukulungiswa kwebandlululo elingafunekikoeli phambili lezefundo nezokuthwasisa nasemathubeni wemiberego. IPSAF butjhijilelwa bona buthole indlela ekungafezwa ngazo iinrhuluphelo ezimbili lezi, buthole indlela yokwamukela ukufunda okwenzeka emiqondweni engajayelekako yokufunda, imiqondo yokufunda ekwakungiyo yodwa eyaziwa ngokomthetho esikhathini saphambilini. UbuPSAF buyitjengisile irhuluphelo yabo yokufaka izakhiwo zayo endaweni yeZFP njengendlela yokunikela umqondo ozwakalako eenrhuluphelweni lezi.
IPSAF ibale IZFP ngegama emiethweni yiHTB yakhuluma ngabo emithethweni yeHQPFT. Emithethweni yeHTB iindlela zokutlolisela okufaneleko zibaliwe. Esinye seendingo zakhona kubanyana isiphakamiso sakho sifanele sikhombise imietheho elawula ukutholwa kwakhona, bona kufanele lokho kungatholakala koke namkha kancani kancani ngokwamukeleka kwefundo yangaphambili. Kuphawulwe iphuzu lokuthi umqondo weZFP ufaka kodwana ungagcini ngemiphumela etholwe ngefundo yangokomthetho, ngefundo engasi yangokomthetho nangeyokujayela umberego.
Emithethweni yeHQPFT enye yeendlela zokuvunyelwa njengeHQPFT kukuthi imiberego yeHQPFT ifanele iphuhlise iinrhuluphelo zeSTF, ngokunjalo ke iinrhuluphelo, neenkolelo kanye neenkambiso zeZFP zimberego weHQPFT, kuthi ngokunjalo zicalisiswe emberegweni wokuvunyelwa.
Sizayikghona indlela yeSTF ngokuthi sikhambe sicalile, sinokuziphendulela befuthi sinesibindi: sicalile ngokuthi siberegise iingqondo zethu; sinokuziphendulela, ngokuhlathulula imiberego neenqunto; godu ngesibindi ngokukhombisa ubukhokheli. SBA Isaacs

15. Khuyini okhunye okwenziwa yiOfisi yobuPSAF?
UbuPSAF bucalene nomberego wokuthuthukisa nokutlhogomela umThombo wesiTjhaba wemiBiko yabaFundi (TTBF). Elokuthoma ihlobo leTTBF lavulwa ngo-1999. Uzakuthi nasewuvulwe ngokupheleleko befuthi uzele, umTTBF lowo ubonelele ngelwazi:
* UbuPSAF nezakhiwo zabo (iiHTB, iiHBB kanye neeHQPFT) 
* Okufaneleka kanye namabanga atloliswe eSTF 
* IiHQPFT ezitlolisiweko kanye nababoneleli bazo 
* Abahlungi abatlolisiweko 
* Iinhlangano ezilungisako 
* Iimpumelelo zabafundi ngamunye 
ITTBF izakukghona ukupha ababeki beenkambiso ilwazi elinabileko ukwenzela bona bathathe iinqunto ezifaneleko.
IPSAF nomberego wokuhlolisisa okufaneleko kwezefundo, khulukhulu kwabavela ngaphandle abafuna ukufunda eenhlanganweni zezefundo zeSewula Afrika namkha abafuna ukuzoberego eSewula Afrika lapha.
IPSAF godu IneZiko leenTlabagelo eligcina imitlolo yemigadangiso yePSAF neminye imitlolo ekhambelana nePSAF kanye nezinye izinto ezitlhogwa zimbergi zePSAF ekwenzeni umberego wazo.
Iphiko lezokuNobhala lezoThintanisa libonelela ubuPSAF namakomiti ngemisebenzi obhala efunekako ekwenziweni kwemberego yakhona, isibonelo iKomiti ePhetheko, iKomiti yezeeMali.

16. Amaphepha wezomthetho neminye imigadangiso yePSAF
UMthetho wePSAF (wama-58 ka-1995)
ImiThetjhwana yeeHTB (iPhephabhugu loMbuso le-18787; mhlaka 28 kuMatjhi 1998
ImiThetjhwana yeeHQPFT (iPhephabhugu loMbuso le-19231; mhlaka 8 kuSeptemba 1998)
Ibhugwana yokulayeja yeeHTB
Iindlela zokuBeka nokuHlolisisa ukuFaneleko kanye namaBanga eSTF
Iindlela eziberegiswako nezokulayeja zeeHQPFT
Iindlela eziberegiswako nezokulayeja zabaBoneleli
Iindlela zokulayeja zokuHlungela amabanga weenkoro zefundo atloliwe Estf.
IPSAF igadangisa iSAQA Update njalo. Iphephabhugwana lekhasi linye leli linikela imibiko emitjha ngehla eyenziwe ekuthuthukisweni nokuberegiswa kweSTF.
IPSAF igadangisa iindaba njalo ezenzelwe ukwazisa abafundi ngenqunto netuthuko zePSAF nokuveza iimpikiswano ezikhambelana nalokho. Godu inikela nethuba lokucabangisisa ngeSTF neendaba ezikhambelana nayo. IBulletin No.1 (kaMeyi 1997) ikarisa khulu njengoba ibika iinqunto eziqakathekile zePSAF malungana nokubekwa kweSFT ImiThetho ekhambelanako
* UMthetho weKambiso yezeFundo wesiTjhaba 
* UMthetho wezeFundo ePhakeme 
* UMthetho wokuPhuhliswa kwamaKhono 
* UMthetho weenHlawuliso zokuthuphukisa amaKhono 
* UMthetho wezokuQhubeka neFundo nezokuThwasisa 
* UMthetho wezeenKolo weSewula Afrika 
Ubukghoni obusetjenziswakoobubergiswako butjho ukukghona ukuberega emqondweni ofaneleko imiphumela yokufunda etholakele ngemva kokufunda

17. Irherho leenhlathululo (njengokutjho kwemiThetjhwana yeeHTB neeHQPFT)
Ukuvunyelwa
kutjho ukuphiwa komuntu, isiqhema namkha ihlangano, isitifikeyiti, ngokuvamileko, esithatha isikhathi esithile, njengokghonako ukuphetha umberego othile ehlelweni lokuqinisekisa okuphamsili elenziwe nguMthetho wobuPhathimandla beSewula Afrika obofaneleko (ngoPSAF).
Ukukghoni obuiberegiswako
butjho ukukghona ukuberega emqondweni ofaneleko imiphumela yokufunda etholakele ekfuneleni.
Umhlungi utjho
umuntu otloliswe nehlangano efaneleko yokuQinisekisa ukuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa ngokutjho kweendlela ezibekelwe lokho yiHlangano yokuBeka amaBanga, ukulinganisa ipumelelo yamanga athile namkha ukufaneleko okuthile okubalwe yisiSeko sesiTjhaba sezefundo.
Imiphumela eqakathekile
itjho ihlobo lemiphumela etholakala kikho koke ukufunda.
IHlangano yokuQinisekisa kwezeFundo nezokuThwasisa (iHQPFT)
itjho ihlangano evunyelwe ngesahlukwana sesi-5 (1) (a) (ii) soMthetho wePSAF. Ihlangano leyo inomberego wokutjejisisa nokuhlolisisa iimpumelelo malungana namabanga wesitjhaba afanele aphiwe imiberego ethile emalungana nokutjejisisa nokuberegiswa amabanga wesitjhaba afaneleko ngokutjho kwesahlukwana sesi-5 (1) (b) (i) soMthetho wePSAF.
Imiphumela yomkhakha
wokuqeda itjho imiphumela efanele itholwe mfundi ofanelekoko ebangeni lapho aqeda ihlelo lokufunda elimupha ukufaneleko.
Ukuhlunga okuhlanganisiwe
itjho ihlobo lokuhlahlubizwakwa elivumela umfundi bona akhombise ubukghoni obuberegiswako iinhlobo zeendlela zokuhlolisisa ezibumbnaako nezihlanganisako.
Ihlangano yokuLungisa
itjho ihlangano ekhethwe zimPhathimandla ukwenza umberego wokulungisa.
iHlangano yesiTjhaba yamaBanga (iHTB)
itjho ihlangano etloliswe malungana nesahlukwana sesi-5 (1) (a) (ii) soMthetho wePSAF. Ihlangano le inendima yokubeka amabanga afaneleko wezefundo nezokuthwasisa, ikgonolom imiberego ethile emalungana nokutloliswa kwamabanga wesitjhaba afaneleko ngokutjho kwesihlokwana sesi-5 (1) (b) (i) soMthetho wobuPSAF.
Imiphumela
itjho okutholakala ekugcineni okubonakala ngokomqondo emsebenzini wokufunda.
Umberego oqothelweko
utjho umberego namkha irhuluphelo ekorweni oqothelwe yihlangano namkha yesiqhema esithile emizamweni yayo.
IHlangano eBeka amaBanga (HBB)
itjho ihlangano etloliswe ngokwesahlukwana sesi-5 (1) (a) (i) soMthetho wePSAF. Ihlangano leyo inendiba yokubeka amabanga namkha afaneleko kwezefundo nezokuthwasisa amakgono emberego emalungana nokubekwa kwamabanga nokufaneleka wesitjhaba ngokutjho kwesihlokwa sesi-5 (1) (b) (i) soMthetho wePSAF.
IBanga leKoro
litjho imibiko etlolisiweko yemiphumela yezefundo nezokuthwasisa efunekako kanye neendlela zakhona zokuhlahluba kanyenezokuphatha neminye imibiko njengoba kusitjho imithetho yakhona.
Iinrhunyezo
STF:
IsiSekeio sesiTjhaba sezefundo
PSAF:
IPhathimandla ZeSewula Afrika zefundo
HQPFT:
IHlangano yokuQinisekisa okuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa
TTBF:
UmThombo wesiTjhaba wemiBiko yabaFundi
HTB:
IHlangano yesiTjhaba yamaBanga
HBB:
IHlangano yokuBeka amaBanga
 

18. Ilihlu leencwadi eziphathelene neemfundo ezithile kanye nokuTloliweko
Umlando weSTF uthathelwe phezu kombiko womuntu wedabuko yeSTF eyathulwa ebaberegini bePSAF mhlaka 29 kuMatjhi 1998 nguAdrienne Bird, uMnqophisi oMkhulu wezaMandla wababeregi nemiberego yokuQatjha eMnyangweni wemiberego, nekulumweni eyathulwa nguMnu SM Pityana, uMnqophisi-Zombelele woMnyango wezemiberego, emhlanganweni wesiSeko siTjhaba zefundo" mhlaka 22-24 kuAprele 1996, Technikon South Afrika, eJozi.
* Ball, Sir Christopher (1996) Life-long learning for the 21st Century, ikulumo eyayiphambili emhlanganweni wama-21 we-Improving University Teaching Conference, eNottingham Trent University, eNottingham, UK 
* Barnett, Ronald (1994): The Limits of Competence: Knowledge, Higher Education and Society, London: Society for Research into Higher Education 
* RSA (1995): South African Qualifications Authority Act (Act No.58 of 1995), Government Gazette No.1521 (4 October) 
* RSA (1998): Regulations under the South African Qualifications Authority Act (Act No.58 of 1995) NSBs, Government Gazette No.18787 (28 March) 
* RSA (1998): Regulations under the South African Qualifications Authority Act (Act No.58 of 1995) ETQAs, Government Gazette No.19231 (8 September) 
* SAQA (1996): SAQA Bulletin 1 South African Qualifications Authority 
* (1994): A Discussion Document on a National Training Strategy Initiative. National Training Board 
* (1994): A Policy Framework for Education and Training, African National Congress 
* (1994): Implementation Plan for Education and Training, CEPD 
* (1995): Ways of Seeing the National Qualifications Framework, Human Science Research Council 
* (1995): White Paper on Education and Training, Notice 196 of 1995 (15 March) Department of Education. 
* (1998): Iphephandaba leStar (mhlaka 24 Julayi), lidzubhula emagameni kaMamphela Ramphele 
* Amaphepha wangaphakathi wemitlolo eyenziwe zimberegi zobuPSAF: uMnu M Cosser, uKos. G Elliot, uMnu J Gunthorpe, uKosz S Mokhobo-Nomvete noMnu J Samuels 
Sitlhoga itjhuguluko ehlelelweko, hhayi kwaphela itjhuguluko yokuhleleka kweemfundo namkha umsebenzi wezokufundisa, sitlhoga umbono omutjha ophehlelelako ehlelweni lethu, hhayi kwaphela ihlelo elitjha lokukhuluma lokuleywa kwehlelo leemfundo nokufundisa ekumbeni yokufundisa; sitlhoga ukwamukela ukungakaberegi kwezinye iinkolelo ezimalungana nezefundo ezikhona esitjhabeni sekhethu befuthi silemuke bona sekunamaqiniso athile amatjha
Dr M Nkomo, uMphathisihlalo wobuPSAF


IPhephabhugu loMbuso
iQobo lama-393
eTshwane mhlaka 28 Matjhi 1998
Le-18787

-

iPhephabhugu loMthetho Le-6140

-

ISAZISO SOMBUSO
UBUPHATHIMANDLA BESEWULA AFRIKA BEZOKUFANELEKA
LE-R 452
28 Matjhi 1998

-

IMITHETJHWANA ENGAPHASI KOMTHETHO WOBUPHATHIMANDLA BESEWULA AFRIKA BEZOKUFANELEKA, KA-1995
(UMTHETHO WAMA-58 KA-1995)
UbuPhathimandla beSewula Afrika bezokuFaneleka, ngaphasi kwesahlukwana se-14 soMthetho weSewula Afrika wezokuFaneleka, ka-1995 (uMthetho wama-58 ka-1995), ngokuvunyelwa nguNgqongqotjhe wezeFundo abonisana noNgqongqotjhe wezemiSebenzi, benze imithetjhwana eseRherhweni.

IRHERHO
ISAHLUKO SOKU-1: OKUBONELELWEKO OKUJAYELEKILE 
1. Iinhlathululo 
ISAHLUKO SESI-2: ISISEKO SESITJHABA SEZOKUFANELEKA
2. Ukwakhiwa 
3. Isakheko sesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka 
4. Okuhlathulula imikhakha 
5. Ukubekwa kwemikhakha yamabanga nokufaneleka 
6. Ukutloliswa kwamabanga nokufaneleka esiSekweni sesiTjhaba sezokuFaneleka 
7. Okufunekako ekutloliseleni amabanga wekoro kanye namabanga 
8. Okufunekako ekutloliseni ukufaneleka 
9. Okhunye okufunekako ekutlolisweleni kokufaneleka emkhakheni woku-1 kufikela kowesi-4 nasemkhakheni wobu-5 kufikela kowobu-8 
10. Ikambiso yokutloliswa kwamabanga nokufaneleka 
11. Ukutloliswa isikhatjhana kokufaneleka 
ISAHLUKO SESI-3: IINHLANGANO ZESITJHABA ZAMABANGA
12. Ukwakhiwa 
13. Ukutloliswa kweenHlangano zesiTjhaba zamaBanga 
14. Ukusulwa kweenHlangano zesiTjhaba zamaBanga 
15. UbuLungu beenHlangano zesiTjhaba zamaBanga 
16. Ukuphakanyiswa kwamalungu weenHlangano zesiTjhaba zamaBanga 
17. IinQhemu zemiSebenzi 
18. Ukulisa umsebenzi kwamalungu weeNhlangano zesiTjhaba zamaBanga nokuvalwa kweenkhundla zomsebenzi 
19. Imisebenzi yeenHlangano zesiTjhaba zamaBanga 
ISAHLUKO SESI-4: IINHLANGANO ZOKUBEKA AMABANGA
20. Ukwaziwa nokwakhiwa kweenHlangano zokuBeka amaBanga 
21. Ukuhlehliswa kokutloliswa nokufuzwa kweenHlangano zokuBeka amaBanga 
22. UbuLungu beenHlangano zokuBeka amaBanga 
23. Ukuphakanyiswa kwamalungu weenHlangano zokuBeka amaBanga 
24. Imisebenzi yeenHlangano zokuBeka amaBanga 
ISAHLUKO SESI-5: IMITHETHO YEKAMBISO NOKUSIZWA NGEEMALI KWEMISEBENZI YEENHLANGANO ZESITJHABA ZAMABANGA NEENHLANGANO ZOKUBEKA AMABANGA
25. Imithetho yekambiso 
26. Ukusiza ngeemali imisebenzi yeeNhlangano zesiTjhaba zamaBanga neenHlangano zokuBeka amaBanga 
ISAHLUKO SESI-6: ISIHLOKO ESIFITJHANI
27. Isihloko esifitjhani 
ISINGEZELELO
* Imithetho yeKambiso yeenHlangano zesiTjhaba zamaBanga 

ISAHLUKO SOKU-1
OKUBONELELWEKO OKUJAYELEKILE
Iinhlathululo 
1. Emithethweni lena elinye nelinye igama namkha ikulumo eseyibekelwe ekutjhoko eMthethweni lona, izakutjho umqondo lowo, ngaphandle kwanobana ijamo lomqondo likhombise okhunye - 
"uMthetho" utjho uMthetho weSewula Afrika wobuPhathimandla bezokuFaneleka, uMthetho wama-58 ka-1995;
"ubukghoni obusebenzako" butjho ukukghona ukusebenzisa emqondweni ofaneleko imiphumela yokufunda elandela ngemva kokuthola ukufaneleka;
"umhlungi" kutjho umuntu otloliswe nefaneleko ihlangano eQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa malungana nendlela ebekelwe irhuluphelo leyo yiHlangano yokuBeka amaBanga, ukulinganisa ipumelelo yamabanga nokufaneleka kwesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka esibaliwe; kanti
"nomhlungi wekoro" utjho umcabango okhambelanako;
"umphathisihlalo" utjho umphathisihlalo wobuPhathimandla;
"ikomiti" itjho enye nenye ikomiti yobuPhathimandla ekukhulunywa ngayo esahlukwaneni se-7 (1) soMthetho lona;
"ukufunda okufunekako" kutjho ukufunda okufuneka nakanjani emajamweni womqondo akhambelana nokufaneleka okuthile, kanti
"okufunekako" kusatjho wona umqondo lona;
"ukutlonyelwa" kutjho ubuhle obubekwe ngubuPhathimandla kufikela ema-irini ayitjhumi (10) wokufunda;
"isiQhemu esiThinteka ekuHloleni" sitjho ihlangano yesitjhaba efanele ibekhona ekuphumeleleni kwemisebenzi yeHlangano yesiTjhaba yamaBanga ekukhulunywa ngayo;
"imiphumela eqakathekile" itjho imiphumela yeenhlobo zoke etholwa kiko kokhe ukufundisa nokufunda, kanti "imiphumela eqakathekile yamahlangothi woke wezefundo nezokuthwasisa isatjho umqondo okhambelana nalokhu;
"iHlangano yokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nezokuThwasisa" itjho ihlangano evunyelwe ngokwesahlukwana sesi-5 (1) (a) (ii)soMthetho lo, ekungiyo etjhejisisa ibe ihlolisise imiphumela malungana namabanga nokufaneleka kwesitjhaba, neyiphiwe imisebenzi ethile ekhambelana nokutjhejisisa nokuhlolisisa amabanga nokufaneleka esitjhabeni ngokutjho kwesahlukwana sesi-5 (1) (b) (i) woMthetho lo;
"ukufunda kokuzikhethela" kutjho ukukhetha okhunye ukutlonyeliswa emkhakheni wesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka okubekiweko, lapho umuntu angazikhethela khona ukwenzela bona irhuluphelo yokufaneleka ifezeke, kanti
"kokuzikhethela" kunomqondo ofana nalo;
"iKomiti ePhetheko" kutjho ikomiti ebekwe ngokwesahlukwana se-7 (1) soMthetho lona ukwenza imisebenzi ethile ebekiweko egameni lobuPhathimandla;
"isiphathiswa esiphetheko" kutjho umuntu okhethwe malungana nesahlukwana sesi-4 (8) soMthetho lo;
"imiphumela yemkhakheni wokuqeda" itjho imiphumela efanele ifezwe ngumfundi ofanelekako ebangeni lapho aqeda khona ihlelo lokufaneleka;
"ihlangothi" litjho indawana ethile yokufunda esetjenziswa njengendlela yokutlama yesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka;
"ukufunda kokuthoma" kutjho ukufunda okubumba isisekelo namkha isika efuneka ekufezeni ifundo namkha ukuthwasisa namkha ukufunda okuqhubekako okufuneka ekutholeni ukufaneleka, kanti
"kokuthoma" kusatjho umqondo ofana nalona;
"ukuhlunga okuhlanganisiwe" kutjho ihlobo lokuhlunga elivumela umfundi bona akhombise ubukghoni obusetjenziswako befuthi okusebenzisa iinhlobo zeendlela zokubumba nokuhlanganisa ekuhlungeni;
"isihlathululi somkhakha" sitjho umbiko ohlathulula umkhakha othile wemikhakha ebunane yesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka;
"ilungu" kutjho ilungu lobuPhathimandla elikhethwe nguNgqongqotjhe malungana nesahlukwana sesi-4 soMthetho lo;
"ukulungisa" kutjho umsebenzi oqinisekisa bona ukuhlungwa kwemiphumela okuhlathululwa esiSekweni sesiTjhaba sezokuFaneleka kwamabanga nokufaneleka kulungile, kuyathembeka befuthi kuyasebenza;
"ibandla elilungisako" litjho ibandla elikhethwe ngubuPhathimandla lokwenza ukulungisa lokho;
"iHlangano yesiTjhaba yamaBanga" itjho ihlangano etloliswe malungana nesahlukwana sesi-5 (1) (a) (ii) soMthetho lo, ecalene nokuthola amabanga nokufaneleka kwezefundo nasekuthwasiseni, nephiwe imisebenzi ethile ephathelene nokutloliswa kwamabanga nokufaneleka esitjhabeni ngokutjho kwesahlukwana sesi-5 (1) (b) (i) soMthetho lona;
"ama-iri abekisiwe wokufunda" atjho isikhathi sokufunda esithathwa njengesizakufuneka emfundini ojayelekile ukufeza imiphumela ebekiwe befuthi athinta nemiqondo efana nesikhathi sokubonana, isikhathi esisetjenziswe ekufundiseni okutlanyiwe lapho umuntu asebenza khona namkha ekufundeni komuntu ngokwakhe;
"imiphumela" itjho imikhiqizo yekugcineni ebonakala ngokomqondo emsebenzini wokufunda;
"umfundi ofanelekako" kutjho umfundi ophumelele ukufaneleka;
"ukwaziwa kokufunda kwangaphambili" kutjho ukuqhathaniswa kokufunda kwaphambili nesendlalelo somfundi okutholakeleko nakuqhathaniswa nemiphumela yokufunda efuneka ekufanelekeni okuthile, nokwamukeleka ukwenzela ukufaneleka kilokho okufeza zoke iimfuneko;
"intatha" itjho isiqunto sobuPhathimandla;
"imiphumela ethile" itjho ilwazi, ikhono namagugu, elibonakaliswe ngokomqondo, okusekela munye namkha engaphezulu imiphumela eqakathekile;
"ukufunda okukhethekile" kutjho ilwazi langehloko elikhethekile elifuna ukusetjenziswa endaweni yokuqothela, kanti "ukuqothela" kusese nomqondo ofana nalona;
"iHlangano yokuBeka amaBanga" itjho ihlangano etloliswe ngokutjho kwesahlukwana sesi-5 (1) (a) (ii) soMthetho lona, ecalana nokubeka amabanga nokufaneleka kwezefundo nezokuthwasisa, befuthi enemisebenzi ethile emalungana nokubekwa kwamabanga nokufaneleka esitjhabeni njengoba kusitjho isahlukwana sesi-5 (1) (b) (i) soMthetho lona; kanti
"ibanga lekoro" litjho imibiko etlolisiweko yemiphumela efunekako yezefundo nezokuthwasisa nendlela yakhona yokuhlunga ikhambisana nezokuphatha nelwazi lokhunye njengoba kusitjho imithetho lena.

ISAHLUKO SESI-2
ISISEKO SESITJHABA SEZOKUFANELEKA
Ukwakhiwa
2. Ngokwenza nje, isiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka sakhelwa ukubonelela ukutloliswa kwamabanga nokufaneleka esitjhabeni. 
Isakheko sesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka
3. (1) IsiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka sizakuba nemikhakha ebunane, ezakubizwa ngokuthi nguMkhakha woku-1 kufikela kowobu-8, kanti umkhakha ngamunye uzakuhlathululwa yisihlathululi somkhakha esihlukile. 
(2) UMkhakha woku-1 wesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka uzakuhlala uvulekile befuthi uzakwamukela imikhakhana emithathu yezeFundo nokuThwasiswa kwabaDala ekhipha iintifikeyiti zokuphumelela, kanti nomkhakha wobu-8 uzakuhlala uvulekile.
(3) Imikhakha ebunane yesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka izakuhlanganiswa yabiwe amahlandla amathathu azakujama ngalindlela:
a. uMkhakha woku-1 nengaphasi: yihlandla lezeFundo nezokuThwasisa ngokuJayelekile 
b. uMkhakha wesi-2 kuya kowesi-4: yihlanga lokuRagela Phambili lezeFundo nezokuThwasisa. 
c. uMkhakha wesi-5 kuya kowobu-8: yihlandla lezeFundo ePhakeme nezokuThwasisa 
(4) IsiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka sizakwabiwa amahlangothi ayitjhumi nambili wokutlama, azakuba ngilawa:
d. IHlangothi loku-1: EzeLimo noKongiwa kweMvelo 
e. IHlangothi lesi-2: EzamaSiko nezobuThakgha 
f. IHlangothi lesi-3: Iimfundo zezeRhwebo, zokuThengisa nezokuPhatha 
g. IHlangothi lesi-4: Iimfundo zezokuThintana nezeLimi 
h. IHlangothi lesi-5: EzeFundo, zokuThwasisa nezeTuthuko 
i. IHlangothi lesi-6: UkuKhiqiza, ubuNjiniyera kanye nobuChwephetjhe 
j. IHlangothi le-7: Iimfundo zezoBuntu nezoMphakathi 
k. IHlangothi lobu-8: EzoMthetho, iLwazi lwezePi kanye nezokuPhepha 
l. IHlangothi le-9: ILwazi lezamaPhilo nemiSebenzi yoMphakathi 
m. IHlangothi le-10: ILwazi lezoKwakheka, zokuBala kanye nezokuPhila 
n. IHlangothi le-11: Imisebenzi 
o. IHlangothi le-12: UkuHlela noKwakha ngoKwenza 
(5) UbuPhathimandla buzakubeka ihlathululo ehlukile yehlangothi kwelinye nelinye ihlangothi lokutlama befuthi buzakwaba ihlangothi ngalinye lokutlama libe namahlangotjhana ekuzakuthi nakiwo ubuPhathimandla lobu bubeke ihlathululo ehlukile yehlangotjhana ngalinye.
Iinhlathululi zemikhakha
4. (1) Enye nenye iHlangano yesiTjhaba yamaBanga ebalwe emthetjhwaneni we-12,izazibandakanya neenHlangano zokuBeka amaBanga ezibalwe emthetjhwaneni wama-20, ehlangothini ebekelwe lona iHlangano yokuBeka amaBanga leyo, ukwenza iindlela zokulayeja zeenhlathululi zemikhakha ezibalwe emthetjhwaneni wesi-3 (1) ngeemfaniselo ezizakutlhadlhulula umsebenzi wazo wokubeka imikhakha yamabanga, nezinye izinto zokufanekeka nokufaneleka. 
(2) UbuPhathimandla buzakubeka iinhlathululi zemikhakha usebenzisana neenHlangano zesiTjhaba zamaBanga ukuze kuqiniseke ukuzwana kiwo woke amahlangothi nokuphumelelisa ukuhlunga okungaqhathaniswa nokwephasi loke kwamabanga nokufaneleka.
Ukubekwa kwemikhakha emabangeni nekufanelekeni
5. (1) Ukubekwa kwemikhakha yamabanga, nezinye izinto zokufaneleka nokufaneleka, kuzakwenziwa ngalindlela: 
a.  Enye nenye iHlangano yesiTjhaba yamaBanga ebalwe emthetjhwaneni we-12 inenye nenye iHlangano yokuBeka amaBanga ebalwe emthetjhwaneni wama-20 zizakwenza isivumelwano malungana nomkhakha webanga ngalinye kanye nebanga elilethiwe, eskaleni semikhakha ebunane ebalwa emthetjhwaneni wesi-3, kukhunjulwa indlela ekuthuthukiswe ngayo ububanzi nobudepha belwazi, bamakhono namagugu ehlangotjhaneni elithile ngokufunda, nendlela ekubonwa ngayo imiphumela eqakathekile ihlukile nanyana liyiihlangothi lomqondo lomphumela obekiwe wekoro yabanga elithintakako.
b. Abaphakamisi bezokufaneleka abangekho eenkorweni zamabanga bazakubumba imivango yemiphumela yokufunda enemiphumela yomkhakha wokuqeda engumsebenzi wemiphumela ethuthuke kiyo yoke ifakiwe befuthi nomsebenzi wokuhlanganisa umphumela woke, ekuthathwa njengekomba ubungako (eskaleni saku-1 kufikela kubu-8 njengoba kutjho umthetjhwana wesi-3), lapho amakhono namagugu ehlangotjhaneni atholakele kwathi ihlangotjhana lemiphumela eqakathekile lavangwa nomsebenzi ohlungwako sewuwoke.
c. Abaphakamisi bokufaneleka okungayi ngamabanga wekoro bazakubumba imivango yemiphumela yokufunda enemiphumela yomkhakha wokuqeda eyimisebenzi yemiphumela ethuthuke kinayo yoke ifakiwe befuthi nangomsebenzi wokuhlanganisa imiphumela yoke, kuthathwe njengokutjengisa ubungako (kusukela eskaleni saku-1 kufikela ebu-8 njengoba kutjhiwo emthetjhwaneni wesi-3, lapho ilwazi, amakhono kanye namagugu ehlangotjhaneni, atholiwe, kwathi amahlangotjhana wemiphumela eqakathekile ahlanganiswa ekusebenzeni koke okuhlungekako. 
Ukutloliswa kwamabanga nokufaneleka esiSekweni sesiTjhaba sezokuFaneleka
6. Ibanga ngalinye nokufaneleka okuhlangabezana neemfuneko zomthetho we-7 nowobu-8 lizakutloliswa esiSekweni sesiTjhaba sezokuFaneleka ngubuPhathimandla kanti ngalinye lizakuthathwa ngehlathululo ehlukile. 
Iimfunakalo zokutlolisa iinkoro zamabanga namabanga
7. (1) Ikoro yebanga izakubunjwelwa bona isebenziseke njengomtlolo wokuhlunga, ibhugu yokulayeja yomfundi kanye nebhugu yokulayeja yomfundisi emalungiselelweni wezinto zokufunda kanti izakuba - 
a. nesihlokwana sekoro yebanga; 
b. itshwayo elikhombisa ukuvunyelwa ngubuPhathimandla; 
c. inomboro yekoro yebanga; 
d. umkhakha wekoro yebanga esiSekweni sesiTjhaba sezokuFaneleka; 
e. ukutlonyeliswa okukhambisana nekoro yebanga; 
f. ihlangothi namkha ihlangotjhana lekoro yebanga; 
g. ilanga ekhitjhwe ngalo; 
h. ilanga ebuyekezwe ngalo; 
i. irhuluphelo yekoro yebanga; 
j. ukufunda ekucatjangwa bona sekukhona anduba kuthonywe ikoro yebanga; 
k. imiphumela ethile efanele ihlungwe; 
l. indlela yokuhlunga, kubalwa nelwazi elifanele elitholakalako; 
m. umsebenzi wokwamukela (kubalwa nokulungisa)wekoro yebang; 
n. iinhlobo zemibiko njengendle ejayelekile yokulayeja yobubanzi yomqondo kanye nomkhakha osetjenziselwa ikoro yebanga leyo; kanye 
o. nekoro "yokuphawuliwe" efanele ifake nemiphumela eqakathekile ebalwe emthetjhwaneni we-7 (4) isekelwa yikoro yebanga; ifanele ifake neenkomba elwazini elifanele elitholakalako nakhiba ayibalwanga ngaphasi kwendlela yokuhlunga befuthi ingahle ifake neminye imibiko yokungezelela yekoro yebanga. 
(2) Imiphumela eqakathekile ebalwa emthetjhwaneni we-7 (4) izakwakhelwa phakathi kwebanga njengokutjho komthetjhwana we-7 (1): Ikani lapho ibanga lakhona liba yihlangothi lokufaneleka, imiphumela eqakathekileko engafakwanga ebangeni lelo izakwakhelwa ekufanelekeni.
(3) Imiphumela eqakathekile ifaka kodwana ayigcini -
a. ngokutholisisa nokurarulula imiraro lapho iimpendulo zibonisa bona iinqunto ezifaneleko kusetjenziswa ukucabanga okuhlukanisako nokunobuthakgha zenziwe; 
b. ukusebenzisana nabanye njengelungu lesiqhemu, lehlangano namkha lomphakathi; 
c. ukuzilungisa nokuziphatha komuntu nezenzo zakhe ngendlela efanele nephumelelako; 
d. ukubuthelela, ukuhlahluba, ukulungisa kanye nokuhlunga ngokuhlukanisa ilwazi; 
e. ukukhulumisana ngepumelelo usebenzisa amakhono wokubonwako, wezokubala kanye/namkha nawelimi eendleleni zokukhuluma ngomlomo namkha ngokutlola; 
f. ukusebenzisa ilwazi nobuchwephetjhe ngepumelelo nangokuhlukanisa kubonakale ukuziphendulela kwezebhoduluko namaphilo wabanye; 
g. ukukhombisa ukuzwisisa iphasi loke njengesete yamahlelo akhambelanako ngokulemuka bona imiqondo yokurarululwa kwemiraro ayikhambi iyodwa; 
h. ukulekelela etuthukweni epheleleko yomuntu emfundini ngamunye nokuthuthuka ngezomphakathi nezomnotho komphakathi woke, ngokukwenza isisekelo esiqakathekile sehlelo elinye nelinye lokufunda ukwenza umuntu azi ukuqakatheka: 
i. kokucabanga nokufunisisa amaqhinga ahlukile wokufunda ngepumelelo; 
ii. ukuzibandakanya njengezakhamuzi ezibhadlile epilweni yomphakathi, endaweni, esitjhabeni nasephasini loke; 
iii. ukuhlonipha ngamasiko nangokuzwela zoke iinhlobo zemiqondo esemphakathini; 
iv. ukuphenyisisa amathuba wezefundo nezamabizelo; kanye 
v. nokuthola amathuba werhwebo. 
Okufunekako ekutloliseleni ukufaneleka
8. (1) Ukufaneleka - 
a. kuzakujamelela imiphumela yokufunda evangiwe enerhuluphelo namkha eneenrhuluphelo ezihlathululiwe, neyenzelwe ukupha abafundi abafanelekako ubukghoni obusebenzako nesisekelo sokuragela phambili ngefundo; 
b. singezelele ubungcono emfundini ofanelekako malungana nokunothiswa komuntu; ngokumupha isikhundla, ukwaziwa, ukutlonyeliswa kanye nokuvunyelwa; ukumupha amathuba wokuthola umsebenzi; kanye nokumvulela iindlela ezinye zakwezefundo nezokuthwasiswa; 
c. ukwenzela umphakathi nomnotho uthole amakhakhazela ngokuthuthukisa izakhamuzi, kwande umkhiqizo kwezomnotho nakwezomphakathi; kuvele abantu abanamakhono/abafundile kanye nokulungisa nokutjhugulula ukungalingani okwabangeka kade; 
d. ukukhambisana neenrhuluphelo zesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka ezimumethwe esahlukwaneni sesi-2 soMthetho wakhona; 
e. ukuba nemiphumela ethile nehlukanisako yamahlangothi woke ephuhlisa ukufunda kwafuthi epilweni; 
f. lapho kufuneka khona; kuqhathaniseke nokwephasi loke; 
g. kufake ukuhlunga okuvangwe ngefanelo ukwenzela bona irhuluphelo yokufaneleka lokho iphumelele, nokuthi ukuhlunga kwakhona kuzakusebenzisa ilihlu leendlela zokubumba nezokuhlanganisa ezifana neenkhundla, ukufanisela, ukuhlunga kwasemisebenzini, iinhlahlubo zangomlomo nezitlolwako; kanye 
h. nokukhombisa imithetho elawula ukuphiwa kokufaneleka bona ukufaneleka lokho kungaphethwa ngokupheleleko namkha ngeenquntu ngokwazi ukufunda kwangaphambili, umqondo ofaka kodwana ungagcini ngemiphumela yokufunda etholwa ngefundo yangasese, yesikolweni nengasiyo yeskolweni, kanye nelwazi lemsebenzini. 
(2) Seyiyoke izakuba yi-120 (ikhulu namatjhumi amabili)imitlomelo ezakufuneka ekutloliseni ukufaneleka emkhakheni woku-1 kufikela kowobu-8, ngobuncani bemitlomela engama-72 (amatjhumi ayikhomba nambili) etholakele namkha engehla komkhakha lapho ukufaneleka lokho kutloliswe khona, kanye nembalo nemikhakha yemitlomela eyakha okusalako (yamatjhumi amane nobunane) izakubekwa; Ikani ukufaneleka okunemitlomela engaphasi kwe-120 ingacatjangelwa nakhiba kuhlangabezana nokufunekako emthetjhwaneni wobu-8 (1) befuthi kukhambisana neenrhuluphelo zesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka emumehwe esahlukwaneni sesi-2 soMthetho wakhona.
(3) UbuPhathimandla buzakutlolisa ukufaneleka kuye ngehlobo nomkhakha ozabe ubekwe esisekelweni esipheleleko sembalo nemikhakha yemitlomela efunekako ngokutjho kweendlela ezilandelako:
a. UbuPhathimandla buzakutlolisa ukufaneleka njengeStifikeyiti sesiTjhaba emkhakheni woku-1 kufikela kowobu-8 lapho i-120 (ikhulu namatjhumi amabili)namkha ngaphezulu lemitlomela ngama-72 (amatjhumi ayikhomba nambili) wemitlomela emkhakheni namkha ngehla kwawo lapho istifikeyiti sitloliswe khona. Ikani lapho ubuPhathimandla bucabange babe bathola bona ukufaneleka okunemitlomela engaphasi kwembalo yobuncani kukufezile koke okufuneka emthetjhwaneni wobu-8 (1), ifuneko ebalwe ngaphambili izakubekelwa ngecadi bese ukufaneleka lokho kutloliswe njengeStifikeyiti sesiTjhaba. 
b. UbuPhathimandla buzakutlolisa ukufaneleka njengeDiploma yesiTjhaba lapho kunobuncani bama-240 (amakhulu amabili nane) wemitlomelo, ekuzakuthi ama-72 (amatjhumi ayikhomba nambili) okunganani, wemitlomela, izakuba semkhakheni wesi-5 namkha ngaphezulu. 
c. UbuPhathimandla buzakutlolisa ukufaneleka njengeZiqu zokuThoma zesiTjhaba lapho ubuncani bama-360 (amakhulu amathathu nesithandathu)bemitlomelo ekuzakuthi okunganani ama-72 (amatjhumi ayikhomba nambili)wemitlomela azakuba semkhakheni wesi-6 namkha ngaphezulu. 
(4) UbuPhathimandla buzakutlolisa godu nokufaneleka koke (okungasukeli ekorweni yamabanga)okuhlangabeza ubuncani bokufunekako okubalwe emthetjhwaneni we-11 (1) (c) ngaphezu kokufunekako kwemithetjhwana yobu-8 (1), 8 (2), 8 (3) nomthetho wakhona.
(5) UbuPhathimandla buzakuthi ekutloliseni buhlathulule ukufaneleka ngakunye ngehlobo, ngomkhakha, ngmbalo yemitlomelo nangesihloko esitjho irhuluphelo yokuthoma yalokho.
Okhunye okufunekako ekutlolisweni kokufaneleka emkhakheni woku-1 kufikela kowesi-4 nasemkhakheni wobu-5 kufikela kowobu-8
9. (1) Ukutlolisela umkhakha woku-1 kufikela kowesi-4 kuzakusebenza iimfuneko ezinye ezilandelako: 
a. (a) Ubuncani bama-72 (amatjhumi alikhomba nambili) wemitlomelo buyafuneka emkhakheni namkha ngehla komkakha lapho kuphiwa khona istifikeyiti, okuzakwakhiwa ngokufunda okuyisisekelo ekuzakuthi lapho ke kufuneke, okunganani, imitlomelo engama-20 (amatjhumi amabili) ehlangothini leeMfundo zokuThintana neLimi, ngaphezu kwalokho, okunganani, nemitlomelo eyi-16 (itjhumi nesithandathu)evela ehlangotjhaneni leMathematics kubalwa nokwazi ukubala endabeni yeentifikeyiti emkhakheni woku-1. 
b. Ubuncani bemitlomelo engama-36 (amatjhumi amathathu kanye nesithandathu) emkhakheni woku-1 kanye nengama-52 (amatjhumi amahlanu nambili) emkhakheni wesi-2 ukufikela kowesi-4 ezakwabiwa hlangana namahlandla aFunekako naziKhethelwako, ukufaneleka ngakunye kutjho ukusabalala kwemitlomelo efuneka emahlandleni lana. Ikani ilihlu lemitlomelo eminye efunekako lizakunaba ngokwaneleko ukuvumela abafundi bona bacale nokhunye abakuthandako kokufunda. 
c. Ekufikeni konyaka ka2002, okunganani, imitlomelo eyi-16 (itjhumi nesithandathu) kwengama-52 (amatjhumi amahlanu nambili) yeentifikeyiti emkhakheni wesi-2 kufikela kowesi-4 izakubela emahlangotjhaneni acalene nokwazi iMathematics. 
(2) Ngaphezu kwalokho, ukutlolisela umkhakha wesi-5 kufikela kowobu-8 imbalo yemitlomelo efunekako yokufunda okuyisiSekelo, nokuFunekako nokokuziKhethela izakubekwa, kanti imbalo yemitlomelo izakulungela ukufaneleka okufanele kutloliswe; Ikani ubuPhathimandla bungafuna bona kubekwe imbalo nokusabalala kwemitlomelo.
Ikambiso yokutloliswa kwamabanga nokufaneleka
10. (1) Ibanga lekoro, ibanga namkha ukufaneleka okuhlangabeza iimfuneko zokutlolisa lingalethelwa ukutloliswa ebuPhathimandleni yihlangano ebeka ibanga lekoro, ibanga namkha ukufaneleka ngeHlangano yesiTjhaba yamaBanga ebalwe emthetjhwaneni we-12. 
(2) UbuPhathimandla bungatlolisa ngalinye ibanga lekoro, ibanga namkha ukufaneleka okuhlangabeza iimfuneko zokutlolisa isikhathi seminyaka emithathu, ukutlolisa okungavuselelwa.
(3) Enyangeni yokuthoma yekhalenda yonyaka wesithathu wokutlolisa ibanga lekoro, ibanga namkha ukufaneleka, ubuPhathimandla buzakufuna bona ngayinye iHlangano yesiTjhaba yamaBanga ebalwe emthetjhwaneni we-12 ibuyekeze ngalinye ngalinye ibanga lekoro, ibanga nokufaneleka okuthunyelwe kiyo ukuze kutloliswe kanye nokubeka ukulungela kwalo ukuvuselelwa kokutlolisa: iKani ukubuyekeza nokuthola ukulungela lokho kuzabe kukhambisana nezizathu zakho ukuvuselelwa namkha ngokhunye kanti kuzakukhombisa nendlela ekufezwa ngayo iindlela ezimumethwe ngumthetho lona.
(4) IBanga lekoro, ibanga namkha ukufaneleka okutloliswe nesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka lizakuba yilifa lehlangothi lesitjhaba.
Ukutloliswa isikhatjhana kokufaneleka
11. (1) UbuPhathimandla, kusukela mhlaka 1 kuJulayi 1998 kufikela mhlaka 30 kuJuni 2003, bungavumela ukutloliswa kwesikhatjhana kokufaneleka ngakunye okukhona okwavunyelwa yihlangano eyaziwa ngubuPhathimandla: iKani - 
a. ukufaneleka ngakunye kuthunyelwa ebuPhathimandleni bungendlela evunyelwe yiPSAF (SAQA) ngaphambi komhlaka 1 kuJulayi 1998, ukubikwa; 
b. ukufaneleka lokho, okubikiweko kulethwa hlangana nomhlaka 1 kuJulayi 1998 namhlaka 30 kuJuni 2000, ngendlela ebalwe ngumthetjhwana we-11 (1) (c) kwenye namkha kwezimbalwa iiNhlangano zesiTjhaba zamaBanga ukuzosetjenzwa; 
c. ukufaneleka lokho kuphethe - 
i. umbiko werhuluphelo yokufaneleka; 
ii. ukufaniselwa kokufunda osekuthomile anduba kuthonywe ihlelo eliphelela ekufanelekeni lokho; 
iii. imiphumelo yomkhakha wokuqeda njengoba ibalwe ngumthetjhwana wesi-5 (1) (b) no-(c) kanye neendlela zokuhlunga zakhona; 
iv. imitlomelo epheleleko efunekako; 
v. ubuncani bemitlomelo efunekako emikhakheni ethile namkha ubukhulu bemitlomelo nakhiba idlula ubuncani obubalwe ngumthetjhwana wobu-8 namkha we-9; 
vi. ukuhlunga okuvangiweko okufakwe ngendlela ukwenzela bona irhuluphelo yokufaneleka ifezeke; 
vii. ukucacisa okungabakhona malungana nokufaneleka okukhambelanako (amalungiselelo wehlobo namkha athile wokucacisa); 
viii. iindlela zokutlolisa abahlungi; 
ix. iintatha zokulungisa kubalwa nesiphakamiso sehlangano namkha iinhlangano zokuhlunga; kanye 
x. nokuthi ukufaneleka lokho kukhambisane neemfundeko ezibalwe emthetjhwaneni wobu-8 nowe-9. 
d. akunakufaneleka okufanele kuthunyelelwe ukutlolisa okwesikhatjhana ngemva komhlaka 30 kuJuni 2003, kanti ukutloliswa kokufaneleka malungana nomthetho lona kuzakuphela mhlokho. 

ISAHLUKO SESI-3
IINHLANGANO ZESITJHABA ZAMABANGA
Ukwakhiwa
12. (1) IHlangano yesiTjhaba yamaBanga izakuba yihlangothi eliqakathekile lobuPhathimandla, ibe ngaphasi kweHlangano yesiTjhaba yamaBanga ezakwakhelwa ihlangothi ngalinye malungana nesahlukwana sesi-5 soMthetho wakhona, itloliswe ngubuPhathimandla. 
(2) Ehlangothini lapho iHlangano yesiTjhaba yamaBanga ithonyiwe namkha itlolisiwe, namkha iHlangano yesiTjhaba yamaBanga isuliwe namkha ubuPhathimandla bukubone kufanele, ubuPhathimandla buzakwenza imisebenzi neendiba ezivame ukuphiwa iHlangano yesiTjhaba yamaBanga enjalo.
(3) IHlangano yesiTjhaba yamaBanga izakwakhelwa elinye nelinye ihlangothi elibalwe emthetjhwaneni wesi-3 (4).
Ukutloliswa kweenHlangano zesiTjhaba zamaBanga 
13. (1) Ngayinye iHlangano yesiTjhaba yamaBanga izakuthi ekwakhiweni nangemva kokukhethwa kwamalungu wayo, iphiwe isitifikeyiti sokutloliswa ngubuPhathimandla, isitifikeyiti esizakusebenza isikhathi esingangeminyaka emithathu ukusukela elangeni lokwakhiwa kweHlangano yesiTjhaba yamaBanga leyo. 
(2) Ngayinye iHlangano yesiTjhaba yamaBanga, enyangeni yokuthoma yekhalenda yonyaka wesithathu wokutloliswa kwayo, izakwenza isibawo sokutloliswa kabutjha ibeke izizathu zokuthi kubayini ukutlolisa kuvunyelwa, befuthi ikhombise imiphumela efezwe yiHlangano yesiTjhaba yamaBanga leyo eminyakeni emibili edlulileko.
Ukusulwa kweenHlangano zesiTjhaba zamaBanga
14. IHlangano yesiTjhaba yamaBanga ingasulwa nakhiba, ngombono wabo ubuPhathimandla, ibhalelwa ngukwenza umsebenzi wayo ngokwanelisako. 
Ubulungu beenHlangano zesiTjhaba zamaBanga
15. (1) Iinhlangano, ezizakuba yiinhlangano zabathintekako ngerhuluphelo ekulu ehlangothini lakhona neziwela ngaphasi kwayinye namkha kwezimbalwa iinkoro zeenhlangano ezibalwe emthetjhwaneni we-16 (2) (a) zizakumenyelwa ukuphakamisa amalungu azakusebenza eenHlanganweni zesiTjhaba zamaBanga. 
(2) Amalungu lawo azakukhethwa ngubuPhathimandla ngemva kokuthi bubonisane befuthi busebenzisane neenhlangano ezithintekileko, befuthi ngokuthobela amandla wePalamente namaphrovinsi, isidingo sokujanyelelwa kwamahlangothi woke nokulingana, ukulungisa kanye nekhono elifaneleko malungana nomsebenzi weenHlangano zesiTjhaba zamaBanga.
(3) Amabizo walabo bantu abaphakanyiselwe ukusebenza njengamalungu weenHlangano zesiTjhaba zamaBanga naweenhlangano zesitjhaba ezithintekako azakumenyezelwa ePhephabhugwini loMbuso bese kumenywa imibono malungana nokwamukeleka kwabaphakanyisiwe nokujameleleka kwamahlangothi woke weenhlangano zesitjhaba ezithintekako ezinerhuluphelo ekulu ehlangothini lelo.
(4) Ekwamukelweni, ubuPhathimandla buzakukhipha isitifikeyiti somthetho sokukhethwa komunye nomunye ophumeleleko ophakanyisiweko.
(5) UbuPhathimandla buzakuba nelungelo lokukhetha amanye amalungu weenHlangano zesiTjhaba zamaBanga ukwenzela bona iinHlangano zesiTjhaba zamaBanga lezo zifeze iimfuneko zokutlolisa zomthetjhwana we-16 (1).
Ukuphakanyiswa kwamalungu weeNhlangano zesiTjhaba zamaBanga
16. (1) Iinhlangano ezifuna ukuphakamisa abantu beenHlangano zesiTjhaba zamaBanga bafanele babonelele isidingo sokulingana nesokulungisa befuthi zizakuphakamisa abantu - 
a. abazakukghona ukucalisisa iindaba zokukhiqiza, zokulunga, ukulungela umphakathi kanye nokungaqhathaniswa nokwephasi loke ehlangothini lezefundo nezokuthwasisa; 
b. babe ngabathembekako emahlangothini ahlukeneko wekoro yakhona okuthinta, kodwana kungagcini ngalabo abahloniphekako, abanekhono elifunekako nelwazi elifanele lehlangothi lakhona, abazi kuhle ngamaqhinga neenkambiso zehlangano ephakamisako leyo, nabanokusekelwa nokuthekghwa kwehlangano leyo; 
c. abakghonako ukutjhumayela nokulamula eendingweni nemagugwini wemikhakha yoke esehlangothini eliphethwe yiHlangano yesiTjhaba yamaBanga leyo; 
d. abakghonako ukwahlulela kuhle emkhakheni ophezulu; kanye 
e. nabazinikeleko ekuxhumaneni okuneendlela ezimbili hlangana neHlangano yesiTjhaba yamaBanga nekoro yakhona. 
(2) Iinhlangano ezifuna ukujanyelelwa eenHlanganweni zesiTjhaba zamaBanga zizakulayejwa eembaweni zazo zokujanyelelwa, ngokulandelako:
a. Ngayinye iHlangano yesiTjhaba yamaBanga izakwakhiwa ngeenkoro ezisithandathu zeenhlangano ezingilezi: imiNyango yoMbuso, ikoro yezeRhwebo, iiNhlangano zabaSebenzi, abaBonelela ngezeFundo nezokuThwasisa, iiNhlangano zamaGugu kanye neenHlangano zoMphakathi/nabaFundi. 
b. Ikoro ngayinye yeenhlangano, ngokujayelekile, izakuvunyelwa bona ibe nobukhulu babajameleli abayisithandathu nobukhulu bembalo yabajameleli ababumba iHlangano yesiTjhaba yamaBanga ibe ngamatjhumi amathathu nesithandathu (36) ngaphandle kwanobanyana ubuPhathimandla bukubone kufanele ngenye indlela. 
c. Ngaphezu kweendlela zokulayeja ezibalwe emthetjhwaneni wesi- 16 (a) naku-(b) - 
i. abajameleli bombuso bazakuthinta uMnyango wezeFundo nowezasemiSebenzini befuthi, lapho kufuneka khona, neminye iminyango yombuso, abajameleli bamaphrovinsi nabeenkolo; 
ii. iinhlangano zezeRhwebo nezabaSebenzi zizakuba nabajameleli abayisithandathu ngayinye, ababili bakhona babe nelwazi ngekambiso nokuhlunga, abanye bona bathinteke ngokusebenza eHlanganweni yesiTjhaba yamaBanga; 
iii. ababoneleli bezefundo nezokuthwasisa bafanele babe nokujamelela iButho lezeFundo nezokuThwasisa, iButho lezokuRagela phambili ngeFundo nokuThwasiswa, neButho lezeFundo ePhakeme nokuThwasisa; 
iv. uMphathisihlalo wobuPhathimandla namkha ilungu elikhethiwe lobuPhathimandla lizakuba yilungu leHlangano ngayinye yesiTjhaba yamaBanga ngamandla wesikhundla 
v. isiphathiswa esiphetheko sobuPhathimandla namkha umphakanyiswa bazakuba ngamalungu weHlangano yesiTjhaba yamaBanga, ngayinye; befuthi 
vi. amanye amalungu wobuPhathimandla angaya emihlanganweni yeHlangano yesiTjhaba yamaBanga ngemva kokwenza amalungiselelo noMphathisihlalo weHlangano yesiTjhaba yamaBanga ethintekako. 
Iinqhemu zemiSebenzi
17. (1) IsiQhemu soMsebenzi seenhlangano ezithintwa ngumsebenzi weHlangano yesiTjhaba yamaBanga zizakubunjwa malungana nesahlukwana sesi-5 soMthetho lo. 
(2) IsiQhemu soMsebenzi -
a. sizakubunjwa yiinhlangano ezibalwe emthetjhwaneni we-17 (1) ezenze isibawo sokutloliswa njalo; 
b. sizakukhombisa iinHlangano zesiTjhaba zamaBanga, amabanga kanye nokufaneleka ezingathinta namkha ezithinta iinhlangano lezo, nezakuthi iinhlangano ezinjalo zivunyelwe ukufinyelela amabanga nokufaneleka lokho ngesiQhemu soMsebenzi; 
c. sizakufinyeleleka ngeposo kusetjenziswa amakheli weenhlangano ezibalwe emthetjhwaneni we-17 (1) ezibawe ukutloliswa njalo; 
d. sivunyelwe ukwenza iimphakamiso njengoba kukhomba isikhundla sobulungu obubekwe ngokomthetjhwana we-17 (3), eenHlanganweni zokuBeka amaBanga neenHlangano zesiTjhaba zamaBanga malungana namabanga nokufaneleka kanye nokusebenza kwakhona eemfunekweni ezithile zazo: Ikani iimphakamiso lezo zenziwe emalangeni angama-30 wesuku lokukhitjhwa kwezaziso zokubawa iimphakamiso; 
e. sivunyelwe ukwenza isibawo sokugagadlhela ukutloliswa kwamabanga ngaphandle kwanobana iimphakamiso ezenziwe sezicalisisiwe zaphendulwa ngokomthetho: iKani kunganabanga elizakutloliswa ngaphandle kokuthi isiQhemu soMsebenzi esifanele sithintwe ngeposo; befuthi 
f. ngokujayelekile singatholi isizo leemali ezivela ebuPhathimandleni. 
(3) Isikhundla samalungu wesiQhemu soMsebenzi sizakuba ngalindlela:
a. Ilungu lesiQhemu soMsebenzi esinesikhundla lesi lizakuvunyelwa ukufinyelela amabanga nokufaneleka kweHlangano yesiTjhaba yamaBanga ngayinye: Ikani amalungu aphiwe ukufinyeleleka okupheleleko angeze aphinde abe ngamalungu wenye iHlangano yesiTjhaba yamaBanga, ikani godu endabeni yeenhlangano ezineenhlangano ezingaphasi kwazo, akunahlangano engaphasi kwenye ezakuba yilungu lanoma ngiyiphi iHlangano yesiTjhaba yamaBanga. 
b. Ilungu lesiQhemu soMsebenzi esinesikhundla lesi lizakuvunyelwa ukufinyeleleka emabangeni nasekufanelekeni kwaphela kweHlangano yesiTjhaba yamaBanga ngayinye engasilo ilungu lakhona: Ikani endabeni yeenhlangano ezineenhlangano eziphasi kwazo, enye namkha ezimbalwa zingamalungu weenHlangano zesiTjhaba zamaBanga, ihlangano engaphasi leyo: 
i. izakulisa ubulungu beHlangano yesiTjhaba yamaBanga efanele ukuze ihlangano leyo ivunyelwe ukufinyeleleka emabangeni nasekufanelekeni kweHlangano yesiTjhaba yamaBanga leyo namkha 
ii. yenze iimphakamiso egameni lehlangano ethintekile, njengendiba yokwenza imisebenzi ebekiweko yeHlangano yesiTjhaba yamaBanga efaneleko. 
(4) UbuPhathimandla buzakuba nencwadi yamalungu wesiQhemu soMsebenzi ezakuba namabizo namakheli welungu ngalinye.
Ukulisa umsebenzi kwamalungu weenHlangano zesiTjhaba zamaBanga nokuvalwa kweenkhundla zomsebenzi
18. (1) Umphathisihlalo namkha ilungu leHlangano yesiTjhaba yamaBanga ekukhulunywa ngabo emthetjhwaneni we-16 bazakulisa umsebenzi wabo nakhiba - 
a. ipahla yakhe iyadliwa namkha azinikelela kilabo abakolodako; 
b. nakavalelwa njengogula engqondweni malungana nomunye nomunye umthetho; 
c. nakangekho emhlanganweni amahlandla amathathu alandelanako weHlangano yesiTjhaba yamaBanga angakatholi imvume yeHlangano yesiTjhaba yamaBanga; 
d. athokoza umsebenzi ngesaziso esitlolelwe ubuPhathimandla; namkha 
e. ngesikhathi asabambe isikhundla leso, utholakala amlandu ngokuphula umthetho bese ugwetjelwa ukudosa ejele ngaphandle kokuba nehlawulo 
(2) Iinkhundla zomsebenzi ezivele ngokuliswa komsebenzi yilungu elinye nelinye leHlangano yesiTjhaba yamaBanga zizakuvalwa njengokutjho komthetjhwana we-15 nowe-16.
Imisebenzi yeenHlangano zesiTjhaba zamaBanga
19. (1) IHlangano yesiTjhaba yamaBanga - 
a. izakuhlathulula ibe iphakamise ebuPhathimandleni imikhawulo yehlangothi elihlukile eyakhelwe lona, ngobunjalo obungezelelwe yihlangothi lelo kubala kodwana kungagcini ngomsebenzi, ngokwenziwako namkha ngomkhiqizo, ekhambelana namanye amahlangothi; 
b. izakuhlathulula ibe iphakamise ebuPhathimandleni isiseko sehlangotjhana elizakusetjenziswa njengendlela yokulayeja ekwaziweni namkha ekwakhiweni kweenHlangano zokuBeka amaBanga; 
c. izakwazi befuthi yakhe iinHlangano zokuBeka amaBanga phakathi kwesiseko samahlangotjhana, namkha ihlehlise namkha ibulale ukwaziwa kokwakheka lokho; 
d. iqinisekise bona umsebenzi weenHlangano zokuBeka amaBanga ifeza iimfuneko zokutlolisela amabanga nokufaneleka njengoba kusitjho ubuPhathimandla; 
e. yenze isiphakamiso sokutloliswa kwamabanga esiSekweni sesiTjhaba sezokuFaneleka ebuPhathimandleni; 
f. yenze isiphakamiso sokutloliswa kokufaneleka ebuPhathimandleni; 
g. ilungise befuthi ibuyekeze ukufaneleka; 
h. ibonisane neenhlangano zokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nakwezokuThwasisa malungana neenkambiso zokuphakamisa amabanga amatjha nokufaneleka, namkha ukutjhugulula amabang atlolisiweko nokufaneleka; 
i. ihlathulule iimfuneko neendlela zokulungisa ezifana zisetjenziswe kizo zoke iinhlangano zokuQinisekisa ubuPhambili kwezeFundo nakwezokuThwasisa; 
j. ikhethe iimphathiswa, njengamakomiti namalungu wamakomiti afunekako ukwenza imisebenzi ebekiweko, kusetjenzisanwa nobuPhathimandla; kanye 
k. nokwenza imisebenzi engayiphiwa buPhathimandla isikhathi nesikhathi. 
(2) Ekwenzeni imisebenzi ebalwe emthetjhwaneni we-19 (1), iHlangano yesiTjhaba yamaBanga -
a. izakuthobela iinqunto zobuPhathimandla ezimalungana nokuthuthukiswa nokusetjenziswa kwesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka. 
b. ibonisane nezazi emahlangothini abaliweko malungana nokulunga nokwamuekela kwemiphumela yemisebenzi yakhona bese ihlolisisa imiphumela leyo; 
c. imemezele imiphumela leyo ePhephabhugwini loMbuso ukuthola imibono yeenhlangano ezithintekako; kanye 
d. nokuqinisekisa bona imiphumela yimsebenzi leyo ihlolisiswe yisiQhemu soMsebenzi esibalwe emthetjhwaneni we-17, phambi kokuthunyelwa ebuPhathimandleni. 

ISAHLUKO SESI-4
IINHLANGANO ZOKUBEKA AMABANGA
Ukwaziwa nokwakhiwa kweenHlangano zokuBeka amaBanga
20. (1) Ngayinye iHlangano yesiTjhaba yamaBanga ingazi namkha yakhe iinHlangano zokuBeka amaBanga ehlangothini layo elibaliweko njengoba kusitjho isiseko samahlangotjhana aphakanyiswe abe avunyelwa ngubuPhathimandla. 
(2) Ekwazini nasekwakheni iinHlangano zokuBeka amaBanga iHlangano yesiTjhaba yamaBanga ethintekako izakuthoma isebenzise esakhiweni sayo nemisebenzini yayo amagadango abalwe emthetjhwaneni lona nasemthetjhwaneni wama-20 (3) namkha umsebenzi ofanako owamukelwa ngubuPhathimandla, bese isebenzisa indlela efanako eenhlanganweni ezifuna ukwazeka namkha zithathwe njengezifanele zakhiwe: Ikani -
a. izakubeka irhuluphelo yehlathululo yehlangothi bese ihlunga okumumethweko; 
b. ihlathulule imikhawulo yamahlangothi ahlukileko ngobunjalo obungeziweko kubalwa kodwana kungagcini ngomsebenzi, ngomkhiqizo namkha isizo elikhambelana namanye amahlangothi; 
c. itholisise iindawo ezijayelekileko nezingajayelekanga zokufunda zeenkoro zemisebenzini, ubuchwephetjhe kanye nebhoduluko okufanelana nehlangothi lelo; 
d. icabangele namkha icalele phambili ukuthintana okuhlangana nehlangothi kanye nomnotho wesitjhaba iminyaka emi-3, emi-5 namkha eyi-10 ukusukela khonokho, kubalwa, kodwana kungagcini nekuthukuleni ukuthi kghani ihlangothi lelo lingahle likhule, lirhunyele namkha lingasasebenza, ukuqakatheka kwalo emnothweni kungagcina kunjani befuthi kungahle kutjhuguluke njani; 
e. umzamo wokuqinisekisa ngokuzihlungela ngokwawo, ukuthi ihlangothi elihlathululiwe lelo liphelele; 
f. ukutholisisa amahlangotjhana ahlukileko ngokuhlunga izinto ezikhambisana nokwanda kobunjalo; 
g. ukutholisisa umphumela womthetho okhona namkha obingiwe emahlangothini, emahlangotjhaneni nasemikhakheni, bese wenza amalungiselelo afaneleko; kanye 
h. nokutlama ihlelo lokurhweba lokuthuthukisa iHlangano yesiTjhaba yamaBanga namkha iHlangano yokuBeka amaBanga elithinta imiphumela, ukuthintana kanye neqhinga lokuthengisa nesabelo seemali nesikhathi esibekiwe. 
(3) Ekwenzeni isibawo sokutloliswa njengeHlangano yokuBeka amaBanga, owenza isibawo leso -
a. uzakuhlathulula ukubonisana namkha ukukhulumisana okubanjiwe ekwenzeni isibawo leso nasekuqinisekiseni bona nabanye abangahle benze isibawo ehlangotjhaneni lelo bakhe bathintwa befuthi bayakusekela ukuthunyelwa kwesibawo leso namkha bayavuma ukuba ngabakhozi ekwaziweni kwakhona; 
b. alethe amaphepha afaneleko asekela isibawo leso nehlathululo yehlangotjhana elenzelwa isibawo; 
c. nokukhombisa ukwamukelwa kwesiqunto sobuPhathimandla njengesokugcina, ngemva kobana isibawo senziwe ngomthetho ngubuPhathimandla. 
(4) Enye nenye iHlangano yokuBeka amaBanga izakuthi ngemva kokwaziwa nokwakhiwa kwayo iphiwe isitifikeyiti sokutloliswa yiHlangano yesiTjhaba yamaBanga, isitifikeyiti esizakusebenza isikhathi esingasi ngaphezu kweminyaka emithathu ukusukela elangeni lokwaziwa kanye nelokwakhiwa befuthi nesizakuhlathuthulula esikuvumelako malungana namabanga nokufaneleka azakwenza.
(5) IHlangano yokuBeka amaBanga, ngokujayelekile, izakufuzwa ngemva kokuphela komsebenzi wayo
(6) IHlangano yokuBeka amaBanga ingenza isibawo sokululelwa isikhathi esingaphezu kwaleso esibekelweko, eHlanganweni yesiTjhaba yamaBanga. Isibawo sokululelwa isikhathi sizakuthunyelwa sitloliwe okunganani, amalanga angama-30 ngaphambi kwelanga lokugcina lesitifikeyiti sokwaziwa.
Ukuhlehliswa kokutloliswa ekufuzweni kweenHlangano zokuBeka amaBanga
21. (1) IHlangano yokuBeka amaBanga ingahlehliselwa ukutloliswa kwayo nakhiba, ngombono weHlangano yesiTjhaba yamaBanga ivunyelwe ngubuPhathimandla, iyabhalelwa ngukwenza umsebenzi wayo ngokwanelisako. 
(2) IHlangano yokuBeka amaBanga izakufuzwa lokhwa isitifikeyiti sayo sokutloliswa siphela namkha nayiwuqedile umsebenzi ethunywe wona ngokutjho kwesitifikeyiti sayo sokutloliswa.
UbuLungu beeNhlangano zokuBeka amaBanga
22. (1) Iinhlangano, ezizakuba ngeziqakathekileko ezithinteka kwezefundo nezokuthwasisa eenqhemwini zamagugu zehlangotjhana,zizakumenywa bona ziphakamise amalungu avela eenqhemwini zamagugu nezabaqothelako ukuthi azokusebenza eenHlanganweni zokuBeka amaBanga, amalungu azakukhethwa yiHlangano yesiTjhaba yamaBanga ejamelele ihlangothi ngemva kokubonisana nokusebenzisana neenhlangano ezithintekako, nangokukhumbula amandla wePalamente nawamaphrovinsi, ukutlhogeka kokujanyelelwa kwamahlangothi woke kanye nokulingana, ukulungisa kanye nelwazi elifunekako malungana nomsebenzi weenHlangano zokuBeka amaBanga. 
(2) Amabizo wabantu abaphakanyiselwe ukuba ngamalungu weeHlangano zokuBeka amaBanga naweenqhemu zamagugu eziqakathekileko zezefundo nezokuthwasisa ezithintekako, azakumenyezelwa ePhephabhugrini loMbuso bese kumenywa imibono ngokucabangela ukwamukeleka kwabakhethiweko nokujameleleka kwamahlangothi aqakathekileko weenqhemu zamagugu zezefundo nezokuthwasisa ezithintekako.
(3) Ekwamukelweni, iintifikeyiti zangokomthetho zokukhethwa zizakukhitjhwa yiHlangano yesiTjhaba yamaBanga komunye nomunye umkhethwa ophumeleleko.
(4) Iinhlangano ezifuna ukujanyelelwa eenHlanganweni zokuBeka amaBanga zizakulandela izinto ezilandelako lezi ekwenzeni kwazo iimbawo zokujanyelelwa: 
a. Ngayinye iHlangano yokuBeka amaBanga izakwakhiwa ngabantu abaqakathekile abathinteka ehlangotjhaneni abavela eenqhemwini zamagugu nebaqothelini abatholwe ngokuya ngeemfuneko zobuPhathimandla. 
b. Ubukhulu bembalo yabajameleli ababumba iHlangano yokuBeka amaBanga izakubekwa kubonisenwe neHlangano yesiTjhaba yamaBanga, kodwana ngokujayelekileko angeze yadlula amatjhumi amabili nahlanu (25) ngaphandle kwanobana ubuPhathimandla bukubona ngenye indlela. 
c. UMphathisihlalo namkha umjameleli okhethiweko wobuPhathimandla uzakuba yilungu leHlangano yokuBeka amaBanga. 
(5) Ihlangano namkha isiqhemu seenhlangano ezifuna ukwaziwa njengeHlangano yokuBeka amaBanga izakuqinisekisa esibaweni sayo sokwaziwa bona yakhe ihlangano ehlukileko ezakusebenza njengeHlangano yokuBeka amaBanga nenamalungu azakutholakala aneenrhuluphelo zomthetjhwama wama-22 (4) nowama-23. Isibawo sokwaziwa njengeHlangano yokuBeka amaBanga sizakulungela ukuhlolisiswa yisitjhaba njengokutjho komthetjhwama wama-22 (2).
Ukuphakanyiswa kwamalungu weenHlangano zokuBeka amaBanga
23. (1) Iinhlangano ezibawa ukuphakamisa abantu beenHlangano zokuBeka amaBanga zifanele zikhumbule ifuneko yokulingana nokulungisa, befuthi zizakukhetha abantu - 
a. abakukghona ukucalisisa iindaba zokusebenza, zokulunga, zokwenzela isitjhaba nokuqhathaniseka nephasi loke malungana nehlangotjhana lezefundo nezokuthwasisa; 
b. abathembekako ehlangotjhaneni ekukhulunywa ngalo, bahlonipheke; babe nelwazi elifanele nesendlalelo ehlangotjhaneni lelo befuthi babe nokusekelwa namkha ukuthekghwa yihlangano ebakhethako; 
c. abakghonako ukutjhumayela balamulele iindingo namagugu wemikhakha yoke ehlangotjhaneni elithintwa yiHlangano yokuBeka amaBanga; 
d. bakghone ukwahlulela ngokuhlukanisa emkhakheni ophezulu; babe 
e. ngabazinikeleko endleleni yokuthintana ehlangana neHlangano yokuBeka amaBanga neHlangano yesiTjhaba yamaBanga kanye nekoro yakhona. 
Imisebenzi yeenHlangano zokuBeka amaBanga
24. (1) IHlangano yokuBeka amaBanga - 
a. izakubeka amabanga nokufaneleka njengokutjho kweemfuneko zobuPhathimandla ezisemahlangotjhaneni nemikhakheni ebaliwe 
b. izakulungisa ibe ibuyekeze amabanga; 
c. yenze isiphakamiso samabanga nokufaneleka eenHlanganweni zesiTjhaba zamaBanga; 
d. yenze isiphakamiso seendlela zokutloliswa kwabahlungi kanye nabalungisi namkha iinhlangano zokulungisa; befuthi 
e. yenze neminye imisebenzi engafuneka ekukhambeni kwesikhathi iyithunywa yiHlangano yesiTjhaba yamaBanga engeyayo. 
(2) Ekwenzeni imisebenzi ebalwe emthetjhwaneni wama-24 (1) iHlangano yokuBeka amaBanga -
a. izakuthobela iinqunto zobuPhathimandla malungana nokuthuthukiswa kanye nokusetjenziswa kwesiSeko sesiTjhaba sezokuFaneleka; 
b. ibonisane nezazi zehlangothini elifanele malungana nokulungela nokwamukeleka kwemiphumela yemisebenzi enjalo, nayo imiphumela leyo ihlolisiswe; 
c. imemezele imiphumela yemisebenzi leyo ePhephabhugwini loMbuso ukuzwa imibono yeenqhemu ezithintekako; 
d. iqinisekise bona imiphumela yemisebenzi leyo ingahlolisiswa nayisiqhemu somsebenzi esibalwe emthetjhwaneni we-17, ngaphambi kokuthunyelwa ebuPhathimandleni.  

ISAHLUKO SESI-5
IMITHETHO YEKAMBISO NOKUSIZWA NGEEMALI KWEMISEBENZI YEENHLANGANO ZESITJHABA ZAMABANGA NEENHLANGANO ZOKUBEKA AMABANGA
Imithetho yekambiso
25. Imisebenzi nokusebenza kweHlangano yesiTjhaba yamaBanga izakulawulwa yimiThetho yeKambiso esesiNgezelelweni semiThetjhwana lena. 
Ukusiza ngeemali imisebenzi yeenHlangano zesiTjhaba zamaBanga kanye neenHlangano zokuBeka amaBanga
26. (1) Ngayinye iHlangano yesiTjhaba yamaBanga izakuthi ekwakhiweni kwayo befuthi njalo ngemva konyaka ukwenzela ukukhambisana nerherho lokutlama ezeemali lobuPhathimandla, iveze ihlelo lerhwebo elitjengisa iinrhuluphelo ezifanele zifezwe esikhathini ekukhulunywa ngaso esingaba, ngokuvamileko, yiminyaka emithathu, befuthi nelizakufaka isabelo seemali. 
(2) Isabelo seemali sizakubekwa ngendlela ekuvunyelenwe ngayo ngubuPhathimandla befuthi sizakuthunyelwa ebuPhathimandleni ukuthola imvumo.
(3) Amalungu weenHlangano zesiTjhaba zamaBanga athola imali yokutjhirila emisebenzini yawo ephathelene nemisebenzi yeeNhlangano zesiTjhaba zamaBanga ngokutjho kwemithetho ephathelene nePhiko leeNsebenzi zoMbuso njengoba itjhugululwe ngubuPhathimandla, ukutjhirila okuvame ukuba kodwana akugcini ngokuba yisondlo sokuya emihlanganweni, ukuzitenda kanye nesondlo sezinto zokukhamba nezinye iindleko zakhona.
(4) Amalungu wamakomiti weenHlangano zesiTjhaba zamaBanga angasiwo amalungu weenHlangano zesiTjhaba zamaBanga akhethwe ngubuPhathimandla, angathola ukutjhirilwa okufana nokwamalungu weenhlangano zesiTjhaba zamaBanga emisebenzini yawo emalunga nemisebenzi yeenHlangano zesiTjhaba zamaBanga: Ikani ubulungu bamakomiti lawo buthole imvume yobuPhathimandla.
(5) UbuPhathimandla buzakukhipha iimali zemisebenzi evunyelweko ebalwe yiinHlangano zokuBeka amaBanga lapho kuneemfuneko zakhona, kuye ngokubakhona kweemali kanye nendlela yokusiza ngeemali ebekwe ngokuzwana neHlangano yokuBeka amaBanga efaneleko.

ISAHLUKO SESI-6
ISIHLOKO ESIFITJHANI
Isihloko esifitjhani
27. Imithetho lena izakubizwa ngokuthi yimiThetjhwana yeenHlangano zesiTjhaba zamaBanga, ka-1998. 

ISINGEZELELO
IMITHETHO YEKAMBISO YEENHLANGANO ZESITJHABA ZAMABANGA
IINHLATHULULO
1. Emithethweni lena, ngaphandle kwanobana umqondo utjho okhunye - 
"UMphathisihlalo" utjho uMphathisihlalo weHlangano yesiTjhaba yamaBanga;
"IKomiti" itjho ikomiti yeHlangano yesiTjhaba yamaBanga;
"IKomiti ePhetheko" itjho ikomiti ebekelwe ukwenza imisebenzi ethile ebaliweko egameni leHlangano yesiTjhaba yamaBanga;
"ILungu" litjho ilungu leHlangano yesiTjhaba yamaBanga;
"HTB" itjho iHlangano yesiTjhaba yamaBanga;
"INtatha" itjho isiqunto seHlangano yesiTjhaba yamaBanga;
"UNobhala" utjho ilungu elibekelwe umsebenzi lona yiHlangano yesiTjhaba amaBanga.
AMALUNGU WE-HTB
2. IHTB, kuye ngalokho okubonelelwe nguMthetho wakhona, izakuba noMphathisihlalo, iSekela loMphathisihlalo, uNobhala kanye namanye amalungu akhethwe yiPSAF (SAQA) malungana nemiThetho yeenHlangano zesiTjhaba zamaBanga (imiThetjhwana), kusiya ngefuneko yokuthi umphathisihlalo uzakukhethwa okokuthoma ngamalungu weHTB kwezinye iindawo namkha hlangana namalungu wakhona. 
IIMPHATHISWA EZENGAMELEKO
3. Umphathisihlalo weHTB namkha wekomiti uzakwengamela umhlangano weHTB namkha weKomiti kuye ngobujamo bezinto. Nakwenzeka bona angabikhona umphathisihlalo emhlanganweni, iSekela loMphathisihlalo lizakwengamela. Nabangekho bobabili, amalungu akhona angakhetha omunye hlangana nawo ozakuba ngumphathisihlalo womhlangano lowo. 
IMIHLANGANO YE-HTB
4. IHTB izakuhlangana eendaweni nangeenkhathi ezizakubekwa ngokuquntiwe isikhathi nesikhathi.
  
5. Imihlangano engavamanga ingamenywa ngokubona kwakaMphathisihlalo namkha ngemva kwesibawo esisekelweko samalungu angasingaphasi kwesiquntu sokuthathu lapho umhlangano lowo uzakubanjelwa endaweni nangesikhathi esibekwe nguNobhala, msinyana ngokunokukghonakala ngemva kokuthola isibawo esinjalo.
  
6. UMphathisihlalo, ngemva kokubonisana neKomiti ePhetheko, uzakuba nelungelo lokutshwilisa omunye nomunye umhlangano weHTB nakhiba umsebenzi osehlelweni leendaba awutlhogi ukumenywa komhlangano lowo ikani amalungu azakwaziswa ngokutshwiliswa lokho, okunganani, iveke yinye ngaphambi kwelanga lokuhlangana kweHTB, nangomunye umbandela wokuthi imihlangano angeze yatshwiliswa namkha iliswe ngebanga lezehlakalo namkha ukucabangela okuzwakalako okungaphezu kwamandla weHTB, ngaphandle kwanobana isiquntu sokuthathu samalungu akuvumela lokho.
  
7. Omunye nomunye umuntu ofuneka abekhona ukwenzela umhlangano, angamenywa yiHTB bona abekhona emhlanganweni omunye nomunye weHTB.
  
8. Yoke imitlolo ephiwe amalungu izakubekwa ngendlela efanele ubujamo nesikhundla esifanele okumumethweko, ngokuzwisisa bona amalungu afanele aqinisekise bona umtlolo lowo usetjenzwa ngendlela ekhambisana nokubekeka kwakhona. 
ISAZISO SEMIHLANGANO
9. Isaziso somunye nomunye umhlangano weHTB, esizakuba nehlelo leendaba ezizokurerwa lapho, sizakathunyelwa nguNobhala kwelinye nelinye ilungu nakwabanye abantu abafenele ukubakhona lapho, okunganani, amalanga ayi-14 ngaphambi kwelanga elibekiweko lomhlangano lowo, ekhelini elitloliswe kuNobhala. Ikani endabeni yomhlangano ongavamanga isaziso samsinyana leso, ngokubona kwakaMphathisihlalo, kodwana singabi ngaphambi kwamalanga amathathu, singenziwa 
10. Ukungatholakali kwesaziso esinye nesinye, esithunyelwe ngefanelo ekhelini elitlolisiweko lelungu elinye nelinye, angeze kwathinta namkha kwafelelisa ukuqhubeka komunye nomunye umhlangano. 
UMBIKO WABEZILEKO
11. Elinye nelinye ilungu elikhona emhlanganweni weHTB lizakutlikitla umbiko wabezileko ozabe ubekelwe lokho. 
IMBALO EFUNEKAKO
12. Isiquntu sinye samalungu, kungabalwa uMphathisihlalo, sizakwakha imbalo yabafunekako kiyo yoke imihlangano ejayelekileko yeHTB. Imihlangano engavamanga izakufuna isiquntu sokuthathu samalungu weHTB, singabali uMphathisihlalo, ukubumba imbalo efunekako.
  
13. Nakhiba imbalo yamalungu akhona esikhathini nendaweni ebekelwe umhlangano ayanelanga ukubumba imbalo efunekako, umhlangano lowo uzakuragela phambili, ngombandela wokuthi esinye nesinye isiqunto esenziwe lapho sizakuthathwa njengesiqunto esisalungiswako befuthi sizakubikelwa iHTB ukuze ibonisane ngaso godu iveze umbono waso ukuze samukeleke. 
IMIBIKO EMENYEZELWAKO
14. Lapho kubonwa kufuneka bona kumenyezelwe umbiko malungana nezinto ezimalungana nemisebenzi nemihlangano yeHTB, izakumenyezelwa nguMphathisihlalo weHTB ngokubonisana noMphathisihlalo wobuPhathimandla. 
OKUKHULUNYWE EMHLANGANWENI
15. Okukhulunywe emhlanganweni ngamunye kuzakutlolwa bese kudluliselwa emhlanganweni olandelako ukuze kuvunywe ngokomthetho. UNobhala uzakugegisa okwakhulunywa emhlanganweni emalungwini esikhathini leso sesaziso esimema umhlangano olandelako.
  
16. Okwakhulunywa emhlanganweni angeze kwabonakaliswa ilizwi ngelizwi lokwakhulunywa emhlanganweni, kodwana kuzakuba ngumbiko orhunyeziwe wokwakhulunywa, weenqunto nokwenziwa okufunekako, ngombandela wokuthi elinye nelinye ilungu lizakuba nelungelo lokubawa bona umbono othile walo ubonakaliswe kokwakhulunywa lokho. 
IPIKISWANO YE-HTB KANYE NOKUVOWUTA
17. Ekubanjweni kwemihlangano yeHTB imithetho ejayelekileko yepikiswano izakusebenza.
  
18. Ukwenza iinqunto kuzakuya ngokuvumelana ngombandela wokuthi ukuzwana kungakghoneki, kungavowutiwa. Lapho kubonakala kufuneka ukuvowuta, kuzakuba ngendlela yokuphakamisa izandla ngaphandle kwanobana kube nelungu elibawa kuvowutwe ngesiphiri, lapho ibhokisi lokuvowuta lizakusetjenziswa.
  
19. UMphathisihlalo, nakangamelako angeze aba nevowutu ecatjangiwe kodwana uzakuba nevowutu lokuvuna.
  
20. Nakangekho uMphathisihlalo, osabambe njengoMphathisihlalo (kungaba yiSekela loMphathisihlalo namkha omunye) angeze aba nevowutu lokuvuna kodwana uzakuba nevowutu lokucatjangelwa.
  
21. Kuyalibopha ilungu leHTB bona lizibike nalinento engalivuna endabeni ererwako yiHTB libe libawe ukuzikhipha epikisanweni yakhona; Ikani ilungu lelo lizazikhipha nasekwenziwa isiqunto ngendaba leyo yiHTB
  
22. Ngaphandle kwenye indlela ebonelelwe emithethweni lena, isiqunto senengi lamalungu akhona emhlanganweni weHTB sizakuba yisiqunto seHTB. Imibono yabambalwa ingabikwa ngemva kwesibawo samalungu lawo.
  
23. Nangaphezu kokubonelelwe yimithetho lena, nakunendaba evelako hlangana nemihlangano ejayelekileko efuna isiqunto seHTB befuthi ingafanelanga ibanjezelwe kuze kufike umhlangano olandelako weHTB, ngokombono kaMphathisihlalo, uMphathisihlalo angavumela uNobhala bona alungiselele befuthi athumele isaziso ngeposo etlolisiwe namkha ngesithunywa, elungwini ngalinye, akhombise indaba ethintekileko yakhona abe abawe nevowutu langeposo ekungenziwa ngawo isiqunto. Isaziso leso sizakubeka isikhathi ekufanele kufakwe ngaso ivowutu leposo lelo, esingeze saba ngaphasi kwamalanga ayitjhumi (10) ukusukela elangeni lokuthunyelwa kwesaziso leso. Isiqunto senengi lamalungu weHTB sizakuba yisiqunto seHTB. Umphumela wokuvowuta isiphiri lokho uzakumenyezelwa emhlanganweni olandelako weHTB. 
UKUBEKWA KWAMAKOMITI
24. IHTB ingabeka amakomiti, sibala neKomiti ePhetheko, malungana nemiThetjhwana yeHTB. 
IKOMITI EPHETHEKO
25. IKomiti ePhetheko ebekwe malungana nemiThetho yakhona izakuba namalungu weHTB wodwa befuthi ibekwe ngiyo. Izakuba noMphathisihlalo nembalo yamalungu ebekiweko naphakanyiswe yiHTB. Ikani - 
25.1 iKomiti ePhetheko leyo, ukuya ngemilayo yeHTB, izakwenza imisebenzi yeHTB phakathi kwemihlangano, ikani zoke iinqunto ezimalungana neendaba zeenkolelo zizakuba ngamandla weHTB;
25.2 uMphathisihlalo, namkha nakangekho uMphathisihlalo, iSekela loMphathisihlalo namkha nalingekho iSekela loMphathisihlalo, uMphathisihlalo osabanjisiwe okhethwe ngamalungu uzakwengamela kiyo yoke imihlangano yekomiti ephetheko;
25.3 uMphathisihlalo uzakubika ngomsebenzi weKomiti ePhetheko komunye nomunye umhlangano ojayelekile weHTB; befuthi
25.4 imbalo efunekako yeKomiti ePhetheko izakwakhiwa ngoMphathisihlalo nesiquntu sinye samalungu weKomiti leyo.
AMANYE AMAKOMITI
26. Ikomiti izakuba nembalo yamalungu weHTB namkha ngabantu abanye abangasiwo amalungu weHTB kanye nabanye abantu, njengokutjho kweHTB, abazakukhethelwa isikhathi esibekweyiHTB. 
26.1 IHTB izakhetha elinye nelinye ilungu lekomiti liye libe nguMphathisihlalo wekomiti.
26.2 Ikomiti, ngokuvunyelwa yiHTB ingabeka yinye namkha ezimbalwa iinqhemu zokusebenza ezizakwenza ngendlela eziyilayelwa yikomiti yemisebenzi enjalo njengokutjho kweHTB namkha zibuze ngeendaba eziwela ngaphasi kwemisebenzi namandla wekomiti leyo.
26.3 Enye nenye ikomiti, ngaphandle kweKomiti ePhetheko, ingathi ngemva kokuvunyelwa yiKomiti ePhetheko ingezelele umuntu namkha abantu njengamalungu wekomiti isikhathi esithile namkha irhuluphelo ethile.
26.4 IHTB, kusiya ngemibandela eyibona ifanelekile, ngokujayelekile namkha malungana nendaba ethile, iphe enye nenye ikomiti amandla namkha umsebenzi ephiwe wona malungana nemiThetho.
26.5 IHTB ingathi, ngesinye nesinye isikhathi, ihlehlise, yandise namkha iseke butjha umsebenzi ophiwe ikomiti, kodwana esinye nesinye isibawo sokwenza njalo sizakuthunyelwa ekomitini leyo ntange ukuthi isicalisise ibe iziphendulele.
26.6 Ilungu lekomiti elibhalelwa ngukuza emihlanganweni emithathu ilandelana yekomiti, ngaphandle kokuthola imvumo yangaphambili lizakuphelelwa ngubulungu bayo.
26.7 Ilungu lekomiti lingathokoza ubulungu bekomiti leyo ngesaziso esitloliweko
26.8 Lapho kuvuleka isikhundla ekomitini, uMphathisihlalo wayo ikomiti leyo uzakwazisa iHTB ngencwadi emhlanganweni wokuthoma olandela ngemva kwalokho, bese izibophelela ekusivaleni isikhundla leso.
 UKUBIKA KWAMAKOMITI 
27. Umphathisihlalo wekomiti ngayinye uzakuthumela umbiko wemisebenzi yekomiti leyo komunye nomunye umhlangano ojayelekileko weHTB. 
 IMIHLANGANO YAMAKOMITI
28. Okubonelelwe endimeni ye-7 kufikela kweyama-20 kuzakusebenza kwenye nenye ikomiti yeHTB kukhambisana neentjhuguluko ezifuneka ngokomqondo wakhona: Ikani, ukwenzela iinrhuluphelo zomutjho lo, ukukhuluma nge"HTB", ngo"Mphathisihlalo" namkha ngo"Nobhala" kuzakuthathwa njengokukhuluma ngeKomiti lena, ngoMphathisihlalo namkha ngoNobhala weKomiti, ngokulandelana. 
AMALUNGU ANGEZELELWEKO
29. Amalungu angezelelweko afakwe ngamakomiti malungana nemiThetho azakuba namandla woke wamalungu komunye nomunye umhlangano, ngitjho nelungelo lokuvowuta. 
UMSEBENZI KANOBHALA
30. Umsebenzi wobunobhala okhambelana nokwenziwa komsebenzi yiHTB uzakwenziwa, kusiya ngemilayo yoMphathisihlalo weHTB, nguNobhala
  
31. Umsebenzi kanobhala ngukulekelela iHTB: 
31.1 ngokwenza imisebenzi yobunobhala
31.2 ukulayeja ngeendaba zezokuphatha
31.3 ukusebenza ngendlela ephumelelako
31.4 ukusiza ekuragweni kwamahlelo
31.5 ukwenza eminye imisebenzi efunwa yiHTB isikhathi nesikhathi.
UKUTJHUGULULWA KWEMITHETHO
32. Imithetho lena ingangezelelwa namkha itjhugululwe komunye nomunye umhlangano weHTB ngokubonisana nobuPhathimandla, ngenengana elitholakalako lamalungu akhona: Ikani ukutjhugulula lokho kuzakuba yindaba ethile esehlelweni leendaba zomhlangano, umtlolo wakhona uthunyelwe emalungwini nehlelo lomhlangano nokuthi godu abakhona emhlanganweni abasi ngaphasi kwesiquntu. 
UKUBUYEKEZA IINQUNTO ZE-HTB
33. Isiqunto ngasinye esenziwe emhlanganweni weHTB sifanele siphiwe inomboro ehlukile yesiQunto seHTB befuthi sithathwa njengesiqunto seHTB. Ilungu elifuna bona kubuyekezwe isiqunto lifanele lithumele isaziso esitloliwe sesifiso esinjalo sinezizathu eziphelele zokufuneka kokubuyekeza lokho kuNobhala, amalanga angama-14 ngaphambi komhlangano weHTB. Nayingatjhugulula isiqunto leso iHTB, itjhuguluko leyo izakubikwa njengokukhulunywe emhlanganweni, kwenziwe neentjhuguluko ezifanele emitlolweni bese kukhitjhwa imitlolo ebuyekeziwe 



1
Yini i-SAHRC?
IKhomitjhini yangeSewula Afrika yamaLungelo weSintu (South African Human
Rights Commission, namkha i-SAHRC) inamahlangothi amabili, iKhomitjhini
nesicheme sabomabhalana (Secretariat).
Ikhomitjhini
Umphathi-sihlalo nguMfundisi uDokt Barney Pityana kandi iphini lakhe nguNk
Shirley Mabusela. Ikhomitjhini inamalunga ayitshumi nanye kubalwa umphathisihlalo
wayo nephini lakhe.
Isicheme saboMabhalane
Isicheme saboMabhalane silawulwa nguMlawuli oMkhulu. Sineminyango
(departments) emine:
???OweFundo, ukuBandula noKwazisa
???OwezoMthetho
???OweRhubhululo nokuThlogomelwa kweLwazi
???Owezimali nokuLawula.
I-SAHRC ineenkomiti amalunga wazo okungabokhom tjhinara, izisebenzi ze-
SAHRC namalunga wangaphandle asebenzela leentlangano ezilandelako:
???owenza iinqunto malungana noMgomo kanye nokuHlela;
???owokuThintana noRhulumende kanye nePalamende;
???owezoMthetho kanye noMthethosisekelo;
???owokuthintana neeNtlangano ezisebenzela iSitjhaba kodwana zibe
zingekho phasi kwaRhulumende
???(ama-NGOs) kanye neentlangano ezihlonywe nguRhulumende;
???owokuThintana nezinye iiNarha;
???owezabaRholophele; kanye
???nowezaBantwana.
Ngaphezu kwaloko, umkhomitjhinara ngamunye unesibopho sokujamela iindaba
zephrovinsi ethile namkha amaphrovinsi athile. Abokhomitjhinara bavakatjhela
lamaprohovinsi ngehloso yokwakha ubudlelwana neentlangano zalapho, befuthi
bahlahlele okwenzekako lapho begodu bathathe neenyathelo ezifanekileko
ekuhlangabezeni iinghonghoreko.
2
Yini umsebenzi we-SAHRC?
I-SAHRC yahlonywa nguRhulumende ngehloso bonyana:
???ikhuthaze ukuhlonitjhwa kwamalungelo wesintu ngeSewula Afrika;
???ifundise abantu bangeSewula Afrika malungana namalungelo wesintu;
???ifunisise ngokudlelezelwa kwamalungelo wesintu befuthi ithole nepengu
yokuvimbela bonyana angaphinde adlelezelwe (ngitsho nokubeka abantu
umlandu ekhotho, nakunefuneko yaloko);
???irhubhulule ngamalungelo wesintu ngeSewula Afrika lapha nakwezinye
iinarha;
???iluleke uRhulumende malungana namalungelo wesintu befuthi ihlolisise
bonyana uRhulumende uwathuthukisa awavikele njani amalungelo
wesintu;
???iqalisise yoke imithetho etlolwa nguRhulumende (egadangweni
lamadorobho, lamaphrovinsi nelenarha) ukuze iqiniseke bonyana
amalungelo wesintu ayahlonitjhwa; befuthi
???iqalisise loko okwenziwa nguRhulumende ekuqinisekiseni bonyana woke
umuntu uyawafinyelela amalungelo anikwa isitjhaba namalungelo
wezomnotho (ibhoduluko, izindlu, ukubabalelwa kwepilo, ukudla, amanzi,
ukuvikeleka esijthabeni, kanye nefundo).
Indlela yokubika Ukudlelezelwa kwamalungelo wesintu
Ukudlelezelwa kwamalungelo wesintu kutsho ukuphulwa ngabomu kwamanye
wamalungelo aseMbhalweni wamaLungelo (Bill of Rights). Kodwana, i-SAHRC
ingeze yamukela zoke iinghonghoreko. Ezinye zizandluliselwa kwezinye
iintlangano ezihlonyelwe kona ukujamela iinghonghoreko ezinjalo. Zifakelela:
IKhomitjhini ejamele ukuLingana kobuLili
(imilandu emalungana nokukgethululwa ngebanga lamabhayi namkha ubulili);
Tel: 011 - 403 7182
UMvikeli wesiTjhaba (iinghonghoreko malungana nezisebenzi zoMbuso);
Tel: 012 - 322 2915/6
IKhomitjhini eJamele ukuLibalelana, ukuMelwa kanye nokuNqunta (imilandu
emalungana nokukghethululwa emberegweni); Tel: 011 - 377 6894
UMkhandlu oziJameleko weeNghonghoreko (Independent Complaints
Directorate) (iinghonghoreko malungana namapholisa) Tel: 012 - 428 5700
3
Nangabe indaba yakho ingenye yalezi, kungcono uthintane nayo ihlangano leyo.
Ungalithola elinye isizo ngenghonghoreko yakho livela emiKhandlwini esiza
ngezoMthetho, ama-Legal Aid Boards (avame ukuba nama-ofisi emaKhotho
waboMarhastrata), namkha kumaKliniki wezoMthetho, ama-Legal Aid Clinics
(atholakayo kwinengi lamayunivesithi). Begodu, zinengi iintlangano ezisebenzela
isitjhaba zibe zingekho phasi koMbuso (ama-NGOs) (ezifana ne-Lawyers for
Human Rights, i-Legal Resources Centre ne-Black Sash) ezingakurhelebha.
Indlela okubikwa ngayo ukuphulwa kwamalungelo wesintu ku-SAHRC
Nangabe indaba yakho imalungana nokuphulwa kwelinye lamalungelo
eliseMbhalweni wamaLungelo, leyo akusiyo indaba engandluliselwa kwenye
ihlangano, kufanele uyinqophise ku-SAHRC ngokuthi:
Utshayele umrhala e-ofisini ye-SAHRC. Isisebenzi se-SAHRC sizathatha
isitatimende sakho namkha sikuthumele iforomo yeenghonghoreko namkha
sivumelane nawe ngelanga ongazizela ngalo wena ngokwakho e-ofisini; Namkha
Uthumele iforomo namkha incwadi eMnyangweni wezoMthetho we-SAHRC
ngelimi olithandako; Namkha
Uthole iforomo yeenghonghoreko ku-SAHRC, uyizalise uyibuyisele ku-SAHRC.
Ii-adrese ze-SAHRC
Johannesburg - Private Bag 2700, Houghton 2041
Tel: 011 - 484 8300 Fax: 011 - 484 1360
Eastern Cape - P O Box 1854, Port Elizabeth 6001
Tel: 041 - 582 4094/2611 Fax: 041 - 582 2204
KwaZulu Natal - P O Box 1456, Durban 4000
Tel/Fax: 031- 304 7323/4/5
Northern Province - P O Box 55796, Pietersburg 0700
Tel: 015 - 291 3500/3504 Fax: 015 - 291 3505
Western Cape - P O Box 3563, Cape Town 8001
Tel: 021 - 426 2277 Fax: 021 - 426 2875
4
UMbhalo wamaLungelo
Ukuze kukhuthazwe ukuhlonitjhwa kwamalungelo wesintu, kuqakathekile
bonyana woke umuntu awazi amalungelo wakhe befuthi awazi nomthwalo
osemahlombe wakhe. I-SAHRC ivikela befuthi iragelise phambili amalungelo
wesintu wabo boke abantu bangeSewula Afrika. Okulandelako yisibonelo nje
soMbhalo wamaLungelo. Nangabe ufuna uMbhalo opheleleko, funda iSahluko 2
soMthethosisekelo.
Ukulingana; Akunamuntu ovunyelwe bona akukghethulule. Kodwana
ukukghethulula ngendlela efaneleko kuvumelekile.
Isithunzi sobuntu: Isithunzi sakho sifanele sihlonitjhwe sibe sivikelwe.
Ukuphila: Unelungelo lokuthi uphile.
Ikululeko nokuphepha komuntu: Awufanelanga ubhadliswe ejele ungazange
usegiswe, begodu awufanelanga ukukhahlamezwa emzimbeni namkha
uphathwe ngelunya. Akuvumelekanga ukusetshenziswa kweenkwepha ekhaya.
Ubukghoba, ukusebenzela ilize nokukatelelwa emsebenzini: Ubukghoba
nokukatelelwa emsebenzini akuvunyelwanga.
Ukuba ngasese: Angeze wakhuthuzwa namkha kubhudulwe ikhaya lakho
namkha ipahla yakho.
Ikululeko yezekolo, yokukholelwa neyombono: Ungakholwa namkha
ucabange okhunye nokhunye okufunako.
Ikululeko yokukhuluma ngendlela oyithandako: Boke abantu (ngitjho
nabamaphephandaba) bangatsho namkha yini abayithandako.
Ukuhlangana, ukutjhagelela iimpathimandla nokuveza iinlilo ngokuthumela
isibawo ngokuphayiza amaqwembe: Lokho ungakwenza. Kodwana ufanele
ukwenze ngokuthula.
Ikululeko yokuhlobana: Ungahlobana nanoma ngubani ofuna ukuhlobana
naye.
Amalungelo wezombusazwe: Ungaba yilunga lanoma ngiyiphi ihlangano
yezombusawe oyithandako. Nangabe uneminyaka yobudala e-18,
nangaphezulu, unelungelo lokuvowuda.
Ubuzwe: Angeze wamukwa ubuzwe bakho.
5
Ikululeko yokukhamba neyokwakha: Ungaya namkha uyokwakha kwenye
nenye indawo oyifunako ngeSewula Afrika lapha.
Ikululeko yokurhweba, yokusebenza neyokufundela umsebenzi: Ungenza
nanoma ngiwuphi umsebenzi owufunako.
Ezobudlelwane basemsebenzini: Ungaba yilungu lehlangano yabasebenzi
begodu unelungelo lokunghala umsebenzi.
Ubujamo bendawo: Unelungelo lokuphila endaweni elungileko.
Ipahla: Ipahla yakho ingathathwa kwaphela nakulandelwe imithetho efaneleko.
Izindlu: UMbuso ufanele ulinge ukubonelela abantu ngezindlu.
Ukubabalelwa kwezamaphilo, ukudla, amanzi kanye nokuphepha
emphakathini: UMbuso ufanele uqinisekise bona uthola ukudla namanzi;
ukubabalelwa kwezamaphilo kanye nokuphepha emphakathini.
Abantwana: Abantwana abaneminyaka engaphasi kwa 18 banamalungelo
akhethekileko afana nelungelo lokungakhahlamezwa.
Ezefundo: Unelungelo lokuthola ifundo yesiseko, ngitjho nefundo yesiseko
yabantu abadala, ngelimi lekhenu (nakukghoneka).
Ilimi namasiko: Ungasebenzisa ilimi kanye nesiko olithandako.
Imiphakathi yezamasiko, ezekolo kanye nezamalimi: Imiphakathi
ingazisebenzisela amasiko wayo, ikolelo yayo kanye namalimi wayo.
Ukukghona ukuthola ilwazi: Unelungelo lokwazi enye nenye indaba uMbuso
onelwazi ngayo.
Indlela elungileko yezokuphatha: Indlela uMbuso ophatha ngayo kufanele
kube ngelungileko.
Ukufinyelela emakhotho: Ungasizwa yikhotho, namkha esinye isakhiwo esifana
nayo, ekukulamuleleni umraro wezomthetho.
Abantu ababotjhiweko, abasejele nabasolwako: Lelilungelo livikela abantu
ababotjhiweko, abasejele nabasolwako.
Nangabe ufuna ukwazi kabanzi, funda iSahluko 2 soMthethosisekelo.

IBHODO YAMALIMI WOKE WESEWULA AFRIKA

Isisekelo somlando
IBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika (PANSALB) iyiBandla elahlonywa ngokusemthethweni ngokuya komThetho weBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika oyinomboro 59 ka 1995 obuye wabuyekezwa njengomThetho weBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika ka 1999. IBhodo yajanyiswa ngokulandela umThetho-sisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika (UmThetho 108 ka 1996), ngomnqopho woku:
a. phuhlisa, kunye nokwakha amajamo wokuthuthukiswa kunye nokusetjenziswa: 
o kwamalimi wangokomthetho 
o kwamalimi iKhoe kunye newaBarwa 
o kweLimi leZandla 
b. phuhlisa kunye nokuqiniseka ngehlonipho- 
* yamalimi woke asetjenziswa ngokujayelekileko emiphakathini yeSewula Afrika, kubalwa hlangana amalimi anjengesiJarimani, Grikhi, Gujarathi, Hindi, Putukezi, Tamil, Telegu, kunye nesi-Urdu begodu; 
* nesi-Arabhu, Hebheru, Sanskriti, kunye namanye amalimi asetjenziselwa zekolo eSewula Afrika. 
IBHODO YAMALIMI WOKE WESEWULA AFRIKA

IMINQOPHO
Umnqopho weBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika kukuphuhlisa ikambiso yamalimi amanengi eSewula Afrika ngo:
* kwakha amajamo wezokuthuthukiswa kunye nokusetjenziswa ngokulinganako kwamalimi woke wangokomthetho; 
* kwakha ukuhlonitjhwa kunye nokukhutaza ukusetjenziswa kwamanye amalimi aphasini; kunye 
* nokukhutaza ukusetjenziswa kuhle kwemithombo yezamalimi wephasini lekhethu; 
ukukghonakalisa bona amaSewula Afrika ayazikhumula emihlobeni yoke yokukhethululwa kwezamalimi, ukugandelelwa kunye nokuhlukaniswa begodu nokuzikhethela amalimi awathandako khona azakuphatheka kuhle begodu athuthukise nesitjhaba.
IBHODO YAMALIMI WOKE WESEWULA AFRIKA
IBHUDANGO
Ukunikela ukuhlonitjhwa, ukufezakaliswa kunye neragelo phambili lekambiso yamalimi amanengi eSewula Afrika ngokuthuthukiswa kwamalimi ebegade egandelelwe esikhathini sangaphambili..
IBHODO YAMALIMI WOKE WESEWULA AFRIKA
Izakhiwo
Ukufezakalisa lokhu, iBhodo inezakhiwo ezintathu:
* AmaKomiti weLimi wamaProvinsi, 
* IinKhungo zesiTjhaba zeLimi 
* kunye namaYunithi weenHlathululi-mezwi wesiTjhaba. 
Umsebenzi wamaKomiti weLimi wamaProvinsi kenye nenye iprovinsi kukulemukisa iBhodo ngezinto ezimanqophana nelimi ezithinta leyo provinsi. Ngakelinye ihlangothi, iinKhungo zesiTjhaba zeLimi, ezisazakuhlonywa zona, zizakuyelelisa iBhodo ngelinye nelinye ilimi, ilimi lezandla nofana kokurhelebha ekudluliseni umbiko kunye nezinye iindlela zokudlulisa umbiko. Umsebenzi wamaYunithi weenHlathululi-magama zesiTjhaba kukuragela phambili indaba yokwenziwa kweenhlathululi-magama emalimini woke wangokomthetho ngendlela ezakuthuthukisa amalimi.
IBHODO YAMALIMI WOKE WESEWULA AFRIKA
Linkoro ezitjhejwe yiBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika
Kuqakathekile bona sitjho bona iBhodo ihlele amano wokuthuthukiswa kwamalimi ngokulandela iinkorwezi:
* Ukuhlela izinga lokwemukeleka nokuhlonitjhwa kwamalimi 
* ILimi kezeFundo 
* UkuTjhugulula kunye nokuRhumutjha 
* Ileksikhografi (zokutlolwa kweenhlathululi-magama), itheminoloji (kwelwazi magama) kunye namaGama weeNdawo 
* UkuThuthukiswa kwezemiTlolo kunye namaLimi egade aGandelelwe esikhathini sangaphambili 
* Amalungelo weLimi kunye nokuLamula 
* Irhubhululo 
IBHODO YAMALIMI WOKE WESEWULA AFRIKA
Amandla kunye nemiSebenzi yeBhodo
AMANDLA KUNYE NEMISEBENZI YEBHODO YAMALIMI WOKE WESEWULA AFRIKA (njengombana kutlolwe emThethweni oyinomboro 59 ka 1999, weBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika, kunye nomThetho oTjhugululiweko weBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika ka 1999)
1. Izakhiwo zeBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika 
Ngendlela ezakuvezwa yiBhodo ephephandabeni lombuso kunye nemaphephandabeni wemibuso yamaprovinsi, iBhodo izakuhloma:
a. ikomiti yelimi yeprovinsi kenye nenye iprovinsi ezakuyelelisa kunobana yini okumanqophana nelimi nofana okuthinta iprovinsi namkha incenye yayo lapho kungekho khona ikomiti yelimi yeprovinsi namkha lapho ikomiti yelimi yeprovinsi inamandla wangokomthetho emalimini athileko kwaphela wangokomthetho asetjenziswa eprovinsini leyo: Lokhu kuzakwenzeka kuphela ngokuzwisiswa bona ikomiti yelimi yeprovinsi ekhona eprovinsini ethileko, begodu leyo komiti, ngokuya kwetjhejo leBhodo, ijameleke ngendlela efaneleko ngokuya kwamalimi asetjenziswa kileyo provinsi, leyo-ke ikomiti izakuthathwa njengehlonywe ngokuya kwalesigatjana ngaso soke isikhathi leso likomiti ezakuhlala ngaso ijameleke ngendlela efaneleko. 
b. IinKhungo zesiTjhaba zeLimi ezizakuyelelisa iBhodo kelinye nelinye ilimi, ilimi lezandla nofana kokurhelebha namkha indlela yokudlulisa umbiko, emajameni lapho lesiKhungo singekho khona namkha lapho isikhungo leso sibhalelwa ukwenza lomsebenzi: Lokhu kuzakwenzeka kuphela nakuzwisiseka bona lapho lesiKhungo sikhona khona, sizakubonakala njengaleso esihlonywe ngokuya kwalesigatjana. 
c. AmaYunithi [weenHlathululi-magama wesiTjhaba] azakusebenza njengeenkampani ezibotjhwe sigaba sama- 21 somThetho weenKampani ka 1973 (UmThetho oyinomboro 61 ka 1973) begodu zizakunikela iimali emayunithini khona azakwazi ukwenza umsebenzi wawo: Lokhu kungenzeka kwaphela nangabe imemorandamu kunye neencenye zakhona zokusebenza kwamayunithi lawo, kuzakufaka lemithetho-migomo elandelako: 
i. Iyunithi izaziphendulela eBhodeni ngeemali zoke ezinikelwe yona. 
ii. Iyunithi izakulandela yoke imigomo ebekwe yiBhodo. 
iii. Iyunithi izakulandela imithetho-migomo yokuphuhlisa ukuthuthuka kwelimi.  
1. UMTHETHO WELIMI/ UMGOMO WELIMI/ IKAMBISO YELIMI 
IBhodo iza:
a. kwenza iimphakamiso manqophana nomunye nomunye umthetho ohlongozwako nofana okhona, ikambiso kunye nomgomo ophathelene bunqopha nofana ngendlela engakanqophi, nezinto zelimi ezingeni elinye nelinye lombuso, begodu namanqophana namatjhuguluko ahlongozwako wokusula nofana wokufuna ukusula namtjhana wokujamiselela loyo mthetho, ikambiso nofana umgomo. 
b. kwenza iimphakamiso emagatjeni wombuso emazingeni woke wombuso lapho izakubona bona ukwenza njalo kuqakathekile ekuthatheni amagadango anqophiswe ekuphuhliseni ihlelo lamalimi amanengi ngokulandela umThetho-sisekelo. 
c. kuyelelisa ngokukhambelanisa kuhle ukuhlelwa kwezamalimi eSewula Afrika  
1. IHLELO LAMALIMI AMANENGI 
IBhodo izakuphuhlisa ngamandla amakhulu, itjhejo lehlelo lamalimi amanengi, njengomthombo wesitjhaba.
2. UKUTHUTHUKISWA KWAMALIMI EGADE ADINYWE AMATHUBA NGAPHAMBILINI 
 
IBhodo izaku:
a. phuhlisa ngamandla amakhulu ukuthuthuka kwamalimi egade adinywe amathuba esikhathini sangaphambili.  
1. IRHUBHULULO 
IBhodo izaku:
a. sungula amahlelo wokufunda kunye nerhubhululo elinqotjhiswe ekuphuhliseni kunye nekwakheni amajamo wetuthuko kunye nokusebenzisa: 
i. woke amalimi wangokomthetho weRiphabhliki 
ii. iKhoe kunye namaLimi wabaRwa; kunye 
iii. nelimi labaKhuluma ngeZandla eSewula Afrika 
(b) sungula amahlelo wokufunda kunye nerhubhululo elinqotjhiswe:
i. ukuthuthukiswa kwamalimi egade adinywe amalungelo esikhathini sangaphambili eSewula Afrika; 
ii. ukungaphungulwa kwamalungelo manqophana nokuhlonitjhwa nokwemukeleka kwelimi egade kukhona ngaphambi kwamhlazana ziyi- 27 Apreli 1994 
iii. ukuphuhliswa kwehlelo lamalimi amanengi eSewula Afrika 
iv. ukuphuhliswa kokusetjenziswa kwemithombo yelimi yeSewula Afrika; kunye 
v. nokukhandelwa kokusetjenziswa kwelinye nelinye ilimi ngomnqopho wokutlhorisa, ukugandelela namkha ukuhlukanisa. 
1. UKULAMULA KUNYE NAMALUNGELO WELIMI 
IBhodo :
a. izakunikela irhelebho elitlhogekako simahla ngomnqopho wokuletha isililo begodu nalapho kutlhogeka khona izakusiza owenza isililo ngezinto ezifunekako ekuletheni isililo leso 
b. [ngokuzithomela ngokwayo kunye godu neku] mukeleni isililo esitlolwe phasi izakuphenya ubuqiniso besililo ngelungelo lelimi, umgomo welimi namkha ikambiso yelimi. 
[Tjheja: IBhodo ingazisungulela ngokwayo iphenyo ngobuqiniso besililo sokwephulwa kwamalungelo welimi, begodu ingabuye imemele emtjhade omunye nomunye umuntu, ibandla nofana isikhungo sombuso bona sivele phambi kwayo ngomnqopho wokuveza ubufakazi kunye nokuveza amarekhodi afunekako namkha iincwadi ezitlhogekako]
7. UKUSEBENZISANA NAMANYE AMAGATJA (AMABANDLA)
IBhodo:
a. izakukhambelanisa ukusebenzisana neenkhungo zokuhlelwa kwelimi ngaphandle kweSewula Afrika 
b. izakulinga ukuphuhlisa ukusebenzisana phakathi kwayo kunye nelinye nelinye igatja lombuso, umuntu, ibandla nofana isikhungo esisebenza ukuthuthukiswa kunye nokuphuhliswa kwelimi; 
c. ngaphambi kokwenza nofana ukugadangisa omunye nomunye umbiko, okutholiweko, umkhumbulo, isiyeleliso nofana isiphakamiso, ithole ukulemukiswa- 
i. yikomiti yelimi yeprovinsi efaneleko ehlonywe ngokuya kwesigaba 8(8)(a) 
ii. elinye nelinye igatja lombuso elimayelana nento ethinta ilimi, umthetho-mgomo welimi nofana ikambiso elandelwako bunqopha nofana ngendlela engakanqophi yelinye nelinye ilimi, umgomo welimi nofana ikambiso yelimi elandelwako, eyenziwako nofana ehlongozwa ligatja lombuso nofana ehlongozwa egatjeni lombuso 
iii. elinye nelinye igatja lelimi elihlonywe ngokuya kwesigaba 8(8) (b); nofana 
iv. omunye nomunye umuntu, isihlopha, igatja lelimi nofana isikhungo esinesandla nofana esinekareko ekuphuhlisweni kwamalimi wangokomthetho weSewula Afrika ngokumema iimphakamiso ngokwenza isaziso salokhu ephephandabeni lombuso kunye nephephandabeni lombuso weprovinsi 
[Tjheja: Ikomiti, igatja lombuso nofana ilimi elibalwe ngehlapha lizakugandeleleka bona linikele isiyeleliso esibawiwe yiBhodo]
 
8. LEMISEBENZI ELANDELAKO INGENZIWA YIBHODO NGOKUZITHANDELA KWAYO
IBhodo:
a. ingabawa elinye nelinye igatja lombuso bona linikele ngelemuko lamagadango wezokulandelelwa kwemithetho nofana kokuphathwa okwemukelekako kiyo manqophana nomgomo kunye nekambiso yelimi 
b. ingayelelisa elinye nelinye igatja lombuso ngokusetjenziswa komthetho, umgomo kunye nekambiso okuhlongoziweko okuthintana bunqopha nofana ngendlela engakanqophiko nezinto zelimi 
c. ingelusa ukwenziwa kuhle kwesinye nesinye isiyeleliso esinikelweko ngokuya kwendima (b) 
d. manqophana nokwendlaleka kuhle kwemisebenzi yokukhambelanisa ilimi, (iBhodo) izakunikela iinyalelo zokunqophisa nofana ezimanqophana nokwelusa - 
i. amazinga asetjenziswako abekwe yiBhodo emisebenzini leyo: kunye 
ii. nokunikela leyo misebenzi 
 
a. ngokutjhejisisa kuhle iinjamiso kunye nemithetho-migomo yomThetho-sisekelo ngendlela ebunqopha naleyo engakanqophiko eendabeni zelimi mazombe(iBhodo iza): 
i. kwelusa ukwenziwa kuhle kweenjamiso zomthetho-sisekelo manqophana nokusetjenziswa kwelimi 
ii. kwelusa okumumethweko kunye nokwenziwa kuhle kwemithetho emitjha naleyo ekhona, iinkambiso kunye nemigomo ethintana bunqopha nofana ngendlela engakanqophiko nezinto zelimi kwelinye nelinye izinga lombuso 
iii. izakurhelebha begodu yeluse ukwakhiwa kwamahlelo kunye nemigomo enqophe ukuqinisa ukusetjenziswa kunye nokuhlonitjhwa ngokulinganako kwamalimi wangokomthetho, ngesikhathi ithatha amagadango wokwenza isiqiniseko sokobana imiphakathi esebenzisa lawo malimi inethuba lokusebenzisa amalimi wawo eendaweni ezifaneleko 
iv. izakuhloma, ihlanganise begodu ibulunge ilemuko kubalwa hlangana, namkha kungapheleli elemukweni elibulungiweko: 
(aa) lamagadango woke wemithetho (kubalwa neenjamiso zomThetho-sisekelo) ekhuluma ngezinto zelimi: kunye
(bb) nomunye nomunye umgomo kunye nekambiso yesikhungo esinye nesinye nofana igatja lombuso elithintana ngendlela enqophileko naleyo engakanqophi nezinto ezithinta ilimi
a. izakunikela nofana ngubani, bobani nofana siphi isikhungo umsebenzi wokurhubhulula kunye nokulungisa imigadangiso egameni leBhodo begodu ngalesibanga inganikela nofana ngimuphi umuntu, ibandla labantu namkha isikhungo imithombo yokwenza lomsebenzi 
b. izakubiza nofana ngubani bona azokunikela ubufakazi ngaphambi kwayo, nofana ukuletha iincwadi zangokomthetho nofana ilemuko nofana into engenza bona kukghonakale bona iBhodo yenze umsebenzayo. 
c. izakuyelelisa umbuso bona unikela ngerhelebho leemali nofana okhunye ukusekelwa, umuntu ngamunye, abantu nofana iinqhema ezitshwenyekako ngesibanga sokwephulwa kumbi kwamalungelo wazo welimi. 
d. ekufezakaliseni iminqopho yayo begodu nokuveza amandlayo ekwenzeni umsebenzayo: 
(i) izakwenza imithetho kunye nokukhupha izaziso
(ii) izakugadangisa lemithetho kunye nezaziso ePhephandabeni lomBuso kunye nePhephandabeni lomBuso wamaProvinsi
(j) izakuthintana begodu isebenzisane nanofana ngimuphi umuntu nofana ibandla labantu abanelemuko elikhethekileko kunye neboni emirarweni yelimi eSewula Afrika, nofana labo abasebenza ngokuthuthukisa nokuphuhlisa amalimi.
Contact Details
Telephone: +27-12-341 9638 or 341 9651
Fax: +27-12-341 5938 
Enquiries: Mr. Nkosana Sibuyi
Postal address: Private Bag X08, Arcadia, 0007

Physical address: MBA Building 3rd Floor,  527 Church Street, Pretoria
E-mail: communication@pansalb.org.za
www.pansalb.org.za

ISAHLUKO M
ISIKO LOKUZIPHATHA LEENSEBENZI ZOMBUSO
M1. ITLHADLHULULO
ESahlukweni lesi elinye nelinye igama namkha isitjho esesitlhadlhululiwe ukuthi sitjho ukuthini eMthethweni wakhona, litjho lokho elifanele likutjho, befuthi nasithi "eMthethweni lona" sisuke sitjho uMthetho wezeenSebenzi zoMbuso, 1994, neminye imilayo ekhitjhelwe lokho.
M2. IRHULUPHELO
M2.1 Ukwenzela ukuphumelelisa ukusebenza kwalokho okubonelelwe ngumthethosisekelo malungana NeenSebenzi ZoMbuso, zoke iinsebenzi zifanele ziziphathe ngokweSiko LokuziPhatha ekukhulunywa ngalo eSahlukweni lesi.
M2.2 ISiko leli lifanele lisebenze njengendlela yokulayeja iinsebenzi bona khuyini okulindeleke kizo ekuziphatheni kuhle ngehlangothini lazo ngokwazo nesekusebenzisaneni nabanye abantu. Ukulalela iSiko leli kufanele kuphakamise ukuba nekhono befuthi kusize ekuqinisekiseni ukuzithemba KweenSebenzi ZoMbuso.
M3. ISINGENISO
M3.1 Kunesidingo sokubonelela iinsebenzi ngeendlela zokulayeja malungana nobudlelwano bazo nomthetho, nezombusazwe kanye neemphathiswa eziphetheko, nezinye iinsebenzi kanye nomphakathi, nokukhombisa umoya ezifanele ziwenze ngawo umsebenzi wazo, nokuthi khuyini okufanele kwenziwe ukuphepha ukunghwarana nokuthi khuyini okulindeleke ekuziphatheni kwazo emphakathini nanjengabantu ngaphandle.
M3.2 Nanyana iSiko LokuziPhatha leli lilungiswe ngendlela yokuthi linabe ngokunokukghonakala, alinikezi indlela yokuziphatha epheleleko. AbaPhathi beminyango, malungana nesahlukwana se-7(3)(b) soMthetho lona, banendiba, hlangana nokhunye, yokwenza bona ukuphathwa nokulawulwa kweminyango yabo kusebenze kuhle begodu kuhlale kunokuzikhalima. Yeke bangathi ngemva kobana indaba seyisetjenzwe ngendlela efaneleko eKorweni yoMkhandlu wezokuKhulumisana kwezeenSebenzi zoMbuso (iChamber of the Public Service Bargaining Council), nangaphandle kokuphambuka lapho, bangezelele phezu kweSiko LokuziPhatha leli elibonelelwe eSahlukweni lesi ukuze babonelele ubujamo obuhlukileko abazithola kibo. AbaPhathi beminyango bafanele baqinisekise bona iinsebenzi zabo ziyawazi amagadango lana nokuthi ziyavuma ukuwathobela.
M3.3 Ukwephulwa komunye nomunye umlayo weSiko lokusiPhatha kuzakusetjenzwa ngendlela efaneleko emalungana neSahlukwana sama-20(t) soMthetho WezeenSebenzi ZoMbuso, ka1994. Nangaphandle kwalokhu, irhuluphelo ekulu yeSiko leli ngeyokulungisa, okutjho ukuthi ukukhuthaza ukuziphatha ekuyisibonelo esihle kweensebenzi.
M4. ISIKO LOKUZIPHATHA
M4.1 UBUDLELWANO NESIBETHAMTHETHO KANYE NEEMPHATHIMANDLA
Isisebenzi -
M4.1.1 siyathembeka kuRiphabhliki befuthi sithobela uMthethosisekelo siwulalele ekwenzeni umsebenzi waso wangemihla;
M4.1.2 sicabangela umphakathi phambili nasenza umsebenzi waso
M4.1.3 ngokuthembeka sisebenzisa iindlela zokwenza zoMbuso ophetheko ekwenzeni umsebenzi waso wasemthethweni njengoba kusitjho yoke imithetho neminye imilayo;
M4.1.4 sisiphalazela ukuyazi befuthi siyithobele imithetho neminye imilayo emalungana nokuziphatha nemisebenzi; befuthi
M4.1.5 sisebenzisana neenhlangano zombuso ezakhiwe ngomthetho nangoMthethosisekelo ekucabangeleni umphakathi.
M4.2 UBUDLELWANO NOMPHAKATHI
Isisebenzi -
M4.2.1 sakha ukuzwana nokuhlonipheka kwesitjhaba seSewula Afrika ekwenzeni umsebenzi waso wasemthethweni;
M4.2.2 sizakusebenzela umphakathi ngendlela enganakudlelezela nengakhethululiko ukuze zithenjwe iinSebenzi zoMbuso;
M4.2.3 sinomoya ophasi, sinesizo befuthi siyakghona ukusebenzisana nomphakathi, ngazo zoke iinkhathi siphathe amalungu womphakathi njengabathengi abafanele bathole isizo lezinga eliphezulu;
M4.2.4 sicabangela ubujamo nokukhathazeka komphakathi nasenza umsebenzi nasekwenzeni iinqunto eziwuthintako;
M4.2.5 sizinikele ngokusiza ngesikhathi esifaneleko ukuze kuthuthukiswe izakhamuzi zoke zeSewula Afrika;
M4.2.6 asikhethululi ngokungafanelanga ilungu lomphakathi ngesibanga sombala, sobulili, sobuhlanga namkha semvelaphi, sekolelo yokwendlalelana, ubudala, uburhole, ikolo, ezombangazwe, ubukholwa, ikolelo, isiko namkha ilimi;
M4.2.7 esisebenzisi butjhulweni isikhundla saso emSebenzini woMbuso ukuphuhlisa namkha ukudlelezela ihlangano yezombusazwe namkha esinye isiqhemu samagugu;
M4.2.8 sihlonipha sibe sivikele isithunzi somuntu kanye namalungelo wakhe njengoba aseMthethwenisisekelo; befuthi
M4.2.9 siyalazi ilungelo lomphakathi lokuthola ilwazi, ngaphandle kwelwazi elivikelwe ngumthetho.
M4.3 UBUDLELWANO HLANGANA NEENSEBENZI
Isisebenzi -
M4.3.1 sisebenzisana ngokupheleleko nezinye iinsebenzi ukuphumelelisa okomphakathi;
M4.3.2 siyiphetha yoke imilayo efaneleko yabaphathiswe ngokomthetho abasipha yona, ikani nayingaphuli okubonelelwe nguMthethosisekelo namkha ngumthetho omunye;
M4.3.3 silisa ukuvuna iinhlobo nabangani emisebenzini ephathelene nomsebenzi waso befuthi asisebenzisi butjhulweni amandla waso namkha sifake esinye isisebenzi umoya, namkha sona singenwe ngumoya wobukhohlakali emandleni waso;
M4.3.4 sisebenzisa iindlela ezifaneleko ukuzwakalisa ukurhonona kwaso namkha sizikhulumele ngokwaso;
M4.3.5 sizinikele ekuthuthukisweni, ekukhuthazweni nasekusetjenzisweni okupheleleko kweensebenzi zaso nasekuphuhliseni ubudlelwano obulungileko basemsebenzini nahlangana nabantu;
M4.3.6 sisebenzisana ngokulungileko, nangekhono nangendlela enokulingana nezinye iinsebenzi, kunganandaba nokwazisa umbala, ubulili, ubuhlanga nemvelaphi, ikolelo yokwendlalelana, ubudala, uburhole, ikolo, ezombusazwe, ubukholwa, ikolelo, isiko kanye nelimi; befuthi
M4.3.7 sihlukana nezombusazwe nasisemsebenzini.
M4.4. UKWENZIWA KOMSEBENZI
Isisebenzi -
M4.4.1 sisiphalazela ukufeza iinrhuluphelo zehlangano yaso ngendlela enokonga necabangela umphakathi;
M4.4.2 siyakghona ukuwusebenzisa kuhle umcabango nokwenza umsebenzi waso, sifune iindlela ezitjha zokurarulula iinkinga nokuphuhlisa ipumelelo nobukghoni emcabangweni wezomthetho;
M4.4.3 siyenza ngesikhathi imisebenzi yaso;
M4.4.4 siwenza ngobukghoni nangekhono elipheleleko umsebenzi;
M4.4.5 asizibandakanyi esenzweni eziphikisana namkha esidlelezela ukwenza kwaso umsebenzi wasemthethweni waso;
M4.4.6 sizazikhipha esenzweni sangomthetho namkha ekuthathweni kweenqunto okungagcina kubuyelelisa sona ngendlela engafanelanga, befuthi lokhu kufanele kubikwe ngendlela efaneleko yisisebenzi;
M4.4.7 sithwala indiba yokutholakala ukungenela ukuthwasiswa okuya phambili nokuzithuthukisa ebizelweni laso;
M4.4.8 siyathembeka befuthi sinokuziphendulela ekusebenzeni ngeemali zomphakathi befuthi sisebenzisa ipahla yoMbuso neminye imithombo ngendlela enepumelelo nesebenzako, futhi ngerhuluphelo esemthethweni;
M4.4.9 siphuhlisa ukuphatha okubhadlileko, okusebenzako, okuphumelelako okunganakufihla nokunokuziphendulela;
M4.4.10 ekwenzeni umsebenzi waso, sizakubikela iimphathimandla ezifaneleko ubukhohlakali, ukukhwabanisa, ukuvuna iinhlobo, ukungaphathi kuhle kanye nesinye isenzo ezingumlandu namkha esidlelezela umphakathi.
M4.4.11 silayeja ngokuthembeka nangokungavuni, kuthathelwa emibikweni efaneleko, iimphathimandla ezingaphezulu nazibawa isizo elinjalo; befuthi
M4.4.12 sihlonipha isiphiri seendaba, semibhalo neenkulumiswano ezithathwa njengezifihlakele namkha eziyisiphiri;
M4.5 UKUZIPHATHA KOMUNTU NALOKHO AKUTHANDAKO
Isisebenzi -
M4.5.1 ngesikhathi somsebenzi, simbatha sibe siziphathe ngendlela eyakhela uMbuso igama;
M4.5.2 siziphatha ngendlela ehloniphekile ekusebenziseni utjwala namkha enye into enokudaka;
M4.5.3 asisebenzisi isikhundla saso sasemthethweni ukuzitholela izipho namkha okusibuyelelisako ngesikhathi senza umsebenzi waso befuthi angeze samukela izipho esiziphiwa emsebenzini ngoba lokho kungathathwa ingathi ngukufumbathisa;
M4.5.4 asivezi namkha sikhulume imibiko yangokomthetho ukuzibuyiselelisa namkha ukusiza abanye; befuthi
M4.5.5 angeze; ngaphandle kwemvume, sivume ukwenza umsebenzi wangaphandle osirholelako ohluke emsebenzini waso wasemthethweni, namkha sisebenzise izinto zokusebenza zase-ofisini yaso ukwenza umsebenzi lowo.

WORX NEWS 1
Page
Khuyini okungaPhakathi
Okutjhiwo ngumHleli
Iincwadi eziya kumHleli
ImiSebenzi yesiThunywa
I-CBPWP ivulela umPhakathi wakwaMadlala amathuba
Ukuqeda abonobangela bomtlhago
UmPhakathi wakwaNongoma
Iofisi leMmabatho
AbosoKontraka abasaFufusako bavulelwa amathuba
I-DWP ilekelela ehlelweni lezokulunga
I-CBPWP isemsebenzini eLimpopo
IinKhathi zeTjhuguluko
I-Windows 2000
UkuVulelwa kwabaNzima amaThuba wezomNotho
ImiBuzo yakho, iimPendulo zethu
Iinqhemu zezamaphilo zeKulungwanamnyaka ziyathoma
UmHlangano weSMS
AbaPhathi baseGwini elisePumalanga bayahlanga
UkuSekwa Butjha kwezobuDlelwano basemiSebenzini
IHlelo lokwEngamela ukuSebenza
UkuKhwatjhazisa
Amagwalo waseAntarctica
Idiski nekhwaya
Sikulayeja ngezamaPhilo
I-MPCCs ilekelela abantu ngemisebenzi yoMbuso
MPCCs bringing government services.....
Njengehlangothi elithonywe ngumbuso leMPCC, amaMPCC amabili, ekuyiMarelane
Kopman ngePumalanga Kapa neMbazwana KwaZulu Natal zibekwe ngokomthetho
nguNgqongqotjhe wezemiSebenzi yomPhakathi uKszn Stella Sigcau. EMbazwana,
uNgqongqotjhe Sigcau bekaphekelelwa nguNgqongqotjhe wezangaPhakathi uDr
Mangosuthu Buthelezi. AmaZiko wemiSebenzi eHlukile emPhakathini abonakele
ayisikhali sokuthoma sokuphemba ituthuko, ukuxhumana kanye namahlelo wokwazisa
njengoba angaba ngumthombo ekungafinyelelwa ngawo iinhlobo ezinengi zemisebenzi
yomBuso.
UmNyango wezemiSebenzi yomBuso, ngelawo iHlelo lasemiPhakathini lemiSebenzi
yomBuso(iCBPWP) unendiba yokusiza ngeemali ukwakhiwa kwamaMPCC ngenarheni
le. AmaMPCCs aqakatheke khulu eqhingeni lombuso lokufinyelelisa imisebenzi
yombuso emiphakathini. AmaZiko lana azakusetjenziswa njengamaziko anakoke lapho
kungafinyelelwa khona imisebenzi yombuso wendawo, wephrovinsi nowesitjhaba.
Isibonelo, umNyango wezangaPhakathi uzakukghona ukulungisela abantu abomazisi
khona lapho kunobana bakhambe amabanga amade ukuthola isizo elinjalo. Kumbi khulu
eendaweni zasemakhaya lapho amabanga amade khulu kanti ukuya edorobheni
ukuyothola isizo lelo kubiza tle.
IMPCC yaseMbazwana ibe yiMPCC yokuthoma evulwa KwaZulu/Natal befuthi isiza
iinkomplasa ezingaba zine. Ngaphambi kokuvulwa kweMPCC, izakhamuzi bezivame
ukukhamba amakhilomitha angaba ngama-80 ukuya eHluhluwe ukuyothola isizo
lombuso njengeentifikeyiti zamazalo kanye nabomazisi. UmNyango wezangaPhakathi,
wezeHlalakuhle yomPhakathi, wezasemiSebenzini kanye neHlelo lomBuso
lezokuXhumana seyisebenzela eMPCC yaseMbazwana. Nakakhuluma nomphakathi
uNgqontqotjhe uSigcau uthe iMPCC leyo angeze yasiza ngokufinyelela imisebenzi
yombuso kwaphela emphakathini kodwana izakusiza nangemibiko eminengi ngefowunu.
UNgqongqotjhe uSigcau uthi ngesikhathi kwakhiwa iMPCC leyo abantu balapho
bavulekelwa yimisebenzi. Yimali engangeR273 000 eyabelwa imirholo kanti befuthi
lokho bekungukusisela emphakathini walapho. Ngabantu abayi193 abaqatjhwa
ngesikhathi kusakhiwa. Ube watjela nomphakathi bona umNyango wemiSebenzi
yomBuso ubinge ukuqinisekisa bona imibiko ngezombuso iyabafinyelela. Uthe iziko
lelo lizakuba ngumthombo welwazi emiphakathini egade itlhaga ukufinyelela imibiko
ngombuso.
ECofimvaba, umNyango wezeHlalakuhle yomPhakathi, wezangaPhakathi nezoMbuso
zokuXhumana namaHlelo wezokwAzisa, seyiyasebenza. Imisebenzi eyenziwa yiMPCC
yaseCofimvaba ikhambelana nesibawo sikaMengameli woMbuso uThabo Mbeki
sokurhabisa ukutloliswa kwamazalo nokuthathiswa abomazisi ukuze abomma bakhona
bakghone ukwenza isibawo sehlalakuhle yesondlo somntwana nokuthi abanye
abasemhlalaphasini benze isibawo somhlalaphasi wombuso. Okwagadesi umNyango
wezangaPhakathi utlolisa ngezandla iintifikeyiti ezingama70 nabomazisi abangama50
ngelanga.
Umzamo weMPCC wavela okokuthoma eminyakeni engama20 edlulileko eenarheni zase
Scandinavian. Kwalemukwa bona iMPCC ingasebenza njengesitlabagelo sokwazisa
nokuxhumana ebantwini abaseendaweni ezikude lapho kunzima khona ukufinyelela
imibiko nesizo lombuso. Okwabonwa yiScandinavia kukhambelana nomqondo
wezokwenzeka eSewula Afrika kwezomphakathi nezomnotho. Esikhathini esidlulile
bekunzima ukuthola imibiko nesizo embusweni ngesizi lokuthunyelwa lapha uthunyelwe
kuleya indawo. Lokho kwabanga ukungathembeki kombuso ekusizeni abantu
ngepumelelo.
NguSalome Baloyi
Caption
Ukuvulelwa amathuba kwamambala ... abantu abayi193 baqatjhwa ngesikhathi
kusakhiwa iMPCC yaseMbazwana.
Caption
UNgqongqotjhe uStella Sigcau ahlekisana noNgqontqotjhe wezangaPhakathi uDr
Mangosuthu Buthelezi. AboNgqongqotjhe ababili laba bathaba khulu ngesikhathi
umphakathi ubahlambisa ngemvu, amabhanana neenkghabisi zomzimba, ngokwesiko
lesiZulu
IINCWADI EZIYA KUMHLELI
Letters to the editor
Azibe zifitjhani, zinqophe, zizwisiseke zibe zifaneleke
INCWADI EHLABENEKO
Winning letter
Akunakusetjenziswa kwepahla yomBuso ukwenza imisebenzi yangecadi
Emalangeni lana umKhandlu wabaNqophisi bezomThetho ukholwe yiimbawo ezivela
eensebenzini zifuna bona imitlolo yazo efana nabomAzisi neentifikeyiti zomuntu
zivunyelwe ngokomthetho ngumKhandlu wabaNqophisi.
Emihleni, irhuluphelo yokufuna isizo leli isuke ingeyomuntu. Sekufike ebangeni lapho
kufuneke bona kwenziwe isiqunto sokuphelisa isizo leli - ngaphandle kwasemajamweni
angavamanga azakucalisiswa ngumNqophisi wezomThetho uBuks Annandale namkha
yisiPhathiswa esiKhulu sezomThetho uBernice Africa. Nabungavumiko ubujamo
bezinto, iinsebenzi zizakukhombelwa bona zise imitlolo yazo ePosweni namkha
esteyitjhini samapholisa iyokuvunyelwa khona. Zombili iinhlangano lezi ziqatjhe abantu
abanomsebenzi wokulekelela umphakathi ngencedo elinjalo.
Itjhebiswano lakho malungana nalokhu lingathokozelwa khulu ukuze kuphungulwe
umthwalo emahlombe weensebenzi zomKhandlu wabaNqophisi.
NguBuks Annandale - umNqophisi wezomThetho
UKUVALELISA EGASA
Ngifisa ukuzwakalisa ukuthaba kwami ngeminyaka emihle engiyisebenze emNyangweni
lo.
Kusukela ekuthomeni kwami eOfisini yaseBhayi ukuya ePolokwane ephrovinsini
leLimpopo namhlapha nje eOfisini yesiFunda ePitori. Ngithole ithuba lokusebenzisana
nabalingani abazinikeleko abathandako ukusiza nabanomfutho ngokwabo.
Ngithanda ukuthokoza labo egade ngisebenza eduze kwabo(banengi khulu ukungababala)
kanye nabanqophisi abancani agade bathemba ubukghoni bami njengomPhathi.
Ngifisela umNyango lona itjhuguluko enepumelelo.
NguBridget Gasa - eOfisini yesiFunda ePitori
UHANS POOT UZAKUHLULUKELA AGADE ASEBENZA NABO
Ngifuna ukuzithokoza zoke iinsebenzi ezinomusa zomNyango lona ngetjhebiswano lazo
nobukghoni bezinga eliphezulu elinokuzinikela.
Bekuligugu nethabo ukusebenza nabaleyi, abosonjiniyera, abaseki, abochwephetjhe
kanye neensebenzi ezilekelelako emNyangweni lona.
NguHans Poot - eOfisini yemTjhade, ePitori
Tlola uthumbe!
Write and win
Tlolela e-: Worx News, Private Bag X65, Pretoria, 0001. E-mail:
sgumbi@pwdmail.pwv.gov.za namkha uFeksele e-: 012 323 2856. Siza utlole ibizo
lakho eliphelele, ibizo lomKhandlu wokuNqophisa wenu, imininingwana yalapho
utholakale khona nanyana ungafuni bona igadangiswe. UmHleli unelungelo lokuhlunga
iincwadi. Umtloli wencwadi ephuma phambili uzakuthola iT-Shirt yegalfu eqinileko
etlolwe ibizo lomNyango lona.
IMISEBENZI YOKUTHUMA
Messenger services
Imisebenzi yokuthuma ingenye yemisebenzi enganakwanga khulu kodwana iyimisebenzi
eqakatheke tle emNyangweni lona. Imisebenzi yokuthuma iwela ngaphasi kobuNqophisi
bezokuLekelela, nokhoke iphiwe ubuNqophisi obuhlukeneko kanye nobuNqophisi
obuKhulu emNyangweni lona.
Bucalene nokuphadlhalaliswa kwemitlolo ngaphakathi nangaphandle, ukugcinwa
kwemibiko, ukubuthelelwa nokuphadlhalaliswa kwemitlolo kanye nokuyigadangisa.
EOfisini yemTjhade sineenthunywa ezingama20 ezisebenza zingadinwa ukuqinisekisa
bona zoke iincwadi zifike ngesikhathi lapho zithunyelwe khona.
NguLeon Westhuizen
Caption
Wok'umsebenzi uqakathekile, iinthunywa zethu zincamele ukusebenza ngesikhathi
ASISEBENZISANENI SOKE
Let's work together
USoNgqondo waseSpain uJose Ortega Gasset, odume ngemitlolo yakhe yemiphumelo
ekhuthazako yamagugu akhako, wakhe wathi: "Iintjhaba zakhiwa zibe ziphiliswe yindaba
yokuthi zinamahlelo abonelela ingomuso phambili".
EmNyangweni wethu umphumela wombono ozwakalako nonokutjhijilela wetuthukiso
yafuthi yemisebenzi esiyenzako ubonakala etjhugulukweni eyenziwa emNyangweni lona.
Njengeensebenzi ezithuthukako, sifanele sizigqaje ngokuthi sisebenzela umNyango
onesibindi sokuzicalisisa bese uthoma ihlelo letjhuguluko lomfutho ongaka. UmNyango
lona uyazicalisisa neendaba zabasebenzi nokukhathazeka kwabo nawenza iinqunto
ngomsebenzi wokutjhugulula.
Emgadangisweni lona weWorxNews, ikhasi le12 nele13 siwakhethele iindaba
zeensebenzi ezavezwa emakarateni wokuzwa imibono yeensebenzi. Nokhoke
umgadangiso lona awufanelanga ube ngiyo yodwa ikundla lapho iinsebenzi zingarera
khona ngamandla iindaba zetjhuguluko. Iinkulumiswano nokuphikisana ngezetjhuguluko
zifanele zenzelwe eenkumbeni zokuhlangana, emisehleni yekhethu, emakantinini nalapho
sizipholisela khona.
Ngiyathemba bona niyabona bonyana iWorxNews ihluke kancani emigadangisweni
yangaphambili. Njengehlangothi lokunande wenziwa ngcono umgadangiso lonakuthathelwa
naseminikelweni yenu-sesifake izahlukwana ezitjha ezenzelwe
ukuqinisekisa bona zoke izinto ezenziwa ngumNyango lona zibikwe.
Indaba esekhasini lokuthoma lomgadangiso wethu imalungana nendiba yomNyango lona
ekwakhiweni kwamaMPCC ngenarheni yoke. Lokho kuqakathekile ekubandamezeni
isizo lombuso ebantwini. Ekhasini le14 sinazisa ngekhasi leendaba zezobuDlelwano
basemiSebenzini elizakuvela njalo kuWorxNews. Ikhasi lasekugcineni egade libizwa
ngokuthi yiWorxie litjhidiswe yiindaba zokuzithabisa ezithinta ezemidlalo ezenzeka
emNyangweni lona. Simema woke amalungu womNyango lona bona athumele iindaba
zazo ezitjengisa imisebenzi yobuNqophisi babo. IWorxNews ingathuthuka nakhiba woke
umuntu uba nendiba ayenzako.
Yeke asisebenzisaneni soke ekwenzeni bona umNyango lona ube likhaya elifana
nekhaya.
NguSIPHO GUMBI - UMHLELI
I-WORX NEWS iyiphephabhugu langokomthetho langaphakathi emNyangweni
wezemiSebenzi yesiTjhaba.
Private Bag X65, Pretoria, 0001
I-iWorxNews iyikundla yokuxoxisana, yokuphikisana neyokwazisa ngomNyango lona,
eyenzelwe ukukhombisa iinrhuluphelo nokuphokophelelwe ngumNyango lona. Zoke
iinsebenzi zimenywa bona zithumele iindaba ezingakarisa emNyangweni lona
nakwabanye abathintekako. Imibono evezwa kuWorxNews ayitjho bona ijamelele
iKomiti yezokuHlela yomNyango lona.
UMHLELI: USipho Gumbi; Tel (012) 337 2065; E-mail sgumbi@pwdmail.pwv.gov.za
Iphadlhalaliswa: NgubuNqophisi obuKhulu bezokuXhumana emNyangweni
wezemiSebenzi yesiTjhaba:
UukuSeka nokuLeya: yiThe Drawing Board Advertising & Design;
Igadangiswe yi-: Creda Communications egameni labaGadangisi bomBuso.
Caption
UNgqongqotjhe Stella Sigcau anabakhokheli bendawo ekuvulweni kweMarelane
Kopman Multi Purpose Community Centre.
I-CBPWB IVULELA UMPHAKATHI WAKWAMADLALA
AMATHUBA
CBPWP empowers.....
UmNyango wezemiSebenzi yesiTjhaba, ngelawo iHlelo lemiSebenzi yesiTjhaba
elisemiPhakathini(Community Based Public Works Programme-CBPWP) sewenze
okunengi malungana nokuqedwa komtlhago emphakathini waKwaMadlala waseGwini
langeSewula owakhe wakhungwa yimiguruguru yezombusazwe. Ungqongqotjhe
wezemiSebenzi yesiTjhaba uKszn Stella Sigcau ukhiphe ihlelo elihlanganisiwe elibiza
R3.8million emphakathini walapho ngaphasi koMaspalata wesiFunda saseUgu.
"Ukuphadlhalalisa ngokulingana iintlabagelo zombuso kuqinisekisa ubukhona
beentlabagelo ezifunekako eendaweni zasemakhaya," ukhulume njalo uNgqongqotjhe
uSigcau nakakhuluma nabantu abangaphezu kwekulungwana emphakathini
wakwaMadlala.
UmNyango lona wakhe iinkumba ezine zokufundela kanye nehholo yoMphakathi
eSozabe High School. EMashaba School, umNyango lona wakhe iinkumba ezine
zokufundela kubalwa nokubiyelwa kweskolo kanye namalevethri. EMagogo Junior
Primary School umNyango lona wakhe iinkumba zokufundela ezintathu kanye nephiko
lezokuphatha. Kizo zoke iinkolo lezi zoke iinkumba zokufundela egade zikhona
zilungisiwe. Umsebenzi waseSozabe High School usize khulu emphakathini walapho
ngoba awugcinanga ngokuphungula ukuminyana eenkumbeni zokufundela, kodwana
wandise nezinga lokuphumelela kwabafundi kusukela ku21 ukuya ku51% ngo2001.
Ukwakhiwa komsebenzi ohlanganisako lona kuphungule ukutlhogeka komsebenzi
esifundeni leso ngamaphesente ayi2.5.
Ungqongqotjhe uSigcau ukhuthaze umphakathi waKwaMadlala bona usiphalazele
umphakathi wakwabo kunobana "ufudukele" emadorobheni. Lokho ngokubingwe
yiHlelo lemiSebenzi yesiTjhaba elisemiPhakathini ekuqotheleni abatlhaga ukudlula lapho
imisebenzi itlhogeka khona.
IsiBonda sakuMaspalata wesiFunda saseUgu, uCllr Mntomuhle Khawula uncome
umNyango wezemiSebenzi yesiTjhaba ngokuzibandakanywa kwawo endaweni leyo:
"umNyango wezemiSebenzi yesiTjhaba bewuvele unathi kwakade. Kuyathabisa ukwazi
bona ikhona imiNyango yomBuso elalelako. Siyakuthokoza Ngqongqotjhe uSigcau
ngokukhuthalela ipilo engcono yethu soke" watjho njalo uSibonda uKhawula.
NguSalome Baloi
Ukuqeda abonobangela bomTLHAGO
Pushing back .....
Ekulumweni yakhe yokuvula ngesikhathi sokuxoxisana nabamaphephandaba ePalament
mhlaka 15 Februwari 2002, uNgqongqotjhe uStella Sigca ubale indiba eyenziwe
ngumNyango lona ekuqedweni komtlhago nasekuvuleni imisebenzi.
Ungqongqotjhe uSigcau umemezele bona uMnyango lona usebenzise ngaphezu kweR1
billion hlangana noAprele 1998 noDisemba 2001 emisebenzini eyi2 219 yomphakathi
yesakhiwo seentlabagelo. Umzamo lona uvule imisebenzi eyi98 419 ebantwini
basemakhaya, kanti eyi6 300 imisebenzi ngeyafuthi.
Ihlelo lemiSebenzi yesiTjhaba elisemiPhakathini i(CBPWP) liragela phambili ukuba
nemiphumela enqophileko emaphilweni wemiphakathini yasemakhaya. Abesifazana
bangamaphesente ayi47,8. Ukuphuhliswa kwamakhono kusese yihlangothi
eliqakathekile lepi yokuqeda ukusalela emuva ngetuthuko. Kungomoya lona ke
umnyango lona sewuthwasise abantu abayi2 800 ehlelweni leCBPWP ekukhambeni
konyaka weemali odlulileko.
UUmNyango lona uthinteke khulu befuthi ngiwo ohlohlozela ukuthuthukiswa,
ukulungiswa kanye nokwakhiwa kwamaZiko wemiSebenzi eHlukile wemiPhakathi(Multi
Purpose Community Centres-MPCCs). Ngesibanga salokho umNyango lona usebenzise
iR22,4m ngonyaka weemali u2000/2001. NgamaMPCC ayitjhumi nane aselasebenza.
Enye iR10,4m ibawelwe ukwakha nokuthuthukisa amaMPCC ayi16 kwaZulu/Natala,
ePhrovinsini leTlhagwini nasePumalanga Kapa ekukhambeni konyaka weemali
u2002/2003. Amaphrovinsi lana abekwe phambili ngesibanga sezinga lawo eliphezulu
lomtlhago nokutlhoga ituthukiso.
Malungana nokulungiswa kwepahla yombuso, uNgqongqotjhe Sigcau umemezele bona
umNyango lona uthome iHlelo lokuLungisa nokuBabalela(Repair and Maintenance
Programme-RAMP), elizakwenziwa ngamakampani wekoro yangasese, alungise abe
ababalele iintlabagelo ezithile nemakhiwo, ngokuphiwa amakontraka angafikela
eminyakeni emihlanu. Ungqongqotjhe uSigcau uthe ngomzamo lona umNyango lona
ufuna ukuqinisekisa bona ipahla yomBuso iphuhlise ukusetjenzelwa kwezomphakathi.
Kusukela ngoNovemba 1999, imisebenzi yokulungisa nokutlhogomela ebalwe ngaphazu
kweR1,4 billion ikhitjhiwe. Ngamaphesente angaba ngama71 wobungako bomsebenzi
aphiwe amarhwebo wokubonelela abaDlelezelwako.
UmNyango lona usaragela phambili ngokuzilungiselela njengomkhozi ofunekako
emnyangweni lona nasemphakathini owusebenzelako, ekubumbeni umphakathi obabalela
abantu - NguMusa Langa
Caption
UNgqongqotjhe Sigcau uphendula imibuzo yabadobhiindaba
Ungqongqotjhe Sigcau uphendula esizini lemiphakathi
yakwaNongoma
Minister Sigcau...
Ukutjhijilelwa okukhulu okwakhe kwacalana nesitjhaba lesi sekufikile emabaleni
wekhethu befuthi kusongela ukutjhabalalisa ipumelelo esesiyenzile enarheni yekhethu
ethandekako lena. Isilingo esiyiHIV/AIDS sinengozi yokubulala ekululekweni
esesiyitholileko. Ukubumbana ekusiphalazeni kwethu kuyindlela efaneleko nasifuna
ukuragela phambili njengesiTjhaba.
Ukukghema kwamhlapha okwenziwe nguNgqongqotjhe uStell Sigcau kwaNongoma
kuthethwe njengependulo yombuso esizini labantu bakwaZulu Natal lapho izinga
leHIV/AIDS lithusa khulu.
Ubuphephelo babaneHIV/AIDS kwaNongoma bujamelele enye itlha ekusiphalazeleni
ukuqeda umtlhago neHIV/AIDS. Imisebenzi ebizaR10 million seyiyenziwa
emaphrovinsini amane ekuyiKwaZulu-Natal, Mpumalanga, .Free State neLimpopo.
Imisebenzi leyo izakwenziwa ngeemali zeHlelo lemiSebenzi yesiTjhaba
elisemiPhakathini(iCBPWP). Ubuphephelo babaneHIV/AIDS bakwaNongoma
buhlangana neyisithandathu ezakwakhiwa kwaZulu-Natal njengehlangothi
elihlanganisiweko leHIV/AIDS. Irhuluphelo engiyo yobuphephelo babaneHIV/AIDS
ngukubumba isakhiwo esiyisisekelo nokuthwasisela ilwazi ngeHIV/AIDS, ukulayeja,
ukuzinikela ekuhlolweni ubujamo bakho ngeHIV/AIDS nomphakathi namkha ikhaya
lokubabalela. Isabelo esipheleleko somsebenzi lona siyiR477 540. Kuyathenjwa bona
ngabantu abangama60 abazakuqatjhwa ngesikhathi kusakhiwa. Ubuphephelo lobo
buzakuba namaphiko amabili wama-ofisi wezokuphatha, iinkumba ezimbili
zokuhlahlubela, ubukhwezelo, iindawo ezimbili zokulala, ikhitjhi kanye namalevethri.
Umsebenzi lona wenziwa kusetjenzisanwa nomNyango wezamaPhilo, ezeHlalakuhle
yomPhakathi kanye noMaspalata wesiFunda. UsomKhandlu wezeHlalakuhle
yomPhakathi kwaZulu-Natal iKosana uGideon Zulu ogade akhona naye emgidini lowo,
uthokoze uNgqongqotjhe Sigcau ngomzamo wakhe wafuthi wokwenza ipilo
yemiphakathi yasemakhaya ibe ngcono. - NguBheki Manzini.
I-OFISI YASEMMABATHO incamele ukwenzela abantu
imisebenzi ebhadlileko
Mmabatho office committed
Njengoba isendaweni yeentolo iMegacity eMafikeng, I-ofisi yesiFunda yaseMmabatho
ingenye yama-ofisi weemfunda womNyango lona. Ineensebenzi ezingasi ngaphasi
kwama50.
I-ofisi yesiFunda yaseMmabatho yavulwa ngoAgasti 2000 ngerhuluphelo yokwenza bona
imisebenzi yomNyango lona ifinyeleleke ebantwini basePhrovinsini laseTlhagwini
Tjingalanga. Iofisi lena isiza neminye iminyango esebenzisana nomNyango lona ngitjho
nomNyango wezokuKhalima, wezokuVikela, wezangaPhakathi, wezokuLunga kanye
nemiSebenzi yezobuPholisa ngeSewula Afrika.
Ikhokhelwa nguGolda Gaobepe, iOfisi lena yenza imisebenzi efana neHlangano yePahla
yomBuso, nokweNganyelwa kwePahla, ukuQatjhisa, ubuHloli neHlelo lokuThuthukisa
abosoKontraka abaFufusako.
Ngokutjho komPhathi weHlangano yePahla yomBuso nokweNganyelwa kwePahla
uMatshediso Pilane, ubudlelwano nemiNyango engabakhozi lena bube ngcono khulu
ekukhambeni kweminyaka. Uthe isizathu sokubungcono leso ngumphumela wokuvulwa
kweHlelo lokuXhumana nabaSizwako, lapho boke abaphathi bahlangana nabasizwako
njalo ngenyanga ukuzobonisana ngemisebenzi, okutlhogwa ngabasizwako, ipumelelo
kanye neenkinga ezihlangabezwako. "Ihlelo leli liyaphumelela ngoba abasizwako
sebayazi manje bona bafanele babonane nobani njalo nabahlangabezana neenkinga",
kwatjho uPilane
Ukutjhijilelwa okukhulu kweOfisi lena ngukwenza ngcono ubudlelwano naboMaspalata
baseTlhagwini Tjingalanga, okutlhogeka khulu ekwenzeni ngcono ukusizwa kwabantu
ngendaweni ngomoya wokubusa ngokubambisana hlangana neminyango yoke yombuso.
Iofisi yaseMmabatho izama ngamandla woke bona yenzele eyibasizako imisebenzi
engcono. Isibonelo, imali engaphezu kweR25 million yayabelwe imisebenzi emikhulu
ePhrovinsini lelo enyakeni weemali odlulileko. Ngaphezu kwesiquntu sembalo leyo
sasetjenziswa emisebenzini emikhulu efana nokulungiswa kwejele laseMafikeng,
nelaseKlerksdorp nelaseOdi. Ingaba yiR3,6 million esetjenziswa ekulungiseni
nasekungezeleleni amakhotho wabomarhastrata egameni lomNyango wezokuLunga.
NguKgomotso Tlhomelang
Abosokontraka abafufusako baVULELWA AMATHUBA
Emerging contractors....
IHlelo lomNyango lona lokuThuthukiswa kwabosoKontraka abaFufusako(Emerging
Contractor Development Programme-ECDP) libavulele amathuba abosokontraka
abafufusako asebatlolisile ngenarheni le yoke ngokwenza irherho eliphumeleleko
lokukhamba kusenziwa imibukiso elenzelwe ukufundisa nokulayeja abosokontraka labo
bona bangalithola njani isizo leemali lokuqhuba imisebenzi yabo.
Ngokutjho komNqophisi weECDP uGerman Mphahlele, sekubulula khulu
kubosokontraka abafufusako ukusebenza ebubulweni lokwakha. Nokhoke inengi
labosokontraka laba lisados' emhlweni ebubulweni lelo begodu bahlala batlhagiswa
ngukutlhoga amathuba wokubolekwa iimali nokuthola ukwaziswa.
Ukucalelela isizi leli umNyango lona ubumbene neIndependent Development
Corporation (IDC) neKhula Enterprise ukusekela abosokontraka labo.
"iIDC neKhula Enterprise ziqinisekisa amahlelo asetjenziswako, nokhoke amakhakhazela
wakhona awaweli kubosokontraka abafufusako ngebanga lezizathu ezimbalwa. Zona
zibala nokungakghoni ukwaziswa nokubhalelwa kwabosokontraka labo nalabo
abasizwako ukupha ababolekisiimali imibiko efunekako ekusebenzeni isibawo
ngesikhathi." Kwatjho uMphahlele
Ngu- Kgomotso Tlhomelang
Abosokontraka abafufusako asebatlolisile
bayaphothulula
Registered emerging ....
Abosokontraka abafufusako abatlolise emNyangweni wezemiSebenzi yesiTjhaba
ngeHlelo lokuThuthukisa abosoKontraka abaFufusako bahlonyiswe ngamakhono woke
afunekako ukuqhuba imisebenzi yabo ngepumelelo.
"Ngehlelo leli, ngihlonyiswe ngamakhono wokuzalisa amaphepha wokuthendara
nokuraga irhwebo ngepumelelo. Lawo ke ngamakhono egade nginganawo ngaphambili",
kwatjho uDavid Medi weDMD Construction ngemva kokuphiwa isitifikeyiti sokuqeda
ngepumelelo isifundo sehlelo lokuThwasela ubuKontraka nobuRhwebi(Contractor
Entrepreneur Training programme-CET) eRhawuteni, anabanye abangama26
abosokontraka abafufusako.
Ihlelo leCET lathonywa ngo1997 ngumNyango wezemiSebenzi yesiTjhaba, iNtsika
Enterprise, iHlangano yePhasi yezasemiSebenzini(ILO) nomKhandlu wabosoKontraka
abaNzima(Black Contractors Council-BCC) ukubonelela abosokontraga ngesizo
elifaneleko lokuthuthukisa nokusebenzisa amakhono wabo wezerhwebo. Nakakhuluma
emnyanyeni obukwako wokuphothulula otlanywe yiOfisi yomNyango lona eseJozi
umPhathi weECDP uWilliam Moeketsi uthe abasokontraka abafufusako
bebangaphumeleli emarhwebeni wabo khulukhulu ngoba bebanganamakhono
wezerhwebo nezeemali. Uthe ihlelo leCET libaphe ithuba lokufinyelela amathendara
bulula.
Ihlelo leCET lithinte iindawana eziqakathekileko zezerhwebo ezifana nezokuthengisa,
ukubeka intengo, ukuzama ukuthola amathendara, ukwenganyelwa kwemisebenzi kanye
nezakhiwo zokusekela ukwakha.
Umnyanya ofana nalowo ubanjwe eOfisini lesiFunda laseNelspruit lomNyango lona
lapho umPhathi weOfisi lesiFunda lelo uReuel Maselesele aphisene ngeentifikeyiti
eziyi19 kubosokontraka abafufusako. Nakakhuluma nathwasana aphumeleleko lawo
uMaselesele uthe ihlelo lokuthwasisa lelo liyihlangothi lerhuluphelo eyiqhinga
yomnyango lona yokuqinisekisa bona abantu agade badlelezelwa ngaphambili baphiwe
amakhono wokuzibandakanya ngokwenza emathubeni avulwa yimiSebenzi yomBuso
yokuKhipha imiSebenzi ebubulweni lezokwakha, ngokwenza njalo kulekelelwe ituthuko
yezomphakathi nezomnotho ngenarheni lena.
Hlangana nabathabileko abaphothululile bekunguElizabeth Ngwenyama othole mhlapha
nje ikontraka yeR1.7 million yokulungisa indawo yamahlalo yomButho wamaPholisa
weSewula Afrika eGroblersdal. Uncome umNyango lona, wavuma ubukhokheli
obubonela phambili bakaNgqongqotjhe uKszn Stella Sigcau athi nguye ohlahle indlela
yokuvulelwa kwabafazi amathuba ngokurhabisa nokwenza ngcono ukuzibandakanya
kwePDI kwezokwakha.
Uyakholwa bona ukuthwasisa okuragela phambili okwenziwa ngumNyango lona
kubosokontraka abafufusako kuzamenza bona yena nabanye abosokontraka abafufusako
bazakhele amandla eneleko wokwenza imisebenzi yomBuso ngepumelelo
nangokuzijamelela. "Ngokusekelwa okunjalo, anginakho ukuzaza bona sizakukghona
ukwenza imisebenzi ebhadlileko nephumelelako," kwatjho uNgwenyama.
Mhlaka 9 Agasti 2001, uNgqongqotjhe uStella Sigcau wamemezela bona imisebenzi
yokwakha ebizaR142 million beyenzelwe ukuthuthukiswa kwamarhwebo
angawabesifazana kuthi engaphezu kweR40 million ibe ngeyemisebenzi etholakala
ePhrovinsini lasePumalanga.
UMaselesele utjhijilele abosokontraka abafufusako labo bona bangayeleli amathendara
wombuso wodwa kodwana bacale nawangekorweni yezerhwebo. "Ngingathaba
ukunibona nikghona noke ngokulinganako ukuphikisana nabosokontraka asebavuthiweko
ekuthatheni imisebenzi ekorweni yezerhwebo namkha kweyombuso. Ukuzinikela
kwethu njengomBuso ngukuqinisekisa bona niphumelele emarhwebeni wenu", watjho
njalo uMaselesele.
Bangaba yi144 abantu abaduna nabayi60 besifazana abangabosokontraka
basePhrovinsini lasePumalanga asebatloliswe eOfisini yaseNelspruit leECDP kusukela
ngoJanawari 2001 njengehlangothi leziko lemibiko lesitjhaba eliqine ngeyi2747.
.-NguKgomotso Tlhomelang noSipho Gumbi
Caption
Nawuredwako umNyango lona unconywe khulu ngokubekela kwawo ngecadi
iR142million yemisebenzi yokwakha, emfazini
Caption
ULydia Ntuli weLidingintombi Construction wamukela isitifikeyiti kuReuel Maselesele
Caption
Amathwasana azithembako
I-DPW ilekelela ekusekweni butjha kwehlelo lezokulunga
DPW contributes to ....
Ekuthomeni kwanonyaka uMengameli woMbuso uThabo Mbeki wamemezela bona zoke
iinyanga zika2002 zizakuphiwa isihloko ukuze kugcizelelwe itlha eseyenziwe
ngumBuso.
Enye yeendawana owenze kiyo itlha ebonakalako kusehlangothini lezamalungelo
wabantu.Ukusukela emthethwenisisekelo owakhelwe phezu kwamalungelo wabantu
wamahlelo azijameleleko wezokwahlulela, umbuso uthe esikhathini esingaphasi
kweminyaka eyi10 wakha umukghwa nenjayelo ebonakala khulu yamalungelo wabantu
eSewula Afrika.
Amakhotho womthetho angamatshwayo abonakalako wamalungelo wabantu
nezokulunga. Kusukela ngo1994 kwenziwe imizamo yokufinyelelisa ihlelo lezokulunga
emiphakathini yoke, khulukhulu kwegade idlelezelwa.
UmNyango wezemiSebenzi yomBuso wenze indiba ekulu ngehlangothini lelo, wasiza
umNyango wezokuLunga, njengomunye osizwa nguwo, ukwakha nokwengamela
isisekelo sokwakhela egameni lomNyango wezokuLunga.
Enyakeni weemali u2002/2003, umNyango wezemiSebenzi yomBuso ukhiphe isabelo
seemali esiyiR275 million semisebenzi emikhulu ethinta umNyango wezokuLunga.
Lokho bekuthinta neR204 million yemisebenzi yoke yokwakha nokulungiswa kwendawo
yamahlalo esetjenziswako netlhogwa ngumNyango wezokuLunga. Ingaba yiR71 million
eyabekelwa ngecadi engeyokutlhogomela.
Imisebenzi emikhulu iyodwa ingabali ukutlhogomela, ithethe imisebenzi eyi462
esitjhabeni soke kanti hlangana nayo engama280 isakhiwa, emihlanu ibe sebangeni
lokuthathwa ngamathendara kanti engama31 isesebangeni lokuleywa. Amahlelo
amakhulu asakhiwako athinta nomakhiwo omutjha kaMarhastrata eAtteridgeville hlanu
kwasePitori namakhotho amatjha kamarhastrata asanda ukuqedwa eKhayelitsha
naseKuils River hlanu kwaseKapa.
Ngakwelinye ihlangothi, imisebenzi eyi194 izokwenziwa njengehlangothi lehlelo
lokutlhogomela.- NguLucky Mochalibane.
I-CBPWP nayisebenzako eLimpopo
CBPWP at work....
iHlelo lezemiseBenzi yomBuso elisemiPhakathini(iCBPWP) ePhrovinsini laseLimpopo
libe ngelokuthoma ukuziphendulela esimemweni sikaMengameli se"Tsoga-o-i-tirele
asenze nakakhuluma nesitjhaba mhlaka 8 Februwari 2002. Ungqongqotjhe
wezemiSebenzi yesiTjhaba , usomKhandlu wezamaphilo nezeHlalakuhle, umNyango
wezemisebenzi yesiTjhaba, iOfisi kaNdunakulu, uMaspalata wesiFunda seCapricorn,
uMaspalata waseLepelle Nkumpi kanye nomTjhade wamaKhosi, bathaba nomphakathi
ekuthokozeni umoya weLetsema eMamabolo Village ngePolokwane.
Mhlokho uNgqongqotjhe uSigcau wabuyela eMamabolo Village, akhathazeke ngesizi
labantwana abayi100 abagula ngengqondo ngesikhathi athekele imbizo yakhe endaweni
leyo nyakenye. Abantwana labo ngabahlala esikolweni sabarholopheleko iTsoga-o-Itirele.
Lona ngumzamo womphakathi waseMamabolo Village, engama65km ngeSewula
Pumalanga yePolokwane. Ngomnikelo weR50 ngenyanga ihlangano yaboMma
yakwaMamabolo yathoma umzamo oncomekako weminyaka eminengi ezako, ozakuhlala
uyigugu leLetsema..
Uhlohlozelwa yiinkolelo "zokulekelela ekuqedeni umtlhago kwakhiwe ipilo engcono
yethu soke" umNyango wePhrovinsi wezemiSebenzi yesiTjhaba, ngokusebenzisa iHlelo
lemiSebenzi yesiTjhaba elisemiPhakathini iCBPWP wakhipha iR6 016 877 yokwakha
isakhiwo serhuluphelo lena.
Okwamanje iskolo lesi sizikhakhazisa ngembalo yabantwana abayi100, abafundisi
abathathu basafuthi namavolontiya ayi10 ayiinsebenzi. Izinto ezifundwako zithinta
ukubala, indlela yokuziphilisa nokufunda ukutlola. "Nawucala bona kwathonywa bulula
njani woke umuntu uzakuvuma bona lokhu ngukuphumelela komphefumulo womuntu",
kwatjho uNombulelo Mkhumane, iCFO yomNyango weLimpopo wezemiSebenzi
yesiTjhaba. Umoya ongahlulekiko wabafazi bakwaMamabolo ababe nokubonela
phambili ekulumweni ecaliswe esitjhabeni ngesikhathi babiza ihlelo labo bona yiTsogao-
i-tirele(Arise and Shine) libe ngelafuthi ngesikhathi uNgqongqotjhe amemezela
umkhakha wesibili wesikolo. Umkhakha wesibili utjho ukwakhiwa kweendawo
zokuhlala njengoba iinkumba zokufundela zisebenza nanjengezokulalisa abantwana
neensebenzi. Ngaphezu kwalokho uNgqongqotjhe unikele ngabomatrasi abayi100,
iintulo eziyi20, amatafula amahlanu, amakhaphethe namakhethini ukwenza ngcono ipilo
yabantwana labo.-NguKgotso Tau
IINKHATHI ZOKUTJHUGULULA
Transformation Times
Itlha yoku-1
Ungqongqotjhe uStella Sigcau udosa phambili ekutjhugululweni komNyango
wezemiSebenzi yesiTjhaba kukhambelana nokutjhugululwa kwemisebenzi yesitjhaba.
Ungqontqotjhe Sigcau uzwakalise ukusekela kwakhe umsebenzi lona befuthi uzakuragela
phambili ngokuphuhlisa iinkambiso zakhona ezenzelwe ukwenza ngcono ukusizwa
kwesitjhaba
Itlha yesi2
UmThetho osaLungiswako weSPMA, osekelwa ngabezerhwebo uzakuthulwa ebandleni
laboNgqongqotjhe evekeni yokugcina kaAprele 2002. Ekukhambeni kwesikhathi ke
iKomiti yezokuPhatha ePhezulu isarerisana nabesiKhwama soMbuso ukuqinisekisa bona
zoke iindaba zicalisiswe ngokuya kwesiseko sezomthetho.
Caption 1 Iinsebenzi zethu ziyilifa elikhulu.
Transforming the Department of Public Works into a more efficient and effective
department
Ukutjhugulula umNyango wezemiSebenzi yesiTjhaba ube ngumnyango okghonako
nophumelelako.
Caption 2
I-NDPW endala ngaphambi kwaka 2002
Caption 3
I-NDPW etja ngemva kwaka 2002
UKUVULA IINDLELA ZOKUTHINTANA ENDLELENI YOKUTJHUGULULA
Opening up communication.....
Ukufeza isithembiso sangaphambili sokuhlala kubikelwa iinsebenzi zoke ngomsebenzi
wokutjhugulula njengoba usenzeka, ubuNqophisi obuKhulu bezokuXhumana ngaphasi
kobukhokheli buka Lucky Mochalibane busavakatjhela amaOfisi wesiFunda
ukuyohlolisisa ubukghoni nokusebenza ngepumelelo kweendlela zokuxhumana
esezikhona emNyangweni lona.
Ijima lamanje leli lilandela ngemva kwekhambo langaphambili ngesikhathi
uMochalibane, aphekelela umNqophisi zoMbelele uTami Sokuthu eemFundeni,
athembisa ukwenza ngcono iindlela zokuthintana.
Imizamo yafuthi iyenziwa ukwenzela bonaZOKE iinsebenzi zomNyango lona ziyakgona
ukufinyelela iindlela zokuthintana zamahlangothi womabili, zivule amathuba, zenze
abantu bakghone befuthi zikhuthaze.
Ukufikela manje, abaphathi, amaduna kanye neensebenzi, ngitjho nabahlwengisi kanye
nabasebenza eemvandeni kukhulunywe nabo emaOfisini wesiFunda afana nasePitori,
eMtata, eBloemfontein, eKomberly, eMmabatho . Amanye amaOfisi weemFunda
azakuvakatjhelwa emalangeni ezako.
Ngaphasi kweenkulumiswano zangesikhathi kuphunywe ijima leli zinengi
iimphakamiso ezakhako ezivelile, kubalwa
??Ukufakwa kwabaXhumanisi bezokwAzisa eemFundeni
??Ukusetjenziswa kwamalimi woke wangokomthetho ekuthintaneni
??Ukwandiswa kweendlela zokuxhumana ngobuchwephetjhe ukwenzela
ukufinyelela iinsebenzi ezaneleko ngokunokukghonakala
??Ukusetjenziswa kwemihlangano yomNyango lona kubalwa nomHlangano
wezokuPhatha eemFundeni, njengomthombo wokwazisa weensebenzi
??Ukuragela phambili ngokusebenzisa amabhokisana weemphakamiso
nokuphendulwa kwawo msinyana yiimphathi eendabeni ezikhathaza iinsebenzi
Okungehla lapha akutjho ukuthi kuphelele. Eemfundeni ezinengi ukutjhugulula lokhu
kwamukelwe ngendlela ekarisako efuneka ekulekeleleni abasizwa ngumNyango lo
ngomuso.
Ukutlhogeka kwelwazi nokuzwisisa kuvezwe njengento ebanga ukuzaza nokwesaba
kwezinye iinsebenzi. Iinsebenzi zibona ingathi kusese nemibuzo eminengi esafanele
iphendulwe. Zibawe nokuthi aboGobela beTjhuguluko bemikhakha yoke yemisebenzi,
bakhambele iimfunda bazokwazisa iinsebenzi ngetlha yabo...
Iinsebenzi zikhombise ukunyula indlela yokukhulumisana umlomo nomlomo lapho
zingaveza khona imibuzo zithole neempendulo ebaphathini. Imikhandlwana
yangesikhathi sokudla namanye amajima wokuvakatjha anyulelwe ukudlulisela ilwazi
eensebenzini. Ngiyavuma, ezinye iinsebenzi zikude namaOfisi wesiFunda kanti
ukwaziswa kusese nesikhathi kanye nokulandwa kweensebenzi ezisemabangeni akude,
kwenza ukuxhumana lokhu kuthinte Zoke iinsebenzi, kuphi nakuphi lapho zikhona.
Okhunye okukhe kwabuzwa ngukuziphatha kweemphathimandla malungana
nezokuxhumana nezokwazisa. Ngaphandle kwezinye iindawana, iimphathimandla
zibonakala "zibambeke khulu" ukungaxhumana ngezetuthuko yokutjhugulula.
Nangiqedelela lena yokukhuluma umlomo nomlomo neensebenzi zoke, ubuNqophisi
obuKhulu bezokuXhumana buzakukhipha umbiko oneemphakamiso zoke neenkathazo
ezizakubikelwa abaphathi emhlanganweni wakhona ukuze zamukelwe zibe zisetjenzwe.
Okwamanje isabelo seemali sezokuXhumana sizakubuyekezwa ukubonelela ukwenza
ngcono iindlela zokuxhumana.
Incwadi evele kumNqophisi-Zombelele
Letter from the Director General
Kulenyanga siyathokoza ukubika bona sekunetlha ekarisa tle efezeke endleleni yethu
yokutjhugulula umNyango wezemiSebenzi yesiTjhaba
Okokuthoma, umthetho osalungiswako obala isisekelo sezomthetho ubale neenkolelo
zokubusa zePhiko lezokuPhathwa kwePahla yomBuso elibingiweko, ukhululelwe
umphakathi ukuzwa imibono yawo ngoFebruwari nangoMatjhi 2002. Sifuna ukuthokoza
amalungu womphakathi ngeminikelo eyenzileko eyakhakho nezwakalako engineqiniso
bona izakufakwa emithethweni elungiswako yangomuso kuze kudluliswe
umthethosivivinywa ofaneleko epalamente. Godu nemibono yeBandla
laboNgqongqotjhe emthethweni obingiweko lowo isiphumuzile.
Okwesibili, indaba yezerhwebo esekela ukwakhiwa kweSPMA seyihlungwe khulu, yenza
umtlolo lowo ube yisibonelo esiphilako ekungathonyelwa kiso ukutjhugululwa
komNyango lona
Njengoba kwatjhiwo nyakenye ngesikhathi ngivakatjhele iimfunda ezihlukeneko ngitjho
neofisi yomtjhade, umsebenzi wethu wokutjhugulula ungumzamo wezerhwebo,
obingelwe khulu ukwenza umNyango wezemiSebenzi yesiTjhaba ube ngonyulwa khulu
yiminyango esiyisizako nangabantu abafundele imisebenzi. Kalula nje, soke sisebenzela
ukwakha ihlangano ekghonako, ephumelelako, eyaziko nethanda okuphambili,
ezakwenza bona ukusetjenzelwa kwabantu kube sezingeni eliphezulu.
Hlangana nathi lapha samukela abaXhumanisi besiFunda bezeTjhuguluko abafakelwe
ukuphuhliswa ukutleleza kwemibiko hlangana neensebenzi. Okwabo, njengoba
kufakezelwa yiindiba nemisebenzi yabo, ngukusebenzela nina malungana
nokuphadlhalalisa imibiko, ukuqinisekisa bona woke umuntu ehlanganweni lena
uyakghona ukufinyelela imibiko ngesinye nesinye isikhathi nangelimi athanda
ukukhulunyiswa ngalo. Imisebenzi yabo izabe ithonyele nomsebenzi wamanje
wokutjhugulula. Sibinge ukubenza babe nathi safuthi ukuphuhlisa ukuphadlhalaliswa
kwemibiko senze ngcono nezokuthintana ngokujayelekileko.
Abanengi benu bazabe bazwile manje bona silahlekelwe yisizo labaphathi ababili
abaphambili abanguDennis Mokotedi (DDG: ezokwEnganyelwa kwePahla) kanye
noMotshoanetsi Lefoka (umNqophisi omKhulu: amaQhinga wezokuPhatha
nongumkhokheli womsebenzi wokutjhugulula) Bobabili bathokoze umsebenzi
ehlanganweni lena. Ukukhamba kwabo kungukuloba khulu emNyangweni
wezemiSebenzi yesiTjhaba nasikhumbula ukuzinikela nokubonela kwabo phambili,
khulukhulu eenkhathini zetjhuguluko lezi.
Njengoba sililela ukubaloba, sikhunjuzwa msinyana bona singakatjhugululi
ngokupheleleko nangokunabileko, singaba sengozini yokulahlekelwa ngabanye godu
abantu abanamakhono nabaqakathekile. Lokhu bekuvele kuyikinga yethu ukusukela
ngo1994 ngesikhathi sithoma ukuhlangabezana netjhuguluko yezombusazwe ngenarheni
lena. Umsebenzi wethu wamanje wetjhugululo umalungana nokwakha ihlangano
esizazigqaja ngayo nokwazana nayo, njengeensebenzeni zayo nalabo abasizwa ngiyo
Ngiyaphinda godu, nginithokoza khulu ekusekeleni kwenu kwafuthi enikukhombisa
etjhugulukweni lena.
AMAJIMA WOKUPHUMELA EZOKUXHUMANA
Communication roadshows
Ukutjhugulula emNyangweni wezemiSebenzi yesiTjhaba kungumsebenzi. Nokhoke
njengoba uragela phambili umsebenzi lona, iinsebenzi bezinande zibandakanywa befuthi
zaziswa ngokwenzekako, nokuthi khuyini okuquntiweko nokuthi umsebenzi lona
utjhinga ngaphi.
Ngesikhathi zoke izakhiwo, imisebenzi kanye nemiphumela ingakaqedelelwa,
kuqakathekile bona iinsebenzi zihlale zaziswa kusese nesikhathi bona khuyini
okwenzekako. AbaXhumanisi bezeTjhuguluko besiFunda abakhethwe mhlapha nje
banendiba abafanele bayenze ekubikeleni iinsebenzi njalo, kodwana batlhoga ukusizwa,
nokusekelwa kanye nokubikelwa.
Ukukhambisana nokuzinikela lokho, umNqophisi omKhulu wezokuXhumana, uzabe
avakatjhela zoke iimfunda ngoAPril nangoMey 2002. Uzakubonana neemPhathiswa
zesiFunda, namaRTC kanye neensebenzi zoke.
Emakhambweni lawo imisebenzi neendiba zamaRTC zizakuvezwa kuhle. Ukusizwa
kwamaRTC yiOfisi yomTjhade nangabaphathi besifunda kuzakuqinisekiswa.
Isikhundla samanje sezokuxhumana nendiba yakhona kwezokutjhugulula kuzakurerwa.
Iindaba ezizakuvezwa yiinsebenzi zizakuphendulwa. Njengoba kusese nembalo ethile
yeendaba ezingakaquntwa, iimpendulo zakhona zizakuthunyelwa emva kwesikhathi.
Nawusafuna ukwazi, thintana nomXhumanisi wezokuTjhugulula wesifundeni sekhenu
namkha iSekela lomNqophisi wezokuXhumana ngaPhakathi uSipho Gumbi e012 337
2065.
Iinkhathi zeTjhuguluko (Transformation times)
ISIRHUNYEZO SOMTHETHOSIVIVINYWA WEPHIKO
LEZOKWENGANYELWA KWEPAHLA YOMBUSO
Summary of the state property.....
Umthethosivivinywa osalungiswako wezePhiko lokwEnganyelwa kwePahla yomBuso
uthulwe eKomitini yeKoro yezemiSebenzi yesiTjhaba mhlaka 12 Matjhi ngemva
kwalapho wathulwa eBandleni laboNgqongqotjhe mhlaka20 Matjhi 2002. Godu ube
wamenyezelwa ukuzwa imibono yomphakathi.
Umthethosivivinywa lowo, usekelwa yiNdaba yezeRhwebo, wamukeleke ngethabo
kodwana kwaba neembawo zokuthi kuhlathululwe ezinye iindaba nokucalisisa
izahlukwana ezikhambelana nazo kwenziwa. iTMC isakucalisisa koke lokho anduba
umThethosivivinywa lona uphinde uthunyelwe eBandleni laboNgqongqotjhe
ekukhambeni kwakaAprele 2002. Naseliwuvumele iBandla laboNgqongqotjhe,
umgadangiso wokugcina uzakuthunyelwa kiwo woke amaofisi weemfunda
naseensebenzini. Ukuthulwa okungeneleleko kweNdaba yezeRhwebo kuzakwenziwa
neensebenzi.
Okwamanje ukubuyekeza kafitjhani umThethosivivinywa lowo kujame ngalindlela.:
IsaHluko soku1 nesesi 2 zikhuluma ngeenhlathululo kanye nephiko. Iinrhuluphelo
zekampani ngukubonelela ngamahlalo labo abasizwa ngizo kanye nokwengamela ipahla
yafuthi ngendlela ephumelelako nehlozako ukuqinisekisa ukusebenza ngepumelelo,
ukuthola amakhakhazela womphakathi naweemali embusweni. ISPMA izakuba
nobunikazi obuyi100% bombuso. Abanezabelo zobunikazi kuzakuba
ngubuNgqongqotjhe bezemiSebenzi yesiTjhaba. Ungqontqotjhe yena uzakuba
ngumnikazi wezabelo ngazo zoke iinkhathi befuthi izabelo zobunikazi zingaphiwa ezinye
izitho zombuso ngokuvunyelwa yiPalamente. Iphiko leli lizakusebenza ngaphasi
kwelawulo lomThetho wezamaKampani.
IsaHluko sesi 3 sikhuluma ngezokuPhathwa kwePhiko lelo. Umkhandlu wabanqophisi
balo uzakukhethwa nguNgqontqotjhe. Ukukhambisana nemithetho efaneleko
yezokuphatha, inengi lomkhandlu lowo lizakuba nabanqophisi abangasibo abaphathi.
Abanqophisi abangabaphathi bazakuba yiinsebenzi zekampani leyo. UmPhathisihlalo
uzakukhethwa hlangana nabanqophisi abangasibo abaphathi.
IsaHluko sesi4 sibala imithetho yezokuphathwa kweemali ePhikweni leli. Ekuthomeni
lizakuthola iimali zokusebenza elizabelwe yipalamente. Lizazingenisela imali ngokubiza
imali kilabo abasizwa ngilo ngemisebenzi eliyenzako ngeentengo zemaraka.
Lingamukela neminikelo nezondlo godu.
Lizakwengamela ukubika kwalo ngeemali malungana nePFM
IsaHluko sesi5 sihlolisisa isikhathi elizasisebenzisa kungilo lodwa elivunyelwe
ukusebenza lokho. Lokho kuzakubekwa nguNgqongqotjhe. Licalisisa izinga
leemvumelwano nalabo abasizwako, namahlelo walo wezokwEnganyelwa kwePahla
nokuthi nakhiba liyavalwa, livalwa njani.
IsaHluko sesi6 sikhuluma ngalokho okubonelelwe okwesikhatjhana njengoba iSPMA
izakuba nomphumela phezu kwemithetho ethile. Iindaba ezifana neemali zokusebenza,
ukudluliselwa kwemisebenzi kanye neensebenzi kurerwa esahlukweni lesi.
YAZINI ABANYE BABOGOBELA BEMILIBA YEMISEBENZI
UKWENGAMELA EZETJHUGULUKO Lydia Bici
UMLEYO WESPMA Gugu Mazibuko
UKWENGANYELWA KWABATHINTEKAKO Vuyo Memani
EZOKUXHUMANA Lucky Mochalibane
EZOKUZAMA ITJHUDU Jeff Moji
Emgadangisweni olandelako, sizokuthinta boke abogobela bemiliba yemisebenzi.
UKUTJHUGULULA IMIKGHWA ESEMNYANGWENI LONA
Changing the culture.....
UmNyango wezemiSebenzi yesiTjhaba(DPW) usendleleni yokuzitjhugulula uzenze
irhwebo elitjha elizakukhokhela phambili ephasini kwezokubonelela ngamahlalo
nezokwenganyelwa kwepahla yafuthi ngomcabango obabalela abathengi ocalela
phambili.
Isikhonkwana esiqakathekile setjhuguluko ngukwamukela ubujamo bamanje behlangano
nokuhlolisisa isiko lehlangano elitholakala kiyo. Okhunye okuqakatheke kangako
ngukutholisisa isiko elinyulwa yiinsebenzi, ngokunjalo ke kuleywe isisekelo
ekuzakuthuthukiselwa phezu kwaso ukususa ihlangano le esikweni lamanje ukuya
esikweni elithandwako lehlangano.
Indlela ebunjiweko isetjenzisiwe ukuthola amahlangothi wamasiko wangaphakathi
womNyango lona..
Iphepha lemibuzo laleyelwa ukuhlola amahlandla abunane wezamasiko:
??UbuKhokheli
??UkuziPhendulela
??UkuThembeka, ukuSebenzisana njengesiQhemu nokubambisana
??Ukwenza kanye nokutlama
??EzokuXhumana
??UkuLungela iTjhuguluko
??AmaKhakhazela nokukhuthazwa
??UbuPhambili
Eminye imahlukwana yafakwa ngokuthi kungezelelwe amahlandla weendiba, wendawo
kanye nawezinga, aveze amanye amajamo ekuhlungeni imibiko. Amaphepha wemibuzo
aphadlhalaliswa ngeOfisi yemTjhade nabaXhumanisi beemFunda
bezokuXhumana(RTC's) ngerhuluphelo yokuthola ipendule efaneleko ejamelele
amahlangothi woke eensebenzini zoke. Nokhoke nanyana iimpendule bezikarisa
eenkhathini ezinengi eendaweni yaseRhawuteni, ezinye iimfunda zibuyise iimpendulo
ezimbalwa befuthi zibambezelekile. Ngesibanga seempendulo ezimbalwa
nezibambezelekile lezo eemfundeni ezinengi lokho kungaliya ukusetjenziswa kwalokho
okutholakeleko kumaNDPW anabileko.
Iimpendulo zihlungwe malungana nokuthi "njengoba kunjalo" nokuthi "kusaza...",
ukutholisisa umehluko hlangana namasiko weDPW wamanje nalawo anyulwako.
Kuneenkolelo ezimbalwa eziqakathekileko ezingathathelwa ekuhlungeni lokho:
Ngaphezu kwama80% wabaphendulileko bavumile bona iNDPW ifanele ibe ngcono
khulu kiwo woke amahlangothi
??Iinsebenzi ezingaphezu kwama80% zifuna ukwenza umsebenzi omuhle
weNDPW
??Ngaphezu kwama80% wabo boke abaphendulileko babona ingathi umsebenzi
omuhle awuthokozwa kangangoba kufanele kube neendlela ezimbalwa
abathokozwa ngazo abantu
??Ngaphezu kwama72% weensebenzi abona ingathi afanele abandakanywe khulu
ekwenziweni kweenqunto
??Inengi lamaRTC, ngitjho nawebanga le7-12 afuna ukuba nelizwi ekwenziweni
kweenqunto.
??Ama86% weemphathiswa eziphezulu abona ingathi itjhuguluko ayenziwa
ngefanelo eHlanganweni lena.
??Ama75% wehlangano lena abona ingathi kunomoyana wokungathembani
??Boke abaphendule iTTT babona ingathi iNDPW ingazamazama okhunye ukuze
iphumelele
??Boke abaphendule iTTT babona ingathi akunakuxhumana okwaneleko hlangana
neemphathimandla kanye neensebenzi.
??Ama75% wabaphenduli beRTC babona ingathi basatlhoga ukusekelwa
nokukhuthazwa
Kususelwa kilokho okutholakele, kwenziwe iimphakamiso ezimbalwa eziqakathekile.
Zona ke zizakucalisiswa ngesikhathi iTTT nemiliba yemisebenzi iragela phambili.
UkuLeya ingomuso
Designing the future
Ukutjhugululwa komNyango wezemiSebenzi yesiTjhaba ube ngokhokhelako
ephasini kwezokubonelela ngamahlalo nokwenganyelwa kwepahla yafuthi ngendlela
ecalelela abasizwako necabangela phambili kulukwe kuhle necabangela umsebenzi
wangomuso.
Malungana nalokho ke umNyango lona uthume amalungu wesiQhemu somSebenzi
wokuTjhugulula bona ahlolisise befuthi afunisise amahlangothi ahlukeneko kanye
nemisebenzi emalungana nomsebenzi wetjhuguluko.
Abiwe iinqhenyana zemisebenzi. Imisebenzi neendiba ezenziwa yiinqhenyana
zemisebenzi ijame bunje:
INDABA YEZERHWEBO
Ugobela wesiqhemu somsebenzi esicalene nokuthuthukisa indaba yezerhwebo
ecalisisa bona iDPW itjhuguluka njani nguZingi Ntsaluba.
Isiqhenyana somsebenzi lesi siphenyisisa ngeemfaniselo zerhwebo zamanje
nezingabakhona ngomuso bese sihlolisisa ngokupheleleko imicabango esukela lapho.
Senza iimbonelo zezeemali nokhunye ukuveza indaba encomekako nengasebenza
eentjhugulukweni eziphakanyisiwe zokuthi umNyango lona ufanele usebenze njani
ngomuso.
Ukusebenza kwendaba yezerhwebo kusathulwa kuTTT, TMC nakuMANCO.
UMLEYO WESPMA
Ugobela wesiqhenyana somsebenzi lesi esicalene nokuleya isifaniselo sezerhwebo
seSPMA nguGugu Mazibuko..
Isiqhenyana lesi siluka iqhinga, indiba, imisebenzi eqakathekile kanye nesifaniselo
serhwebo seSPMA.
UMLEYO OMUTJHA WEDPW
Ugobela wesiqhenyana somsebenzi esicalene nokuleya isifaniselo serhwebo esitjha
somNyango lona nguBongani More.
Isiqhenyana lesi sizakubumba indiba etja, imisebenzi eqakathekileko kanye
nesakheko sehlangano somNyango omutjha nasekwakhiwe iSPMA. Lokho
kuzakuthinta amahlelo wamanje enziwa ngumNyango lona angeze asetjenzwa
yiSPMA
UMTHETHO OMUTJHA
Ugobela wesiqhenyana somsebenzi wokubetha umthetho omutjha ophambi
kwePalamente malungana nokutjhugulula umNyango lona nguBernice Afrika.
Isiqhemu lesi besicalisisa yoke imithetho eseyikhona engathinteka. Befutho sibumba
umthetho omutjha ozakwenza bona umnyango lona utjhugulukele ehlanganweni
etjha.
UKWENGAMELA ITJHUGULUKO
Ugobela wesiqhemu somsebenzi wokwengamele ezetjhuguluko nguLydia Bici.
Isiqhemu lesi sizibandakanye ekutholisiseni imicabango nokuziphatha kweensebenzi
kanye nokuluka iindlela zokuzisiza ekucalaneni nalokho okuzikhathazako neendaba
zazo.
UKWENGANYELWA KWEZABATHINTEKAKO
Ugobela wesiqhemu esicalene nokwenganyelwa kwezabathintekako nguVuyo
Memani.
Isiqhemu lesi sixhumana neminyango esizwako nabanye bangaphandle
abathintekako ukubazisa ngetlha nokuthi izabasiza njani. Sibambe iinkulumiswano
zangecadi nabaNqophisi Zombelele befuthi kunemibono esiyenzako emleyweni
nendabeni yezerhwebo.
UKWENGANYELWA KWEZEHLANGANO YEENSEBENZI
Ugobela wesiqhemu esicalene nezokuxhumana neenhlangano zabasebenzi
nguLanga Dhlomo.
Isiqhemu lesi sithome iinkulumiswano neenhlangano zezemisebenzi befuthi
sizakuragela phambili sibonisane nazo ngokutjho kwesiqunto esenziwa ePSCBC.
Iinhlangano zezemisebenzi zibawe bona zithulelwe ngokupheleleko ngendaba
yezerhwebo. Lokho kuzakwenziwa emalangeni azako.
UKWENGANYELWA KOKUZIFAKA ENGOZINI
Abogobela besiqhemu esicalene nokuhlolisisa nokwengamela ukuzifaka engozini
nguJeff Moli.
Isiqhemu lesi sicalene nomsebenzi wokutjhejisisa umsebenzi woke ukutholisisa
bona khuyini okungahle kuphambuke nokuthi kungaphepheka njani namkha
kuphungulwe umphumela wakhona emsebenzini lona. Isiqhemu lesi siluka ihlelo
lokwengamela lehlangano lena.
EZOKUXHUMANA
Ugobela wesiqhemu lesi esicalene nezokuxhumana nezokuthintana ngaphakathi
nangaphandle nguLucky Machalibane.
Isiqhemu lesi sinande senzela iinsebenzi nalabo abathintekako imilayezo nemibiko
ukuze bahlale basazi ngokwenzakalako ngetjhuguluko befuthi bathole ithuba
lokungaphosela imibono nokusiza. AbaXhumanisi bezeTjhuguluko beemFunda
bakhethelwe isifunda ngasinye ukulekelela ngokuphadlhalaliswa kwemibiko
nokuthola iimpendulo eensebenzini.
UmKhandlu omKhulu wezokuNqophisa uzakunande uphuma amajima
wokuqinisekisa bona iinsebenzi zibandakanywe emsebenzini lona
Ukubikelwa futhi ngetjhuguluko kuzakugadangiswa inyanga nenyanga
kuWORXNEWS. Lokho kuzakuba ngesiNgisi, nokhoke imitlolo yakhona
izakutholakala ku-website yomNyango lona ngamalimi woke wangokomthetho
kusukela ngoMeyi 2002.
EZAMANDLA WEENSEBENZI
Ugobela wesiqhemu esicalene nokuxhumanisa nokwengamela ezamandla
weensebenzi kumaSPMA nakuDPW etja namhla nangomuso nguLanga Dlomo.
Isiqhemu lesi sicalene neendaba zoke zomthetho nezokuqatjha ezimalungana
neensebenzi zomNyango lona. Sisenza umsebenzi wehlelo lokufuduka,
ezomphakathi kanye nezamakhakhazela weensebenzi. Sitlhadlhulula iinhlathululo
zemisebenzi, senze umsebenzi wokuthola nokuqatjha iinsebenzi zezakhiwo ezitjha.
UmNyango wezemiSebenzi yesiTjhaba
Ukuvulelwa kwabaNzima amathuba wezomnotho: Umzamo
lona uyamukeleka
Black economic empowerment......
UmNyango wezemiSebenzi yesiTjhaba, ngokusebenzisa iHlelo lezokuLungisa
nokuTlhogomela i(RAMP) uthumbe unongorwana weProfessional Management
Review (PMR) ngomzamo wawo wokuvulela abanzima amathuba wezomnotho..
iRAMP ngumzamo ozithonyelweko owathonywa ngumNyango lona ukwenza bona
amajele abe semajamweni asebenzako. Ihlelo leli lathonywa ngo1999 befuthi
angaphezu kweR1,4 billion amakontraka aphiwe amaSME.
UmNyango wezokuKhalima ubuyelelwe khulu ngaphasi kwehlelo leli ngamajele
ayi179 aselatjhejisisiwe. Itlha yehlelo leli igcine ngokuthi lidluliselwe kweminye
iminyango yombuso ebunane
Soloko lathonywa iRAMP lenze umsebenzi omkhulu emzamweni wombuso
wokuvulela abanzima amathuba wezomnotho. Ukufikela manje kungaba ngama71%
wobunjalo bamakontraka aphiwe iAffirmative Business Enterprise (ABE).
iPMR iyavuma befuthi ithokoza umbuso, amarhwebo kanye namaNGO ngemizamo
yayo yokuvulela abanzima amathuba wezomnotho nokuthuthukiswa kwemiphakathi
NguKgomotso Tlhomelang
Caption
UDG Thami Sokutu aphiwa unongorwana wePMR nguBarbara Wood isiKhulu
eseNgameleko sephephabhugu lePMR.
SEKUSETJENZIWA I-WINDOWS 2000
Ukufakwa kwehlelo leWindows 2000 sekuthomile ngemva kokuthola ilayisense
yoke yemiliba yakhona, iintlabagelo zokusiza kanye neenkhali zokuvikela
iimphazamisi. Isiqunto sokusebenzisa iWindows 2000 sibangwe ngabonobangela
abalandelako laba:
??iBanyan Vines njengehlelo lemiliba yokusebenzi ayisenamsebenzi emNyango
lona.
??Isizo leBanyan alisatholakali
??AmaServer wakhona eqile emthamweni we-disk bese lokho kubanga ukuphuka
kwehlelo leli njalo
??Ama-directory ekusizanwa ngawo wama-server azele iimphazamisi
??Imitjhini yama-server wakhona seyimidala befuthi inande ibhalelwa
??Ngalle kweMali ayisebenzi befuthi itjhiywe yisikhathi.
AmaServer weWindows 2000 azokuba nomthamo omkhulu wedisk kunama-server
weBanyan. Azokuba neemvikeli zeemphazamisi zamanje kanye nehlelo lokuposa
ngomoya elisetjenziswa kumaserver lana.
Ukusetjenziswa kweWindows 2000 kwathonywa mhlaka15 Aprel 2002 befuthi
kulindeleke bona kuphelele ngoOktoba 2002. Irhuluphelo yokuthoma
yomsebenzi lona ngukuxhumanisa isisebenzi ngasinye ku-computer yetafuleni
esemilibeni yeWindows 2002
Imibiko egcinwe emilibeni yeBanyan izakuthunyelwa kuseva yeWindows 2002.
Imilayezo ekuBeyond Mail kwamanje izakuthunyelwa ebhokisaneni elikuPC
yakho. Indlela yokuthumela imibiko etjha ezokusetjenziswa kuWindows 2000
yiMS Outlook. Incwadi yokulayeja umsebenzisi izakuphadlhalaliswa
nasekuthomile ukufakwa kwayo eofisini yakho. Ikheli lakho lasemoyeni
lizakutjhugulukela ehlelweni elitjha.
Itjhuguluko, ngokwendalo yayo inakho ukungakhathaza nokuthusa abantu
ibarare. Nawuzithola utlhoga ukwazi okhunye, siza uthintane neKoro yeIT.
KUKHETHWE iMAGIC TRAVEL AGENCY
UmNyango lona ukhethe ihlangano etjha yezokuvakatjha ingene esikhundleni
seRennies Travel, ephelelwe yikontraka ngoMatjhi 2002
iMagic Travel
iphiwe ikontraka ngumnyango lona isikhathi seminyaka emibili, bona isebenze
woke amalungiselelo wokukhamba, ngitjho namahlalo nokubhukhela
ukukhamba ngesiphaphamtjhini. Kungafani neRennies ebeyisebenzela
ngaphakathi lapha iMagic Travel ingatholwa eNo.467 Church Street Arcadia
Nawufuna ukubhukha thintana: noAysha Jogee
Ifowunu: (012) 341 4207 namkha
Ifeksi: (012) 341 3444
Caption
Ngesincele: uSeth Mthombeni, Aysha Jogee noRika Sprang.
IPENDULO YAKHO EMGADANGISWENI WETHU WOKUTHOMA WE-Q&A
Your feedback....
Sithokoza zoke iinsebenzi ezizwakalise ukukhathazeka nemibuzo yazo malungana
nomsebenzi weTjhuguluko zisebenzisa iBhokisi leemPhakamiso namaPoskarata
atholakala emOfisini wesiFunda neOfisini yemTjhade. Ukuzibandakanya kwenu
kuzakusiza abaphathi bomNyango lona bazwisise ukukhathazeka nemibuzo yenu.
Yenisize nihlale nixhumana.
Umsebenzi wokuxhumana wenzelwe ukuqinisekisa bona sisifeze isithembiso sethu
sokuxhumana sokuqinisekisa bona ukuxhumana kuhlale kukhona emahlangothini woke.
Ngaphandle kweempendulo zenu kuzakuba ngokwehlangothi linye..
Emgadangisweni lona umNqophisi Zombelele uThami Sokutu, ngokusizwa yisiQhemu
somSebenzi weTjhuguluko, uphendula iinhloko ezimbalwa enibone ziqakathekile bona
niziveze. Ngelitjhwa ke asikghoni ukuyiphendula yoke imibuzo evelile, kodwana calani
iindaba ezisazakuza lapho sizakuragela khona phambili ukucalana neendaba
eziqakathekileko kini.
1. Naku enisitjele khona
Kunokulahlekelwa yithemba okuvamileko hlangana neensebenzi zeDPW zokuthi
kuneenthembiso ezenziwa ngaphambili kodwana akunabungcono obungako
obenzekile. Alo umehluko ukuphi?
Ipendulo yethu...iKomiti ekulu yezokuPhatha(TMC) nesiQhemu somSebenzi
wokuTjhugulula(TTT), nabaPhathi beemFunda kanye nabaXhumanisi
beemFunda bezeTjhuguluko(RTC's) bazakunande babikela iinsebenzi ngetlha
eseyenziwe
2. Naku enisitjele khona...
Ezinye iinsebenzi zicabanga bona itjhuguluko yamanje ibiza khulu befuthi
ayinamsebenzi.
Ipendulo yethu... Indaba yezerhwebo yeSPMA izakurerwa nazo zoke
iinsebenzi. Nizakughona msinyana ukuzwisisa amakhakhazela wokubuyelelwa
ngeendleko weSPMA. UmNyango lona awunanto ongayenza kodwana ufanele
utjhugulule nawusafuna ukuhlala unguMnyango.
3. Naku enisitjele khona...
Ezinye iinsebenzi zilila ngobunzima betjhuguluko, zithi umNyango lona solo
uyatjhugulula kusukela ngo1996 kodwana akunamphumela.
Ipendulo yethu...iSPMA ikuyelele koke okwenzeke emisebenzini
yangaphambili yokutjhugulula kanti ke yenganyelwe ngendlela eqinileko
ukuqinisekisa bona iyaphumelela ineensebenzi zayo zoke.
4. Naku enisitjele khona...
Iinsebenzi ezinengi azibathembi abaphathi bazo. Ekugcineni ke umNyango lona
awufanelanga usebenzise abaPhathi beemFunda njengomthombo ekungiwo
wodwa wezokwazisa malungana nomsebenzi wetjhuguluko
Ipendulo yethu...UmNyango lona wendlale izakhiwo eziyimiliba ukuqinisekisa
bona kube nokuphadlhalaliswa. UmKhandlu wokuNqophisa ezokuXhumana,
usizwa ngamaRTC, uzakwengamela ukuphadlhalaliswa kwemibiko kizo zoke
iinsebenzi.
5. Naku enisitjele khona.......
Kunefuneko yokwakha isiQhemu sokweNgamela ezeTjhuguluko ngoba iindaba
zabantu sezithoma ukuvela befuthi okwamanje azenganyelwa ngefanelo?
Ipendulo yethu...isiQhemu sokweNgamela ezeTjhuguluko sibekiwe befuthi
sikhokhelwa nguLydia Bici. Umsebenzi waso uzakwenziwa neensebenzi zoke.
6. Naku enisitjele khona...
Umsebenzi wokutjhugulula uyafaniswa nowokuphungulwa nokulisiswa kwabantu
umsebenzini, indaba kubana umbuso utjengisile bona iinsebenzi zesitjhaba zande
khulu.
Ipendulo yethu...Lokho akusilo iqiniso. Ukutjhugululwa komNyango lona
kungaphezu kwezemisebenzi. Kukuthi umnyango lona usebenzani befuthi
usebenza njani ekusizeni abantu ngemisebenzi efaneleko ngaphakathi
nangaphandle. Ukuthi nguwuphi umphumela walokho ozakuba phezu
kwemisebenzi nehlathululo yomsebenzi, akunasiqunto esesenziwe malungana
neendaba zokukhamba kwabantu njengoba isifaniselo sezerhwebo sisarerwa
befuthi sisaleywa. Nasezenziwe iinqunto zakhona zoke iinsebenzi zizakubikelwa.
7. This is what you told us.......
Kufanele kube nomunye godu umzombe wamajima wokuphuma ukuyokhuluma
ngerhuluphelo, ubuthunywa kanye nokuphokophelelwe
Ipendulo yethu..........Lokho sekuyenzeka ngeendlela ezihlukileko
zokuxhumana ngitjho nangeWorxNews, amaphetjhana kanye nokumemezela.
8. Naku enasitjhela khona...
Okumumethweko ekuxhumaneni kwethu kufanele kutholakale nangamanye
amalimi wangokomthetho.
Ipendulo yethu..........Lokho kuzakwenziwa. Yoke imitlolo nemigadangiso
yangomuso izakuba ngamalimi woke wangokomthetho.
9. Naku enasitjela khona.......
Kghani likhona na iqhinga lokuthwasisa iinsebenzi ezifudukela kumaSPMA?
Nakanjani, kuzokuba nokutlhayela kwamakhono hlangana nalawo ezinawo
iinsebenzi kwamanje nalawo azakufuneka kumaSPMA.
Ipendulo yethu...Isiqhemu sezaMandla weenSebenzi sizokuluka iqhinga
lokuthwasisa. Naselivunyelweko, lizakusetjenziswa kuhlanganyelwe neensebenzi
zoke.
10. Naku enisitjele khona.......
UmNyango lona umemezela imibiko ephikisanako-ngesikhathi ukhuluma
ngeensebenzi bona zingamagugu aphambili, awuphi iinsebenzi imifundaze bona
ziragele phambili ngokuthuthukisa amabizelo wazo ukuzithuthukisa nomnyango..
Ipendulo yethu....Akusilo iqiniso lokho ngoba umnyango lona unayo imifundaze
evulelwe iinsebenzi zoke. Nawusafuna ukwazi ngalokho thintana neOfisi
yezaMandla weenSebenzi namkha iOfisi yemTjhade.
11. Naku enisitjele khona.......
Ngiziphi iindlela enizozisebenzisa ukufudukisela iinsebenzi kumaSPMA. Kghani
iindaba eziqakathekileko ezifana nobuhlanga, ubulili, ukulingana, amakhono
kanye nobukghoni zizakutjhejisiswa?
Ipendulo yethu....UmNyango lo uzakufuneka uthobele yoke imithetho efana
nomThetho wezokuLingana, umThetho wokuPhuhliswa kwamaKhono, njll.
Isithembiso sethu sezokuxhumana......
Our communications promise
"Abakhokheli, iimphathimandla kanye nesiqhemu somsebenzi bazinikele
ekusizeni esinye nesinye isisebenzi emNyangweni lona bona sizwisise
irhuluphelo, ubuthunywa kanye nokufuneka kwezerhwebo emNyangweni lona.
Sizimisele ukuqinisekisa bona esinye nesinye isisebenzi sibe nendiba
eqakathekileko ekucalaneni nalokho okutjhijilela umNyango lona. Kungesibanga
leso sizakuhlala sibikela zoke iinsebenzi befuthi sizibandakanye emahlelweni
nasetlheni yomNyango lona. Godu sizakuhlathulula bona lokho kutjho ukuthini
eensebenzini, kwesibasizako nasesitjhabeni." - NguTami Sokutu: umNqophisi
Zombelele, umNyango wezemiSebenzi yesiTjhaba.
IHLANGANO YEZAMAPHILO YOMNYAKAKULUNGWANA
IYATHOMA
Millenium health......
Boke abantu abatjhejisisa ezamaphilo bafanele bazitholele indlela yokungena
kwesanda ukuvulwa iHealth and Diet Management Club(HDMC). IHDMC
eyaziwa nangelithi yiMillenium Health Club iyathemba bona izakusiza iinsebenzi
ukuphungula umzimba nokwenza ngcono ipilo yazo.
Ngokutjho komtlami wakhona uKszn Elma Scheepers, amalungu wehlangano
lena azazibandakanywa emidlalweni yokuzisongasonga neminye imidlalo
ngesikhathi sokudla kwasemini. Kuzakuba neenkulumo ezenziwa ngesikhathi
sokudla emini lapho amalungu azakukhuthazwa bona aphungule amakhilo
angafunekiko nokwabelana ilwazi ngitjho nokuphafusana ngeendlela
zokuphungula umzimba uphile kuhle. Ukuze kutjhejisiswe imiphumela yakhona,
kuzakuba nemitjhini ephiwa amalungu ukuze anande azilinganisa.
Ihlangano le ikhe yabamba umhlangano kanye ngoJanawari 2002, kodwana
ngesibanga sokuminyana kwamahlelo wamanye amalungu(alungiselela ukuphela
konyaka weemali) kusuke kwaba budisi bona ahlangane. Nokhoke ihlangano le
ilindeleke bona iphindele emisebenzini yayo emalangeni azako.
UmHlangano weSMS ucalana nokutjhijilelwa yiTjhuguluko
SMS Conference....
-Ngu Lucky Mochalibane
Mhlaka 14 namhlaka 15 Matjhi 2002, abaphathi abakhulu abayitjhumi nanye
basemNyangweni wezemiSebenzi yesiTjhaba, kubalwa nomNqophisi oMkhulu
wezaMandla weenSebenzi uLanga Dhlomo, baye emHlanganweni wokuthoma
wamalanga amabili wangoNyaka wabaPhathi abaKhulu eInternational
Convention Centre eThekwini.
Umhlangano lowo bewutlanywe ngumNyango wezemiSebenzi yesiTjhaba
nezokuPhatha(DPSA) njengehlangothi lafuthi lemizamo yokutjhugulula
ezemisebenzi yesitjhaba nokuthuthukisa amakhono wamandla weensebenzi,
ngitjho nabaphathi.
Ibekwe mhlaka 1st Janawari 2001, iSenior Management Services (SMS) ibinge
ukudosa, ukubamba kanye nokuphuhlisa abaphathi abakhulu abanamakhono
nabakghonako nabanye abafundele imisebenzi kwezemisebenzi yesitjhaba. ISMS
ibandule ubukhokheli, ubuthakgha kanye nokuzithiyela njengeenkhali
eziqakathekileko zokuthuthukisa iinsebenzi zesitjhaba ukusukela ekambisweni
ukufikela ekufezweni.".
Enye eqakathekileko irhuluphelo yomzamo weSMS ngukufaka iimilo
zokusebenzela isitjhaba ngepumelelo nokuphuhlisa irhuluphelo yobujamo
obunetuthuko..
Itjhuguluko yamanje emNyangweni wezemiSebenzi yesiTjhaba ingathathelwa
eenrhuluphelweni ezinabileko ezivezwa yitjhuguluko ejayelekileko
yezemisebenzi yesitjhaba, khulukhulu malungana nokuphuhliswa kobukhokheli,
ukusetjenziswa kwekambiso kanye nokusiza ngendlela engabiziko.
Nakukhulunywa emhlanganweni lowo iinkhulumi bezihlukile befuthi zithinta
ngokubonakalako uNgqongqotjhe wezeenSebenzi zomBuso nezokuPhatha, uKszn
Geraldine Fraser Moleketi, umNqophisi Zombelele wehlangano
yezokuThuthukisa ezokuPhatha eSewula Afrika uProf. Job Mokgoro kanye
nomvango wabayeni abavela phetjheya.
Ekulumweni engathi ikhambelana nobujamo bethu kwezemiSebenzi yesiTjhaba,
umPhathi omKhulu weSouth African Airways uAndre Viljoen uxoxe nabazenda
abangama250 ngendaba eyenzekile yokuvuka kweSAA ingenise imali, ukusuka
erhwebeni elilobako ukuya erhwebeni elizakuthi enyakeni weemali ozako liqede
ukuloba kwalo.
uArvind Kumar, ojamelele umbuso waseIndia weAndhra Pradesh, ukhulume
ngomzamo wombuso wakhe wokusebenzisa iposo yezomoya(e-government)
njengendlela yokwenza ngcono ukusizwa kwabantu. Ukutloliswa kwamabeletho
nokufa, iintifikeyiti zobunikazi, imithelo kanye nokulawula emikhawulweni
kungezinye zeembonelo ezinengi zemisebenzi eyenziwa ngezomoya manje.
Amazwi wakhe abuyelelwe nguJoan McCall ogade ajamelele iphrovinsi leOntario
laseCanada.
"Umbuso waseSewula Afrika bewusisele iR6 billion ebuchwephetjheni
bezokwazisa ngethemba lokuthi lokho kuzakuphuhlisa ubukghoni obandileko
kodwana iimphathimandla zaridila khulu ukusebenzisa amakhakhazela wakhona
alethwa ngubuchwephetjhe" kwalila uNgqongqotjhe uFraser Moleketi.
Ekupheleni komhlangano lowo abazenda bakhanjiswa ngebhesi bavakatjhiswa
emalokitjhini waseTlhagwini yeTheku, ngitjho nasePhoenix naseNanda
ukuyobona iindawo zomlando. Hlangana neendawo ezivakatjhelweko bekuyindlu
evuselelweko lapho uMahatma Gandhi athoma ukugadangisela khona iThe Indian
Opinion, amarubhi wesikolo asakhako, kanye neOhlange High School lapho
owakhe waba nguMengameli wenarha lena uMandela afakela khona ivowudu
lakhe emakhethweni ka1994.
Izindla likaDr John Langalibalele Dube, omunye weenkutana ezathoma ihlangano
yeAfrican National Congress lingaphakathi kweOhlange High School.
Caption
Abanye babaphathi abakhulu bemNyangweni agade bayile emhlanganweni lowo.
ABAPHATHI BASEGWINI LEPUMALANGA
BAYAHLANGANA
East Coast.......
UmPhathi weNdawo weOfisi yeLigu lePumalanga lomNyango lona
uWellington Ngcobo utlame ijima lamalanga amabili lokuphemba umoya
wokusebenzisana mhlaka 17 namhlaka 18 kuMatjhi 2002 eMargate Hotel
ngeGwini eliseSewula leThekwini. Irhuluphelo ekulu yokuphemba umoya
wokusebenzisana bekungukupha abaphathi abangama40 beenkoro ithuba
lokuhlangana ngesiqu njengoba basebenza ngokuhlukana befuthi kunzima
bona bamane bahlangane. Ngesikhathi sejima lelo, kwathulwa iinkulumo
ezimbalwa ezikarisako, kwalandela umsebenzi ohlanganyelweko omalungana
neenhlokwana ezikarisako. Ngaphezu kwalokho abaphathi beemfunda
baphiwa ithuba lokuthula iinkulumo malungana nabakufezileko kanye
nalokho okubatjhijileleko enyakeni weemali odlulileko. Baphinde
bakhombelwa bona bacalelele unyaka olandelako weemali.
Ukusekwa kabutjha kwezaMandla weenSebenzi(HR)
kusakhamba kuhle
Human resources....
UmNqophisi omKhulu wezaMandla weenSebenzi ubambe umhlangano wokufundisana
mhlaka26-28 Februwari 2002 eKlein Kariba eWarmbad ngePitori. Boke abaphathi
bezaMandla weenSebenzi abavela eofisini yemtjhade naseemfundeni bebakhona
emhlanganweni lowo.
Iinrhuluphelo ezikulu zomhlangano wokufundisana wokutlama ngamaqhinga lowo
bekungilezi:
??Ukubuyekeza ibhoduluko lomNyango lona lapho iHR isebenzela khona
nokuwufundelanisa nerhuluphelo nokuthunywe umNyango lona.
??Ukubuyekeza iimfuneko zamanje nezangomuso zomNyango omutjha nePhiko
lezokweNgamela iPahla yomBuso(SPMA) ukuze kuhlathululwe umsebenzi
ongiwo weHR.
??Ukwenza ihlelo elipheleleko lokusetjenziswa kwehlelo eliyiqhinga.
Imiphumela yokubuyekeza lokho ikhombisile bona ikhona vele ifuneko yobana
umNqophisi omKhulu weHR ufanele abe nemiKhandlu emine yokunqophisa ekungilena:
wezokwEnganyelwa kwezaMandla weenSebenzi, ukuThuthukiswa kwezaMandla
weenSebenzi, ukuTlama nokuDosa kwezaMandla weenSebenzi-ubuDlelwano
bezasemiSebenzini. Isakhiwo esikhombisa eseofisi yemtjhade siyatholakala
naseemfundeni zoke njengoba kuvuleke iinkhundla eziyikhomba zezokuphatha zeHR.
Iindlela zokuzalisa isakhiwo leso zarerwa zabe zavunyelwa ngesikhathi somhlangano
wokufundisana lowo. Godu kwabe kwahlungwa kuhle yiKomiti yokuSeka Butjha yeHR.
Emva kokuzalisa isakhiwo leso, kukhunjulwa amakhono afunekako esikhundleni
ngasinye neendlela zakhona, kwakuneenkhundla ezingama ezisafanele zivalwe
khulukhulu eemfundeni. Kuneensebenzi ezingama25 ezafakwa enanekweni labandileko
Okwamanje kuneensebenzi eziyi11 ezithintekileko ezafakwa ngepumelelo emNyangweni
lona. Eziyithoba zifuduselwe kwezinye iindawo ngaphakathi kweHR kanti kusese
nezimbalwa ezisafanele zifakwe emisebenzini. Lokho kutjho bonyana sisese nezinye
iinkhundla zomsebenzi kunembalo yeensebenzi ezithintekileko.
Sithabe khulu ukubika bona umsebenzi wokuseka butjha ezokwEnganyelwa
kwezaMandla weenSebenzi usakhamba kuhle ngokwehlelo lokwenza ekwavunyelanwa
ngalo. Umbiko lona siwubonisene neenHlangano zeenSebenzi befuthi ziyayithabela
indlela esetjenzisiweko ukufikela manje. Begodu sikwenze into ebekwa phambili
ukwazisa nokunande sibikela iinsebenzi zethu zoke ngeendlela ezenziwe nokucalisisa
iinkathazo zabantu.- Ngu Lungile Fakazi
IHlelo lezokwEngamela ukuSebenza
Perfomance.....
Inyanga kaMatjhi yisikhathi sonyaka lapho iinsebenzi zoke zomNyango lona zifanele
zihlolisiswe namkha zinconywe ukutholisisa ukusebenza kwazo okupheleleko.
Ukuhlolisiswa lokho kulandela ngemva kokuhlolisiswa kwetlha yazo ngekota, okuzabe
kuphe iinsebenzi lezo imibiko ebuyako ngokusebenza kwazo nethuba lokuthuthuka lapho
kufuneka khona.
.
NgokweHlelo lezokwEngameli ukuSebenza, nakhiba isisebenzi asiwenzi ngendlela
efaneleko umsebenzi njengoba kuvunyelenwe ehlelweni lomsebenzi, kufanele
kuhlanganyelwe nesisebenzi ehlelweni lokwenza ngcono ukusebenza. Ihlelo lokwenza
ngcono lifanele libekelwe isikhathi befuthi litjho kuhle ikinga yomsebenzi, umzamo
ofanele wenziwe yisisebenzi nomphathi waso, netjhuguluko elindelekile.
Nakhiba isisebenzi sisebenze ngaphezu kokulindelekile emabangeni, ikambiso ithi
kufanele kube namakhakhazela afana nabonoNgorwana bokuFaneleka. Amaduna afanele
aqaphelisise abe nokuziphendulela befuthi angabi nokudlelezela nakahlolisisa iinsebenzi,
khulukhulu lapho iinsebenzi zilungela khona iindlela zokuhlohlozela. Kuzakufuneka
bona induna ngayinye ikhombise lokho okwenziwe yisisebenzi njengehlelo
lomsebenzi(abaPhathi abaKhulu) namkha ihlelo lokusebenza(umkhakha woku1-12
Godu ukuhlolisisa kungasetjenziselwa ukuqinisekisa, ukwandiswa kwesikhathi
sokuhlolwa, neemfuneko zesisebenzi zokuthwasiswa nokuthuthukiswa, ukufinyelelwa
kwamathuba wokuthuthukisa amabizelo, ngitjho nokukhitjhwa emsebenzini ngesibanga
sokubhalelwa namkha sokungakghoni. Emalangeni azako, imiphumela yokuhlolisisa
ukusebenza izakusetjenziswa nokuhlolela ukukhutjhulwa kweensebenzi kanye nokwanda
komrholo(okutjho ukwanda kwamazinga womrholo amadala).
AbaPhathi kanye namaDuna akhombelwa bona azijayeze ihlelo leli nalokho
okubonelelwe yikambiso yakhona. Imibuzo ingacaliswa eenKorweni zalaPho
eemFundeni zezaMandla weenSebenzi nakumNqophisi weHRD eOfisini yemtjhade.
Abantu abangathintwa nguMarobo namkha uWillem e(012) 337 2674. Kuzokuba
nezinye godu iinkhathi zokuthwasisa nezokuxhumana ngehlelo emaduneni
naseensebenzini.
NguKedireng Oagile
Ikhasi leli lezeHR lizokuhlala likhona kuWorxNews. UmKhandlu wobuNqophisi
beHR buzakunande buthumela iindaba inyanga nenyanga. Ngiwo ofanele ubonelele
okumumethwe lapho ukuze iinsebenzi zihlale zibikelwa ngemisebenzi yHR.
AKUNASIKHATHI SOKUKHWATJHAZISELA
AMABHAYI EMNYANGWENI LONA
No room for....
Ukukhwatjhazisela amabhayi kungumlandu
Ungazimbi wokukhahlanyezwa ngezamabhayi unelungelo lokumangalela ngobugebengu
kilowo omlandu, kanti ikambiso yomNyango lona ayilirhunyezi ilungelo lelo. Kusese
ngumsebenzi wakho ukuphelisa ukukhwatjhazisa kwezamabhayi emNyangweni lona
Ngokwekambiso yomNyango lona, ukukhwatjhazisela amabhayi kuhlathululwa
njengokuziphatha okungafuneki, okungakamenywa nokungakaphenjelelwa kokuthintana
ngomzimba namkha ngekulumo okubanga ukungakhululeki, kube nenyazo esithunzini
sikangazimbi befuthi kumphazamise emsebenzini wakhe.
IKambiso yomNyango lo yezokuKhwatjhazisela amaBhayi imemezela bona akufuneki
bona isisebenzi siziphathe ngendlela efanisela ukulalana.
Zoke iinsebenzi emNyangweni lona zinelungelo lokusebenzela ebhodulukweni
elinganakhethululo nokuziphatha okungabonakala kuphazamisa, ngitjho
nokukhwatjhazisela amabhayi. Umuntu otholakala akwenza lokho uzakufuneka
akhalinywe befuthi aqothwe.
Iinhlathululo ezihlukileko zamasiko zikwenza kube budisi esisebenzini ukuzwisisa bona
khuyini okubanga ukuziphatha okufaneleko komunye umuntu. Nokhoke ngokutjho
kweKambiso yesiTjhaba yezobuLili, umuntu osesikhundleni nakasebenzisa amandla
wakhe butjhulweni ngokukhisimeza ubujamo bomsebenzi babanye, lokho
kungukukhwatjhazisela amabhayi. Isibonelo, ukwalela isisebenzi ukuhlolisiswa
okusifanelako ngaphandle kwanobana sikwenzela "umusa". Ngaphezu kwalokho,
ngesikhathi ukuziphatha okungafuneki nokusilingako kwezamabhayi okufana namahlaya
anqophileko wezokulalana, ukusebenzisa ihlamba, imibono enenyazo nokukhwatjhazisa
okungafuneki, nakho lokho kungukukhwatjhazisela amabhayi.
Ukuziphatha okunjalo kungenzeka hlangano nabantu bobulili obufanako namkha
obuhlukileko. Kuqakathekile bona ukhumbule bona nanyana kungumphathi, induna
yakho namkha umlingani wakho okutlhorisako, nakhiba ukwenza kwabo kukhambelana
nehlathululo yomnyango lona yokukhahlanyezwa ngezamabhayi, akufuneki.
Njengesisebenzi, ufanele ukhumbule bona nakunomuntu okutlhorisako, yiphoso yakho.
Yinye indlela yokukukhandela lokho. Mcebe.
Isifaniselo: NguMishka Amod
UAlidia Seabi usebenza eKorweni yokuTjhugululwa kweHlangano emNyangweni lona.
Angathintwa e(012) 337 2893
E-Mail aseabi@pwv.gov.za
UMPHARU WE-ANTARCTICA UPENDWA BUTJHA
Ngokwanda kwetjisekelo yephasi lolke empharwini osewenziwe butjha weSewula Afrika
eAntarctica, kunesibawo sepalamente esenziwe sobana yoke imibala yompharu lowo
itjhugululwe ibonakalise iflarha yesitjhaba yeSewula Afrika.
Ubujamo obubukhali bezulu obutholakala eAntarctica bukwenze kwaba nzima
ukusebenzisa ipende emakhakhayini we-fibreglass. Imibala yekuthomeni inanyathiselwe
emakhakhayini akhiweko ukwenzela bona acalane nobujamo bezulu.
Iinhlobo ezintathu ezihlukileko zokupenda emanzini zahlolisiswa empharwini lowo
zatjhejisiswa unyaka woke ukuthi ziyanamathela na. Ngaphandle kokuhlolisisa ipende
bekuzokubiza khulu nangathana ipende leyo ayijamelananga nobujamo bezulu,
kukhambisana nokuthi beyifanele isuswe kupendwe ngelinye ihlobo lepende. Ngemva
kokutholisisa ipende efaneleko, ukuthengwa kwayo kwalandela. Sikhumbula bona
umpharu lowo ungavakatjhelwa ngeenkhathi zasehlobo, kusukela ngoDisemba kufikela
ngoFebruwari unyaka nonyaka, isibawo lesi asizange sicalisiswe khonokho
njengaseRiphabhliki ngokwayo. Lokho eqinisweni kuthethe iinkhathi ezimbili zonyaka
ukukufeza.
Eenkhathini zika2001/2002 eAntarctica, enye irhuluphelo ekulu kungukutjhugulula
imibala yomphathu, kwafuneka kwenziwe ngehlelo njengoba kuvuma ubujamo bezulu
Abapendi abathathu ekwakhanjwa nabo bathoma umsebenzi lowo ngaphasi kwezinga
lokugongobala. Umpharu lowo waleywa ngendlela yokuthi ukhutjhulelwe eensikeni
zokuvumela ukungena komoya ngaphasi kompharu lowo ukwenzela bona
ungagubuzelwa lirhwaba njengasendabeni yompharu omdala weSANAE 111. Eqinisweni
ke umpharu lowo bewungaba ngamamitha amahlanu ukuya phezulu kanti iskhafula
safuneka ukufinyelela amakhakhayi lawo. Njengoba umpharu lowo unamakhakhayi
aronto, iskhafula asikwazanga ukufinyelela phezu kwamakhakhayilawo kwafuneka bona
ileri ikhwezwe lapho eskhafuleni ngesikhathi kupendwa. Lowo ke kwakungumsebenzi
onengozi kumbi ngoba iskhafula sakhelwa ematjeni befuthi irhwaba ngaphasi kompharu
sinepherimitha yamamitha angama300, nokhoke waqedwa ngokwanelisako
Ukupendwa komPharu lowo kwathoma ekuseni kwaze kwaba sebusuku ngesikhathi
ukugongobala kwenza bona kungasakghoneki. Amazinga wokutjhisa ekuseni atholakala
ayi3C ne -15C ntambama kungakacalisiswa indaba yomoya omakhaza.- NguGary
Hardenberg.
UMNYANGO WEZEMISEBENZI YESITJHABA
UBUKHOHLAKALI BUKHUBAZA UKUSIZWA KWABANTU
Lekelela umNyango lona ukuqeda ubukirikitjana, ubukhohlakali nokuziphatha
kumbi
Bethela umrhala ophuthumako wezokuziphatha e0800 20 11 04
Ukubika izehlakalo zobukirikitjhana, ubukhohlakali nokuziphatha kumbi, ungazifihla,
kuzakuba yisiphiri lokho.
IINOMBORO EZIQAKATHEKILEKO ZOKUHLUKANISWA KWESABELO
SEEMALI
Ungasebenzisa iinomboro ezilandelako ekufuneni iS%T yakho
??iPetrol/namafilimi 2824
??Iindlela ezihlawulelwako 1766
??Ubujamelo/ukuphathisa 1662
??Isondlo sangamalanga 1501
??Ukudla namahlalo 1501
??Iinto zokukhamba zomuntu 1520
??Amafowunu 1535
??Iindleko ezivelako 1662
??Abodinini 2896
??Ukutlolisa 1658
Nawusafun ukwazi thintana no Ms Sunnette Senekal e012 337 2612
Idiski, umdlalo omuhle
Wok' umuntu uyawazi, abanye bawukhonzile kanti abanye bamane bayawudlala nje.
Bawubiza ngamagama amanengi, ibholo namkha idiski. Nanoma ngiyiphi indlela ofuna
ukuwubiza ngayo, ngumdlalo omnandi webholo yeenyawo. NomNyango lona
unomnikelo owenzako ekuqhubekeni komdlalo lo odumileko nothandwako. Ngo1997
kwathonywa isiqhemu sebholo erarhwako emNyangweni lona kanti ukusukela lokho
sithuthukile sesiyasatjwa. Ukuphoxa nokuhlula abaphikisana naso kuyinto esaziwa
ngayo isiqhemu sethu esisirulwana nokunzima. Umuntu bekangalingeka alayeje
umNyango wezaManzi nezamaHlathi bona uyokunyangelwa ukudana ngemva
kokuhlulwa masokana wethu nge12-1. NeArmscor ikhe yaba ngungazimbi wakhona
ngemva kokubethwa 8-1. Kokubili ukuphumelela kwamasokana lana kuyatjengisa bona
kubayini bajame phezulu esitlhuweni seBatho-Pele League. Nanyana isiqhemu lesi
sinabadlali abanengi abadlala kuhle, iinsebenzi ezinetjisekelo ziyakhuthazwa bona
zibonane nomkhulumeli wesiqhemu lesi uMoloko Mabena. Zoke iinsebenzi
zikhombelwa bona zisekele isiqhemu lesi njalo nasikhombisa amakhono neemphiwo
zaso.
Ifowunul: 012 310 59 73
E-mail mabena@pwdmmail.pwv.gov.za
Ngu Musa Langa
Ikhwaya yethu ingeyehlobo eliphambili
Bavuma njengemizwilili. Basikinya ihliziyo yakho uphelelwe ngumoya. Nabathi
bayavuma ungazibona sewulila. Angayihlathulula njalo umuntu ikhwaya yomNyango
lona. Ikhwaya lena seyikhambele imigidi eminengi ebanjwe ngaphakathi nangaphandle
komNyango lona ngitjho nakuInterdepartmental Choir Festival. National Heritage Day,
International Aids Day nakweminye imikhosi yesitjhaba.Ikhwaya lena yathonywa
ngoAgasti 1999 ngaphasi kobukhokheli bakaJacob Maswanganyi. Yathoma sakudlala
ngamalungu ayikhomba eminyakeni edlulileko, kwanjesi izigabisa ngembalo eyandako
yamalungu angaphezu kwamatjhumi amathathu azinikeleko. Okhunye ukuvuma kwayo
okungakhohlweki kwakungesikhathi somnyanga wamakhwaya weminyango yoke.
Ikhwaya lena yaziveza kwazwakala yakhela umNyango lona igama. Ikhwaya lena
izibandula kabili ngeveke imizuzu engama45, ngelesiBili nangelesiNe. Esinye nesinye
isisebenzi esifisa ukuba yilungu lekhwaya lena lingabonana noJacob Mswanganyi e012
310 5127 namkha uKedi Sekwele e012 310 5914. Ikhwaya le izabe ingenele
iInterdepartmental Choir Festival ezokubanjwa ngoSeptemba 2002. NguMusa Langa
ISISEBENZI ESIPHILILEKO YISISEBENZI ESINOMKHIQIZO
Ebujamweni obujayelekileko, uyisisebenzi esinomkhiqizo obonakalako esihlala sifuna
ukwenza ngconywana namkha uhlala udiniwe. Ukhohlwa befuthi umoya wakho uphasi?
Nakhiba ipendulo yakho ngeyamva kungenzeka bona udinelwe ngaphakathi. Ngokutjho
kwezazi zezengqondo nezamaphilo, isiquntu sokuthathu esifazaneni esisebenzako
nesiquntu sokuhlanu emadodeni ziyavuma bona zizizwa zidiniwe ngaso soke isikhathi.
Ukuphenyisisa kukhombisile bona ukudineka kungubulwelwe bamambala. Bunyelisa
ukuthabela ipilo, buphazamise ukusebenza, bone ukuzwana, buridilise ubukghoni bube
buphelise ithemba. Abonobangela abavamileko bokudinela ngukukhathazeka emoyeni,
ukudinelwa ngaphakathi, ukutshitshila, ivalo, ukunina kanye nesibibithwane..
Iinhlangano zombuso nezerhwebo zihlala zifundisa iinsebenzi zazo ukuthi zifanele
zizibabalele njani emoyeni nasemizimbeni. Abaphathi ababhalelwa ngukucalisisa izinto
lezi ngefanelo bavame ukuzithola nembalo enengi yabangezi emsebenzini, ukungazwani
emsebenzini okuvame ukubanga inturhu enganamsebenzi emisebenzini.
Iimphathimandla kanye neensebenzi bafanele basekele zoke ezizibandakanya zibe
zithome nemidlalo yokuzithabulula emnyangweni lona. Isibonelo, isiqhemu sebholo,
ikhwaya, ihlangano yezamaphilo, njll.
Amatshwayo wokudineka anzima ukuwathukula ngoba ngamatshwayo aya ngomuntu.
Umuntu uzizwa adiniwe kodwana akunanto ekhombisa ukugula. Isibonelo, lokhwa
isisebenzi siza kumphathi namkha enduneni yaso silila ngokudinwa, umphathi anganyaza
isililo lesi ngoba abantu asifani. Nokhoke lokho kungabanga ukubakhona kweensebenzi
ezinganamkhiqizo nezingakuthalelo. Kuneendlela ezihlukile zokucalana nokudineka
kanti ikani sizwisisa ubujamo bobulwelwe lobu kungabangcono khulu ukubuyelelwa
kwehlangano lena ngamandla weensebenzi. Okulandelako lokhu kungezinye iindlela
zokukuphafusa ukukhandela ube uhlule ukudineka.
??Hlukana ne-caffeine, inamaneyidi ehlihlizako, utjwala nesekerete.
??Lala ngokweneleko
??Lula umzimba njalo
??Idla ukudla okupheleleko okwakhako
??Lisa ukudla okuthengwa sekuphekiwe, iswigiri nokhunye kokwenza into ibe
neswigiri
??Yazi izinto ezikudinisako ucalane nazo
??Zigedle, uzigedle, uzigedle!!
??Tjhejisisa izinto ezingazwani nawe namkha ukudla okungakuthandi
??Bonana nodorhodera nakungapheli ukudineka.
EWorxNews siyakholwa bona ipilo yeensebenzi zoke ikhambelana nokusebenza kwaso.
Ngikho nje sigadangisa iindaba ezimalungana nokwenza ngcono impilo yomuntu.
Siyathemba bona ubuphilo bakho buzakuba ngcono busize emikhakheni yemikhiqizo.
Nawungafuna ukusithumela iindaba ezimalungana nezamaphilo, zithumele nge-e mail
ku-sbalo@pwdmail.pwv.gov.za

ISIMEMO SOKOBANA UBANDULWE NJENGOMTJHUGULULI NAMKHA UMRHUMUTJHI 
  
IBhodo yamaLimi Woke weSewula Afrika (i-PANSALB) yasungulwa ngomThetho wePalamende (umThetho oyiNomboro 59 ka-1995, njengombana uTjhugululiwe ngomThetho oyinombolo 10 ka-1999) ngomnqopho omkhulu wokuphuhlisa ikambiso yamalimi amanengi eSewula Afrika kunye nokuthuthukisa amalimi alitjhumi nanye wangokomthetho weSewula Afrika, kunye neLimi labaKhuluma ngamaTshwayo beSewula Afrika. Omunye umnqopho weBhodo ngokuya koMthetho oTjhugululiweko, kukunikela imisebenzi yezokutjhugulula kunye nokurhumutjha.. 
 I-PANSALB ihlose ukwakha ibuthelelo labatjhugululi kunye nabarhumutjhi ababandulwe ngokusezingeni eliphezulu. Kufakwa isimemezelo lapha sokobana abantu abanekareko ekulu kwezokutjhugulula kunye nokurhumutjha bona bafake iimbawo zokubandulwa yi-Unit for Language Facilitation and Empowerment) yeYunivesithi yeFreyistata e-Bloemfontein. Ozakuphumelela uzakufanele bona abe neziqu zamathomo zeyunivesithi namkha ifundo elingana naleyo. Kwenziwa nesibawo esikhethekileko kulabo abazimisele ukubandulwa njengabarhumutjhi bamaLimi wamaTshwayo. 
 Abazakukhethwa kuzakuba ngilabo abazakuthathwa njengabafaneleko ngemva kokuhlolwa sikhungo esizakubabandula. I-PANSALB yona iazakubhadela iindleko zabandulo begodu ababawi abamuelweko bazakufanele bona benze isivumelwano ne -PANSALB. 
 Thumela isibawo sakho ufake umlando wakho (Curriculum Vitae) ngokufitjhani, kunye nekhasi elilodwa lamabanga wakho wokufuna isizo leli, ukunqophise ku: The Chief Executive Officer (Prof CN Marivate) ngaphambi namkha ngoLosihlanu ngezi-29 Disemba 2000. Kuthumela kilenomboro yefeksi: (012) 341 5938, namkha kilelikheli leposo ye-elektroniki: Edward@Pansalb.org.za 
  
Imibuzo:	Nomz SSE Sambo, kilenomboro yomtato (012) 341-9638 ngesikhathi somsebenzi. 

ISILEMUKISO ESIRHUNYEZIWEKO SEPHEPHA LOKUBINGWE MBUSO MANQOPHANA NEMIBUSO YEENDAWO 

Isitlhadlhulesi sisingeniso esifitjhazana soMtlamo woMthetho ngaboRhulumende beeNdawo, omenyezelwe kokuthoma ngoMatjhi ka-1998. UMtlamo loumumethe inembombono yehlelo elitjha laborhulumende beendawo eSewula Afrika, uhlathulula nokuthi inembombono leyo ingaphunyeleliswa njani.
Nokho-ke isitlhadlhulesi asikaphathi yoke into eseMtlameni wesiLingelelo. Sirhunyeza kwaphela lokho okuqakatheke khulukhulu - iindaba ezikulu. 
Ihlathululo yamagama asikhiya 
If you click on the underlined words in the text, you will automatically go to a short explanation of those words.
CONTENTS 
Isingeniso 
Isigaba A: Ubunjalo banje
Isigaba B: Urhulumende wendawo othuthukisako
Isigaba C: Urhulumende Ohlanganyelweko
Isigaba D: Amahlelo Weenjamiso
Isigaba E: Amahlelo wepolitiki 
Isigaba F: Amahlelo wokuphatha
Isigaba G: Iimali zakwamasipalada
Isigaba H: Ihlelo letjhuguluko 

ISINGENISO: UYINI UMTLAMO WESILINGELELO WABORHULUMENDE BEENDAWO? 

  
Lelihlelo lanje laborhulumende beendawo lingelesikhatjhana. Lingelokusisusa ehlelweni lakade le-apartheid siyokungena ehlelweni edemokhrasi. Kumsebenzi karhulumende ukwenza iqiniso lobana lizabe selisebenza ihlelo elitjheli nakufika isikhathi samanye amakhetho waborhulumende beendawo ngo-1999. 
UMtlamo wesiLingelelo uyiplani yehlelo elitjha lakarhulumende weendawo. Wasungulwa Mnyango wezeeMfunda nezoMthethosisekelo ngemva kweenyanga ezinengi kurhujululwa, bekukhulunyiswana nanomuntu woke ofaneleko. UMtlamo lo uyatjhobona mhlobobani karhulumende wendawo esimfunako, uyatjho nokobana singamthola njani. 
Kodwana-ke nokho akukaneli ukuba neplani nje kwaphela. Kuzakufuneka bona kuthathwe namanye amagadango ukuphumelelisa iplani leyo. Kuzakufanela bona kuphasiswe imithetho, kusikwe imikhawulo emitjha, kutlanywe amahlelo amatjha, kanti nabantu nabo kuzakufuneka bona bafundiswe iindlela ezitja zakarhulumende wendawo. 
Umtlamo wesiLingelo usindlalela imebhe esingayilandela kobana sizokuba neqiniso lobana siyafika lapho siyako - ehlelweni elitjha ledemokhrasi yaborhulumende beendawo elizayosifaka emnyakeni-khulu wamatjhumi amabili-nanye. 

Uyini urhulumende wendawo?
Urhulumende wendawo usigaba sakarhulumende otjhidelene khulu nabantu. Urhulumende wendawo phela ngumasipalada. Izakhamuzi zakwamasipalada zikhetha umkhandlu kamasipalada ozakujamela iinrhuluphelo zazo izakhamuzi. UMkhandlu kamasipalada ngiwo oqalelela bona woke umuntu wenzelwa imisebenziekuphilwa ngayo, ngemali ekgonwa mumuntu woke; godu umkhandlu lo ujamele nokukhuthaza ituthuko yomnotho neyomphakathi wendawo leyo. 


  
ISIGABA A: UBUNJALO BANJE 

Isigaba A soMtlolo wesiLingelelo siqala lapha sikhona njenganje - imiraro neenrarejo esiqalene nazo. Ubunengi bemiraro le ibuya emlandweni wethu. I-apartheid yayihlukanisa iindawo zokuhlala ngobuzwe. Ubunengi bomnotho wawandeeendaweni zamakhuwa, ukube ubunengi babantu babehlala eendaweni zomtlhago ngamathuba, nangemisebenzi eyenzelwa abantu namkha iindawo zokwenzela izinto; kwakunganandlela zokwenza imali yokwenza ubuphilo babantu bube ncono.
Ngeminyaka yabo-1980 abantu balijamela ngeenyawo balwa nalo lelihlelo elingakalungi. Nje-ke ukujama kwabo ngeenyawo kwasiza ukuyiqeda i-apartheid. 
Ihlelo lethu lakhathesi laborhulumende beendawo elingelokweyamela ehlelweni elitjha libambelele eemvumelwaneni ezenziwa ngesikhathi semikhulumiswana. Ihlelo lokweyamisa lizisusile izahlukaniso ezindala ezazihlukanisa isitjhaba ngobuzwe - nje sesinehlelo linye labomasipalada, elingakahlukaniswa ngobuzwe. Nokho-ke isese khona eminye imiraro. Iimbonelo: 
* Umraro omdala wokungalingani usese khona: ezinye iindawo zinothile ukube ezinye ezinengi zisatlhoga imisebenzi ekuphilwa ngayo. 
* Liyalingana inani leenhlalo zamawodi eendaweni ezazingezamakhuwa nezazingezabantu abanzima. Lokhu-ke akukalungi ngoba iindawo ezazingezabantu abanzima zinabantu abanengi khulu kinalezo ezazingezamakhuwa. 
* Kunenani elibekiweko lobunengi babantu elifuneka nakuvowudelwa imali (ibhajethi) nanyana kuvowudelwa iinqunto zokuplana. 
* Eminye imnikhandludrobha isebenza kuhle, kodwana eminengi idosa emhlweni kangangobanyana iyabhalelwa kukwenzela abantu bayo imisebenzi ekufuze ibenzele yona. Nje-ke ihlelo elitjha kufuze bona libuyekeze imihlobo nenani lemikhandludrobha kobanyana kuzokuba neqiniso lokobana ikgona ngokupheleleko ukwenza imisebenzi karhulumende wendawo. . 
Imizi ye-apartheid 
Sisasele nanomraro wemizi ye-apartheid eyakhelwa ukuhlukanisa abantu namakhuwa kunye nokubalawula, hayi ukubathuthukisa. Kunomehluko omkhulu ohlukanisa imizi yemakhaya neyemadrobheni. Amadrobha wethu atlanywe kumbi - abantu abachake khulu bakhe kude khulu nalapho basebenza khona, bakude nemisebenzi ekuphilwa ngayo, bakude naneendawo zokwenzela izinto. Eendaweni zemakhaya, iingidigidi zabantu abahlala la kwakuzizabelo khona abanamathuba womnotho, nakakhonyana mancani khulu, abenzelwa nemisebenzi ekuphilwa ngayo. Amadrojana wemakhaya akazizalisi iintlhogeko zabantu abakhe enarheni lapho akhiwe khona amadrobha la. 
Nje-ke ihlelo elitjha laborhulumende beendawo kuzakufanela bona liyilungise lemiraro yokwakha eyabangwa yi-apartheid. Kuzakufanela bona lenze iqiniso lobana zoke iindawo zithuthukiswa ngokulinganako - khulukhulu iindawezo ezadinywa amathuba kwakade. 
Ngamafitjhani... 
Ihlelo elitjha laborhulumende beendawo kufuze bona lirarulule umraro wokutjhiyana ngendima newokusalela emva eyabangelwa ngobekusenzeka izolo nakuthangi; kufuze godu lenze neqiniso lokuthi umuntu uthola yoke imisebenzi ekuphilwa ngayo, avulelwe namathuba, nobuphilo bakhe bube benziwe ncono. Abantu bekhethu yinto abayifunako le, kanti noMthethosisekelo wethu nawo usitjho uyasibuyelela lesisifuno. Kufuze sibe norhulumende wendawo othuthukisako. 


  
ISIGABA B: URHULUMENDE WENDAWO OTHUTHUKISAKO

Isigaba B soMtlamo wesiLingelelo siqala bona ituthuko itjho ukuthini. Sihlathulula bona mhlobobani woburholi ofuneka kimuphi uMkhandlu kaMasipalada, sihlathulule nokobana abomasipalada kufuze bona bakhe ubudlelwana obunjani nomphakathi, neenhlangano, namabhizinisi nabanye , kobanyana bazokusizana ukuthuthukisa indawo. Lesisigaba sibuye sihlathulule nangehlelo lokulungiselela nokutlamela ukuthuthukisa ngokuhlanganyela - indlela etja yokutlama, ezakusiza abomasipalada ukuphumelelisa imisebenzabo. 
Uyini urhulumende othuthukisako? 
UMthethosisekelo wethu uyawuhlathulula umsebenzi waborhulumende beendawo eSewula Afrika yedemokhrasi. Urhulumende wendawo kufuze bona abe ngurhulumende othuthukisako. Lo-ke msebenzi omkhulu kwamambala karhulumende wendawo. Le yinto entsha enkulu ecela umngeni kulawulozidolophu
Esikhathini esidlulileko urhulumende wendawo wayeqalene khulu khulu nokwenzela amakhuwa imisebenzi ekuphilwa ngayo, aqalene naneendaba ezinjengokulawulwa kwezinto ezikhamba endleleni, nokukhupha amalayisense, nokwelusa amaphaga neendawo zokuzigedlela. 
Muva nje urhulumende wendawo sekufuze bona enze iqiniso lobana yoke imiphakathi iyayithola imisebenzi ekuphilwa ngayo, nokuthi woke umuntu uba nelizwi nakuthathwa iinqunto nanyana kutlanywa, enze neqiniso lokuthi umnotho wendawo uyahluma, ande namathuba wemisebenzi, nemithombo yamandla yendawo leyo isetjenziswe ngendlela elungileko kobanyana ubuphilo babantu buzokwenziwa ncono njenganje nangomuso. 
Owona Msebenzi oMkhulu Wokuthuthukisa kaMasipalada 
Urhulumende wendawo othuthukisako ungurhulumende osebenza nomphakathi nabo boke abanomsebenzi ekufuze bawenze ukukhuthaza ukuhluma komnotho nokuthuthuka komphakathi okuzakuhlalela futhi. Lokhu-ke kutjho ukuthi urhulumende wendawo kufuze: 
Aveze uburholi bomphakathi
UMasipalada kufuze bona asebenzisane nawo woke amakoro womphakathi, kobanyana azokwakha inembombono ekuzakwabelwana ngayo, abe abeke nalokho ekufuze bona kuzaliswe yituthuko. Nasele kunenembombono ekwabelwana ngayo, umasipalada sekufuze bona asebenzisane ngokubambisana nomphakathi ukuphumelelisa inembombono yakhe nokuphumelelisa lokho azibekele khona bona kufuze kuzaliswe 
Akhuthaze ukuthuthuka nehlalakuhle yomphakathi
UMasipalada kufuze bona enze iqiniso lobana yoke imitlamo yakhe, nemithetho-kambiso yakhe, namahlelwakhe kunye namagadangwakhe azakwenza ubuphilo babantu boke bube ncono - khulu khulu labo ababedinywe amathuba phambilini. .
Ahlanganise abe alungelele yoke imizamo yokuthuthukisa indawo 
Yoke imithombo yamandla ekhona - yabantu neyepahla - izakufuneka kobana izokusetjenziselwa ukwenza lokho ituthuko enqophe ukukwenza. Umasipalada othuthukisako kufuze bona ahlale azivulile iindlela zokukhulumisana namanye amakoro karhulumende, akhe ubuhlobo bokusebenzisana nama-civic associations, nebokusebenzisana neenhlangano zombuso, nezomphakathi kunye nezangeqadi. Kufuze iqiniso lokuthi yoke imizamo nesizo elikhona kwenza lokho ekufuze bona kwenziwe yituthuko. 
Akhuthaze abe akhe idemokhrasi yendawo
UMkhandlu kaMasipalada ujamele iinrhuluphelo zomphakathi. Kufuze bona zoke izakhamuzi zendawo neenqhema ezifaneleko zibe nelizwi nakuthathwa iinqunto ezithinta izakhamuzezi kunye neenqhemezi. Kufuze uthathe amagadango akhethekileko wokwenza iqiniso lobana abantu abavame ukutjhiywa ngeqadi - njengabomma abaphethe imizi, nabantu abaqhwalileko kunye nelutjha - nabo baba nelizwi nakuthathwa iinqunto. 
Kufuze aphumelele ukwenzani urhulumende wendawo? 
Eminye yeminqopho ephambili karhulumende othuthukisako ngile: 
Ukwendlala umthangalasisekelo nokwenzela abantu imisebenzi ekuphilwa ngayo 
Omunye nomunye umuntu endaweni engaphasi kwakarhulumende wendawo kufuze bona enzelwe imisebenzi ekuphilwa ngayo, godu ekgona ukubhadalelwa mumuntu woke - imisebenzi enjengokutholakala kwamanzi amahle, nokuthuthwa kweenzibi, kunye neswiriji. Ihlelo lakwaMasipalada lokuhlanganisa umthangalasisekelo elibizwa ngokuthi yi-Consolidated Municipal Infrastructure Programme - iCMIP ngokurhunyeziweko - lsikhwama sokusiza boke abomasipalada beSewula Afrika ngeemali kobanyana bazokwakha umthangalasisekelo ozakusetjenziselwa lemisebenzi ekufuze yenzelwe izakhamuzi - izinto ezinjengamaphayiphu, iinlulu zamanzi kunye neendawo zeswiriji..
Ukuhlelela namkha ukutlamela amadrobha ahlanganisiweko, kunye neendawo zemakhaya 
I-apartheid yahlukanisa iindawo zokuhlala ngobuzwe bezakhamuzi. Abomasipalada-ke kufuze bona balungiselele ukuzisusa leziinhlukaniso ezinje.Ukuhlanganisa iindawo zethu zokuhlala kuzakwehlisa iindleko zezinto zokukhamba, kwehlise neendleko zemisebenzi eyenzelwa izakhamuzi, kuvule namathuba ancono wokuthola imisebenzi, kunye namathuba ancono wokuthola iindawo zokuzigedlela. Kungenza amadrobhethu nezinye iindawo esihlala kizo zibe ziindawo ezincono zokuhlala, kanti ukudlula lapho-ke kungahlanganisa izakhamuzi ezazihlukaniswe ngabomu ngeminyaka edlulileko. 
Ukukhuthaza ukuthuthuka komnotho wendawo 
Abomasipalada ngokwabo angeze bakgona ukuvula imisebenzi namkha bakhe umnotho. Nokho-ke bangaplanela namkha bahlelele ukwenza iqiniso lokuthi umnotho wendawo uthuthukiswa ngokupheleleko, ngokwamandla womnotho wendawo leyo. Lokho-ke kuzakusiza ukuthi kwande imisebenzi, kuvuleke namanye amathuba, kwande nomnotho. 

Isibonelo kukuthi abomasipalada bangenza iqiniso lokobana nabathenga ipahla nemisebenzi eyenzelwa izakhamuzi bayithenga kibosomabhizinisi bendawo abasasikimako. Nabakha umthangalasisekelo, bangasebenzisa abantu kunobanyana basebenzise imitjhini, la kukgoneka khona. Bangasekela amabhizinisi amancani, bawasize nangokuwaphakela ngelwazi, babe benze neqiniso lokobana amabhizinisi wendawo ayakgona ukufikelela iinhlangano namahlelo angaba lisizo kiwo. Ngokuba nabarholi abanekgono elihle nangokubumbanisa umphakathi ngalokho okungathuthukisa umphakathi ndawonye, bangenza indawo ithandwe ngabanengi babe bagijimele ukuyokusisisa kiyo, ngaleyondlela-ke baphakamise netuthuko. 
Abomasipalada bangenza njani kobana babe ngabathuthukisa khudlwana na? 
Mabili amathulusi karhulumende wendawo othuthukisako: 
1. Ukuhlelwa kwetuthuko okuhlanganyelweko
Ukuhlela okuhle yinto efunekako etuthukweni. Ukuhlelwa kwetuthuko okuhlanganyelweko kulihlelo lokuthuthukisa elenzelwe ukwenza abomasipalada bakgone ukuyihlela kuhle imisebenzi yokuthuthukisa iindawo zabo. Lokho-ke kutjho: 
* Ukusebenzisana nomphakathi ukuhlola nokuthola iimfuneko zomphakathi. 
* Ukwakha inembombono yinye, kunye nokubeka imisebenzi ngokulamana kokuqakatheka kwayo. 
* Ukuhlola nokuthola bona ngimiphi imithombo yamandla ekhona. 
* Ukutlama amahlelo. 
* Ukwenza iqiniso lokuthi amahlelo kamasipalada ayasebenzisana namahlelo wabanye abomasipalada, asebenzisane nanamahlelo waborhulumende beemfunda, kunye nawakarhulumende omkhulu. 
* Ukwenza iqiniso lokuthi amahlelo wamakoro ngamakoro (njengamanzi, izindlu, ukuthuthwa kweenzibi, zokuthutha) asebenzisana kuhle 
* Ukuzaba kuhle iimali nomsebenzazo. 
* Ukuzaba kuhle iimali nomsebenzazo. 
* Amahlelo wokusebenzisa lokho ekuvunyelwene ngakho. 
* Ukuhlolwa kwamahlelo ngeenkhathi zoke kwenzelelwa ukwenza iqiniso lokuthi akhamba kuhle amahlelo lawo. 
Ukulawulwa Komsebenzi
Abomasipalada kufuze bazilinganise ukuthi basebenza njani ukwenzelela ukuthola iqiniso lobana nangambala bayaphumelela ekwenzeni umsebenzi abazibekele wona. Nabazakukgona ukwenza lokhu kufuze bona bazibekele indlela yokulinganisa ukuphumelela komsebenzi ebizwa ngokuthi yi-Key Performance Indicators - (i-KPIs ngokurhunyeziweko). Le-ke yindlela abangayisebenzisa ukuhlola bona amahlelo wabo akhamba ngendlela na, nokuhlola bona imithombo yamandla yona isetjenziswa ngokwefanelo na. Iinqhema zomphakathi kufuze bona nazo zibe nesandla kunye nelizwi ekubekweni kweendlela zokulinganisa, wona phela ama-KPIs; lokho-ke kuzakusiza ekwakheni nekuqiniseni ukuzibophelela ngokuphumelelisa imisebenzi ehlanganyelweko ekufuze iphunyeleliswe.
Eminyakaneni ezako kuzokuvulwa ihlelo lokulinganisa ukuthi umsebenzi wenziwa kuhle kangangani elizakuya ngokuthi abomasipalada banelimuko elingangani; lelihlelo-ke lizakusetjenziswa kibomasipalada benarha yoke. Ihlelweli lizakusiza ukuveza imiraro, ibe irarululwe ingakadlhadlhabali khulu. 
Ukuhlanganyela komphakathi 
Kumsebenzi osibopho kibomasipalada ukwenza ukuthi izakhamuzi zendawo zibe nelizwi eendabeni zabomasipalada bangekhabo; godu kumsebenzi wabo abomasipalada ukwakha idemokhrasi eendaweni zabo. Izakhamuzi kufuze bona zibe nelizwi ekutlameni kunye nekwakheni imithetho-kambiso, ngoba phela izakhamuzezi nazo zinesabelo emahlelweni wokuthuthukisa. 
Ngamafitjhani... 
Urhulumende wendawo othuthukisako utjho uburholi obuqinileko, inembombono ebonakalako nezwakalako, nokuthi umphakathi ube nelizwi ngobunengi bawo eendabeni zekhabo, nekoro yangeqadi kunye nabo boke abanye abanesabelo eendabeni zomphakathi bazalise iintlhogeko ekuphilwa ngazo, babe bakhe nesendlalelo setuthuko nokuphumelela okuzakuhlalela futhi. 

Urhulumende othuthukisako - ungurhulumende onqophe khulu khulu ukukhuthaza ukuhluma komnotho nokuthuthukiswa komnotho. Kilokhu-ke kubalwa nokwenza iqiniso lobana woke umuntu uyayithola imisebenzi ekuphilwa ngayo, enze neqiniso lobana kuthathwa amagadango wokuvula imisebenzi ezakuhlala ikhona. 
Ituthuko ehlala isikhathi - yituthuko eraga bekube ngomuso. Na ituthuko izakuhlalela futhi, kufuze bona ibe nesendlalelo esihle nesiqinileko. Ukurarululeka kwemiraro kwesikhatjhana esifitjhani angeze kusize ngalitho nakube akunalitho elibonakalako elenziwe ngikho. Amahlelo amatjha kufuze bona aragwe ngefanelo abe ondliwe kobanyana azokuphila bekube ngomuso, kanti-ke kufuze bona ibe khona nemali kunye namandla wokukwenza lokho. 
Ukulungelela - Kutjho ukuhlanganisa yoke imitlamo, nemizamo kunye nelinye isizo kobanyana koke lokhu kuzokusebenzisana ukuphumelelisa inembombono ehlanganyelweko yomphakathi. 
AMA-IDPs
Boke abomasipalada kufuze bona baveze amaplani wabo wokuthuthukisa ngokuhlanganyela - ama-integrated development plans - ngokurhunyeziweko ama IDPs. UMnyango wezoMthethosisekelo sewukhuphe incwajana ezakusiza abomasipalada bakgone ukuthoma ngalokhu.


  
ISIGABA C: URHULUMENDE OHLANGANYELWEKO 

Iigaba C soMtlamo wesiLingelelo siqala ubudlelwana hlangana kwakarhulumende wesifunda norhulumende wendawo. Ngaphasi koMthethosisekelo wethu, leziingaba zaborhulumende ababili kufuze bona zisebenzisane ngokubambisana nangomoya wokulekelelana. 

Umsebenzi wetuthuko oqalene naborhulumende beendawo mkhulu okubabazekako. Kodwana-ke abomasipalada abasibodwa kilomsebenzi omkhulu. Aborhulumende beendawo bayincenyana yinye nje kwaphela yehlelo elitjha lakarhulumende ohlanganyelweko eSewula Afrika. Abomasipalada emsebenzini wabo basekelwa ngurhulumende omkhulu kunye naborhulumende beemfunda. Ukusebenzisana kwaleziindaba zaborhulumende ezintathu ngikho okungabenza bakgone ncono ukuphumelelisa ituthuko. 
  Imisebenzi emikhulu yeengaba ezintathu zakarhulumendet
 
Urhulumende omkhulu
Urhulumende wesifunda
Urhulumende wendawo
Ukuplanelwa Kwetuthuko
Umsebenzakhe kutlama ihlelo lokuthuthukisa umnotho nehlalakuhle yesitjhaba enarheni yoke
Umsebenzakhe kutlama ihlelo letuthuko elizakusetjenziswa ngesinye nesinye isifunda - ihlelo elibizwa ngokuthi yi-Provincial Growth and Development Strategy.
Abomasipalada basebenza ukwenza amaplani wokuthuthukisa iindawo zabo - amaplasni abizwa ngokuthi maplani wokuthuthukisa ahlanganyelweko - ama-IDPs. Ama-IDPs la kufuze asebenzisane neProvincial Growth and Development Strategy.
Imithetho Nemithetho-Lawulo
Umsebenzakhe kutlama ihlelo lemithetho elizakusetjenziswa borhulumende beendawo. UMtlamo wesiLingelelo semiThetho yaboRhulumende beeNdawo uyincenye yalelihlelo lokubetha umthetho.
Uphasisa imithetho nemithetho-lawulo yaborhulumende beendawo- ngokukhambisana nemithetho yenarha yoke - kobanyana kuzokuzaliseka iintlhogeko zeemfundeni nezeendawo ngeendawo
Usebenza ukubetha imithetho nemithetjhwana, alawule ukusetjenziswa kwenarha, alawule nemithelo, alawulwe nerhwebo namkha amabhizinisi athengisela eentradeni, njalo njalo.
Ukwakhiwa Kwamandla
Umsebenzakhe kukwakha amandla wabomasipalada kobanyana bazokukgona ukwenza imisebenzabo ngefanelo.
Ubonelela abomasipalada ngokuthwasiswa kwabasebenzi nangokwakhiwa kwamandla. Bazakusebenza ngeenjamiso zeemfundeni zokuthwasisa, nangaborhulumende beendawo. Bazakusiza nangokubonelela ngechwephetjhe ezintweni ezinjengama-IDPs.
IMikhandlu yaboMasipalada ithwele umsebenzi osibopho wokuthuthukisa nokukhulisa abasebenzi bayo ngokubathwasisa nangezinye iindlela
Imali 
Umsebenzakhe kulawula nokuphatha iindaba zobudlelwana beemali hlangana kwaborhulumende beengaba ezihlukahlukeneko Uzakuphasisa imithetho eendabeni ezinjengesabelo seemali kibomasipalada (IBHAJETHI) abe aqalelele nokobana imali eyenziwa ngurhulumende omkhulu yabelwe abomasipalada ngokulinganako. 
Umsebenzakhe kubeka ilihlo aqale bona zikhamba kuhle na iindaba zeemali kibomasipalada, ayingene ngokwakhe indabamraro nakube kufumaniseka bona iindaba zeemali azikhambi kuhle.
IMikhandlu yaboMasipalada ithwele umsebenzi wokutlama ihlelo leemali leminyaka emihlanu, nesabelo seemali somnyaka nomnyaka (ibhajethi), nokubeka iimali ekufuze zibhadalwe, nokulinganisa iimali ekufuze zibhadalelwe imisebenzi izakhamuzi ezenzelwa yona, nokulawula iinkwelede, nokubuthelela imali eyenziwa ngumasipalada, nokulinga ukubabela ngokulinganako abachakileko, njalo njalo.
Ukubeka ilihlo
Umsebenzakhe kuveza ihlelo ekuzakubekwa ngalo ilihlo kiborhulumende beendawo kobanyana kuzokuba neqiniso lokuthi ilwazi loke linjengoba linjalo ngeqiniso, kuqalelelwe nokuthi kungabuyelelwa imisebenzi esele yenziwe.
Ukubeka abomasipalada ilihlo ngehlelo lokubeka ilihlo elisetjenziswa ngurhulumende omkhulu. Lokhu-ke kwenzelela ukwenza iqiniso lokuthi urhulumende usebenza ngezinga eliphezulu, ngokunjalo nabasebenzi beembusweni basebenze njalo.
Ukubeka iinlinganiso ezizakulinganisa bona umsebenzi wenziwa kuhle kangangani, bese kunande kuyabikwa ngalokho.
Ukulamula Umraro
Angatjengisa namkha akhanyise indlela yokuthi abomasipalada bangaphepha njani nabasebudisini, kanti-ke nakunguye ngokwakhe urhulumende omkhulu angawungena umraro wabomasipalada nasele kubhale koke.
Angawungena umraro alamulele umasipalada nakube umasipalada uyabhalelwa kukwenza imisebenzakhe ngokweembopho zomthethosisekelo. Nakube urhulumende wesifunda uthatha umsebenzi kamasipalada, kufuze enze iqiniso lokobana uMkhandlu kaMasipalada uyabuyela emsebenzini loyo msinyana ngokungakgonakalako.
Angathatha igadango lokulungisa la kungakalungi khona, ngokulandela iimphakamiso namkha umlayo ongakhutjhwa nguSomkhandlu woMnyango weendaba oqalene nomraro loyo.
Amahlelo wenarha yoke naweemfunda 
Iminyango karhulumende omkhulu neyaborhulumende beemfunda inamahlelo athinta abomasipalada bunqopha. Isibonelo, uMnyango wezaManzi nezamaHlathi unehlelo lokubonelela umphakathi ngamanzi nangokuthuthwa kweensila zezindlwana zokuphumela, bese kuthi uMnyango wezeeNarha ube nehlelo lokulekelela abomasipalada bakgone ukuphumelelisa amahlelwabo wetuthuko ahlanganyelweko. 
Abomasipalada bangalekelela kilamahlelo. Khona khonapho-ke, amahlelo la angakha amandla waborhulumende beendawo, abe abe yincenye yehlelo lezokuthuthukisa lakwamasipalada. 
Ukudlula lapho-ke, eminye iminyango karhulumende omkhulu neyeemfunda isabalalisa imisebenzi yayo iyokufika kiborhulumende beendawo. Lokhu-ke kutjho ukuthi abomasipalada bazakuba neminye imisebenzi emitjha engezelelweko. 
Na urhulumende omkhulu, norhulumende wesifunda kunye norhulumende wendawo bazakuphumelela ukuyenza ngefanelo imisebenzabo: 
* Kufuze iminyango karhulumende omkhulu neyaborhulumende beemfunda isebenzisane naborhulumende beendawo. 
* Iminyango karhulumende omkhulu neyaborhulumende beemfunda kufuze bona yakhelelwe kuma-IDPs. 
* I-MINMEC kaRhulumende weNdawo kufuze bona ihlanganise imisebenzi yokusabalalisela amandla weminyango kiborhulumende beendawo - lokhu-ke kuzakwenza iqiniso lobana kunemali eyaneleko aborhulumende beendawo abazakwenza ngayo eminye imisebenzi. 
Ukusebenzisana hlangana kwabomasipalada 
Abomasipalada bangabuyelwa kwamambala ngokwakha ubudlelwana bokuzwana babodwa. Isibonelo kungaba:
* Kuphakelana ngelwazi abalifundileko. 
* Ukwabelana ngabasebenzi nangechwephetjhe. 
* Ukuhlanganyela amahlelo wamasiso. 
* Ukuthenga ipahla nezinye izinto ngokuhlanganyela, njengemitjhini, nemisebenzi eyenzelwa izakhamuzi, kunye nemisebenzi yokulimukisa. 
* Ukuphana ngemisebenzi. 
Urhulumende wendawo ohlelekileko 
IHlangano yaboRhulumende beeNdawo beSewula Afrika - iSALGA - iyihlangano ejamele aborhulumende beendawo kizo zoke iimfunda. Ineenqhema ezilithoba eemfundeni (emaphrovinsini) woke - isiqhema sinye ephrovinsini ngayinye. Leziinqhema zingakhuthaza ukusebenzisana nokuzwana hlangana kwabomasipalada. Zingafaka nelizwi kiborhulumende beendawo ngokujanyelwa kwazo eMkhandlwini wamaPhrovinsi (i-NCOP) nakuMINMEC yaboRhulumende beeNdawo. 
I-SALGA-ke yona iyihlangano yabaqatjhi engakha ubudlelwana bokwakhisana namayuniyoni wabasebenzi babomasipalada, ibe yakhise nebudlelwaneni obuhle bokusebenzisana hlangana kwabaqatjhi nabasebenzi. 
Ngokufitjhani... 
Ngokusebenzisana, urhulumende omkhulu, norhulumende wesifunda kunye norhulumende wendawo bangayikhuthaza ncono ituthuko yesitjhaba soke, bayisebenzise ngokwefanelo nangokupheleleko imithombo yamandla ekhona, benze neqiniso lokuthi zisetjenzwa bezibuswe kuhle zoke iindaba zembusweni.. 

Ubudlelwana ngezeemali hlangana kwaborhulumende beengaba ezihlukahlukeneko - ukudluliselwa kwemali ebuya kurhulumende omkhulu iye kurhulumende wesifunda nakurhulumende wendawo. 
Ukwabelana Ngokulingana -UMthethosisekelo uthi abomasipalada kufuzile bona nabo bahletjhulelwe imali ethileko engeniswa ngurhulumende omkhulu. Ngurhulumende omkhulu-ke ozakutjho bona yimalini imali ezakuhletjhulelwa abomasipalada kileyo imali eyenziwa nguye urhulumende omkhulu.
Ukusabalalisa - Kutjho ukuthatha umsebenzi uwudlulisele isiqhema sendawo esingakgona ukuwenza ncono umsebenzi loyo. 
I-MINMEC kaRhulumende weNdawo Le yikomidi yelizwe loke esebenza ngazo zoke iindaba ezithinta urhulumende wendawo. Amalungu wayo nguNgqongqotjhe weeNdaba zeeMfunda (namkha zamaPhrovinsi) nezoMthethosisekelo, naboSomkhandlu bolithoba beeNdaba zabaoRhulumende beeNdawo kunye neSALGA. 


  
ISIGABA D: AMAHLELO WEENJAMISO 

Isigaba D soMtlamo wesiLingelelo siqala amakoro ahlukahlukeneko kamasipalada, sibuye siqale imihlobo emithathu ehlukileko yabomasipalada kenye nenye ikoro kamasipalada. 
Iingaba zakamasipalada 
Umthethosisekelo uvule iingaba ezintathu zakamasipalada
IKoro (A) Ngumasipalada onamandla apheleleko wokuphatha nokubetha umthetho endawenakhe.
Ikoro (B) Ngumasipalada owabelana ngamandla wokuphatha nokubetha umthetho neKoro C kamasipalada owela endawenakhe.
Ikoro (C) Ngumasipalada onamandla wokuphatha nawokubetha umthetho endaweni enabomasipalada abadlulako koyedwa.
Ngurhulumende omkhulu ozakubeka iindlela zokuhlukanisa bona indawo kufuze ibe nomasipalada weKoro (A) nakwenzenjani, ibe nawo womabili amaKoro B no C nakwenzenjani. 
Imihlobo yabomasipalada 
IKenye nenye yamakoro la kungaba nemihlobo ehlukileko yabomasipalada. Urhulumende omkhulu nguye-ke ozakutjho bona izakuba njani imihlobo yabomasipalada leyo. Urhulumende wesiFunda-ke yena uzakutjho bona ngimiphi imihlobo yabomasipalada ekufuze ibe khona esifundeni sakhe. 
indawo zamadrobha amakhulu 
Iindawo zamadrobha amakhulu ziindawo zemadrobheni ezinabantu abanengi. Zintandathu iindawo ezinjalo lapha eSewula Afrika: yi-Greater Johannesburg, neGreater Pretoria, ne-Cape Town, ne-Durban, neLekoa-Vaal kunye neKayalami.
Iindawezi-ke kufuneka zenzelwe amalungiselelo akhethekileko karhulumende. URhulumende wedrobha elikhulu angenza umsebenzi wokuphatha nokulawula iindawo zemadrobheni ezikulwezi. Lokhu-ke kuyafuneka kobanyana kuzokukhuthazeka ukuhluma komnotho netuthuko yomphakathi kiyo yoke indawo kamasipalada - abomasipalada abahlukahlukeneko bavame ukwanda ngokuqalana nendawabo yodwa, hayi kiso soke isiphande sedrobha elikhulu. Kungenza godu neqiniso lokuthi umnotho wesiphande soke usetjenziselwa ukusiza umuntu woke - khulu khulu labo ababedinywe amathuba. 
UMtlamo wesiLingelelo uphakamisa imihlobo emibili karhulumende wedrobheni elikhulu: 
1. URhulumende weDrobha eliKhulu onamaKomidi wamaWodi. 
2. URhulumende weDrobha eliKhulu oneenJamiso Ezincani zeDrobha eliKhulu. 
Urhulumende wesifunda nguye ozakuqunta bona ngimuphi urhulumende olungele yiphi indawo kilemihlobo yaborhulumende bamadrobha amakhulu esiqeda ukuyitjho. 
Imihlobo emibili yaborhulumendne bamadrobha amakhulu 
1. URhulumende wedrobha elikhulu onamaKomidi wamaWodi
Kilorhulumende wedrobha elikhulu, uMkhandlu weDrobha eliKhulu uba nawo woke amandla phezu kwemisebenzi kamasipalada. Ungakhetha ukuphatha nokulawula yoke imisebenzi ngokwawo namkha uyisabalalise eminye yemisebenzi leyo. Ungazikhethela nokuthi ufuna ukuyihlela njani, ngokuhlukana kwamandla wayo, imisebenzi yawo yokuphatha. AmaKomidi wamaWodi azakuvulwa emawodini ngamawodi, kobanyana kuzokuba neqiniso lokuthi izakhamuzi zendawo ziyakgona ukufikelela kurhulumende wendawo. Amakomidi wamaWodi kufuze aqinise ukuziphendulela kwawo emphakathini wendawo. UMkhandlu weDrobha eliKhulu uzakutjho-ke bona amaKomidi wamaWodi azakusebenza misebenzi miphi, abe namandla maphi. AmaKomidi wamaWodi kufuze nokobana abe nomsebenzi awenzako ukuthola iintlhogeko zendawo, abe ahlukanise nokulandelana kweentlhogekwezo ngokuqakatheka kwazo; le-ke yincenye eqakathekileko ye-IDPs. Kufuze kuboniswanwe nawo ngeendaba eziphathelene nendawo. 
2. URhulumende weDrobha eliKhulu oneenJamiso Ezincani zeDrobha eliKhulu
UMkhandlu weDrobha eliKhulu uzakuhlanganisa imisebenzi wayo wokuphatha ngedlela esabalalisiweko ngeenJamiso eziNcani zeDrobha eliKhulu. Iinjamiso ezincani makomidi amancani woMkhandlu wendawo ethileko. Iinjamiso ezincani lezo zimawodi namakhansela ajamele indawo leyo ngokulinganiswa kwesibalo sabantu abajameleko amakhansela endaweni ngayinye. UmKhandlu weDrobha eliKhulu ngiwo-ke ozakutjho bona ngimiphi imisebenzi namandla ozawadlulisela eenJamisweni ezincani. Lapha-ke kungabalwa imisebenzi eyenzelwa izakhamuzi, njengokuthuthwa kweenzibi, nokulahlwa kweensila zezindlwana ngamanzi, kunye nokuthathwa kweenqunto zokuhlela. UMkhandlu ungakhetha bona uzenzele wona ngokwawo eminye imisebenzi, jengokuphakelwa kwamanzi negezi - namkha ungakhetha ukuthi yoke imisebenzi uyihlanganyele neenJamiso eziNcani.
Umsebenzi karhulumende wedrobha elikhulu 
Urhulumende weDrobha eliKhulu kufuze
* Akhuthaze abe akhwezelele ukulingana nobulungiswa emphakathini. 
* Aqalelele bona iziko lomthelo lisebenzela umuntu woke esiphandeni sedrobha elikhulu esingaphasi kwakhe. 
* Ahlele imisebenzi yaso soke isiphande sedrobha elikhulu kobanyana kuzokuphela ukutjhiyana kwabantu ngendima okwabangwa yi-apartheid, nokuhluma nokusimelela komnotho kuphakame, kukhuthazeke nokubumbana komphakathi. 
* Akhwezelele idemokhrasi yendawo ngokuvulela izakhamuzi amathuba wokuba nelizwi eendabeni zokubuswa kwendawo yekhabo nezokubuswa kwedrobha loke amaKomidi wamaWodi neenJamiso eziNcani zizakuba nomsebenzi oqakathekileko eziwenzako ekwakhiweni kwedemokhrasi. 
* Enzele izakhamuzi imisebenzi efaneleko nenetlha - akubeke phambili ukubenzela imisebenzi ekuphilwa ngayo abantu abanganayo leyo imisebenzi enjalo. 
Urhulumende wesiyingi 
Zoke iindawo ezingaphandle kwesiphande sedrobha elikhulu zizakuba noRhulumende wesiYingi (iKoro C) naborhulumende beendawo (iKoro B). IBandla lesiBethaMthetho lenarha yoke ngilo elizakqunta bona bona amandla nemisebenzi kuzakuhlukaniselwa njani imiKhandlu yesiYingi nomasipalada wendawo. 
Iindawo ezingasizo zesiphande sedrobha elikhulu zinemihlobohlobo yeendawo lapho izakhamuzi zakhe khona - kunamadrobha amakhudlwana alandela amakhulu ngobukhulu bawo, kube neendawo zemakhaya ezimaqalanga. Urhulumende wesiyingi uyafuneka kobana azokuqalelela ukuhlelelwa nokuthuthukiswa kwesiyingi soke, nokulekelela abomasipalada beendawo abangakabukuba nawo amandla, namkha aqalelele iziko lomthelo kobanyana yoke imisebenzi kamasipalada izokuphumelela. 
Imisebenzi karhulumende wesiyingi 
* Kuhlelela ituthuko ehlanganisiweko yesiyingi soke - imiKhandlu yesiYingi kuzakufanela bona ithuthukise ama-IDPs azakusebenza kiso soke isiyingi. Lokhu-ke kuzakwenza iqiniso lokobana ama-IDPs kamasipalada asebenza ndawonye namahlelo karhulumende omkhulu newaborhulumende beemfunda ( bamaphrovinsi ) kobanyana kuzokuthuthukiswa soke isiyingi 
* Kubonelela ngesilulu somthangala-sisekelo - imiKhandlu yesiYingi izakukgona ukubuthelela iimali ezizakusetjenziselwa lokhu ngemithelo yokwakha. 
* Kulekelela abomasipalada abatlhagatlhagako ngesizo lechwephetjhe. 
* Kubonelela ngemisebenzi eendaweni la abomasipalada bakhona babhalelwa khona ngenca yokuthi amaziko wabo womthelo mancani, namkha la bangasibanengi khona abantu abafuna ukwenzelwa imisebenzi ngumasipalada. 
Ikoro (B) yemikhandlu kamasipalada (ama-Local Councils) 
Eendaweni zaboRhulumende besiYingi kuzakuba nemihlobo emithathu kaMasipalada weKoro (B). 
1. Abomasipalada bemadrobheni. 
2. Abomasipalada abahlanganyele iindawo zemadrobheni nezemakhaya. 
3. Abomasipalada bemakhaya. 
Abomasipalada bemadrobheni 
Ubunengi bamadrobha azakuba nabomasipalada bemadrobheni abathwele umsebenzi wokuyenza yoke imisebenzi ekufuze yenziwe bomasipalada. Iindawo ezingakakhelwa futhi (njengemitlhatlhana), nezinye iindawo ezisemaphethelweni wamadrobhaa zizakufakwa ngaphasi kwelawulo labomasipalada bamadrobha.
Abomasipalada abahlanganyele iindawo zemadrobheni nezemakhaya
In some cases, the boundaries of an existing municipality will be extended to include the surrounding area. This might mean joining an urban and a rural municipality together. This will increase the tax-base and allow for more efficient planning and delivery.
Abomasipalada bemakhaya 
Zimihlobohlobo iindawo la kwakhe khona abantu emakhaya lapha eSewula Afrika. Kileziindawo ezinje-ke laphokhunye abomasipalada baphumelela ngokupheleleko ukwenza imisebenzabo, laphokhunye-ke njalo kuyabhala. UMtlamo wesiLingelelo uphakamisa bona boke abomasipalada bemakhaya bathome ngemisebenzi ekuphilwa ngayo nekusimelelwe kiyo, nangamandla akhambisana nalokho. Amandla nemisebenzi esala lapho izakwenziwa ngurhulumende wesiYingi. Na amandla wokusebenza karhulumende wemakhaya akhula, uzakwandisa namandlakhe wokubusa, andise nemisebenzakhe. Abomasipalada bemakhaya abaqine nconywana bangakgona ukuba namandla wokulawula nawokusebenza khonokho. Abanye-ke bazakwenza njalo ngokukhamba kwesikhathi, nakukhula amandlabo wokusebenza. 
Eendawaneni ezimbadlwana la abantu bakhona bayimbijana khona khulu kodwana babe barhatjheke nayo yoke indawo abakhe kiyo, angeze akgonakala uMasipalada weKoro (B). Kilawo-ke amahlandla ahluke njalo, kungenziwa umehluko ngokukhethekileko ukuthi abantwabo babe ngaphasi koMkhandlu wesiYingi. 
Uburholi bamakhosi 
UMtlamo wesiLingelelo soMthetho waboRhulumende beeNdawo ukhuluma ngobudlelwana hlangana kwaborhulumende beendawo noburholi bamakhosi - lokho kwaphela, hayi ezinye iindaba zebukhosini. UMtlamo wesiLingelelo soMthetho lo uphakamisa bona kube nobudlelwana bokusebenza ngokuhlanganyela hlangana kwabomasipalada namakhosi. Amakhosi azakuba neenthunywa ezizawajamela emiKhandlwini yeenYingi; iinthunywa lezo phela ngizo ezizakuqalelela iintlhogeko neenrhuluphelo zesitjhaba sekosi. Lomsebenzi-ke uhlukile emsebenzini wokuvowuda kwamaKhansela. URhulumende wesiFunda uzakwenza umsebenzi othileko ekuboneni bona misebenzi miphi yokuhlonipha ubukhosi ezakwenziwa makhosi. 
UMtlamo wesiLingelelo soMthetho waboRhulumende beeNdawo ukhuluma ngobudlelwana hlangana kwaborhulumende beendawo noburholi bamakhosi - lokho kwaphela, hayi ezinye iindaba zebukhosini. UMtlamo wesiLingelelo soMthetho lo uphakamisa bona kube nobudlelwana bokusebenza ngokuhlanganyela hlangana kwabomasipalada namakhosi. Amakhosi azakuba neenthunywa ezizawajamela emiKhandlwini yeenYingi; iinthunywa lezo phela ngizo ezizakuqalelela iintlhogeko neenrhuluphelo zesitjhaba sekosi. Lomsebenzi-ke uhlukile emsebenzini wokuvowuda kwamaKhansela. URhulumende wesiFunda uzakwenza umsebenzi othileko ekuboneni bona misebenzi miphi yokuhlonipha ubukhosi ezakwenziwa makhosi. 
Njenganje bama-843 abomasipalada, kanti-ke amaKhansela wona azi-11 300 lapha eSewula Afrika. Inani labomasipalada nelamaKhansela kufuze bona liphungulwe, kobanyana abomasipalada bazokukgona ukwenzela izakhamuzi imisebenzi eziphila ngayo neendleko eziphasi.
Ukuhlukaniswa kwemikhawulo 
IBhodi yezemiKhawulo yaboMasipalada izakusika imikhawulo yabomasipalada, ngokubonisana naboSomkhandlu beeNdaba zaboRhulumende beeNdawo nezaboMasipalada. URhulumende omkhulu yena uzakubeka iindlela ekuzakusikwa kuhlukaniswe ngazo imikhawulo. Kuzakuqalelelwa bona imikhawulo yabomasipalada yenza abomasipalada bakgone ukuzalisa imisebenzi esibopho soMthethosisekelo. 

Amandla apheleleko wokuphatha nokubetha umthetho - atjho amandla wokwenza umthetho nokusebenzisa imithetho yelizwe loke, neyeemfunda kunye neyabomasipalada. 
Iindlela - zitjho imithetho namkha imibandela ekufuze ilandelwe nakukhethwako ngamakoro ahlukeneko wakwamasipalada
Iziko lomthelo - Mthombo wemali umasipalada angakha kiwo imali yokwenza imisebenzakhe. Lapha-ke kubalwa iintolo, amabhizinisi, abanikazi bemakho abayibhadalelako, njalo njalo. 
Isilulu somthangalasisekelo - Kufakelwa kwamaphayiphi, namakheyibuli kunye nezinye iinsetjenziswa ezifunekako zokuphakela amanzi ngobunengi, nokukhanyisa igezi ngobunengi namkha ukuthunyelwa kwerhasi eendaweni la izakutholwa khona mumuntu woke esiphandeni sakamasipalada.
Ukusukela kilezo iindawo-ke kusafuneka omunye umthangalasisekelo ekuzakuthunyelwa ngawo amanzi namkha igezi poro ezakhamuzini ezizakusebenzisa lokhu. 
Ukuhlukanisa - Imikhawulo yabo boke abomasipalada kufuze bona ithalwe emebheni kuzokubonakala kukhanye bona uMkhandlu kaMasipalada uphethe indawo esukaphi ifikephi. Nje-ke ihlelo lokuqinta bona imikhawulo yabomasipalada kufuze bona ikhambephi, libizwa ngokuthi kuhlukanisa. 


  
ISIGABA E: AMAHLELO WEPOLITIKI 

Isigaba E soMtlamo wesiLingelelo soMthetho siphathelene namandla kunye nanemisebenzi yemiKhandlu yabomasipalada. Lapha-ke kubalwa nemisebenzi yeemeyara, namakomidi aphetheko kunye namanye amakomidi. 
Zenziwa njani iinqunto 
Omunye nomunye umasipalada unoMkhandlu oqalene nokuthatha iinqunto zepolitiki, abuye abe nephiko lezokuphatha ekufuze bona lisebenzise iinqunto ezithathwa Mkhandlu kaMasipalada. UMthethosisekelo uthi zoke iinqunto eziphathelene nokusebenza kwamandla wabomasipalada kunye nemisebenzi eyenziwa nguye kufuze bona kwenziwe Mkhanndlu kaMasipalada. Nokho-ke kwandise ukuthi kungasebenzeki kuhle ukuthi kube Mkhandlu woke othatha iinqunto, khulu khulu nakube uMkhandlu lowo mkhulukhulu. Ngenca yalokhu-ke, imithetho yelizwe loke izakuvumela imiKhandlu yaboMasipalada ukuthi iphathise amandla wayo wokuphatha kuMeyara ePhetheko namkha eKomidini ePhetheko. Amandla alandelako la kuphela kwamandla ekungeze kwakgonakala bona aphathiswe abanye:
* Ukuphasiswa kwemithetho kamasipalada 
* Ukuphasiswa kwesabelo seemali (ibhajethi). 
* Ukubekwa kwemithelo ekufuze ibhadalwe nokubekwa kwezinye iimali zeminye imisebenzi. 
* Ukuboleka nokubelisa iimali 
Yoke imisebenzi le kufuze bona uMkhandlu uzenzele ngokwawo. 
La uMkhandlu uphathisa khona amandla wawo kuMeyara namkha eKomidini ePhetheko, uMkhandlu loyo kufuze bona ukwazi ukubeka ilihlo ubone bona iMeyara leyo isebenza njani ngamandla ebolekwe wona, namkha ukuthi iKomidi leyo isebenza njani ngamandla ebolekwe wona. 
IMeya ePhetheko 
IMeya ePhetheko ikhethwa mkhandlu kaMasipalada, ukube ikhethwa khona lapho emkhandlwini kaMasipalada. UMkhandlu kaMasipalada-ke ngiwo oquntako bona ngimaphi amandla ozawaphathisa iMeya. UMkhandlu kaMasipalada godu ungayivumela iMeya bona izikhethele ikhabinethana encani yamakhansela azayilekelela emsebenzini wayo. Nokho-ke yiMeya enamandla wokulawula, hayi ikhabinethi yakhe. Ubuhle bokuba neMeya ePhetheko kukuthi yenza aborhulumende beendawo babonakale bababantu bamambala abakgona ukubonwa mumuntu woke, kanti godu ivula nethuba lokuba noburholi obuqinileko. Kulula ukuthi umphakathi ukhumbule ngomuntu othileko kunobanyana ukhumbule ngekomidi. 
IKomidi ePhetheko 
IKomidi ePhetheko siqhema samaKhansela akhethwe Mkhandlu kaMasipalada. Imeya inguSihlalo weKomidi ePhetheko. Nokho-ke iMeya ayisiyo iMeya ePhetheko lapha - amandla aphethwe yiKomidi ePhetheko ngokuphelela kwayo, akakaphathwa yiMeya. UMkhandlu kaMasipalada ngiwo oquntako-ke bona ngimaphi amandla azakuphathiswaa iKomidi ePhetheko. 
Urhulumende wesiFunda nguye ozakuqunta bona ngiwaphi amahlelo wokuthatha iinqunto azakusetjenziswa esifundeni sakhe. 
Amanye amakomidi 
IMikhandlu kaMasipalada ingavula amanye amakomidi azayilekelela. Hlangana nalawo amakomidi kubalwa nalawa alandelako: 
* Amakomidi wezokuphatha nokubeka ilihlo - azakubeka ilihlo emisebenzini efana nokuphakelwa kwamanzi namkha yokulawulwa kwemisebenzi yokuthuthwa kweenzibi 
* Amakomidi wendawo - azakulusa ukuragwa kwemisebenzi endaweni ethileko. 
* Amakomidi wemiThekokambiso - ekuwona azakubeka imithetho-kambiso ngeendaba ezithileko, ngeenkhathi ezithileko. 
Abomasipalada abakhulu kufuze bona bavule iKomidi yokuHlola iincwadi (ezakulusa ukusetjenziswa kwemali zakwamasipalada), bavule neKomidi yamaThenda (ezakulawula ihlelo lamathenda). 
Uburholi obunamandla 
Kufuneka abarholi abanamandla, nabanekgono kunye nabazibopheleleko emsebenzini wabo na abomasipalada bazakukgona ukuphumelelisa ituthuko, benze naneqiniso lokuthi izakhamuzi zenzelwa imisebenzi ngokusezingeni eliphezulu. AmaKhansela kufuze bona abe barholi abanelihlo elibanzi nelibonela kude esikhathini esizako. Kufuze bakgone ukwakha ubudlelwana bokusebenzisana namabhizinisi, neenhlangano zomphakathi, nezinye iinqhema ezingasiza etuthukweni. Kufuze bona bakgone ukuthatha iinqunto zemithetho-kambiso ezibuthobothobo, bakgone nokwandisa ukuziphendulela nokwenzela izinto emkhanyweni. 
Nokho-ke, ubunengi bamaKhansela ayi-11 300 eSewula Afrika ayatorha kilomsebenzi awenzako kwamasipalada. Amakhansela la asiphalazela ukuphatha umsebenzawo, ngakelinye ihlangothi alwela lokuphetha imisebenzi yakwaMasipalada. Ngalokho-ke uMtlamo wesiLingelelo soMthetho waboMasipalada uphakamisa bona siphungulwe isibalo samakhansela, kwandiswe amakhansela azakusebenza umsebenzi wobukhansela ngokupheleleko - hayi atorhe.
Amakhetho wakwamasipalada 
ImiKhandlu kaMasipalada izakukhethwa ngalendlela elandelako: 
Kuzakuvowudelwa isiqhema ngehlelo lokujanyelwa ngokwabalandeli..
Kuzakuba nevowudu yamaWodi ngehlelo lomvowutelwa munye. 
Ukuvouwudelwa kwesiqhema ngikho okutjhoko bona isiqhemeso kufuze sithole iinhlalo ezingaki nasele zizoke. Lesisibalo seenhlalo sihlanganise iinhlalo zamawodi nezesiqhema. Isibalo seenhlalo zesiqhema sitholakala ngokukhupha isibalo seenhlalo zamawodi eziwinwe ngevowudu yamawodi esibalweni seenhlalo eziwinwe nakuvoutelwa isiqhema. 
Isibonelo sokuvowuda

Kuneenhlalo ezimatjhumi amabili eMkhandlwini kaMasipalada. 
Ekuvowudelweni kwesiqhema: 
Isiqhema Z siwina ama-70% wamavowudu wesiqhema
Lokhu-ke kutjho ukuthi isiqhema Z sineenhlalo ezili-14
(i-70% ka-20) ) ITHOTHALI yeenhlalo eziyi-14. 
Evowudini yewodi:
Isiqhema Z siwina iinhlalo ezi-6 zewodi.
Inani leenhlalo zeenqhema:
Isiqhema Z singathola ezinye iinhlalo ezi-8 ukuhlanganisa ithothali ka-14 (14-6 yeenhlalo zewodi = 8) eziwinwe nakuvoutelwa isiqhema. 
Ngalokho-ke isiqhema Z sineenhlalo ezi-6 zewodini neenhlalo eziyi-8 zesiqhema. 
Abongikhethani babomma 
Iinqhema zepolitiki zikhuthazwa bona zithome ihlelo lokuqalelela bona ubulili boke babantu bujanyelwe ngokwaneleko. Lelihlelo-ke lizakwenza iqiniso lokuthi bande abomma abazakungenela ikhetho lemiKhandlu yaboMasipalada. 
Ngokufitjhani... 
Urhulumende othuthukisako kufuze bona abe nabarholi abanamandla, nabanekgono, nababonela izinto kude esikhathini esizako. Amahlelo wokuthatha iinqunto aphakanyiswa Mtlamo wesiLingelelo soMthetho waboMasipalada anqophe ukuqinisa amaKhansela, awuhlele ngobutjha umsebenzi wokuthatha iinqunto, kobanyana aborhulumende babomasipalada bazokusebenza ngendlela efaneleko nephumelelako. 

Ukuphathisa - kutjho ukuboleka omunye umuntu namkha esinye isiqhema amandla wakho wokusebenza. 
Amandla wokuphatha - atjho ilungelo lokwenza umthetho-kambiso nelokuthatha iinqunto ngokusebenza kwakamasipalada. 
Ihlelo lokujanyelwa ngokwabalandeli - litjho ukuthi iinqhema ziphiwa iinhlalo ngokubala kulinganiswe amaphesente wamavouwudu eziwatholileko iinqhemezo. 
Ihlelo lomvowutelwa munye - litjho ukuthi kuwina ungikhethani munye okunguye ovowutelwe babantu abanengi khulu. 


  
ISIGABA F: AMAHLELO WOKUPHATHA 

Emibusweni yabomasipalada kubalwa nomsebenzi wokuphatha nokulawula imisebenzi nabasebenzi bakwamasipalada eminyangweni ngeminyango kobanyana bazokwazi ukwenza imisebenzi yoMkhandlu kaMasipalada ekufuze bayenze. Umbuso kaMasipalada uthwele umsebenzi wokubenzela imisebenzi emihle abantu abakhe esiphandeni sakamasipalada. Isigaba E soMtlamo wesiLingelelo soMthetho waboMasipalada siza neendlela ezakhako zokubenzela boke abantu bakhe imisebenzi ekuphilwa ngayo, naleyo abekavele ayenza ayenze ncono. 
Iindlela ezihlukileko zokwenzela izakhamuzi imisebenzi 
Abomasipalada kufuze bona bathole iindlela ezihle khulu zokwenzela izakhamuzi imisebenzi ezakukgona ukubhadalelwa mumuntu woke - khulu khulu lezo izakhamuzi ezingakabukuba nayo imisebenzi ekuphilwa ngayo. Umtlamo wesiLingelo soMthetho waboMasipalada uphakamisa iindlela ezihlukahlukeneko zokwenza lokhu. AboMasipalada kuzakufuneka bona bazikhethele iindlela eziphambili ezingahlanganiswa kuphunyeleliswe ngazo iminqopho le yokwenzela izakhamuzi. 
Ukwakhiwa kwamandla wokusebenza 
Ubunengi babomasipalada kufuze bawenze ncono amahlelo wabo wokuphatha nokulawula, kanti godu kufuzile nokobana babathwasise abasebenzi babo, babe babahlomise nangamandla welwazi. Lokhu-ke kungaba ngilokhu okulandelako, hlangana nokhunye: 
Ukutjhugululwa kwendlela yokuphatha
Ukuhlonyiswa kwabasebenzi ngelwazi
Abasebenzi beenkhundla eziphezulu basebenza ngamakontraga alinganisa bona bawenza njani umsebenzi.
Abasebenzi abadosa phambili bahlonyiswa ngelwazi kobanyana bazokwazi ukusiza umphakathi ngelwazelo.
Isiko lokuziphatha.
Ukuthwasiswa nokuthuthukiswa kwelwazi lomsebenzi ebasebenzini.
Ihlelo lokubavulela amathuba wobujamo obuhle emsebenzini abantu ababedinywe amathuba
Ukusabalaliswa kwemisebenzi yokuphatha nokulawula.
Iindlela ezihlathulula kuhle bona umuntu ulinganiswa njani ukuthi usebenza njani.
Ilimuko elitholakala ngokwenza umsebenzi ngokwawo kunye nelwazi abasebenzi abadosa phambili abanalo kufuze bona lisetjenziselwe ukuyenza ibe ncono imisebenzi eyenzelwa izakhamuzi.
Ukukoporaswa 
Lokhu-ke kutjho ukusungulwa kwamaphiko wokwenzela izakhamuzi imisebenzi; lelihlelo liphathwa ngendlela ekuphathwa ngayo imisebenzi engenisa imali, kodwana lihlukile embusweni kamasipalada ojayelekileko, ngitjho nanyana lisese ngaphasi kwawo uMkhandlu kaMasipalada nje. 
Ukwabelana Ngomsebenzi Hlangana koMphakathi Nomphakathi 
Lokhu-ke kutjho ukwabelana ngomsebenzi hlangana kwakamasipalada nezinye iinqhema zomphakathi. Isibonelo kungaba kusebenzisana ngokwabelana hlangana kwakamasipalada nabePosweni, la umphakathi ubhadala khona ePosweni nawubhadalela imisebenzi owenzelwa yona. Lokhu-ke kwenza ukubhadala kube lula ezakhamuzini, kanti godu kuthula umasipalada umthwalo wokubutha imali ekufuze abhadalwe yona zizakhamuzi. 
Ukwabelana Ngomsebenzi Hlangana kwama-CBO nama-NGO 
Ama-CBO nama-NGO anelwazi lomsebenzi nelimuko elingambuyisela kwamambala umasipalada - isibonelo, ekuthwasisweni kwabasebenzi, nekuthuthukiweni kwamahlelo, kunye nekuthuthukisweni kwamabhizinisi amancani. 
Ukukontraga Kwangaphandle 
Lokhu kutjho ukubopha kwakamasipalada ikontraga nekhamphani yangeqadi, namkha ikhamphani yangaphandle kobanyana yenze umsebenzi othileko. Amakontraga anjalo-ke angenza iindleko zibe phasi, abe enze nokuthi imisebenzi yenziwe ngepumelelo encono. UMkhandlu kaMasipalada kufuze bona ubeke ilihlo uqale bona umsebenzi uragwa kuhle na, ube wenze neqiniso lokuthi umsebenzi owenziwako ngewekhwalithi ehle nezinga eliphezulu. 
Ukuphathisa Umsebenzi Sakuwuqatjhisa 
Lelihlelo lipheze lifane nokukontragisela ngaphandle, kodwana lapha kufakwa nokwanda ngokusisiswa kwepahla ngomthangala-sisekelo. Ngenca yalokhu, isikhathi sekontraga siba side ( sivame ukuba ma-20 weminyaka ukuya ema-30 weminyaka ) kanti-ke ikhamphani enikelwe umsebenzi lo ilindeleke bona kube ngiyo ephatha nelawula umthangala-sisekelo, ibe izibekele kiwo ngendlela yokusisa. Kuvamise ukuthi kube ngiyo ikhamphani leyo ethwala umsebenzi wokubutha imali eyenziwa msebenzi ephathiswe wona. Nakuphela ikontraga, ubunikazi bomthangala-sisekelo bubuyela kumasipalada. 
Ukudluliswa Kobunikazi 
Ukudlulisela umsebenzi ezandleni zabosomabhizinisi bangeqadi kutjho ukuthengisela iinkhamphani zangeqadi namkha zangaphandle amafa kamasipalada, bese kuba ngizo-ke iinkhamphani lezo eziqalana nomsebenzi ekufuze wenzelwe izakhamuzi. Lapha-ke nokho imisebenzi izakhamuzi eziphila ngayo akukafaneli bona ithengiswe ngokupheleleko; leyo-ke misebenzi efana nokuphakelwa kwamanzi, neyokuphakelwa kwegezi, neyokuthuthwa kweenzibi. Nokho-ke imiKhandlu kaMasipalada ingakukhetha ukuyithengisela iinkhamphani zangeqadi imisebenzi engasiyo ekuphilwa ngayo. Lokhu-ke kungayiphakamisa imali eyenziwa ngumasipalada, kuthi khonapho ibe imnikele nethuba lokuqala kwaphela imisebenzi ekuphilwa ngayo. 
TJHEJA: IBandla lesiBethamthetho lakarhulumende omkhulu lizakuveza iindlela abomasipalada abangasebenzisana ngazo neenkhamphani zangeqadi. 
Ukuqalelelwa Kokusizwa Kwamakhastama 
Abasebenzi abadosa phambili bahlangana nomphakathi woke amalanga. Eqinisweni ngibo abenza umsebenzi owenzelwa izakhamuzi. Kufuze babe nelwazi lokusiza nokulimukisa umphakathi. Ngokunjalo-ke kuqakathekile nokuthi amahlelo wokubhadalisa asebenze kuhle befuthi abe lula ukusetjenziswa mphakathi. 
Ubudlelwana kezomsebenzi 
Amayuniyoni kamasipalada naborhulumende beendawo abahlelekileko banomsebenzi oqakatheke kwamambala wokwenza iqiniso lokuthi kunobudlelwana obuhle hlangana kwabaqatjhi nabasebenzi, nehlelo elilawula zomsebenzi nalo libe lihle. I-South African Local Government Bargaining Council (i-SALGBC) izakuba nomsebenzi ewenzako ekwakhiweni kwesebenziswana hlangana kwamayuniyoni wabomasipalada, nabaphathi bakwamasipalada kunye neMikhandlu kaMasipalada, ibe godu yenze litho likhulu ekuvuleni ihlelo lokurarulula imiraro ekubhalelwana ngayo. Umsebenzi ophambili kuzakuba kukhulumela imibandela efanako yokwenzela abasebenzi bakwamasipalada iindlela zokusebenza ezifanako, nehlelo lokukuhlola kulinganiswe bona umsebenzi wenziwa kuhle na, nokwenza iindlela zokwenza bona umsebenzi wenziwe ncono, kuvulwe namathuba amahle wokwenziwa kwamatjhuguluko. 
Ithwasiso kiborhulumende beendawo 
Ukuthwasiswa Kwabasebenzi 
AmaBhodi wokuThwasisa akhona la njenganje awakaphumeleli ukuzalisa imisebenzi emikhulu eqalene naborhulumende abathuthukisako. Ihlelo lokuthwasisa lizakuhlelwa ngobutjha. I-National Local Government Sector Education and Training Authority ngiyo ezakulawula ihlelo lokuthwasiswa kwabasebenzi bakwamasipalada, ibe iphathe nesikhwama seemali zefundo nethwasiso, i-Education and Training Fund. Iinjamiso zokuthwasisa eemfundeni ngeemfunda - nabajameli babasebenzi naborhulumende beemfunda kunye nabeendawo - ngizo ezizakuveza bona isifunda nesifunda zineetlhogeko ziphi, zikhuphe amathenda aya eenhlanganweni zokuthwasisa, zibeke ilihlo emsebenzini wokuthwasiswa kwabasebenzi. Labo abenza imisebenzi eyenzelwa izakhamuzi hlangana nabo kuzakuba mayuvesithi, namatheknikhoni, neenhlangano ezingasi zombuso (ama-NGO) iminyango yokuthwasisa kibomasipalada, iinhlangano zemisebenzi efundelweko, kunye nalabo abathwasisela imisebenzi yokwenza imali. 
Ukuthwasiswa Kwamakhansela
ISALGA izakwenza umsebenzi oqakathekileko ekuthwasisweni kwamaKhansela. Kuzakusungulwa ihlelo lokuthwasisa amakhansela elizakuthomana namakhetho wabomasipalada. 
Ngokufitjhani... 
Imibuso yabomasipalada nayizakuphumelela ukuthuthukisa kufuze bona iyenze ncono indlela ephatha nelawula ngayo imisebenzi yayo, ibahlomise ngelwazi abasebenzi bayo, ifune neendlela ezitja zokwenzela izakhamuzi imisebenzi ngendlela encono. 


  
ISIGABA G: IIMALI ZAKWAMASIPALADA 

Lesisigaba soMtlamo woMthetho siphathelene nokuthi kufuze lihlelwe belijanyiswe njani ngobutjha ihlelo leemali zakwamasipalada kobanyana abomasipalada bazokukgona ukulinganisa amabhajethi wabo babe bakgone nokwenzelaa izakhamuzi imisebenzi yekhwalithi. Lesisigaba siqala iindawo ezine ezingezikulu zeemali zakwamasipalada: 
* Imali engeniswako. 
* Ukudluliselana kwemisebenzi hlangana kwaborhulumende. 
* Amasiso wangeqadi. 
* Ukwaba iimali (ukubhajetha), ukuhlela iincwadi zeemali kunye nokubika. 
Imali engeniswako 
Abomasipalada kufuze babe nemithombo ethembekileko yokungenisa imali. Ngokwesilinganiso esididyelweko, abomasipalada emalini abayisebenzisa woke amalanga, ema-90% ngebazingenisela bona ngokwabo; akusiyo imali ebuya kurhulumende omkhulu. Nokho-ke abanye abomasipalada - khulukhulu abomasipalada beendawo zemakhaya - abanawo amaziko womthelo amakhulu kangako angakgona ukubondla ngemali. Abomasipalada abanjalo-ke bazakuhletjhulelwa imali ebonakalako emalini eyenziwa ngurhulumende omkhulu, ebekelwe ukusiza aborhulumende beendawo. Zisezakuqalisiswa-ke ezinye iindlela zokukhuphula imali engeniswako kibomasipalada abatlhagatlhagako - njengomthelo wemakho eendaweni zemakhaya. 
Ngitjho nakilabo abomasipalada abazikgonako, sikhona isidingo sobanyana lenziwe ncono ihlelo leemali ukwenzelela bona kuzokuba neqiniso lokuthi imithombo yamandla isetjenziswa ngendlela ebuyisela kwamambala, kuvalwe itlhayelo ekhona, nokusalela emva nakho kuvalwe, nokungalingani kuqedwe, kukhuthazwe nomoya wokuziphendulela. UMtlamo wesiLingelelo uphakamisa lokhu okulandelako: 
Ukutheliswa kwemakho 
Kuyafuneka bona kube nehlelo elifanako lokulinganisa bona omunye nomunye umakho ulilifa lamalini. Lapha-ke kubalwa nezinto ezinjengeendlela ekulinganiswa ngazo amandla wemakho ngokwemali, nesikhathi sokulinganiswa kwemakho leyo, kunye neendlela zokulekelela labo abangeze bakgone ukubhadala imali epheleleko kileyo imali efunekako. 
Imithelo 
AboRhulumende bamaDrobha amaKhulu kunye nabeenYingi bathelisa imithelo ebizwa ngokuthi ma-RSC nama-JSB. Lemihlobo yemithelo mithelo etheliswa amabhizinisi ngokuqala bona ibhizinisi etheliswako leyo inabasebenzi abangaki. Imithelo le imithombo eqakathekileko yokungenisa imali, ngalokho-ke kufuzile bona ihlale ikhona. Kodwana-ke ikhona ingozi yokuthi imithelo enje ithusa abosomabhizinisi bangasaqatjhi abasebenzi abanengi; enye ingozi kukuthi nakube umthelo kamasipalada uphezulu khulu, amabhizinisi angabalekela kezinye iindawo. Urhulumende omkhulu uzakuthatha amagadangno wokuwulungisa lomraro. 
Umthelo weembaseli 
Enye incenye yomthelo weembaseli welizwe loke ingahletjhulelwa umasipalada wendawo kobanyana azokondla ngawo iindlela zakhe. 
Imali ebhadalelwa imisebenzi eyenzelwa izakhamuzi 
Imali ebhadalelwa imisebenzi eyenzelwa izakhamuzi - njengamanzi, negezi kunye neswiriji - imuthombo omkhulukhulu wemali ebunengini babomasipalada. Ngakho-ke kuqakathekile ukuthi abasebenzisi bemisebenzi le bayibhadalele ngokupheleleko. Kufuzile-ke nokho bona kusungulwe ihlelo lokubaphekisa ngemali labo abangakgoniko ukuyibhadalela ngokupheleleko lemisebenzi abenzelwa yona; ukuphekiswa kwabo ngendlela enjalo kwenzelelwa bona nokho nabo bazokuba nayo imisebenzi ephilisa umuntu woke. Ukuthi ihlelo lokuphekiswelo lisebenza njani kufuze bona kube yinto ekhanya nezwakala kuhle kizo zoke izakhamuzi. 
Ukwenza iqiniso lobana iindleko zoke ziyabuya, abomasipalada kufuze bona babe nehlelo lokumeda ukuthi isakhamuzi ngasinye sisebenzise okungangani kileyo imisebenzi esenzelwa yona; lelihlelo-ke kufuze bona lisebenze kuhle, ngoba labo abangakgona ukubhadala kodwana bakhethe ukuzihlalela kuzakufanela bona bahlawuliswe nzima. 
Ukudluliselana kwemisebenzi hlangana kwaborhulumende 
Le-ke yimali esuswa kurhulumende omkhulu idluliselwe kurhulumende wendawo. Mithathu imihlobo yokudluliswa kwalemali: 
* Imbadalo yokuthunywa. 
* Ukudluliswa kwemali yemisebenzi emikhulu. 
* Ukudluliswa kwemali yokusebenza. 
Iindleko zomsebenzi wokuthunywa 
Le-ke yimbadalo ekubhadalwa ngayo abomasipalada nabenza umsebenzi egameni lakarhulumende wesifunda. Abomasipalada kufuze bona benze iqiniso lokuthi babhadalwa ngokuzeleko nabenzele urhulumende wesifunda umsebenzi othileko. 
Imali yemisebenzi emikhulu 
Lezi ziimali zokwakha umthangala-sisekelo. Ukusukela ngo-1997 leziimali zenziwa ngehlelo labomasipalada lokulungelela umthangalasisekelo elibizwa ngokuthi yi-Consolidated Municipal Infrastructure Programme. Lelihlelo-ke lasiza kwamambala ukuyibuyekeza ilunge imisebenzi yokubhadalwa kwabomasipalada. Kusezakuthathwa amagadango wokulenza ncono ihlelo lokubhadala abomasipalada beendawo zemakhaya. 
Ukudluliswa kwemali yokwenza umsebenzi 
UMthethosisekelo (Endimeni 214) uthi abomasipalada kufuzile bona bahletjhulelwe imali ethileko emalini eyenziwa ngurhulumende omkhulu, ezakwanela umsebenzi owenziwa ngumasipalada. Lemali-ke yimali ezakudluliselwa kibomasipalada kobanyana bayokwenza ngayo imisebenzi yabo yawoke amalanga. Umraro njenganje kukuthi abomasipalada abanaqiniso lokuthi bazakuhletjhulelwa malini, nokuthi bazayithola nini imali leyo. Lokhu-ke kwenza kube budisi kibomasipalada ukuhlelela imisebenzabo kusese nesikhathi. 
Ukurarulula lemiraro, imali ezakwanela umsebenzi owenziwa ngumasipalada izakulungiselelwa kusasele iminyaka emihlanu ngaphambi kobana iyokusebenza; lokho-ke kuzakwenziwa ngehlelo lokuhlelela phambili - namkha lokubhajethela phambili - ngeminyaka emihlanu. Abomasipalada imali leyo bazakwabelwa yona ngehlelo elithileko lokubalinganisela imali ezabanela. Ihlelwelo-ke lizakuqalelela bona abomasipalada bazakukgona ukuzenzela imisebenzi ekuphilwa ngayo izakhamuzi ezirhola imali encani. Lokhu-ke kutjho ukuthi imali enengi kilemali izakuhletjhulelwa abomasipalada abalitlhoga khulu isizo leemali, khulu khulu beendawo zemakhaya. 
Iimali zizakudluliselwa kibomasipalada poro. Abomasipalada-ke kuzakufanela bona benze iqiniso lokobana yoke imizi erhola imali encani iyayithola imisebenzi ekuphilwa ngayo. 
Amasiso wekoro yangeqadi 
Abomasipalada kufuze bathole isizo lamasiso wekoro yangeqadi kobanyana bazokwazi ukuvala itlhayelo nokusalela emva okukhona, bakwazi nokwenzela zoke izakhamuzi imisebenzi ekuphilwa ngayo. UMtlamo wesiLingelelo uphakamisa iindlela eziimbadlwana zokukhuthaza amasiso wekoro yangeqadi nokupheleliswa komthangala-sisekelo. 
Ukuboleka 
URhulumende omkhulu ufuna iindlela zokwenza kube lula kibomasipalada ukuboleka iimali eenhlanganweni zeemali zangeqadi. Lokhu-ke kungenziwa kuhle ngokwehlisa ingozi ababolekisi beemali abangangena kiyo, nengozi urhulumende omkhulu norhulumende wesifunda angangena kiyo ngendaba yokuboleka iimali. Lokhu-ke kutjho: 
* Ukubhajetha kuhle nokulawulwa kuhle kweemali bomasipalada. 
* Ukulawulwa kuhle kweenkwelede kobanyana kuzokuba neqiniso lokuthi izakhamuzi ziyayibhadalela imisebenzi ezenzelwa yona. 
* Imithetho ezwakala kuhle ebekwe ngurhulumende omkhulu. 
* Amagadango ezwakala kuhle ekufuze alandelwe nakufumaniseka bona umasipalada uyabhalelwa kubuyisela isikwelede sakhe. 
* Ihlelo lokulawulwa nokuluswa kweemali elitjengisa bona bunjani ubujamo beemali bakamasipalada. 
Ilekelelo ekubolekweni iimali 
Abomasipalada kufuze bakgone ukuboleka iimali ekorweni yangeqadi emakethe evulekileko. Nokho-ke abanye abomasipalada angeze balunge ukwenza lokhu. Njengegadango lokuthoma lokuboleka iimali ekorweni yangeqadi, iinhlangano ezikhethekileko zomphakathi zingalekelela abomasipalada ukujamisa ihlelo elinomthetho lokusebenzisa nokuphatha iimali elifunekako na umuntu azakukgona ukubolekwa iimali yikoro yangeqadi. 
IBhanga yezokuThuthukisa ye-Afrika eseSewula, kunye nephiko lamaSiso woMthangala-sisekelo lakwaMasipalada - iMunicipal Infrastructure Investment Unit - lingabasiza abomasipalada ukulungiselela amahlelo azabenza bakgone ukubolekwa iimali zokuraga imisebenzi yamahlelo amakhulu. 
Ukwaba iimali ( ukubhajetha ), nokulawula iincwadi zeemali kunye nokubika 
Njenganje abomasipalada bajayezwa imikgwa elungileko yokulawula iincwadi zeemali, begodu sebe ibonakala imiphumela emihle yalokho. Imikgwa emihle yokulawula iincwadi zeemali itjho lokhu okulandelako: 
Iincwadi zeemali zangekhaya 
Kufuze kube nehlelo elilula leencwadi zeemali zakamasipalada namafa wakhe. Lokhu-ke kuzakwenza uMkhandlu kaMasipalada nomphakathi bakgone ukubazi babuzwisise kuhle ubujamo beemali bakamasipalada. Isibonelo kukuthi kufuze bona abe yimbijana ama-akhawundi wemabhanga, bekube nendlela elula etjengisa bona zisetjenziswa njani iimali zakamasipalada emafeni adzimeleleko. Abomasipalada kufuze bakulungiselele ukuthi ayisizo zoke iimali abazikweledwako abazazithola. Lokhu-ke kungatjho ukuthi bangathola imali encani kinaleyo abayilindeleko. 
Ukulawulwa kweencwadi zamafa angatjhidiko 
Amafa angatjhidiko - njengamaphayiphu wamanzi, neenteyitjhana zegezi - kudla imali ethileko nakuthengwako. Kodwana ngokukhamba kwesikhathi ayehla amandla wemali wamafa la. Nakube abomasipalada abakubali lokho emabhajethini wabo, asoze bazazi kuhle iindleko zamambala zokwenzela izakhamuzi imisebenzi. Ngalokho-ke angeze izakhamuzi bazibize imali efaneleko yokwenzelwa imisebenzi ezenzelwa yona. Nakube iindleko zamambala ziyaziwa, uMkhandlu kaMasipalada uzakukgona ncono ukubhajetha nokuhlelela imisebenzawo. 
Ukubika kwangekhaya 
Amakhansela nombuso kaMasipalada ngokupheleka kwawo kufuzile bona azi ngobujamo beemali. Sekuthonywe ihlelo elifanako lokubika ngobujamo beemali. Lokhu-ke kuzakwenza iqiniso lokuthi amakhansela kunye nabaphathi bakwamasipalada banande babikelwa ngendlela elula nezwalako ngobujamo beemali. 
Ukubika kwangaphandle 
Urhulumende omkhulu kunye norhulumende wesifunda kumsebenzabo ukubeka ilihlo ekusetjenzisweni kweemali zabomasipalada. Lokhu-ke kwenzeka kuhle ngokuthi abomasipalada banande bakhupha imibiko etjengisa bona iimali zabo bazisebenzise njani qho ngomnyaka, bese bayinikela uMhloli wama-akhawundi. Abomasipalada godu kufuze nokobana benzele umphakathi imibiko ezwakala lula etjengisa bona zisetjenziswe njani iimali zabo kiloyo umnyaka. 
Ngokufitjhani... 
Iimali zabomasipalada kufuze bona ziphathwe kuhle, kobanyana kuzokuba lula ukwenzela izakhamuzi imisebenzi, nabasisi balangazelele ukusisisa kibo abomasipalada, ngokunjalo nemithombo yamandla ekhona izokusebenziseka ngendlela ehle. Sikhuluma nje seyithomile imizamo yokuthatha amagadango wokujayeza abomasipalada imikgwa emihle yokulawula iincwadi zeemali. Lokhu-ke kuzakwenza labo abathatha iinqunto bakgone ukuthatha iinqunto ezinomkhanyo, nomphakathi wazi bona ziphathwa njani iimali. 

Ukuzikgona - kutjho ukuba nemithombo yamandla eyaneleko kunye nokuba namandla nekgono lokwenza imisebenzi ekufuze yenziwe ngumasipalada. 
Amafa namafa adzimeleleko 
Amafa - ngikho koke okungokwakwamasipalada okunamandla wemali. Isibonelo: inarha, imakho, iindlela, eminye imisebenzi yomthangala-sisekelo, iinkoloyi, amakhomphutha, imisebenzi yobugwali (ye-art), njalo njalo. 
Amafa adzimeleleko - mamafa angatjhidiko - isibonelo: inarha, imakho nomthangala-sisekelo. 


  
ISIGABA H: IHLELO LETJHUGULUKO 

Isigaba sokuphela soMtlamo wesiLingelo siqala amagadango azakuthathwa wokusebenzisa ihlelo elitjha lakarhulumende wendawo othuthukisako. 
Ukusikwa kwemikhawulo 
Igadango eliqakathekileko lokusebenzisa ihlelo elitjha laborhulumende beendawo kuzakuba makhetho wabomasipalada azokubanjwa inarha yoke ngomnyaka ka-1999-2000. Urhulumende omkhulu ulungiselela amakhetho la ngokuvula amaBhodi wokuSikwa kwemiKhawulo - amaMunicipal Demarcation Board - ekuwona azakuhlukanisa imikhawulo yabomasipalada neyamawodi ngaphakathi kweendawo zabomasipalada. 
Imithetho nemithetho-lawulo 
Kufuneka amatjhuguluko emithethweni ethileko nakeminye imithetho-lawulo, kobanyana kuzokukgonakala ukusetjenziswa koMtlamo wesiLingelelo soMthetho waboMasipalada. Urhulumende omkhulu kunye naborhulumende besifunda nabo basalungisa imithetho nemithetho-lawulo ezakukgonakalisa ukusebenza kwehlelo elitjheli. Imithetho le, nemithetho-lawulo le izayakudlula ePalamende ntanzi ngendlela ejayelekileko ngaphambi kobana ingaphasiswa ithome ukusebenza. 

Ihlelo lokusekela itjhuguluko 
Ngaphezu kwakho koke, urhulumende omkhulu naborhulumende bamaphrovinsi bakha ihlelo lokusekela aborhulumende beendawo elifaka lemisebenzi elandelako:
* Ihlelo elihlanganisiweko lokwakha amandla wokusebenza kwakarhulumende wendawo ekuzakuthuthukiswa ngalo abasebenzi neenjamiso zakarhulumende wendawo. 
* Ukuthwasiselwa imisebenzi nelwazi lokuphatha nelokuthuthukisa. 
* Isizo lamaqhinga wokuwenza asebenze ncono amahlelo wokusebenzela izakhamuzi. 
* Ukusekelwa kwemisebenzi yokuhlelela ituthuko nokuthuthukiswa komnotho wendawo. 
* Ukusungulwa kwehlelo lokulawula bona boke bawenze ngendlela efaneleko umsebenzabo 
* Ukuwahlela ngobutjha amahlelo weemali kobanyana abomasipalada bazokwazi kusese nesikhathi bona bazakuthola malini kurhulumende omkhulu. 
* Ukukhutjhwa kweemali ezizakwenza imisebenzi ethileko yokuletha amatjhuguluko. 
* WUkusebenzisana neSALGA ukusekela amaKhansela nabasebenzi boMkhandlu kaMasipalada emisebenzini yabo emitjha. 
Nokho-ke ukuphumelela kwetjhuguluko kusemahlombe welinye nelinye ikhansela, nesinye nesinye isiphathiswa, nesinye nesinye isakhamuzi. Omunye nomunye wethu kufuze bona afake isandla emisebenzini yetuthuko neyokwakha nokuqinisa idemokhrasi lapho sihlala khona. 

